Vaidlustusmenetlus

Riigihanke vaidlustamine

Vaidlustuse võib esitada järgmiste hankija dokumentide või otsuste peale:

1) riigihanke alusdokumendid;
2) taotleja või pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine;
3) taotleja või pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmine riigihangete seaduse § 97 lõike 2 alusel;
4) ettevõtja kvalifitseerimine või kvalifitseerimata jätmine;
5) pakkumuse vastavaks tunnistamine;
6) pakkumuse tagasilükkamine või kõigi pakkumuste tagasilükkamine;
7) pakkumuse edukaks tunnistamine;
8) muu riigihangete seaduse alusel tehtud hankija otsus, mis võib rikkuda vaidlustaja õigusi või kahjustada tema huvisid.
Kui hankija on muutnud riigihanke alusdokumente ja pikendanud pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtaega, võib pikendatud tähtaja jooksul vaidlustada üksnes neid riigihanke alusdokumentide muudatusi, mis on vastuolus sama riigihanke suhtes tehtud jõustunud vaidlustuskomisjoni otsuse või kohtuotsusega, või nendest sõltumatult tehtud muudatusi.

Vaidlustaja võib:
1) esitada vaidlustuse vabatahtliku teate peale, kui hankija on jätnud hanketeate esitamata ja selle esitamata jätmine ei olnud vastavalt riigihangete seadusele lubatud ning hankija on esitanud registrile vabatahtliku teate;
2) vaidlustada hankelepingu, kui hankija on kasutanud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust ja pärast hankelepingu sõlmimist esitanud tähtajaks registrile hankelepingu sõlmimise teate;
3) vaidlustada hankelepingu, kui hankija ei ole esitanud hanketeadet, vabatahtlikku teadet ega tähtajaks hankelepingu sõlmimise teadet ja hanketeate esitamata jätmine ei olnud vastavalt riigihangete seadusele lubatud;
4) vaidlustada hankelepingu, kui hankija ei ole hanketeate registrile esitamisel märkinud, et riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, või ei ole märkinud, et ta soovib hanketeate edastamist Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele, kui hanketeate edastamine oli riigihangete seaduse kohaselt nõutav;
5) vaidlustada hankelepingu, kui hankija on sõlminud dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingu riigihangete seaduse §-s 35 sätestatud tingimusi rikkudes;
6) vaidlustada hankelepingu, kui hankija on sõlminud hankelepingu riigihangete  seaduse § 30 lõikes 9 sätestatud korda rikkudes.

Eeltoodud punktides 2, 3, 5 ja 6  sätestatud korras ei saa vaidlustust esitada juhul, kui sõlmitud hankelepingu maksumus on alla riigihanke piirmäära.

Vaidlustuse esitamise tähtajad

Vaidlustus peab olema laekunud vaidlustuskomisjonile kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, välja arvatud järgnevalt loetletud juhtudel, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist.

Vaidlustus riigihanke alusdokumendi peale peab olema laekunud vaidlustuskomisjonile hiljemalt:
1) kaks tööpäeva enne lihthankemenetluses osalemise pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtpäeva;
2) viis tööpäeva enne hankemenetluses, sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses ja kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses osalemise taotluste, pakkumuste või ideekonkursil ideekavandite esitamise tähtpäeva, kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga, või
3) kümne päeva jooksul riigihanke alusdokumendi elektrooniliselt kättesaadavaks tegemisest arvates, kui hankija on hankemenetluses osalemise pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtaega vastavalt riigihangete seaduse § 93 lõikes 2 või § 94 lõikes 4 või 5 sätestatule lühendanud, aga mitte pärast hankemenetluses osalemise pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtpäeva.

Kui riigihanke alusdokumenti elektrooniliselt kättesaadavaks ei tehta, arvestatakse eelnimetatud vaidlustuse esitamise tähtaega alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest.

Kui hankija on muutnud riigihanke alusdokumente ja pikendanud pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtaega, võib pikendatud tähtaja jooksul vaidlustada üksnes neid riigihanke alusdokumentide muudatusi, mis on vastuolus sama riigihanke kohta tehtud jõustunud vaidlustuskomisjoni otsuse või kohtuotsusega, või nendest sõltumatult tehtud muudatusi. Üksnes pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtaja muutmist ei loeta käesoleva lõike tähenduses riigihanke alusdokumentide muutmiseks.

Vaidlustus lihthankemenetluses, välja arvatud alusdokumentide vaidlustamisel, peab olema laekunud vaidlustuskomisjonile kolme tööpäeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist.

Vaidlustuse esitamisele riigihankes, mille eeldatav maksumus on väiksem kui RHS § 14 lõikes 1 sätestatud lihthanke piirmäär või lõikes 2 sätestatud vastav riigihanke piirmäär, kui käesolev seadus selle riigihanke kohta lihthanke piirmäära ei kehtesta (nn väikehangetes), kohaldatakse lihthankemenetluses vaidlustuse esitamisele sätestatud tähtaegu.

Vaidlustus, mis esitatakse raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimise menetluses, peab olema laekunud vaidlustuskomisjonile seitsme päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist.

Riigihangete seaduse  § 185 lõike 4 punkti 1 alusel (vabatahtliku teate peale) esitatud vaidlustus peab olema vaidlustuskomisjonile laekunud kümne päeva jooksul vabatahtliku teate registris avaldamisest arvates.

