Korduma kippuvad küsimused

• Mis on hoonete riigivara pind?

Hoone on kinnisvararegistri varaobjekti osa ja seda kasutab riik kas tervikuna või osaliselt. Hoone või rajatise andmevormile registris märgitakse tunnus "riigivara" ja kasutatava pinna suurus - riigivara pind. Kui hoone on riigi omandis, siis võrdub riigivara pind hoone suletud netopinnaga. Kui riik kasutab hoonet või osa sellest kasutuslepingu alusel, siis on riigivara pinnaks lepingu alusel kasutatav pind.

• Kuidas registreerida korteriomandit?

Kinnisvararegistri objekt korteriomandi kohta moodustatakse kinnistusraamatu, maakatastri ja ehitisregistri andmete alusel. Kui objekt on registreeritud, soovitame panna talle nime (nt korter 11) – varaobjekti üldandmete redigeerimise nupu alt pääseb nime muutma.

Katastriüksusele tuleb märkida riigivara pinnaks  korteriomandi juurde kuuluva mõttelise osa maaüksuse pindala (arvuta välja kinnistusraamatus märgitud mõttelise osa järgi, sisesta ilma komakohata).

Hoonele tuleb märkida riigivara pinnaks korteriomandi reaalosa suurus (vaata kinnistusraamatust, sisesta komakohaga).

• Kuidas sisestada riigisisest kasutamise kokkulepet? Kas andmed peab sisestama asutus, kes kasutusse annab või see, kes kasutusse võtab.

Riigisisene kasutamise kokkulepe on kasutamiseks andmise menetluse alamliik. Menetluse algatab ja lepingu andmed sisestab kasutusse andja asutus. Menetluse kinnitab aga kasutusse võtja riigivara valitseja.  

• Avalehele saadetakse teavitus, kui objekti andmed on välises registris muutunud. Kas register automaatselt ei uuenda andmeid?

Register uuendab  kinnistute, katastriüksuste ja ehitiste andmeid, sh aadresse üldjuhul automaatselt. Kuid on mitmeid põhjusi, miks andmed on muutunud. Osad muudatused eeldavad registripidaja poolt menetluse läbiviimist. Sellisel juhul andmeid automaatselt ei uuendata, vaid saadetakse teavitus. 

• Kuidas sisestada lepingu muudatust?

Lepingu muudatuse saab sisestada kasutuslepingu vormilt, kehtiva lepingu uue versioonina.  Lepingu leiate lepingute otsinguga või varaobjekti vaatest leheküljelt lepingud.
Lepingu lisa saab sisestada kasutuslepingu üldandmete vormilt, lehekülje allosas on nupp „lisa uus versioon“.  Kõik eelmised versioonid säilivad jaotise all „Versioonid“. Lepingu muudatuse saab jõustada, vajutades nupule "Jõusta leping".  

• Kuidas riigi kinnisvararegistris andmed korrastada, kui kinnistu jagatakse?

- Kinnistu jagamise tulemusel muutuvad kinnistu andmed kinnistusraamatus, seega tuleb arvel oleva varaobjekti andmed uuendada (varaobjekti üldandmete vormil nupp „uuenda“). Uuendamise käigus  sooritab register päringu kinnistusraamatusse, maakatastrisse ja ehitisregistrisse ja uuendab riigi kinnisvararegistri andmekoosseisu.

- Kinnistu jagamise tulemusel tekkinud uus kinnistu tuleb riigi kinnisvararegistris arvele võtta vara omandamise menetlusega, alamliigiks valida „kinnistu jagamine“. Kinnistu arvele võtmisel peab teadma uut kinnistu registriosa numbrit.

- Kui jagatud kinnistuga on seotud registris kasutuslepingud, siis tuleb ka lepingute andmed üle kontrollida ja vajadusel muudatused sisse viia.

• Kas riigimaa jahindusliku kasutamise lepingu sõlmimisel peab lähtuma riigivaraseaduses kehtestatud menetluskorrast?

Tegemist ei ole kasutamiseks andmisega riigivaraseaduse mõttes, vaid jahiseaduse alusel sõlmitud kokkulepetega. Riigivaraseaduses sätestatud riigivara kasutamiseks andmise menetluskorrast nende lepingute sõlmimisel lähtuma ei pea, kuid tuleb arvestada RVS §8 sätestatud riigivara valitsemise üldpõhimõtteid.

• Kuidas kustutada registrist lammutatud ehitist?

Kui hoone lammutati, siis on õige teha riigivara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise menetlus kooskõlas riigivaraseaduse § 55. Registri menetlus on vara arvelt mahakandmine.  Menetluses tuleb vormistada ja registrisse lisada mahakandmise akt, mille alusel tuleb hoone nii riigi kinnisvararegistrist kui ka raamatupidamisest maha kanda.

• Kuidas määrata riigivara valitsemise eesmärki?

Tulenevalt riigivaraseaduse §10 lõikest 1 on riigivara valitsemise eesmärgid: riigivõimu teostamine, muu riigivara valitseja poolt määratud avalik eesmärk, tulu saamine ja reservina säilitamine.

- Riigivõimu teostamine- vara on riigile vajalik seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks või põhitegevuse korraldamiseks vastavalt põhimäärusele.

- Muu avalik eesmärk - vara on riigile vajalik muude avalike ülesannete täitmiseks, mis otsestelt ei tulene seadusest ega põhimäärusest.

- Tulu saamine - Vara on riigile soetatud tulu teenimise eesmärgil (üldjuhul seda ei tehta). Võimalik täiendav eesmärk lisaks teistele eesmärkidele, kui vara on lepingu alusel kasutusse antud ja teenib tulu. Registrisse täiendavat eesmärki ei kanta.

- Reservina säilitamine - Maa on riigi omandisse jäetud reservmaana, siia alla kuulub pikaajaliselt või alaliselt riigi omandisse jääv maareserv. Varalt võib teenida tulu, kuid pikaajaline eesmärk sellest ei muutu.