Probleemi lahendamiseks ei piisa riigisisestest meetmetest, kuna maksuhaldurid on oma töös piiratud riigi territooriumiga, maksumaksjad aga tegutsevad piiriüleselt. Erinevalt ühe riigi piiresse jäävast ettevõtlusest pakub piiriülene majandustegevus ja ettevõtluse piiriülene struktuur rohkelt võimalusi maksukohustuse vähendamiseks.
Maksualane teabevahetus ja halduskoostöö maksunõuete sissenõudmisel võib põhineda mitmel erineval instrumendil:
- EL direktiivid ja määrused
- nõukogu direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta
- nõukogu direktiiv 2010/24/EL vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel
- nõukogu määrus (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas
- nõukogu määrus (EÜ) nr 2073/2004 halduskoostöö kohta aktsiisimaksude valdkonnas
- Kahepoolsed tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise lepingud (nn maksulepingud). Eesti sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingute nimekiri.
- Maksualase teabevahetuse leping (Tax Information Exchange Agreement), mida Eesti pole seni sõlminud.
- Mitmepoolne maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsioon ning selle alusel sõlmitud kahe- või mitmepoolsed halduskoostööd reguleerivad kokkulepped.
- Rahvusvahelised vastastikuse õigusabi lepingud kriminaalasjades, nt kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsioon ja selle lisaprotokoll, mis kohaldub ka maksukuritegudele ning kahepoolsed kriminaalasjades vastastikuse õigusabi lepingud.
Riigisiseselt reguleerivad maksualase rahvusvahelise ametiabi andmist maksukorralduse seadus ja maksualase teabevahetuse seadus.
Teabevahetuse aluseks olevad kokkulepped ja õigusaktid
Ülemineku uutel alustel põhinevale rahvusvahelisele automaatsele teabevahetusele algatasid Ameerika Ühendriigid (USA). Foreign Account Tax Compliance Act (FATCA) on USA-s 2010. a vastu võetud ja põhiosas 1. juulil 2014 jõustunud seadus riigieelarve tulude suurendamiseks ning maksude deklareerimise tõhustamiseks. FATCA eesmärk on koguda USA-le teavet maksuresidentide laekumiste kohta, mis kantakse USA-väliste finantsasutuste (sealhulgas Eesti finantsasutuste) kontodele. Sellistelt finantsasutustelt teabe saamise tagamiseks kasutatakse karistuslikku meedet – kui finantsasutus nõutud teavet USA-le ei anna, peetakse kinni 30% sellele finantsasutusele USA allikatest laekuvatelt maksetelt.
Finantskontode alase teabe edastamiseks USA-le on kaks võimalust:
- finantsasutus sõlmib USA-ga vastava lepingu ning edastab teabe otse USA-le;
- riik sõlmib USA-ga välislepingu (FATCA kokkulepe) ning edastab teabe enda territooriumil olevate finantsasutuste eest kogumina USA-le.
Eesti on valinud FATCA nõuete täitmise FATCA kokkuleppe abil sarnaselt teistele EL liikmesriikidele. FATCA kokkuleppe alusel toimuv teabevahetus on kahepoolne. See tähendab, et Eesti saab USA-lt vastu teavet Eesti maksuresidentide USA-s asuvate kontode kohta.
Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise ja FATCA rakendamise kokkulepe (FATCA kokkulepe) allkirjastati 11. aprillil 2014. FATCA kokkuleppe ratifitseerimise seadus võeti Riigikogus vastu 12. juunil 2014 ning see jõustus 30. juunil 2014. Perioodil 30. juuni kuni 31. detsember 2014 toimus FATCA kokkuleppe täitmine tuginedes põhiseadusele. Alates 1. jaanuarist 2015 reguleerib FATCA kokkuleppe täitmist maksualase teabevahetuse seadus, mis on kättesaadav ka inglise keeles.
Rahandusministeeriumis on koostanud FATCA kokkuleppe rakendamise juhend, mis on abistav materjal FATCA kokkuleppe täitmisel ega ei ole juriidiliselt siduv.
