Euroopa Stabiilsusmehhanism (edaspidi ESM) on 2012. aastal loodud ja 8. oktoobril 2012. a tööd alustanud euroala asutus, mille ülesanne on kriisiolukordades stabiliseerida euroala riikide ja euroala terviku majandust.
2008. aasta finantskriisist alguse saanud mitme euroala riigi kriisist päästmist alustati ajutise riikidevahelise organi, Euroopa Finantsstabiilsusefondiga (European Financial Stability Facility – EFSF) kuna püsiva mehhanismi loomine võttis kauem aega.
ESMi liikmed on kõik euroala riigid, asutamise hetkel 17 riiki, sh Eesti, Läti liitus 2014. aastal ja Leedu 2015. aastal.
ESMist on antud kolm toetusprogrammi – Hispaaniale, Küprosele ning Kreekale. Tänaseks on nende kõigi aktiivne osa läbi ning ollakse programmijärgse seire faasis. Riigid juba maksavad laenu tagasi või on alustamas laenu tagasimakseid.
ESMi kasutuses on järgmised toetusinstrumendid:
- Toetuslaenud;
- Laenud ja otsene kapitalitoetus finantsinstitutsioonide rekapitaliseerimiseks;
- Riigivõlakirjade esmas- ja järelturu toetusostud;
- Ennetavad krediidiliinid.
ESMi kapital koosneb sissemakstud kapitalist ning vajadusel sissemakstavast (nn sissenõutavast) kapitalist.
- ESM märgitud kapital 704 798 700 000 eurot, sellest Eesti osalus 1 302 000 000 eurot, st 0,1847%, sh
- ESMi sissemakstud kapital 80 548 400 000 eurot, sellest Eesti 148 800 000 eurot;
- ESMi sissenõutav kapital 624 250 300 000 eurot, sellest Eesti 1 153 200 000 eurot.
Laenumehhanismid
EFSF (European Financial Stability Facility) võib euroala liikmesriikidele anda laenu majandusreformide toetamiseks. EFSFi poolt välja antavate laenude kogumaht on 440 miljardit eurot. Laenu andmiseks vajalikud vahendid laenab EFSF finantsturult, kasutades selleks omanike ehk euroala liikmesriikide poolt antud garantiisid.
Eesti EFSF aktsiate väärtus on ca 48 tuhat eurot, mis on EFSFi põhikirjas sätestatud aktsiakapitalist 0,26%. Eesti võttis kohustuse tagada maksimaalselt 1,995 miljardi euro ulatuses EFSFi poolt toetusprogrammide rahastamiseks teostatavate tehingute (võlakirjade emiteerimine, laenude võtmine) põhiosasid.
EFSFi poolt turult laenatav raha koos intressidega, mida programmiriigile finantsabi meetmete rahastamiseks kasutatakse (ja osaliselt kassareservis lisapuhvrina hoitakse), kajastub garantiid andvate riikide võlakoormuses vastavalt kohendatud koormuses osalemise võtmele, mis Eesti puhul on 0,2754%.
EFSI kaudu on finantsabi saanud Portugal, Iirimaa ja Kreeka. Portugal ja Iirimaa programmid on edukalt lõppenud ning praegu jätkub nende majandusolukorra korrapärane järgimine EFSFi varajase hoiatamise süsteemi (Early Warning System) raames. Lisaks jäävad nad Euroopa Liidu suurendatud järelevalve alla kuni riigid on tagastanud vähemalt 75% saadud finantsabist. Programmijärgset jälgimist teostavad EKP, IMF ja ESM.
EFSFi loodi ajutiselt 2010. aastal. Alates 2013. juulist ei paku EFSF enam uusi abiprogramme. EFSFi viimane programm (Kreeka teine abiprogramm) lõppes 2015. aasta juulis.
Portugali laenuprogramm
Portugal otsustas 2014 maikuus programmist ilma lisaabi küsimata lahkuda ja naasis edukalt võlakirjaturgudele aprillis 2014.
Portugali toetuspakett lepiti kokku 17. mail 2011. Euroopa Liidu panus oli 26 miljardit eurot EFSF-i ja 26 miljardit Euroopa Finantsstabiilsus Mehhanismi (EFSM) poolt. IMF osales programmis 26 miljardi euroga.
Portugali programm koostati koostöös IMFi, EKP ja Euroopa Komisjoniga rangetel majanduspoliitilistel tingimustel nii, et luua kõik eeldused ja keskkond selleks, et Portugal suudaks oma kohustusi täita. Muuhulgas olid eesmärgiks eelarve konsolideerimine, majanduskasvu ja konkurentsivõimet soodustavad struktuurireformid, ning pangandussektori likviidsuse parandamine.
