Rahandusministeeriumi väljatöötamiskavatsused
Rahandusministeeriumis on valminud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu.
Eelnõu on sõnastatud mootorsõidukimaksu seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse ja selle kohta tehtud märkuste põhjal.
Mootorsõidukimaksu rakendub järgmiste kategooriate sõidukitele:
- Sõiduautod - M1 ja M1G
- Kaubikud, furgoonid, pikapid - N1 ja N1G
- Mootorrattad - L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e
- Maastikusõidukid - MS2
- Ratastraktorid - T1b, T3 ja T5
Mootorsõidukimaksu eesmärk on kehtestada Eestis sõidukitele suunatud keskkonnamaks. Sõidukite kasutamisega kaasneb oluline negatiivne välismõju (tootmissaaste, heitmed, ajakulu, ummikud, ��nnetused jm). Seetõttu on maksustamise aluste väljatöötamisel seatud eesmärgiks kasutada sõidukite neid omadusi, mis väljendavad nende mõju keskkonnale – CO2 eriheide ja mass.
Eesti autopark on CO2 heite järgi peaaegu Euroopa kõige saastavam, kuid samas ei ole kindlasti Eestis planeeritava mootorsõidukimaksu eesmärgiks vanema autopargi kasutusest väljasurumine, sest keskkonnale ja majandusele tervikuna kasulikum, kui iga toodetud sõiduk kasutatakse kuni oma kasuliku eluea lõpuni.
Lisaks eelnevale on mootorsõidukimaksu eesmärk inimeste autoostuvalikute ergutamine keskkonda vähem koormavate sõidukite suunas ning autost loobumise otsuste toetamiseks.
Oma iseloomult on mootorsõidukimaks omandi- mitte tarbimismaks. Aastamaksu maksavad kõik isikud, kes Liiklusregistri andmete kohaselt on mootorsõiduki omanikud või vastutavad kasutajad liisingu puhul.
Mootorsõidukimaks jõustub kava kohaselt 2025. aastast.
Maks koosneb kahest osast:
- Mootorsõidukimaksu tasuvad kõik isikud, kes on märgitud sõiduki omanikuks liiklusregistris. Maksu kuvatakse ning tasutakse Maksu- ja Tolliameti e-keskkonnas.
- Registreerimistasu makstakse üks kord enne uue või kasutatud sõiduki Eesti liiklusregistrisse registreerimist. Tasu kuvamine ja kogumine toimub Transpordiameti e-keskkonnas.
Mootorsõidukimaksu tasumine
Maksu- ja Tolliamet väljastab maksuteate 15. veebruariks.
Maks tuleb aasta jooksul tasuda kahes osas: pool maksusummast 15. juuniks ja ülejäänud 15. detsembriks.
Soovi korral võib kogu maksusumma ühe korraga tasuda juba enne 15. juunit. Kes soovivad maksusumma kuumaksupõhiseks muuta, saavad selleks teha oma pangas püsimakse korralduse maksuameti ettemaksukontole.
Need, kes ostavad sõiduki aasta keskel, peavad maksu tasuma:
Vahemikus 1. jaanuar – 31. september ostetud ja liiklusregistrisse kantud sõiduki puhul sama aasta 15. detsembriks.
Vahemikus 1.oktoober – 31. detsember ostetud sõiduki puhul järgmise aasta 1. juuniks.
Maksu arvestamine
M1 kategooria sõidukite mootorsõidukimaks koosneb baasosast ja CO2 näidust, raskemate sõidukite puhul ka massist.
Eraisikute sõiduautode puhul vähendab maksu suurust sõiduki vanus, kui see on rohkem kui 5 aastat. Selle mõjul jõuab maksusumma 20-aastaste ja vanemate autode puhul baasosa ehk 50 euroni.
- Baasosa 50 eurot
- CO2 osa – maks hakkab kehtima tasemest 118g CO2/km kohta.
- Iga gramm vahemikus 118-150 = 3 €
- Iga gramm vahemikus 151-200 = 3,5 €
- Iga gramm üle 201 = 4 €
- Massi osa – raskematele autodele rakendub massi komponent: 2000 kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm maksustatakse 0,40 euroga kuni summani 400 eurot.
- Hübriididel rakendub massi osa alates 2200 kilogrammist
- Elektriautodel rakendub massi osa alates 2400 kilogrammist.
N1-kategooria ehk kaubikute mootorsõidukimaks koosneb baasosast ja CO2 näidust.
- Baasosa on 50 eurot.
- Elektrikaubikutel baasosa 30 eurot.