NB! FATCA kokkuleppe artikkel 7 näeb ette niinimetatud soodsaima sätte kohaldumise. USA sõlmis 30. juunil 2014 lepingu Briti Neitsisaartega, mis on perioodil 1. juuli kuni 31. detsember 2014 avatud ettevõtte kontode seisukohalt FATCA kokkuleppega võrreldes soodsam (I lisa VI osa punkt H). Soodsam säte on võetud arvesse maksualase teabevahetuse seaduse § 13 lõikes 2.
Euroopa Liidus reguleerib maksuhaldurite vahelist halduskoostööd otseste maksude valdkonnas maksustamisalase halduskoostöö direktiiv (2011/16/EL), mis võeti vastu 15. veebruaril 2011. Selle alusel vahetab Eesti juba automaatses korras teavet teise liikmesriigi isikute töötasude, juhatuse liikme tasude, teatud elukindlustustoodete, pensionide, kinnisvaratulu ja litsentsitasude osas.
Automaatsesse teabevahetusse puutuvalt on direktiiv üle võetud maksualase teabevahetuse seadusega, mis sätestab automaatse teabevahetuse korra ja alused. Ülejäänud osas (taotluse alusel ja omaalgatuslikult toimuv teabevahetus) on direktiiv üle võetud maksukorralduse seadusega, mis sätestab rahvusvahelise ametiabi üldised alused.
Finantskontode alane teabevahetus
2017. aasta sügisest vahetatakse direktiivi 2014. aasta muudatuse kohaselt automaatses korras teavet erinevate rahaliste vahendite kohta, mida hoitakse välisriigis.
Teabevahetus põhineb üsna ligilähedaselt USA ja OECD vastavatel teabevahetuse standarditel. Ülesehituselt on halduskoostöö direktiivi põhiteksti viidud maksuhaldurite vahelise kokkuleppe osa: kogutav teave ja selle vahetamise kord ning tähtajad. Aruandlust ja hoolsusmeetmeid puudutavad eeskirjad on vormistatud direktiivi lisana 1. Direktiivi lisana 2 on vormistatud OECD standardi kommentaaridest pärinevad üksikud täiendavad aruandlust ja hoolsusmeetmeid puudutavad normid.
Direktiiv on Eesti õigusesse üle võetud viiteliselt, et mitte tekitada näiliselt täiendavat teabevahetuse standardit. Hoolsusmeetmete võtmisel ning aruandekohustuse täitmisel on soovitatav lähtuda seega direktiivi tekstist ning tõlgendamisel lähtuda eelkõige OECD standardi kommentaaridest.
Eelotsuste alane teabevahetus
2017. aastast vahetatakse direktiivi 2015. aasta muudatuse kohaselt automaatselt teavet maksuhalduri antud siduvate eelotsuste kohta, millel on piiriülene mõõde. Ettevõtjatele teabevahetus täiendavaid kohustusi kaasa ei too. Teabevahetus puudutab eelotsuseid, mis on antud alates 2012. aastast.
Suurkontsernide aruandluse alane teabevahetus
2018. aastast vahetatakse direktiivi 2016. aasta muudatuse kohaselt teavet suurkontsernide riikidepõhise aruandluse osas (country by country reporting). Teabevahetuse mudel on sarnaselt finantskontode alase teabevahetuse standardile kopeeritud direktiivi OECD vastavast mudelist ning Eesti õigusesse on regulatsioon üle võetud viiteliselt.
Iga-aastane aruandlus hõlmab Eestis tegutsevate suurkontsernide, kelle aastatulu ületab 750 miljonit eurot, raamatupidamisaruandes kajastatavat põhiteavet tulumaksukohustuse, kasumi, osa- või aktsiakapitali, materiaalse vara, (tütarettevõtete) tegevusalade ja töötajate kohta. Kui emaettevõtte asukohariigis on probleeme aruandluse rakendamisega, langeb aruandekohustus tütarettevõtjatele. Maksuhaldur edastab aruande edasi riikidele, kelle territooriumil kontsern tegutseb. Esimest korda pidid kontsernid aruande esitama 2016. aasta majandusaasta kohta hiljemalt 2017. aasta lõpuks. Tütarettevõtjale võimaldati aastane üleminekuaeg.
