Riigiabi

Kuna riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 107 lõige 1 ei anna, tuleb otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, lähtuda järgmistest kriteeriumidest:

• abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;
• abimeetmel on valikuline iseloom st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks;
• abimeede annab eelise abi saajale;
• abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel.

Kui abi vastab kõigile neljale kriteeriumile, on tegemist riigiabiga. Kuidas riigiabi ära tunda - vaata täpsemalt:

Korduma kippuvad küsimused.

Riigiabi ja vähese tähtsusega abi register

Register hõlmab Eestis antavat riigiabi ja vähese tähtsusega abi, välja arvatud riigiabi, mida antakse põllumajanduses. Registrile on juurdepääs abi andjatel, kes on rahandusministeeriumiga sõlminud abi andmete registrile esitamise lepingu.

Tähelepanu! Avaliku päringu teostamisel registrisse sisestage abi saaja registri- või isikukood või vähemalt kolm tähte abi saaja nimest. Kui tekib registriga või registri päringutega seotud küsimusi, siis palun saatke need aadressile: [email protected].

Vähese tähtsusega abi on väikeses mahus antav abi, mille puhul Euroopa Komisjon on leidnud, et see ei mõjuta liikmesriikidevahelist konkurentsi. Vähese tähtsusega abi kohta täpsemalt rubriigist Vähese tähtsusega abi.

Riigiabi ja vähese tähtsusega abi võib anda erinevates vormides nagu toetus, sooduslaen, tagatis, kapitalisüst, maksuvabastus jne.

Siseriiklikud riigiabi andmise protseduurireeglid on kirjas konkurentsiseaduse 6. peatükis .

Riigiabi andmiseks peab abi andja Euroopa Komisjonile esitama riigiabi teatise vastavalt konkurentsiseaduses sätestatule. Riigiabi võib anda ainult pärast Euroopa Komisjoni lubavat otsust.

Huvitavaid fakte

2022. aastal andsid  ministeeriumid, sihtasutused, ametid, kohalikud omavalitsused riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku 449,8 miljonit eurot. Abi kogumaht vähenes võrreldes 2021. aastaga 180,3 miljoni euro võrra ehk 28,6%  – peamiselt COVID-19 riigiabi tõttu.

Kogu abi mahust suurema osa (86,2%) ehk 387,6 miljonit eurot moodustas riigiabi. Riigiabi osakaal SKT-st moodustas 1,08%. Vähese tähtsusega abi kogumaht moodustas kõikides sektorites kokku 62,3 miljonit eurot, vähenedes aastaga 18,9%. Suurimad abi andjad olid AS Elering (20,5% abi kogumahust), Kultuuriministeerium (16,2%) ja PRIA (14,5%).

Alates 1. jaanuarist 2009 töötab rahandusministeeriumi hallatav riigiabi ja vähese tähtsusega abi register, kus peetakse arvestust riigiabi (välja arvatud põllumajanduslik riigiabi) ja vähese tähtsusega abi andmise üle.

Eesti regionaalabi kaart

Eesti regionaalabi kaardi aastateks 2022-2027 moodustavad liikmesriigi need piirkonnad, kus on vastavalt Regionaalabi suunistele (2022-2027) lubatud anda regionaalabi (riigiabi regionaalarenguks), ning regionaalabi maksimaalsed osakaalud abikõlblikest kuludest ettevõtja kohta. Eesti regionaalabi kaardi järgi on kogu Eesti territoorium abikõlblik, regionaalabi osakaal on piirkonniti diferentseeritud järgmiselt:

• Põhja-Eestis (Harju maakond) suurettevõtjale abi andmisel on abi määr 20% ajavahemikul 1.01.2022 - 31.12.2024 ja 15% ajavahemikult 1.01.2025 - 31.12.2027;
• Lääne-Eestis (Hiiu, Lääne, Pärnu, Saare maakonnad) suurettevõtjale abi andmisel on abi määr 20% ajavahemikul 1.01.2022 - 31.12.2024 ja 15% ajavahemikult 1.01.2025 - 31.12.2027;
• Kesk-Eestis (Järva, Lääne-Viru, Rapla maakonnad) suurettevõtjale abi andmisel on abi määr 20% ajavahemikul 1.01.2022 - 31.12.2024 ja 15% ajavahemikult 1.01.2025 - 31.12.2027;
• Lõuna-Eestis (Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi, Võru maakonnad) suurettevõtjale abi andmisel on abi määr 20% ajavahemikul 1.01.2022 – 31.12.2027;
• Kirde-Eestis (Ida-Viru maakond) suurettevõtjale abi andmisel on abi määr 25% ajavahemikul 1.01.2022 – 31.12.2027.

Keskmise suurusega ettevõtja puhul võib neile abi määradele lisada 10 protsendipunkti ja väikeettevõtja puhul 20 protsendipunkti.

Kontaktid

Riigiabi teemat koordineerib ja üldistes küsimustes nõustab Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond. Põllumajanduse, metsanduse ja kalandusega seotud abi menetlemisega tegeleb Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Transpordisektoris antava abi menetluse eest vastutavad Kliimaministeerium või Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

Riigiabi andvad asutused on nt Riigi Tugiteenuste Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA, Eesti Töötukassa jne.

Infot riigiabi valdkonda reguleerivate ELi õigusaktide, Euroopa Komisjoni otsuste jms kohta leiate Euroopa Komisjoni Konkurentsi Peadirektoraadi kodulehelt.