- CO2 osa – iga CO2 heite gramm vahemikus 205–250g CO2/km kohta maksustatud 3 euroga.
- Iga gramm vahemikus 251–300g CO2/km kohta on maksustatud 3,5 euroga
- Iga gramm 301 ja üle selle CO2/km kohta on maksustatud 4 euroga.
Registreerimistasu valemis on CO2 osakaal suurem, et soodustada vähemsaastavate sõidukite Eestisse toomist ja ostmist.
Registreerimistasu sõiduautodele on kolmeosaline:
- baasosa 300 eurot
- CO2 põhinev komponent 1-117 g/km = 5 €/g; 118-150 = 40 €/g; 151-200 = 60€/g; 201+ = 80 €/g
- Täismassi komponent algab tavaautodel 2000 kg-st, pistikhübriididel 2200 kg-st, elektriautodel 2400 kg-st ja on 4 €/kg. Massiosa piir 4000 €, elektriautodel 4400 €.
CO2 on määratud WLTP meetodiga. NEDC meetodiga auto puhul korrutatakse CO2 näitaja 1,21-ga
- CO2 näitaja puudumisel tuletatakse WLTP näidule lähedane näit alternatiivsete parameetrite alusel (võimsus, tühimass, vanus, kütuse liik)
- Täiselektrilise sõiduki tasu = baasosa + massiosa
- Füüsilise isiku tasu vähendab vanusekordaja sarnaselt mootorsõidukimaksule.
Registreerimistasu kaubikutele on kaheosaline:
- Baasosa 500 eurot
- CO2 põhinev komponent 1-204 g/km = 2 €/g, 205-250 g/km = 30 €/g, 251-300 = 35€/g, 300+ = 40 €/g
CO2 on määratud WLTP meetodiga. NEDC meetodiga arvutatud CO2 näitajaga auto puhul korrutatakse CO2 näitaja 1,3-ga
- Kui registris pole CO2 näitajat, tuletatakse WLTP näidule lähedane näit alternatiivsete parameetrite alusel (võimsus, tühimass, vanus)
- Täiselektrilise kaubiku registreerimistasu = baasosa 300 eurot
- Kaubiku vanus registreerimistasu ei vähenda
Autokaravanid
Autokaravanide CO2 heide on suhteliselt kõrge, seda peamiselt tulenevalt nende raskusest ja kerekujust.
Autokaravanid kuuluvad muidu M1 ehk sõiduautode kategooriasse, kuid selleks et nende maksusummad liiga suureks ei läheks, maksustatakse nad N1 kategooria määrade alusel.
Pistikhübriidid
Pistikhübriidid on oma akude tõttu võrreldes samasuguste tavaliste sisepõlemismootoriga autodega raskemad, tavaliselt 100–200 kilogrammi võrra.
Pistikhübriidide kasutamisel on praktikas võimalik saavutada väiksem kasvuhoonegaaside emissioon võrreldes traditsiooniliste sisepõlemismootoriga sõidukitega.
Soodustamaks nende soetamist hakkab pistikhübriidi puhul massi komponent maksu suurust kasvatama alates 2200 kilogrammi kaaluvate sõidukite puhul. Iga seda piiri ületav kilogramm maksustatakse 0,40 euroga.
Puuetega inimesed
Maksust on vabastatud need sõidukid, mis on spetsiaalselt puuetega inimeste jaoks ümber ehitatud.
Maandamaks täiendava maksukoormuse mõju kõige haavatavamale sihtgrupile, on sotsiaalministeerium erivajadustega inimestele välja töötanud täiendavad vajaduspõhised tugimeetmed, mida rakendatakse alates 2025. aastast.
Muuseumisõidukid
Koostöös Kultuuriministeeriumiga töötame enne seaduse kehtestamist välja meetmed ametlikult tegutsevate muuseumide mootorsõidukimaksu koormuse leevendamiseks.
Romusõidukid
Mootorsõidukimaksu väljatöötamine on ühiskonnas ja meie partnerite vahel algatanud viljaka diskussiooni ka n-ö romusõidukite teemal. Selle tulemusel on Kliimaministeeriumil valmimas meetmed romusõidukite arvu piiramiseks ja oluliseks vähendamiseks, mis eeldab ka vastavat õigusaktide muudatuste paketti.
Kontakt: [email protected]
Materjalid:
Küsimused ja vastused
Miks on vaja mootorsõidukimaksu ja mis on selle eesmärk?
