Tegevuspõhine riigieelarve - TERE
Tõhusam riigivalitsemine eeldab võimet kasutada olemasolevaid ressursse võimalikult optimaalselt, mis tähendab sageli ka ministeeriumite ja organisatsioonide piire ületavate strateegiliste eesmärkide elluviimist.
Arengueesmärke ja rahastamisotsuseid tuleb hoolega valida, et tagada avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus. Tõenäoliselt ei ole riigil lähiajal võimalik eraldada olulises mahus täiendavaid ressursse avalike teenuste osutamiseks, mistõttu seisab valitsus silmitsi ülesandega tõhustada avalike teenuste osutamist. Teenuse osutamise efektiivsuse tõstmiseks on vajalik selle maksumust mõõta, mis omakorda eeldab ressursside sidumist tegevusinfoga ning tegevuste väljundite ja tulemuste senisest paremat jälgimist ja hindamist.
Strateegilise ja finantsjuhtimise arendamisel on rõhuasetus just valitsemisalade ülese koostöö parandamisel, selguse suurendamisel, mida avaliku rahaga tehakse, ning raha kasutamisel saadud kogemuste toomisel uute otsuste sisendiks. Tulemus- ja finantsinformatsiooni sagedasem kasutamine sisendina otsuste tegemisel eeldab tulemusinformatsiooni kvaliteedi olulist tõstmist ning struktureerimist viisil, mis lubab seda kasutada finantsinformatsiooniga seotult.
Tulemuslikkuse hindamine tähendab mitmesuguste tulemuslikkuse mõõdikute kasutamist kogu juhtimisahelas, alates planeerimisest kuni lõpptulemuste hindamiseni. Liikumine sisendipõhiselt süsteemilt väljundi- või tulemuspõhise (ehk tegevuspõhise eelarve) suunas eeldab tulemuspõhise informatsiooni korrastamist ja süstematiseerimist, et vähendada selle kogumise ja kasutamise keerukust.
Tegevuspõhine riigieelarve
Tegevuspõhise eelarve kontseptsioon tähendab tulemusjuhtimise juurutamist, milles on seotud strateegiline juhtimine ja finantsarvestus ning kus ressursside planeerimisel lähtutakse tulemustest. Valitsemisaladel on võimalus kavandada eelarve materjalide ettevalmistuse periood vastavalt oma valmisolekule, kuid mitte hiljem kui aastaks 2020.
Tegevuspõhisele eelarvele üleminekuks tuleb täita kolm tingimust:
- Eelarve koostatakse programmide lõikes
- 100% kuludest on seotud teenustega
- Valitsemisala asutused on võtnud teenuste hinnastamiseks kasutusele traditsioonilise või tegevuspõhise kuluarvestuse.
Tegevuspõhine kuluarvestus (activity based costing, ABC) võimaldab asutuse tasandil tegevuspõhist eelarvestamist activity based budgeting (ABB), millest tuleneb ka tegevuspõhise riigieelarve loogika.
Rahvusvahelises käsitluses nimetatame tegevuspõhist eelarvestamist Performance Based Budgeting (PBB). PBB on levinud praktika OECD riikides, kus paremaks tulemusjuhtimiseks kasutatakse eelarve info kõrval tulemusmõõdikuid. Kuid siiani ei ole ükski riik seostanud omavahel tulemusinfo ja eelarve kulud või on seda tehtud vaid üksikutes valdkondades nagu tervishoid või kõrgharidus. OECD riikidest on Eesti esimene, kus seostatakse tulemusjuhtimine ja finantsjuhtimine ning esimene riik kus pakutakse asutustele ühtsetel alustel kuluanalüüsi tarkvara ning aruandluskeskkond. Võib öelda, et Eesti teeb eelarvepoliitika arendustega innovatsiooni avalikus sektoris, mille tulemuseks on läbipaistev eelarve ja tõhus riik!
PBB on kasutusel eri riikides erinevate nimetustega ning sisult erineva lähenemisega: näiteks Austraalias Outcome based management, Uus-Meremaal Output based management; Kanadas Results-based expenditure management system; Singapuris Programme based budgeting; Prantsusmaal Performance Based Budgeting (Programme Management).
Programmipõhisele riigieelarvele üleminek on toonud kaasa strateegilise planeerimise korrastamise ja seniste arengudokumentide arvu vähendamise. Strateegiline planeerimine on üles ehitatud viie tasandi lõikes: tulemusvaldkond, programmid, meetmed, tegevused ja teenused. Planeerimistasandid:
(Tulemus)valdkonna arengukavas määratakse ühe või mitme tulemusvaldkonna üldeesmärk, alaeesmärgid ja nende mõõtmist võimaldavad mõõdikud ning poliitikainstrumendid, mille abil eesmärke plaanitakse saavutada. Valdkonna arengukava kinnitab valitsus. Arengukavas seatud alaeesmärkide alusel kavandatakse programmid. Tulemusvaldkonnad määratakse Riigi eelarvestrateegias.
Programm on valdkonna arengukava alusel koostatav arengudokument, milles määratakse tulemusvaldkonna alaeesmärgi saavutamisele suunatud meetmed, tegevused, teenused ning nende eesmärgid, mõõdikud ja rahastamiskava. Programmi kinnitab minister.
Üleminek teenusepõhisele juhtimisele võimaldab kliendikesksemat lähenemist ning efektiivsemat ressursside juhtimist. Avalikud teenused jaotatakse: kaudseteks teenusteks, otsesteks teenusteks, välimisteks tugiteenusteks ja sisemisteks tugiteenusteks. Teenuste jaotus aitab kaasa paremale sihtrühmade määratlemisele ja mõõdikute seadmisele. Samuti on teenuste liigitamine aluseks valitsemisala eelarvemudeli koostamisel, kus näiteks tugiteenuste kulud seostatakse teenustega, millele nad väärtust loovad.
Tegevuspõhisele eelarvele ülemineku ettevalmistus on tähendanud ka infosüsteemide täiendavat arendamist ja uute infosüsteemide juurutamist. Rahandusministeerium on täiendanud riigieelarve infosüsteemi võimalusi, juurutanud kuluarvestuse infosüsteemi. Infosüsteemid on kasutatavad kõigile riigieelarvelistele valitsusasutustele ja hallatavatele asutustele. Kuluarvestuse tarkvara on võtnud kasutusele 150 riigi- ja hallatavat asutust.
Tegevuspõhisele eelarvele üleminekut toetatakse EL ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 prioriteetse suuna 12 "Haldusvõimekus" meetme "Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine" tegevuse "Strateegilise juhtimise arendamine" ja meetme "Avalike teenuste pakkumise arendamine" tegevuse "Olemasolevate ja uute infosüsteemide nutikas arendamine (sh analüüs) raames.
Viimati uuendatud 26.01.2024