Kokku viis Troika (Euroopa Komisjon, EKP ja IMF) läbi 12 ülevaatust, mis kinnitasid, et Portugal täitis abiprogrammi raames seatud tingimusi. Muuhulgas:
- SKP kasvas 1,2% 2014. aastal ja 1,5% 2015. aastal,
- Eelarve puudujääk jäi seatud piiridesse (4% 2014. aastal ja 2,5% 2015. aastal),
- 2013. aastal saavutati jooksevkonto ülejääk 0,4% (esimest korda viimase 20 aasta jooksul).
Iirimaa laenuprogramm
Iirimaa laenuprogramm kiideti heaks novembris 2010 ja esimene väljamakse tehti 2011. aasta veebruaris. Iirimaa laenuprogramm lõppes ametlikult 8. detsember 2013.
Selle mahuks oli 85 miljardit eurot, millest Iirimaa ise kandis17,5 miljardit eurot, Euroopa Finantsstabiilsus Mehhanism (EFSM) 22,5 miljardit , EFSF 17,7 miljardit, kahepoolsed laenud (UK, DK, SE) 4,8 miljardit ja IMF 22,5 miljardit.
Programmis võttis Iirimaa kohustused eelarve puudujääk 2015. aastaks viia alla 3%, viia läbi struktuursed reformid ning teha vajalikud ümberkorraldused probleemide allikaks olnud finantssektoris.
ESM on rahvusvaheline finantsinstitutsioon, mille eesmärgiks on tagada euroala finantsstabiilusus.
ESMi kui rahvusvahelise organisatsiooniga ühinemise leping allkirjastati Riigikogus 23. veebruaril 2012. Mehhanism alustas tööd oktoobris 2012. ESMi omanikud on euroala liikmesriigid ning mehhanismil on 700 miljardi euro suurune omakapital sh sisse makstud kapitali 80 miljardit eurot.
Eesti osaluse suuruseks ESM-is on 0,186%, mis on meile järgnevaks 12-aastaks ning veel Slovakkiale, Sloveeniale, Küprosele, Maltale, Lätile ja Leedule kehtiv tavapärasest Euroopa Keskpanga kapitaliosalusest (0,26%) erandlik osalus meie madalama sisekogutoodangu tõttu.
2014. aasta aprillis tegid asutajaliikmed, sealhulgas ka Eesti, viimased osamaksed ESM-i sissemakstavasse kapitali, sellega saavutati eesmärgiks seatud 80 miljardi suurune kapitalibaas. Järgmise viie aasta jooksul teevad osamaksed ka ESM-iga hiljem liitunud Läti ja Leedu, mille tulemusena suureneb ESM-i sissemakstud kapital 80,55 miljardi euroni.
Hispaania laenuprogramm
Hispaania programm oli esimene ESMist rahastatav finantsabiprogramm, ja selle raames anti Hispaania pangandussektori rekapitaliseerimiseks kokku 41.3 miljardit eurot. Programm aegus 2013. aasta detsembris ja Hispaania püsib programmijärgse järelevalve all.
2015. aastal tegi Hispaania ESMile kaks ennetähtaegset tagasimakset kokku 4 miljardi ulatuses. Sellega saatis Hispaania turgudele tugeva signaali, et riigi majandus normaliseerub ja tänu ESMile on saavutatud tugev likviidsuspositsioon.
25. juunil 2012 esitas Hispaania valitsus ametliku avalduse Euroopa Finantstabiilsuse Fondi (EFSF) abi saamiseks, et rekapitaliseerida ja restruktureerida riigi pangandussektor. Hispaania abipalve esitamisele järgnes Euroopa Komisjoni (EK), Euroopa Keskpanga (EKP), Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse (EPJA) ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hinnang Hispaania rahandussektori olukorrale ning vajatava abi suurusele, millele toetudes koostati rangete majanduspoliitiliste tingimustega abiprogramm.
20. juulil 2012 kiitsid Eurogrupi liikmed heaks Hispaania vastastikuse mõistmise memorandumi. Kokkuleppes ette nähtud finantssektori reformide eesmärgiks oli Hispaania pangandussektori vastupidavusvõime suurendamine, et tagada pankade turulepääs, ning Hispaania majanduse tasakaalustamine ja välisvõla jätkusuutliku tasemeni toomine. Hispaania sihiks oli kaotada ülemäärane eelarvepuudujääk aastaks 2014 ja saavutada valitsemissektori eelarve puudujäägi vaheeesmärgid – 6,3% SKTst 2012. aastaks, 4,5% SKTst 2013. aastaks ja 2,8% SKTst 2014. aastaks.
Abiprogrammi jooksul kontrollis Euroopa Keskpank koos Euroopa Komisjoni ja EPJAga regulaarselt finantsabiga seotud tingimuste täitmist.
Pärast programmi lõppu jätkub Hispaania, nagu ka teiste programmiriikide, majandusolukorra korrapärane järgimine ESMi varajase hoiatamise süsteemi (Early Warning System) raames, ja EKP, IMFi ja ESMi korrapärased järelvalvemissioonid Hispaaniasse.
Viimati uuendatud 12.12.2021