Prioriteet mootorsõidukimaksu kehtestamisel on vähendada autostumist, seda eeskätt linnades, suurendada säästlikku liikuvust ja nügida inimesi valima keskkonnasõbralikumaid sõiduvahendeid. Eesti autopark on CO2 heite järgi peaaegu Euroopa kõige saastavam ja autostumine kasvutrendis. Näiteks Tallinnas on autostumine kasvanud 5% aastas, 1000 elaniku kohta on linnas 470 autot.
Arenguseire Keskuse koostatud raporti järgi on Eestis viimase kahekümne aastaga kahanenud ühistranspordi, jalgsi ning jalgrattaga tööle liikujate arv 120 000 inimese võrra ja kahekordistunud registrisse kantud sõiduautode arv. Kui me aga tahame täita „Eesti 2035“ ja Euroopa Liidu kliimaeesmärke aastaks 2050, siis ei saa autode summaarne hulk Eestis suureneda.
Suurel ja keskkonda saastaval autopargil on samuti oma negatiivne mõju meie loodusele ja kliimale. Lisaks linnapiirkondades ruumi ja ressursse raiskavale liikuvusmudelile, mõjutab see otseselt nii kasutajate kui kaasliiklejate tervist, sealhulgas laste, kes veedavad välitingimustes rohkem aega. Euroopa keskkonnaagentuuri andmetel sureb aastas õhusaaste tõttu vähemalt 1200 last. Varasemad uuringud on näidanud, et Eesti inimeste keskmine eluiga lüheneb õhusaaste tõttu kuni ühe aasta võrra.
Kas on olemas analüüs, kuidas hakkab tänu maksu kehtestamisele autode arv vähenema?
EKUK andmete põhjal planeeritakse analüüsida CO2 eriheite vähenemist peale mootorsõidukimaksu rakendamist. Eelnõu seletuskirjas oleme hinnanud, et mootorsõidukimaksu kehtestamise mõjul väheneb Eesti autopark 1–3% võrra (täpsemalt, kasv pidurdub). Autostumise kasvu pidurdamine on ka üks maksu sisseseadmise eesmärkidest – sest täna on see number jätkuvalt kasvutrendis ja meie teedel/tänavatel võiks ideaalis liikuda vähem autosid. Selle saabki võtta eesmärgiks järgmise sammuga, mis on juba hulga pikemaajalisem ja keerulisem teekond.
Kuidas on maksu disainis arvestatud sõiduki tootmise, utiliseerimise ja teiste tegevuste keskkonnamõju/kulu arvestamisega?
Neid aspekte ei ole arvestatud otseselt, kuid tootmist ja keskkonnamõju kajastab hästi maksuvalemisse täismassi lisamise aspekt. Mida raskem auto on toodetud, seda rohkem materjali kasutatud, seda rohkem koormab ta teid ja tarbib energiat edasiliikumiseks ja seda rohkem on materjale, mida utiliseerida.
Miks ei ole ühe võimaliku komponendina arvestatud auto hinda?
Auto hinna õiglane ja turvaline määramine vajab rohket tööressurssi (nt Soomes tegeleb ainuüksi sõiduki hinna määramisega 20+ täistöökohaga inimest). Tekitaksime juurde meeletu bürokraatia, hind on oluliselt manipuleeritav komponent. Selle asemel eelistame komponente, mis on juba olemas ja muutumatud.
Kuidas on keskkonnasäästuga kooskõlas see, et vanemaid autosid maksustatakse tunduvalt vähem kui uusi? Need ju üldiselt saastavad keskkonda rohkem.
Vanuse komponent sai maksuvalemisse sisse arvatud, et arvestada inimeste maksevõimega ja vanemate sõidukite puhul on seda arvesse võetud. Lisaks on meie eesmärk ka vanade sõidukite lõpuni kasutamise innustamine.
Miks maksavad mootorrataste omanikud aastamaksu, aga registreerimistasu ei maksa?
Peame oluliseks, et kõik L-kategooria sõidukid, mida tuleb registreerida, ka registreeritakse ja maksu puudumine seda tehes loodetavasti innustab toimingut ette võtma. Oht on muidugi see, et kui sõidukit liiklusregistrisse ei kanta, siis ei tule ka aastamaksu.
Kuidas tegeletakse maasturite N kategooriasse registreerimisega? Samasuguse Landcruiseri registreerimistasu võib olla 18 000 eurot ja ka 2000 eurot, olenevalt sellest kas N või M registreerimine?
Täna ei ole mootorsõidukimaksu disainis sellega arvestatud, kuid enne eelnõu esitamist Riigikogule on plaanis seda küsimust täiendavalt analüüsida.