Piiriüleste skeemide alane teabevahetus
2021. aastast rakendus maksuhaldurite teabevahetus piiriüleste skeemide osas. Piiriülesteks skeemideks, mille kohta tuleb maksuhaldurile teavet esitada, on skeemid, mis võimaldavad maksude agressiivset planeerimist või mille abil on võimalik kõrvale hoiduda finantskontode alasest teabevahetusest või peita vara tegelikke kasusaajaid. Aruandekohustusega piiriüleste skeemide täpsemad tunnused on määratletud rahandusministri määrusega. Kohustatud isikuteks on Euroopa Liidu residendid, kes osutavad ärisuhte raames mistahes maksunõustamise teenust. Nendeks võivad olla ka finantsasutused. Erandjuhul võib teabeandjaks osutuda ka maksukohustuslane ise, kes asjaomast skeemi kasutab. Teabevahetus puudutab piiriüleseid skeeme, mida hakati rakendama peale 2018. aasta 25. juulit.
Piiriüleste skeemide alase teabevahetuse algatus põhineb OECD BEPS raportil, milles sedastati maksuskeemide alase teabevahetuse olulisust. Finantskontode alasest teabevahetusest kõrvalehoidumise ja tegeliku kasusaaja isiku varjamise skeemide alase aruandluse reeglid on üles ehitatud OECD sarnasele mudelile.
Piiriüleste skeemide alane teabevahetus on rakendatud maksualase teabevahetuse seadusega. Piiriüleste skeemide kriteeriumid on kehtestanud rahandusminister määrusega.
Detailsemat infot aruandekohustuse kohta leiab Maksu- ja Tolliameti veebist.
Platvormidelt saadavate andmete vahetamine
25. märtsil 2021 avalikustati direktiiv 2021/514, millega muuhulgas kohustati liikmesriike kehtestama platvormihalduritele aruandluskohustus, mille kohaselt peavad nad esitama kord aastas teavet nende platvormil tegutsevate isikute ning nende poolt teenitud tulu kohta. Platvormihaldurid on isikud või muud õiguslikud moodustised, kes võimaldavad erinevatel müüjatel ja teenusepakkujatel registreerida ennast platvormile, mille vahendusel on võimalik sõlmida teiste kasutajatega juriidiliselt siduvaid kauglepinguid kaupade müügiks või teatud teenuste osutamiseks. Platvormihalduritelt saadud teavet vahetavad liikmesriigid omavahel riikliku järelevalve teostamise eesmärgil.
Asjaomane direktiiv võeti Eesti õigusesse üle ning seda rakendatakse alates 1. jaanuar 2023. Esmakordselt esitatakse teavet 2024. aasta jaanuari lõpuks ning esmakordne teabevahetus toimub 2024. aasta veebruari lõpuks.
Platvormialase aruandlusega seonduvad mõisted, nõuded ning teabe esitamise tähtajad on leitavad maksualase teabevahetuse seadusest ning rahandusministri määrusest nr 67 „Hoolsusmeetmed, esitatav teabe ja liiduvälise platvormihalduri registreerimise kord“.
Virtuaalvääringu teenuse pakkujalt saadavate andmete vahetamine
Aastal 2022 alustati Euroopa Liidu tasandil läbirääkimisi aruandlusrežiimi loomiseks, mille kohaselt peaksid virtuaalvääringu teenuse pakkujad edastama liikmesriikidele perioodiliselt teavet virtuaalvääringu teenuse kasutajate ning nende tegevuse kohta virtuaalvääringu teenuse platvormidel. Saadud teavet vahetavad liikmesriigid omavahel.
Kirjeldatud algatus lähtub suuresti 10. oktoobril 2022 avaldatud OECD virtuaalvääringu teenuse pakkujate raporteerimise raamistikust (CARF). Virtuaalvääringu teenuse osutajate aruandlus integreeritakse EL krüptovaraturgude määrusega (MiCA).
Direktiivi ettepanekus sisalduvad ka finantskontode alase teabevahetuse täiendused, mis lähtuvad OECD tasandil kokku lepitud CRS uuendustest.
