Rahandusministeerium viib haldusorganisatsiooni pidevaks arendamiseks läbi vajalikke uuringuid ning töötab välja sellealaseid metoodikaid, juhendmaterjale ja ühtseid põhimõtteid.
Avalik sektor – avaliku sektori moodustavad, vastavalt omaniku liigile, kas riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvad asutused koos oma töötajaskonnaga. Avalikust sektorist suurima osa (90%) moodustab valitsussektor.
Valitsussektor – valitsussektor hõlmab avaliku sektori üksusi, kes ei ole turutootjad ja keda finantseeritakse peamiselt riiklikest kohustuslikest maksetest kogutud eelarvest. Eestis jagatakse valitsussektor kolmeks alasektoriks: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid.
Muu avalik sektor – lisaks valitsussektorile kuuluvad avalikku sektorisse riigi ja kohaliku omavalitsuse osalusega kaupu ja teenuseid tootvad avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia, Tallinna Sadam jne), kes moodustavad kogu avalikust sektorist 10%. Muu avaliku sektori hulgas on ka Eesti Pank.
Avaliku sektori asutused jagunevad juriidilise vormi alusel järgmisteks gruppideks: ameti- ja hallatavad asutused, äriühingud ja tulundusasutused, avalik-õiguslikud asutused, sihtasutused ja mittetulundusühingud.
Avalik teenistus on osa avalikust sektorist. Avaliku teenistusena mõistetakse töötamist riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Avalikus teenistuses on hõivatud ligikaudu viiendik avaliku sektori töötajaskonnast.
Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklik register on kättesaadav e-äriregistrist, samuti on e-äriregistrist leitavad kõik muud riigi omanduses olevad asutused ja üksused (nt. sihtasutused, riigi osalusega äriühingud).
Avaliku sektori töötajate arv jäi kriisiaastal üldjoontes samaks
Rahandusministeeriumi 2022. aasta personalinumbrid näitavad, et hoolimata Ukraina sõjast tulenenud töökoormuse kasvust on riigiasutused suutnud oma tööd eelmisel aastal tublilt optimeerida. Kogu avalikus sektoris on töötajaid ja teenistujaid lisandunud vaid mõnda valdkonda ning tervikuna jääb personalikasv alla 1%.
Üldandmeid vaadates näeme, et avaliku sektori 2022. aasta vähene kasv tähendab eelkõige nende inimeste lisandumist, keda meie ühiskond vajab ja ootab – õpetajad, sotsiaalvaldkonna töötajad omavalitsustes, meditsiinipersonal jt.
Loe lähemalt rahandusministeeriumi rahablogist.
Kuidas riigireformil läheb?
Riigireform on Eestis levinud termin ja kujunenud aruteluteemaks. Väiksemate ja suuremate valdkonnareformide kõrval on püütud mõtestada, kuidas riik tervikuna toimib ja areneb.
Siiski, on ka omajagu segadust, mida riigireform kui selline ikkagi tähendab, mida selle raames tehakse ja milline on tulevik. Rahandusministeeriumis on valminud analüüs riigireformi senistest tegevustest, mis pakub tulevikuks seitse olulist arendussuunda.
Loe lähemalt Rahablogist.
Riigitöötaja – ka joonealune ja levinum kui majavamm
Mullu oli rahandusministeeriumi üks sihte suurendada teadlikkust riigitöötajatest ja säästa neist osa ametnike armee aktiivteenistusse arvamisest. Muu hulgas selgitades, et kõik riigitöötajad pole ametnikud ja et paljud riigipalgalistest teevad isegi päris tööd. Näiteks õpetajad ja teadlased. Selle tulemusel selgus nii mõnelegi, et riigitöötaja võib olla kodudes levinum kui majavamm (kontrolli kevadel mõlema olemasolu!). Positiivsest vastukajast liigjulgeks läinuna heidame nüüd vaikselt palvetades pilgu ka osa riigitöötajate palkadele.
Loe lähemalt Rahablogist.
Viimati uuendatud 21.02.2024