Miks sisepõlemismootori kaalutasu hakkab alates 2000 kg täismassist, kuid elektriautol 2400 kg täismassist? Kas raskem elektriauto koormab teid vähem?
Selliselt ei jää maksustamata keskmistest elektriautodest raskemad ja ebamõistlikumad valikud. Siiski jääb maksustamise mõttes ka raskem elektriauto võrreldes sama klassi sisepõlemismootoriga autoga oluliselt madalamalt maksustatuks, et soodustada transpordisektori CO2 heite vähendamist.
Sama mudeli diiselauto vs bensiiniauto – mis on maksude erinevus?
Diiselmootori komponenti ei ole valemisse sisse arvatud. Selle komponendi lisamine oleks kütuseliikide kajastamise suhtes osaline lahendus, sest siis tuleks hakata kaaluma näiteks soodustuse koefitsienti gaasiautodele vms.
Näiteid tavalistest tehingutest, mida inimesed teevad (eeldusel et seadus on jõustunud):
- Kui keegi ostab Eestis naabrimehe käest kasutatud Passati – mida see ostjale ja müüjale summade mõttes tähendab? Müüja võib soovi korral ostuhinnas ära märkida proportsionaalse aastamaksu jäägi suuruse. Kui 10 a Passati aastamaks on näiteks mudeli B puhul 98 eurot, siis näiteks sügisel autot müües võib arvata, et 20-30 eurot ei ole mõtet auto hinnas läbi rääkida. Uus omanik alustab aastamaksu tasumist järgmisel aastal.
- Kui osta välismaalt sõiduki – mida see ostja jaoks tähendab? Ostja tasub sõiduki registrisse kandmisel registreerimismaksu ja aastamaksu proportsionaalselt selles kalendriaastas järgijäänud päevade eest.
- Kui perel on vaja vana nt Sierra vahetada pisut uuema Nissani vastu, kui palju on kulu? Selle suurus sõltub valitud auto parameetritest. Oma autoeelistusi laiemalt vaadates on võimalik valida väiksema registreerimistasu ja aastamaksuga autosid. Registreerimismaks tuleb tasuda auto eest, mida Eesti registris veel ei ole, siinses registris oleva auto ostmisel registreerimistasu ei ole. Aastamaksu tuleb hakata tasuma uuest kalendriaastast, sest jooksva aasta maksu tasuja on eelmine omanik (1. jaanuari seisuga).
Elektriautode riigipoolne soetamise toetus vs registreerimismaks – ühe käega anname, teise käega justkui võtame. Kas on mõistlik seda toetust maksta? EV ostjad üldjuhul maksejõulised.
Planeeritava mootorsõidukimaksu raames on mõistlik toetuste skeem üle vaadata ning kaaluda selle suunamist näiteks hoopis laadimistaristu arendamisesse.
Kui roheline see elekter on, mida elektriauto kasutab? Kas elektriauto on ikka keskkonnasõbralikum ja täidab kliimaeesmärke?
Kontrollida seda, millisel viisil toodetud elektrit auto kasutab, on väga keeruline. Maksu disainil peame arvestama sellega, et see oleks võimalikult lihtne. Kui peaksime maksu küsimisel arvestama kellegi elektrilepinguga, siis oleks halduskoormus väga suur ja keeruline.
Miks elektriautodele kõigest sümboolne maks tehakse, kui bensiiniautode kasutajad maksavad niigi ülikõrget aktsiisi?
Elektrisõidukid maksavad ka mootorsõidukimaksu. Samas on nad keskkonnahoiu aspektist oluliselt keskkonnasäästlikumad, kui sisepõlemismootoriga sõidukid. Riikide praktikas on elektrisõidukeid veelgi enam soositud, kuid meie hinnangul ei ole nende maksust vabastamine täielikult õigustatud. Ka elektrisõidukitel on oma mõju meie teedele ja linnaruumile.
Millal pean maksu esimest korda maksma, kui seadus jõustub alates 1. jaanuarist 2025? Registreerimistasu ja mootorsõidukimaks.
Registreerimistasu tasutakse alates seaduse jõustumise hetkest enne iga uue või kasutatud sõiduki esmast registreerimist Eestis.
Mootorsõidukimaksu on võimalik tasuda nii ühes kui ka kahes osas (maksetähtajad 15. juuni ja 15. detsember) või jaotada summa püsimaksekorraldusega terve aasta peale.
Kas mootorsõidukimaksu tasumine osadena/ajatamine on võimalik nagu näiteks liikluskindlustuse tasumisel?