Direktiivi ettepanekuga on võimalik tutvuda EurLex andmebaasis aadressil: EUR-Lex - 52022PC0707 - ET - EUR-Lex (europa.eu)
OECD mudelite kohane teabevahetus toimub maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsiooni alusel ja vastavate erikokkulepete kohaselt. Rohkem infot automaatse teabevahetuse mudelite kohta leiab OECD portaalist.
Finantskontode alane teabevahetus
Finantskontode alane teabevahetus algas Eesti jaoks 2017. aasta sügisest vastavalt 2014. aasta 29. oktoobril Berliinis allkirjastatud pädevate asutuste mitmepoolsele kokkuleppele. OECD on kaardistanud teabevahetusega hõlmatud üleilmse võrgustiku.
Standardi kohaselt saavad jurisdiktsioonid oma finantsasutustelt finantsteavet ning vahetavad seda iga-aastaselt automaatselt teiste jurisdiktsioonidega.
Finantskontode alase teabevahetuse standardi kohaldamisalal on kolm mõõdet:
-
teave finantskontode kohta hõlmab igat liiki investeerimistulu (sh intressi- ja dividenditulu, teatud kindlustuslepingutest saadud tulu jmt), samuti kontojääki ning finantsvarade müügist saadud tulu;
-
aruandekohustus ei ole ainult pankadel ja hoidmisühingutel, vaid ka teistel finantsasutustel, näiteks maakleritel, teatud kollektiivsetel investeerimisüksustel ning kindlustusseltsidel;
-
avaldatavate kontode hulka kuuluvad füüsiliste isikute ja ettevõtete (sh trustide ja sihtasutuste) kontod.
Sisu poolest on tegemist samasuguse teabevahetusega nagu USA FATCA puhul. Olulisemateks erinevusteks on karistusliku kinnipidamiskohustuse puudumine ning kitsamad reeglid maksuresidentsuse määramisel.
Teabevahetuse mudel on rakendatud maksualase teabevahetuse seadusega.
OECD finantskontode alase automaatse teabevahetuse standardi kohta saab täiendavalt lugeda siit:
Finantskontode alast teabevahetust toetav aruandlus
OECD tasandil töötati 2019. aastal välja mudel teabe kogumiseks selliste piiriüleste skeemide kohta, millega on võimalik kõrvale hoida finantskontode alasest teabevahetusest või peita vara tegeliku kasusaaja isikut. Mudel kajastub suuresti Euroopa liidus kokku lepitud piiriüleste skeemide alases teabevahetuses.
Aruandluse rakendamiseks ja teabevahetuse alustamiseks tuleb riikidel ühineda vastava mitmepoolse rahvusvahelise kokkuleppega. Allkirjastamised on 2020. aasta lõpu seisuga veel korraldamise järgus.
Eelotsuste alane teabevahetus
OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise alase tegevuskava (Base erosion and profit shifting - BEPS) raames lepiti muuhulgas kokku maksuhalduri siduvate eelotsuste alases vahetamises sarnaselt maksustamisalase halduskoostöö direktiivi (2011/16/EL) ja selle 2015. aasta muudatuse kohase teabevahetusega. Teabevahetusega alustati 2016. aasta sügisel.
Teabevahetus puudutab eelotsuseid, millel võib olla mistahes piiriülene mõju – nt tehingupartner või tema tegevuskoht asub välisriigis. Ainult Eesti piires toimuvat ettevõtlust käsitlevaid eelotsuseid muudatus ei puuduta.
Teabevahetuse mudel on rakendatud maksukorralduse seadusega.
Suurkontsernide aruandluse alane teabevahetus
Teiseks teabevahetuse instrumendiks BEPS raames on suurkontserne puudutav riikidepõhise aruandluse alane teabevahetus. Sarnaselt finantskontode alase teabevahetusega sõlmiti ka riikidepõhise aruandluse alase teabevahetuse toimimiseks 2016. aasta 27. jaanuaril pädevate asutuste vaheline mitmepoolne kokkulepe. Riigid hakkasid esmakordselt suurkontsernide riikidepõhise aruandluse alast teavet vahetama 2017. aasta lõpus/2018. aasta alguses suurkontsernide 2016. aasta andmete kohta. OECD on teabevahetuse võrgustiku kaardistanud.
