Töörühmades välja töötatud lahendusettepanekute aruteludeks on toimunud 7 koostöökogu kohtumist vahemikus veebruar-juuni 2024.a. Koostöökogudes osalesid ministeeriumide ja põhiseaduslike institutsioonide esindajad.  

19. juuni 2024 Seadusepilt (sh investeeringud), mõisted- Sven Kirsipuu; Seire ja aruanded- Kadri Klaos

1) Seadusepilt, (sh investeeringud), mõisted - Sven Kirsipuu.

2) Seire, aruanded - Kadri Klaos

16. mai 2024 Strateegilise juhtimise ja finantsjuhtimise seostamine, Eneken Lipp ja Birgit Lüüs-Jakobs

1. Strateegilise juhtimise tugevdamine.

Probleemi kirjeldus: riigieelarve planeerimine lähtub finantsjuhtimisest, mitte strateegilisest juhtimisest.

• Lühikokkuvõte töörühma ettepanekutest: täiendada seaduses eelarvepõhimõtteid; täiendada määruses läbirääkimiste protseduuri ja lisavajaduste analüüsi ning tulemusaruande sisu ja kasutamist; täpsustada juhiseid. 

 2. Rollid ja vastutused.

Probleemi kirjeldus: on vaja selgust riigiasutuste, sh Rahandusministeeriumi ja Riigikantselei rollides ja vastutuses strateegilises planeerimises ja finantsjuhtimises.

• Lühikokkuvõte töörühma ettepanekutest: täiendada määruses tulemusvaldkonna loomist; kokkulepped riigivalitsemise koordineerimisel ning teenuspõhise juhtimise korraldamine viia regulatsiooni; Eesti 2035 aruande ühildamiseks tulemusaruandega täpsustada määrust ja Riigikogu komisjonide töökorda; juhistes täiendada valdkonna arengukava muutmist ja lõpetamist, eelarveprotsessi ning riigiasutuste rolle ja vastutust.

 3. Strateegilise juhtimise ja finantsjuhtimise raamistik.

Probleemi kirjeldus: strateegiline raamistik, selle korraldamine ja muutmine ei ole üheselt mõistetav ning selle rakendamine tegevuspõhises riigieelarves tekitab probleeme.

• Lühikokkuvõte töörühma ettepanekutest: liikuda meetme tasandi kaotamise suunas; täiendada regulatsioonis arengukava koostamist tulemusvaldkonna kohta; kasutada tulemusaruannet eelarveprotsessi sisendina; juhistes täpsustada strateegilise juhtimise ja finantsjuhtimise tasandite seoste kirjeldusi ning täiendada programmi tegevuse mõistet ja metoodikat; üle vaadata ja vajadusel kirjeldada pikaajaliste arengukavade loogiline ajaraam. 

 4. Teenused, sh tugiteenused.

Probleemi kirjeldus: teenusepõhine juhtimine ja teenuste arendamine on killustunud ja ei võimalda suunata riigis teenuste arendamist tervikuna.

•  Lühikokkuvõte töörühma ettepanekutest: täiendada juhendeid; täpsustada teenuse mõistet, liike, tunnuseid.

 5. Organisatsiooni areng.

Probleemi kirjeldus: riigi strateegilises raamistikus ei ole otseselt määratletud, et asutuste arengukavad peavad olema seotud valdkonna ja programmide eesmärkidega.

• Lühikokkuvõte töörühma ettepanekutes:  anda luba organisatsiooni arengukava koostamiseks; kokku leppida soovituslikud juhised riigiasutuste arengu suunamiseks;  luua organisatsiooni küpsusastmete määramise raamistik; kaaluda riigivalitsemise arengukava loomist.  

30.04. 2024 Strateegilise juhtimise ja finantsjuhtimise seostamine (kirjalik), Birgit Lüüs-Jakobs

1. Probleemi kirjeldus: Riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ ja valdkonna arengukavade seos ei ole täpselt määratletud. Kuna Eesti 2035 valmis hiljem kui osad valdkonna arengukavad, puudub ülevaade, kas kehtivad valdkonna arengukavad on otseselt seostatud pikaajalise strateegiaga.

2. Probleemi kirjeldus: Puudu on kirjeldus, kuidas Eesti 2035 strateegia uuendamisel või koostamisel valdkondlikud eesmärgid tekivad, kuidas neid valdkondlike arengukavade koostamisel peab arvesse võtma ja millisel tasemel peavad eesmärgid arengukavades kattuma.

3. Probleemi kirjeldus: Eesti 2035 sihte viiakse ellu valdkondlike arengukavade kaudu. Valdkonna arengukavade eesmärke viiakse ellu nelja-aastaste programmide abil, mis enamasti toimivad rakendusplaanidena. Ei ole selge, millist funktsiooni täidab selles raamistikus Eesti 2035 tegevuskava ning kas neil tegevustel on seos riigieelarves kavandatud programmidega.