Selleks tuleb ise oma maksukohustus kuude peale ära jaotada ja teha iga kuu kanne maksuameti ettemaksukontole. Selle juures tuleb arvestada, et pool summast peab olema tasutud 15. juuniks ja kogusumma 15. detsembriks.
Kui ma olen mootorsõidukimaksu tasunud, aga müün enne aasta lõppemist auto maha, kas ma saan siis ülejäänud summa tagasi?
Ei saa. Mootorsõidukimaks on disainitud piisavalt väikeseks, et selle proportsionaalse suuruse võiks poolte kokkuleppel auto müügihinda kas sisse või üldse mitte arvesse võtta. Uus omanik hakkab maksu alates järgmisest maksustamise perioodist maksma, eeldusel, et ta on jätkuvalt sõiduki omanik 1. jaanuari seisuga.
Kas oleks ehk võimalik tulevikus kuidagi ajutiselt aastast automaksu peatada, kui õnnestub ära tõestada, et mingil perioodil sõiduk liikluses ei osale.
Hetkel sellist erisust plaanis ei ole.
Kes maksab kasutusrendi korral automaksu? Rendfirma või kasutaja?
Aastamaksu tasub auto omanik või kui liiklusregistrisse on kantud sõiduki vastutav kasutaja, maksab maksu viimatinimetatu.
Kas maksu tasumine käib läbi EMTA või TRAM-i?
Mootorsõidukimaksu teate saadab ja maksu kogub Maksu- ja tolliamet. Registreerimistasu kogub ja haldab Transpordiamet.
Sanktsioonid automaksu mittetasumisel. Mis siis saab, kui ei tasu?
Mootorsõidukimaksu mittetasumisele järgneb tavapärane võla sissenõudmise protseduur, mida haldab maksuhaldur. Kindlasti on odavam maks kohe ära tasuda, kui pärast maksta ka lisandunud viiviste ja muude lisanduvate tasude eest.
Kuidas hinnatakse riski, et maksu kehtestamisel hakatakse sõidukeid teistesse soodsama tingimustega riikidesse ümber registreerima?
Selline risk on olemas, kuid maandatakse teise riigi numbrimärgiga sõidukitele rakendatava täiendava kontrolliga. Kontrollimeetmed hõlmavad erinevate asutuste tööd ja on väljatöötamiskavatsuse avalikustamise ajal alles väljatöötamisel.
Kuidas maksustatakse neid sõidukeid, millel on teise riigi numbrimärk ning mis sõidavad pikemaajaliselt Eesti teedel? Kaua nad seaduse järgi võivad siin viibida ja kuidas seda kontrollitakse? Kuidas kontrollitakse, kas auto on õigeaegselt Eestisse ümber registreeritud?
- Eestis mitte elavate isikute teise riigi registreerimismärgiga sõidukite maksustamise küsimus ei ole lõplikult analüüsitud ja selle lahendamine võib olla pikemaajalisem küsimus, kui kõnealuse seaduseelnõu koostamise ajakava.
- Samas tuleb elanikel liikluses kasutatav sõiduk registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist (üldjuhul pärast sõiduki riiki sissetoomist või tollivormistamist).
- Ukraina näide: Eestis tuleb registreerida sõidukid, mida kasutatakse liiklemiseks Eesti teedel ja mis on pidevalt Eestis viibinud kauem kui üks aasta. Kui sõiduk on olnud Eestis üle aasta või sõiduki omanik on saanud Eestis elamisloa, tuleb sõiduki siinsesse liiklusregistrisse viimist alustada samuti viie tööpäeva jooksul. Selle ja eelneva punkti täitmist võib kontrollida politsei.
Muuseumis olevad sõidukid ja uunikumid – kuidas hakkab olema nende maksustamine?
Koostöös Kultuuriministeeriumiga töötame enne seaduse kehtestamist välja meetmed ametlikult tegutsevate muuseumide mootorsõidukimaksu koormuse leevendamiseks.
Kui sõidan vanema kui 35 aasta vanuse uunikumiga ainult suvel 2 kuud (muul ajal arvel pole), siis kas saab sõiduki arvele võtta ainult selleks kaheks kuuks ja maksta maksu ainult selle perioodi eest?
Ei saa, mootorsõidukimaks on eelnõu kohaselt omandipõhine ja kehtib mootorsõidukile kuni selle registrist kustutamiseni. Küll on vanematele autodele disainitud võimalikult madal maksumäär ja vanemate kui 20 aastaste sõidukite puhul tuleb tasuda aastamaksu üksnes baasosa ulatuses ehk 50 eurot. See leevendab nii paljuautoliste kui ka vanemate hobiautode ja väiksema sissetulekuga vanemate sõidukite omanike maksukoormust.