Iga-aastane aruandlus hõlmab Eestis tegutsevate suurkontsernide, kelle aastatulu ületab 750 miljonit eurot, raamatupidamisaruandes kajastatavat põhiteavet tulumaksukohustuse, kasumi, osa- või aktsiakapitali, materiaalse vara, (tütarettevõtete) tegevusalade ja töötajate kohta.
Teabevahetuse mudel on rakendatud maksualase teabevahetuse seadusega tuginedes suuresti EL vastavale regulatsioonile.
Töös on riikidepõhise aruandluse mudeli parendamine.
Platvormidelt saadavate andmete vahetamine
2020. aasta suvel jõudsid OECD liikmesriigid kokkuleppele digitaalsete platvormide aruandekohustuse mudelis. Suuresti on OECD mudel eeskujuks EL direktiivile 2021/514.
OECD mudel näeb ette teabe kogumist ja vahetamist digitaalse platvormi vahendusel osutatud piiriüleste teenuste kohta, sh transpordi- ja majutusteenused. Aruandekohustusega on digitaalsed platvormid, mis viivad kokku teenuse pakkuja ja ostja.
3. novembril 2022 allkirjastas Eesti platvormialase teabe vahetamise mitmepoolse kokkuleppe. Nagu direktiivi 2021/514 puhul, vahetatakse teavet kord aastas ning see toimub kahe kuu jooksul pärast selle kalendriaasta lõppu, millega on seotud platvormihalduri aruandlusnõue. Mitmepoolne leping jõustub vastavate teavituste vahetamisega. Teavituste menetlus on väljatöötamisel.
Krüptovarateenuse osutajalt saadavate andmete vahetamine
Kuigi OECD virtuaalvääringute raporteerimise raamistik (CARF) ning CRS muudatused on 10. oktoobri 2022 seisuga avaldatud, siis on OECD veel välja töötamas sellega seonduvad teabevahetuse mitmepoolset kokkulepet.
Maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsiooni (edaspidi konventsioon) tekst on välja töötatud Euroopa Nõukogu ja OECD koostöös ning see avati Euroopa Nõukogu ja OECD liikmesriikidele allakirjutamiseks 25. jaanuaril 1988.
Eesti allkirjastas 2010. aasta protokolliga muudetud konventsiooni 29. mail 2013. aastal Pariisis ning see jõustus Eesti suhtes 1. novembril 2014. aastal (rakendati alates 1. jaanuarist 2015). Konventsioon sätestab erinevad halduskoostöö vormid, mille abil saavad riigid tõhusamalt makse määrata ja koguda ning võidelda maksustamise vältimise ja maksudest hoidumise vastu.
Konventsiooniosalised osutavad üksteisele maksuasjades haldusabi läbi pädevate asutuste. Eestis on selleks Maksu- ja Tolliamet.
Konventsioon sätestab järgmised haldusabi liigid:
-
teabevahetus (maksuhaldurid vahetavad teavet taotluse alusel, automaatselt või omaalgatuslikult. Samuti võimaldab konventsioon läbi viia üheaegseid maksukontrolle ning viibida teise riigi nõusolekul sealse maksukontrolli juures);
-
abi maksunõuete sissenõudmisel, millega riik võtab kohustuse teise riigi eest maksunõudeid sisse nõuda nagu oleksid need tema enda nõuded;
-
dokumentide kättetoimetamine.
Eesti puhul kohaldub konventsioon seitsmele riiklikule maksule (tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, aktsiisid ja raskeveokimaks) ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksele. Tollimaksule konventsiooni ei kohaldata. Iga riik saab reservatsiooniga teatud ulatuses piirata konventsiooni kohaldamisala. Eesti puhul ei kohaldata konventsiooni kohaliku omavalitsuse üksuste kehtestatud maksudele.
Riigid hakkasid esmakordselt suurkontsernide riikidepõhise aruandluse alast teavet vahetama 2017. aasta lõpus/2018. aasta alguses suurkontsernide 2016. aasta andmete kohta. Täiendav informatsioon on kättesaadav OECD veebilehel.
Viimati uuendatud 31.03.2023