Tühjenevate korterelamute projekt

Projekti eesmärk

Eesmärk on välja töötada lahendused tühjade ja pooltühjade majade probleemile nii omavalitsuste kui ka kohalike elanike jaoks. Projektiga loovad riik ja omavalitsused koos lahenduseks tööriistakasti, mida saavad kasutada ka teised omavalitsused/piirkonnad üle Eesti. Need on õiguslikud lahendused, konkreetsed sammud elanike ümber kolimiseks jt. Lisaks analüüsitakse ka rahastamisvajadusi ja töötatakse välja rahastamismeetmed. Sealt saavad edaspidi omavalitsused võtta vajalikud tööriistad, millega ennetada ja lahendada oma piirkonnas tühjenevate kortermajade probleemi. Omavalitsused saavad planeerida ja ellu viia elamumajandusega seotud tegevusi arvestades pikaaegseid rahvastikumuutusi ja -prognoose ning inimestel on hea ja terviklik elukeskkond kõikjal Eestis.

Projekti osapooled: Rahandusministeerium, Lüganuse vald, Valga vald ja Kohtla-Järve linn viivad koos läbi näidisprojekti. Projekti tegevusi koordineeritakse koostöös Justiits- ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, kes korraldab elamumajanduse poliitikat.

Projekti tegevused: Projektiga testitakse läbi õiguslikud ja muud lahendused elanike ümber kolimisel jätkusuutlikesse korterelamutesse ning tühjana seisvate ja osaliselt eraomanikele kuuluvate korterelamute lammutamiseks. Neid lahendusi katsetatakse kõigepealt linnas, kus tühjad või pooltühjad kortermajad mõjutavad paljude inimeste elukeskkonda.

• Esiteks on kaardistatud projektis osalevates omavalitsustes elaniketa korterid, et saada täpne ülevaade, kui palju ja kus asub tühje kortereid ja tühjenevaid korterelamuid nende territooriumil.
• Teiseks on tehtud kahes Ida-Viru omavalitsuses ruumilise kahanemise analüüs koos mitme stsenaariumi koostamisega,  kuidas KOV võiks kohaneda elukeskkonnaga, arvestades elanikkonna kahanemisega. Valga vallas olid enne projekti algust juba koostatud ruumilise kahanemise stsenaariumid, projekti raames sai valmis korterelamute uuring ja nende jätkusuutlikkuse analüüs. Valminud on juhendmaterjal kohalikele omavalitsustele sarnase analüüsi koostamiseks. 
• Kolmandaks on plaanis on igas projektis osalevas omavalitsuses 2-4 tühjeneva korterelamu näitel läbi viia erinevaid lahendusi nii elanike ümber kolimisel kui ka omandiküsimuste lahendamisel. Selleks on välja valitud korterelamud, kus on analüüsimiseks erinevad juhtumid, näiteks erineva profiiliga korteriomanikud. Kolmes omavalitsuses katsetatakse erinevaid protseduure, kuidas omavalitsus saab tühja hoone täielikult enda omandisse, et maja lammutada. Muuhulgas on valminud avalikes huvides kinnisasja omandamise seaduse rakendamise õigusanalüüs tühjenevate korterelamute suhtes. Piloteerimise tulemusel täiendatakse õigusanalüüsi ja menetlusjuhendit kohalikele omavalitsustele.

Projekti tulemus

Projekti tulemusena töötatakse välja tegutsemismudel elamumajanduse ümberkorraldamiseks kohalike omavalitsuste tasandil. Koostatakse juhendid, mida saavad kasutada teised kohalikud omavalitsused üle Eesti. Projekti tulemused on aluseks konkreetsete toetusmeetmete väljatöötamiseks kohalikele omavalitsustele ja võimalike seadusemuudatuste ettepanekute koostamiseks.

Projekti periood on oktoober 2019 - 2022. aasta lõpp.

Eelarve on 1 054 386 eurot, millest 756 000 eurot on planeeritud toetusena kolmele omavalitsustele tegevuste elluviimiseks nende territooriumil.

Statistikaameti prognoosi kohaselt toimuvad maakondades muutused erinevalt: kui Eestis kokku prognoositakse rahvaarvu vähenemist 2045. aastaks 2,7%, siis Ida-Viru, Järva, Valga ja Jõgeva maakonnas kolmandiku võrra. Näiteks Ida-Virumaal paikneb korterelamutes ca 70 000 eluruumi, mis asuvad enamjaolt linnades. Rahvastikuregistri andmete põhjal elas 1. jaanuari seisuga Ida-Virumaal 140 389 inimest. Statistikaamet prognoosib aastaks 2045 selle maakonna elanikkonna vähenemist ca 50 000 inimese võrra. Arvestades sellega, et 2019 aastal elab igas eluruumis Ida-Virumaal keskmiselt 2 inimest, siis võivad aastate jooksul tühjaks jääda tuhanded korterid.

Viimastel aastatel on kasvanud tendents, et kahaneva elanikkonnaga piirkondades loovutatakse asjaõigusseaduse §126 alusel väheväärtuslik korter riigile. Alates 2016. aastast on riigile loovutatud 2021. aasta lõpu seisuga ca 390 korterit. Riigi omandis on hetkel üle 310 loobutud korteriomandi, valdav enamus korteritest asub Ida-Virumaal. Korteriomanditest loobujad on nii kohalikud omavalitsused, eraisikud, ettevõtjad kui ka korteriühistud.
Tühjad korterid paiknevad enamasti üksikult suuremates korterelamutes, st on hulk pooltühje hooneid, mille üleval pidamine ei ole elamumajanduse seisukohalt efektiivne. Sageli sellistes korterelamutes kasvavad omanike ja korteriühistute võlgnevused, sh võrguteenuste pakkujate ees, mille tulemusena võib olla pärsitud elutähtsate teenuste toimimine.

Probleemi taust

Pooltühjade ja tühjade kortermajade probleem tuleneb rahvaarvu vähenemisest väljaspool tõmbekeskusi. Protsessi taga on väljaränne, jätkuv linnastumine ning rahvastiku vananemine. Muutused toovad kaasa olukorra, kus kohalik nõudlus kinnisvara järgi väheneb ja varaga seotud kulud ületavad selle väärtust. 

Linnade ja maapiirkondade kahanemine ei ole aga ainult Eesti või konkreetsete omavalitsuste probleem. Samad protsessid toimuvad igal pool maailmas, kus väheneb ka linnade elanikkond. Samad väljakutsed on paljudel teistel riikidel ja nende kohalikel omavalitsustel.

Vastavalt 2020. aastal valminud hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale (PDF) võib Eestis aastaks 2050 kasutusest välja langeda suurusjärgus 5300 korterelamut (~5 mln m²), mis on 23% kõigist korterelamutest. Seejuures Ida-Viru maakonnas on rohkem suurema kui 1200 m² eluruumi pinnaga paneelelamuid.