Riigihangete seaduse § 185 lõike 4 punktide 2, 4 ja 5 alusel (hankelepingu vaidlustamiseks, kui a) hankija on kasutanud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust ja pärast hankelepingu sõlmimist esitanud tähtajaks registrile hankelepingu sõlmimise teate või b) kui hankija ei ole hanketeate registrile esitamisel märkinud, et riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, või ei ole märkinud, et ta soovib hanketeate edastamist Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele, kui hanketeate edastamine oli riigihangete seaduse kohaselt nõutav või c) kui hankija on sõlminud dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingu riigihangete seaduse §-s 35 sätestatud tingimusi rikkudes) võib esitada vaidlustuse vaidlustuskomisjonile 30 päeva jooksul hankelepingu sõlmimise teate registris avaldamisest arvates.

Riigihangete seaduse § 185 lõike 4 punkti 3 alusel (hankelepingu vaidlustamiseks, kui hankija ei ole esitanud hanketeadet, vabatahtlikku teadet ega tähtajaks hankelepingu sõlmimise teadet ja hanketeate esitamata jätmine ei olnud vastavalt riigihangete seadusele lubatud) võib esitada vaidlustuse vaidlustuskomisjonile kuue kuu jooksul hankelepingu sõlmimisest arvates.

Riigihangete seaduse § 185 lõike 4 punkti 6 alusel (minikonkursi tulemusel sõlmitud hankelepingu vaidlustamiseks) võib esitada vaidlustuse vaidlustuskomisjonile 30 päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest.

Kahju hüvitamise taotlus

Pärast hankelepingu sõlmimist võib kahju hüvitamise taotluse esitada vaidlustuskomisjonile ettevõtja, kellega jäi hankeleping sõlmimata hankija õigusvastase otsuse või riigihanke alusdokumendi tõttu, välja arvatud juhul, kui ta ei ole õigeaegselt hankija otsuseid või riigihanke alusdokumente vaidlustanud, kuigi tal oli see võimalus olemas.

Kahju hüvitamise taotluse võib vaidlustuskomisjonile esitada ühe aasta jooksul hankelepingu sõlmimisest arvates. Kahju hüvitamise taotluse vaatab vaidlustuskomisjon läbi mõistliku aja jooksul, muus osas kohaldatakse kahju hüvitamise taotluse läbivaatamisele vaidlustuse läbivaatamise kohta sätestatut.

Nõuded vaidlustusele ja kahju hüvitamise taotlusele
Vaidlustus esitatakse vaidlustuskomisjonile kirjalikult ja selles peavad sisalduma järgmised andmed ja dokumendid:
1) kõigi vaidlustajale teadaolevate menetlusosaliste nimed, aadressid ja kontaktandmed;
2) vaidlustuse ese, sealhulgas nõue ja alus;
3) andmed vaidlustatud otsuse või riigihanke alusdokumentide kohta;
4) vaidlustuse faktiline põhjendus;
5) vaidlustaja valduses olevad tõendid, mis kinnitavad vaidlustaja väidetavaid asjaolusid, ja viited selle kohta, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse;
6) kuupäev, millal sai vaidlustaja teada vaidlustatud otsusest või riigihanke alusdokumendist;
7) märge selle kohta, kas vaidlustaja soovib asja arutamist istungil või kirjalikus menetluses;
8) vaidlustusele lisatud dokumentide loetelu, sealhulgas andmed riigilõivu tasumise kohta ja vajaduse korral volikiri esindusõiguse tõendamiseks.
Kahju hüvitamise taotlus peab lisaks eeltoodud teabele sisaldama ka hüvitise suurust ja selle määramise aluseks olevaid asjaolusid.
Vaidlustusega võib nõuda:
1) hankija otsuse osalist või täielikku kehtetuks tunnistamist;
2) hankija kohustamist viia riigihanke alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla.
Kahju hüvitamise taotlusega võib nõuda hankija õigusvastase otsuse või riigihanke alusdokumentide tõttu tekkinud kahju hüvitamist.
Vaidlustaja lisab vaidlustusele tema käsutuses oleva teabe riigihanke kohta, millega seoses vaidlustus esitatakse, kui vastav teave ei ole vaidlustuskomisjonile registrist või muul moel elektrooniliselt kättesaadav.
Vaidlustus ja sellele lisatud dokumendid esitatakse eesti keeles.

Riigihangete seaduse § 186 kohaselt tasutakse vaidlustuskomisjonile vaidlustuse ja kahju hüvitamise taotluse esitamisel riigilõivu riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud korras. Vaidlustuse esitamisel tasutakse riigilõivu (RLS § 258):

• 640 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem;
• 1280 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda;
• Kahju hüvitamise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu RLSi § 60 lõikes 2 sätestatud määras.

Riigilõiv kantakse Rahandusministeeriumi pangakontole:
1. SEB Pank - EE891010220034796011 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X) või
2. Swedbank - EE932200221023778606 (BIC/SWIFT: HABAEE2X) või
3. LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) või
4. Luminor Bank  EE701700017001577198 (BIC/SWIFT: NDEAEE2X).

Maksekorraldusel peab olema märgitud riigilõivu viitenumber: 2900082126.

Vaidlustuskomisjon võib vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada.
Vaidlustuskomisjon vaatab vaidlustuse läbi kas esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses või korraldab vaidlustuse läbivaatamise avalikul istungil menetlusosaliste osavõtul, kui vaidlustuskomisjon peab seda vaidlustuse lahendamiseks vajalikuks või kui vaidlustaja ja hankija seda mõlemad nõuavad.

Riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud hankeasjades kaebuse esitamine

Riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud hankeasjas võib pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale halduskohtusse.