Miks peab uunikumi omanik automaksu maksma? Sõiduk ju ei osale sisuliselt liikluses, ei saasta ka loodust.
Mootorsõidukimaks on disainitud keskkonnamaksuna (ehk maksu aluseks on sõidukite keskkonnamõju), mis oma olemuselt on omandimaks. Seega, kui isik on sõiduki omanik, tuleb sellelt ka aastamaksu tasuda. Iga toodetud sõiduk on juba olnud keskkonda koormav. Samuti muudaks läbisõidupõhine maksustamine maksu struktuuri liialt keeruliseks ja manipuleeritavaks.
Kui palju prognoositakse maksu laekumist eelarvesse?
Maksulaekumise suurusjärguks on ca 230 miljonit eurot.
Mida tehakse maksust laekuva rahaga?
Mootorsõidukimaks ei ole sihtotstarbeline, see planeeritakse üldiselt avalike teenuste arendamiseks ja vajalikeks investeeringuteks.
Kui päästeamet, kiirabi ja politsei maksust pääsevad, siis kuidas jääb vabatahtlike päästjatega, kellel siis näiteks ei ole veel olnud võimalust tuletõrjeautot osta ning kasutavad selleks oma vanu džiipe?
Aastamaksu ja registreerimistasu ei maksta eelnõu kohaselt:
- päästeasutuse, kiirabi, PPA, KaPO, JuM vanglate osakonna ja vangla, SiM ning MTA alarmsõidukilt;
- välislepingus sätestatud juhtudel maksuvabastust saavat sõidukilt;
- mootorsõidukilt, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud puuetega inimeste transpordiks või puuetega inimesele kasutamiseks
Kuna eelnõu kohaselt tuleb maksta ka registreerimistasu – kas seda peavad ka kiirabi, politsei ja päästjad tegema – või saab registreerimise maksust täitsa priiks/väikese soodustusega?
Kui alarmsõiduk on vabastatud aastamaksust, on ta vabastatud ka registreerimistasust.
OECD algatused
Alates 2017. aastast on kaasava raamistiku (The OECD/G20 Inclusive Framework on BEPS) 140 liikmesriiki ühiselt välja töötanud nn kahe samba lähenemisviisi, et lahendada majanduse digitaliseerimisest tulenevaid maksuprobleeme. Majandustegevuse füüsilisel paiknemisel põhinevad maksureeglid ei vasta tänapäeva digitaalsetele ärimudelitele. Digimajanduse loodud väärtust ei maksustata riigis, kus sellelt tulu teenitakse, vaid maksutulu saavad vähesed riigid, kus ettevõtjad füüsiliselt asuvad ja mille maksuresidendid nad on. Soodsa majandus- ja investeerimiskliima loomise eesmärgil on viimastel aastakümnetel üle maailma langetatud ka ettevõtte kasumimaksu määrasid, mis on kaasa toonud riikidevahelise maksukonkurentsi teravnemise.
Globaalse maksureformi eesmärk on:
- muuta hargmaiste kontsernide kasumi maksustamise reegleid, jaotades maksustamisõiguse riikide vahel ümber rohkem tarbijate asukohariikide ehk tururiikide kasuks (I sammas);
- piirata riikidevahelist maksukonkurentsi üleilmse miinimummaksu kehtestamisega (II sammas).
8. oktoobril 2021. aastal andis 136 kaasava raamistiku liiget (sh Eesti) oma poliitilise nõusoleku üleilmse maksureformi ettepanekuga ühinemiseks. OECD töörühmades jätkub reformi elluviimiseks täpsemate reeglite väljatöötamine.
Üleilmse maksureformi kaks sammast
Digimajanduse maksustamise ettepanek
I samba ehk digimajanduse maksustamise ettepaneku esialgne eesmärk oli jaotada digiettevõtjate kasumi maksustamise õigused ümber tururiikide kasuks, kus asuvad teenuste ja kaupade tarbijad. Arutelude käigus ettepaneku fookus laienes maailma suurimate kontsernide maksustatava kasumi täiendavale ümberjaotamisele tuluallika riikide vahel. Seejuures ei tõsteta kontserni maksukoormust.
Uued reeglid kohalduvad hargmaistele kontsernidele, mille müügitulu ületab 20 miljardit eurot aastas ja mille kasumlikkus on üle 10%. Kui 7 aasta möödumisel korraldatav mõjuhinnang näitab, et maks on ennast õigustanud, alandatakse müügitulu lävendit 10 miljardi euroni.
