Kaugtöö

Avaliku teenistuse seadus defineerib kaugtööd kui teenistusülesannete täitmist väljaspool ametikoha asukohta. Töölepinguseaduses on täpsustatud, et kaugtöö puhul lepivad tööandja ja töötaja kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas. Kaugtöö puhul kasutab ametnik/töötaja tööandja antud võimalust teha tööd seal, kus talle seda teha meeldib. Töö tegemise konkreetne koht ei ole sealjuures oluline.

Mis on kaugtöö?

Kaugtöö korral täidab töötaja poolte kokkuleppel oma igapäevaseid tööülesandeid väljaspool tööandja asukohta. Tavaliselt mõeldakse selle all töötamist kodust, aga töötaja võib valida erinevaid kohti, sh teha tööd ka välisriigist. Vt lähemalt tööinspektsiooni veebilehelt.

Lisaks tavapärasele kaugtööle on olemas ka ajutine (või lühiajaline) kaugtöö. See on olukord, kus töötaja töötab mõne päeva või nädala oma tavapärasest töökohast erinevas kohas.

Kas ametnikule on kaugtöö lubatud?

Jah, ametnikule on kaugtöö lubatud. Tööaega reguleerivates aktides võib ette näha paindliku tööaja võimaluse, sealhulgas teenistusülesannete täitmise väljaspool ametikoha asukohta ehk kaugtöö niivõrd, kuivõrd teenistushuvid seda võimaldavad. (ATS § 67 lg 3)

Kas ametnikku saab kohustada kaugtööd tegema?

Tööandja ei saa ametnikku ega töötajat kohustada kaugtööd tegema. Kaugtöö on tööandja ja ametniku või töötaja vaheline kokkulepe. (ATS § 67 lg 3; TLS § 6 lg 4)

Kuidas vormistada kaugtöö tegemine?


Kaugtöö tegemise võimaluse sätestab ametiasutuse juht või tema volitatud isik ametiasutuse töö korraldamiseks antavas teenistusalases aktis, enamasti on selleks ametiasutuse sisekorra eeskiri. Nimetatud aktis sätestatakse ka kaugtöö tegemise kokkuleppe tingimused ja kord.

Enamus asutusi praktiseerib kaugtööd ametniku otsese juhi ja ametniku vahelisel suulisel kokkuleppel, kuid olenevalt konkreetsest vajadusest ja kaugtöö tingimustest (eriti juhtudel, kus lepitakse kokku valdav kaugtöö), on soovitatav kaugtöö kokkulepe vormistada vähemalt kirjalikult taasesitatavas vormis. Kaugtöö tingimuste kokkuleppe täpsusaste sõltub töö iseloomust ja vajadusest. (ATS § 67 lg 3)

Kaugtöökohad maakondades 

Linn Aadress Asukoht Kohti Broneerimine  / ruumi pääsemine
Haapsalu Ehte 9 2. korrus, kab 15 4 https://www.rkas.ee/et/kaugtookohad
Paide Tallinna 18 2. korrus, kab 106 4 https://www.rkas.ee/et/kaugtookohad
Viljandi Vabaduse plats 2 1. korrus, kab 109 6 https://www.rkas.ee/et/kaugtookohad
Rakvere F.R.Kreutzwaldi 5 1. korrus, kab 45 6 https://www.rkas.ee/et/kaugtookohad
Tartu  Pepleri 35 5. korrus 3 https://www.rkas.ee/et/kaugtookohad
Jõgeva Suur 3 1. korrus, kab 117 2 broneerimine Outlookis, kohapeal saab infotöötaja käest uksekaardi (ruumid on kalendris nähtavad, vajadusel küsi oma IT-abist nõu)
Rapla Tallinna 14 1. korrus, kab 114 6 broneerimine Outlookis, kohapeal saab infotöötaja käest uksekaardi (ruumid on kalendris nähtavad, vajadusel küsi oma IT-abist nõu)
Pärnu Pikk tn 16b 2.korrus, kab 24, 25, 27 6 https://www.rkas.ee/et/kaugtookohad

Korduma kippuvad küsimused

Kõigi riigiasutuste teenistujad, sõltumata sellest, kas nende asutusel on konkreetses riigimajas ka büroo või mitte.

Kaugtöö tegemise tingimused nähakse ette asutuse siseste aktidega ja ametniku/töötaja ja tööandja vahelises kokkuleppes. Kaugtöös saab kokku leppida vaid juhul, kui teenistushuvid seda võimaldavad. Sama tuleb silmas pidada ka kaugtöö tingimuste seadmisel. Kaugtöö kokkuleppes võib kokku leppida, et ametnik peab käima koosolekutel ametikoha asukohas. Kuid siin peab ka asutus arvestama kaugtöö asukoha paiknemist. Kui ametnik või töötaja teeb kaugtööd teises KOV-is, tuleks koosoleku toimumisest mõistliku aja jooksul ette teatada. Kui ametnik või töötaja ja ametiasutus on kokku leppinud, et kaugtööd tehakse teisest riigist, ei saa siiski oodata, et ametnik käib koosolekutel ametikoha asukohas. 

Ei, kaugtöö on teenistusülesannete täitmine väljaspool ametikoha asukohta. Niisiis ei sõltu ametikoha asukoht kaugtöö tegemise kohast.

ATS § 61 lg 6 järgi ei tohi ametiasutus maksta ametnikule sellist lisatasu või toetust, mille maksmine ei tulene seadusest. Küll aga on ametiasutusel kohustus hüvitada teenistusülesannete täitmiseks otseselt vajalikud kulud põhjendatud ulatuses (ATS § 47).  Tulumaksuseaduse järgi kohaldatakse kuludele, mida ei peeta ettevõtlusega/teenistusülesannetega seotud kulutusteks, tulumaksu. Eelnevast lähtudes on lubatud ka ametnikule hüvitada vaid neid kulusid ja selles ulatuses, mida erisoodustusmaksuga ei maksustata.

Täpsemad juhised töötajate/ametnike transpordi maksustamise osas annab Maksu- ja Tolliamet oma veebilehel: töötajate tööle ja koju transpordi kulude maksustamisest. Unustada ei tohi sealjuures ka ATS § 13 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet.

Kodukontoris töötava ametniku kontori sisustamise ja jooksvate kulude hüvitamisel kehtib sama põhimõte, mis kaugtööd tegeva teenistuja kodu- ja töökoha vaheliste sõitude hüvitamisel. St need on lubatud, kui ei ole käsitletavad erisoodustusena TuMS mõttes.

Täpsema käsitluse kodukontori sisustamise ja jooksvate kulude maksustamise kohta leiate Maksu- ja Tolliameti veebilehelt: kodukontori kulude maksustamisest.

Ametiasutus peab tagama teenistusülesannete täitmiseks sobivad tingimused. See tähendab muuhulgas teenistusülesannete täitmiseks sobiliku ruumi ja vahendite tagamist. Teenistusülesannete täitmiseks sobiva ruumi võib sisustada ka ametniku koju (või muusse tema valduses olevasse ruumi), kui ametnik seda soovib ja teenistusalased huvid seda võimaldavad. Kuid teenistusse asumise ega teenistusse jäämise tingimuseks ei saa seada teenistuja oma tööruumi olemasolu.

Täpsema käsitluse kodukontori sisustamise ja jooksvate kulude maksustamise kohta leiate Maksu- ja Tolliameti veebilehelt: kodukontori kulude maksustamisest.

Viimati uuendatud 20.01.2023