- Ümberjaotamisele kuulub 25% kasumist, mis ületab 10-protsendilist kasumlikkuse alammäära.
- Riigid osalevad jaotamises vastavalt nendes riikides teenitud tulu suurusele. Riigil tekib õigus kontserni kasumi ümberjaotamises osaleda, kui kontserni müügitulu sellest riigist ületab 1 miljonit eurot aastas. Erandiks on riigid, mille SKT jääb alla 40 miljardi euro. Nende puhul piisab osalemiseks müügitulust 250 000 eurot.
- Tuluallika riigi määramiseks kasutatakse kombinatsiooni mitmesugustest andmetest – nt geolokatsiooni andmed, IP aadress, maksumaksja tegelik aadress jne. Täpsem valik sõltub kauba või teenuse iseloomust. Näiteks on Google ja Facebooki poolt pakutava digireklaami tulu puhul võimalik tugineda teenusepakkuja poolt juba praegu automaatselt kogutavatele geolokatsiooni andmetele.
- Vältimaks olukorda, kus maksumaksja peab registreerima maksukohustuslase igas riigis, kus tema teenused on kättesaadavad, hakkab maksukohustuse täitmine toimuma läbi kontserni poolt määratud üksuse. Tavapäraselt asub see üksus kontserni peakorteri residendiriigis. Residendiriigi maksuhaldur suhtleb tuluallika riikide maksuhalduritega, et tagada maksusumma korrektne ümberjagamine ja vaidluste lahendamine.
Digimaksu elluviimiseks valmistab OECD ette rahvusvahelise lepingu, mis praeguse ajakava kohaselt avatakse riikidele ühinemiseks 2022. aasta jooksul. Peale lepinguga ühinemist võtavad riigid vastu ka vajalikud riigisisesed seadused, sihiga asuda maksu rakendama 2023. aastal.
Üleilmse miinimummaksu ettepanek
II sammas ehk üleilmse miinimummaksu ettepanek hõlmab kõiki hargmaiseid kontserne, kelle müügikäive kahel aastal viimasest neljast ületab 750 miljonit eurot. Ettepaneku eesmärk on riikidevahelise maksukonkurentsi piiramine, et tagada minimaalne maksustamise tase sõltumata sellest, kus riigis hargmaine ettevõtja kasumit teenib.
- Maksumääraks on 15%.
- Maksu kogutakse juhul, kui kontserni teises riigis asuva üksuse efektiivne maksumäär on alla 15%. Efektiivne maksumäär saadakse riigisiseste reeglite alusel maksmisele kuuluva maksu jagamisel raamatupidamisliku kasumiga. Seega on efektiivne maksumäär erinev nominaalsest määrast, arvestades ka maksusoodustuste võimalikku mõju.
- Maksumaksjaks on kontserni peakorteri riik, kellel on õigus maksu koguda 15 protsendist puudujääva osa ulatuses.
- Eesti maksusüsteemi kaitsmiseks on Eesti ettevõtjatel võimalik maksu tasumist 4 aastat edasi lükata.
- Miinimummaksust on vabastatud kontserni ühes riigis asuvad üksused, kui nende summeeritud müügitulu ei ületa 10 miljonit eurot ja kasum 1 miljon eurot.
- Tegeliku majandustegevuse kaitseks on maksubaasi arvutamisel lubatud tööjõukuludel ja materiaalse põhivara raamatupidamislikul väärtusel põhinevad lisamahaarvamised.
Miinimummaksu põhimõtted lepitakse kokku OECD poolt koostatud mudelreeglites, mis avatakse riikidele ühinemiseks veel 2021. aasta lõpus. Maksu rakendamiseks peavad riigid vastu võtma ka riigisisesed seadused, mille jõustamine on planeeritud 2023. aastaks. Euroopa Liidus on väljatöötamisel ka vastav direktiiv.
EL algatused
Rahandusministeerium saatis 27. oktoobril 2023. aastal kooskõlastamiseks tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse osaliselt üle EL miinimumtulumaksu direktiiv. Üleilmne miinimumtulumaks (edaspidi miinimummaks) on osa OECD ning G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasava raamistiku üleilmsest maksureformist. Miinimummaksu eesmärk on riikidevahelise maksukonkurentsi piiramine, et tagada minimaalne maksustamise tase sõltumata sellest, kus riigis hargmaine kontsern kasumit teenib. EL nõukogus vastu võetud direktiivi 2022/2523 eesmärk on tagada ühtne miinimummaksu kohaldamine Euroopa Liidus.
Direktiiv tuleb üle võtta 31. detsembriks 2023, kuid väiksematele riikidele on halduskoormuse vähendamiseks antud võimalus esimese kuue aasta jooksul ehk kuni aastani 2030 miinimummaksu mitte kohaldada. Erandit saavad kasutada need riigid, kus on vähem kui 12 suure hargmaise kontserni, kelle konsolideeritud kogutulu ületab 750 miljonit eurot, lõplikku emaüksust. Kõnealune erand on lisatud direktiivi Eesti soovil ning Eesti rakendab seda vähemalt esimestel aastatel, mistõttu ei pea Eesti praegu kogu direktiivi üle võtma ega selle rakendamiseks keerulist ja kulukat IT-süsteemi arendama.
Samas peavad erandit kohaldavad riigid tagama, et seal asuvad hargmaiste kontsernide lõplikud emaüksused määravad kontserni eest miinimummaksu deklaratsiooni esitava üksuse miinimummaksu rakendavas riigis. Lisaks peavad erandit kohaldavad riigid kohustama oma territooriumil asuvaid hargmaise kontserni üksuseid edastama deklaratsiooni esitavale üksusele deklaratsiooni esitamiseks vajalikku informatsiooni.
Erandi kohaldamine ei vabasta selles riigis asuvaid üksuseid miinimummaksukohustusest teistes riikides, vaid vähendab nii nende kui ka maksuhalduri halduskoormust. Teises riigis miinimummaksukohustuse vältimiseks on Eesti äriühingutel võimalik Eestis rohkem kasumit jaotada, et efektiivne maksumäär oleks vähemalt 15%. Kui maksumäär tõuseb 22%-le, siis 15% efektiivse maksumäära saavutamiseks tuleb jaotada 53,18% kasumist. Arvestades, et esimesel kolmel aastal kehtib erisus, mis võimaldab lihtsustatud efektiivse maksumäära arvutust riikidepõhise aruandluse andmete alusel, on äriühingutel üsna suur motivatsioon rohkem kasumit jaotada, et pääseda keerulistest miinimummaksu maksubaasi arvutustest. Seega on võimalik, et maksulaekumine suureneb ka juhul, kui Eesti ei kehtesta miinimummaksu. Kui äriühingud jaotavad rohkem kasumit, suureneb maksulaekumine juba aastal 2024. Miinimummaks laekuks aga alles 2026. aasta teises pooles.
Kui hargmaise kontserni lõplik emaühing asub Eestis, määrab ta miinimummaksu kohaldavas riigis tütarühingu, kes hakkab kontserni eest miinimummaksu deklaratsiooni esitama. Sel juhul kohalduvad tütarühingule tema asukohariigi õigusaktid, millega on üle võetud miinimummaksu direktiiv või OECD mudelreeglid. Eestis asuv hargmaise kontserni lõplik emaühing on kohustatud esitama sellele tütarühingule deklaratsiooni esitamiseks vajalikud andmed.
Kui hargmaise kontserni tütarühing asub Eestis, siis esitab miinimummaksu deklaratsiooni üldjuhul selle kontserni lõplik emaühing vastavalt oma asukohariigi seadusele.
Lisaks halduskoormuse vähendamisele võimaldab erandi kasutamine oodata, kuni kõik miinimummaksu puudutavad reeglid on kokku lepitud. Kuigi vastu võetud direktiiv põhineb OECD-s kokku lepitud mudelreeglitel, ei ole miinimummaksu reegleid puudutav töö OECD-s veel lõppenud. Miinimummaksu reeglite ülevõtmisel on teistel riikidel tekkinud palju küsimusi ja probleeme, mida OECD püüab nüüd lahendada miinimummaksu suuniste kaudu. Kuna kõik suunised ei ole veel valmis, on reeglite kehtestamine sellistes tingimustes üsna keeruline ja on olemas suur risk, et uusi reegleid tuleb peatselt muuta. Seega on erandi kohaldamine põhjendatud vähemalt seni, kuni olukord OECD miinimummaksu suuniste loomisel on selginenud.
Eestis on Maksu- ja Tolliameti andmetel 5 lõplikku emaühingut ja umbes 350 tütarühingut, mis kuuluvad suurde hargmaisesse kontserni. Tütarühingutest langeb välja umbes pool de minimis erandi alusel, mis vabastab miinimummaksukohustusest tütarühingud, kelle müügitulu Eestis ei ületa 10 miljonit eurot ja kasum ühte miljonit eurot.
Viimati uuendatud 18.01.2024