Ei ole määratletud, mis on Eesti 2035 tegevuskava uuendamise ajaraam, millistel juhtudel saab selles tegevusi muuta ja kui pikas perspektiivis on võimalik tegevusi kavandada arvestades, et Eesti 2035 on pikaajaline strateegia.

4. Probleemi kirjeldus: Puudub selgus, kus paikneb riigi strateegilises raamis riigireform ning milline seos on sellel riigi pikaajaliste eesmärkidega Eesti 2035s. Riigireform seab pikaajalised eesmärgid riigivalitsemisele, mille elluviimiseks on omakorda riigiülene tegevuskava. Lisaks eelpool loetletud tegevuskavadele on olemas ka Vabariigi Valitsuse tegevuskava, mis suures osas kattub perioodiliselt uuendatava riigireformi tegevuskavaga.

Töörühma lahendusettepanekutega saab tutvuda lisatud manuses. 

18. 04. 2024 "Finantsdistsipliin ja eelarve täitmise kontroll"

1. Eelarveprognooside täpsuse suurendamine kvaliteetsema ja asjakohasema sisendi kaudu – täpsema prognoosimisega saab kokku hoida riigi finantskulusid. 
1.1 Rahavoo prognoosi kvaliteedi tõstmine – vajadus ennetada eelarveriskide realiseerumist ja juhtida sujuvalt riigieelarve täitmist.  

• Töörühma ettepanek – lisaandmeid rahavoo prognoosi kohta tuleks küsida suuremate ettemaksetega või oluliste ja mittestabiilsete rahavoogude mahuga valitsemisaladest, nt Kaitseministeeriumilt (eelkõige RKIK) ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt (eelkõige PRIA).  

1.2 Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaaniga seotud probleemid – üle on vaja vaadata finantsplaanile esitatavad nõuded, kord, arvestusmetoodika ja nende kasutamine eelarve koostamise protsessis. 

• Töörühma ettepanek - eelarve planeerimine peaks vastama tegelikele võimalustele, st sihtasutusel võib tekkida vajadus esitada jooksval aastal uus finantsplaan. Täiendava finantsplaani esitamine on vabatahtlik ning kinnitatud finantsplaani esitamise tähtaeg võiks olla 15. märts.  Täpsustada riigivara seaduse §-is 79 „eelarve koostamise alust“ ja riigieelarve seaduse §-is 12 täiendava finantsplaani esitamist.  

2. Riigieelarve täitmine – riigieelarve täitmise kontrolli kohustus ei ole riigieelarve seaduses reguleeritud 

• Töörühma ettepanek– täiendada riigieelarve seaduse § 75 sõnastust, lisada vastutus ja eesmärgid 

 

3. Info muude teemade kohta

3.1 Eelarve koostamise protsessi raamistiku süsteemne ja põhjendatud korrastamine – seaduses on eelarvereegli osad, mida erinevate kriiside tõttu on raske täita. 

3.1.1 Eelarvereeglite ajakohasus ja piisavus kriisikogemuste ja uute Euroopa reeglite valguses 

Tulenevalt Euroopa Komisjoni kavast muuta eelarvereegleid on suure tõenäosusega vaja juba 2024. aastal muuta riigieelarve seadust: eelarvereeglites viidata EL-i õigusaktidele ja juhenditele; eelarvepositsiooni reeglitesse lisada netokulu kasvumäär või viide sellele; asendada stabiilsusprogramm fiskaal-struktuurse plaaniga; uutest reeglitest lähtuvalt täpsustada Eelarvenõukogu rolli ja kohustusi. 

3.1.2 Stabiliseerimisreservi vajalikkus ja reservide haldamise põhimõtted – võimalik vastuolu struktuurse eelarvetasakaalu reegli loogika ja riigieelarve ülejäägi stabiliseerimisreservi suunamise vahel. Seadust muudeti 01.01.2024.  

3.2 Riigiasutuste sisekontrolli ja siseauditite korraldamine - Rahandusministeeriumi roll sisekontrolli juhtimisel ja siseauditi korraldamisel. 

Probleem on suunatud Vabariigi Valitsuse seaduse VTK-sse. 

3.3 Seire – ja planeerimistsükkel – tagada eelarve planeerimisprotsessis seireinfol põhinev ja otsuste tegemist toetav aruandlus. Töö jätkub, tutvustame töörühma arvamust PWC koostatud seire- ja planeerimistsükli analüüsi kohta.

 

 04.04.2024 "Arvestuspõhimõtted"

1. Eelmise aasta eelarve liigenduse muutmine: kehtiv regulatsioon ei anna vastust, kas ja kui kaua võib eelmise aasta eelarve liigendust peale eelarveaasta lõppu muuta. 

• Töörühma ettepanek 
  • laiendame seaduses väljendit „kohta“(RES § 27 lg 1 – riigieelarve koostatakse ühe eelarveaasta kohta), toome välja muudatuste tegemise vajaduse ja ajalise piiri. 

2. Toetuste planeerimine
2.1 Planeerimise põhimõtted - millises perioodis toetused eelarvesse planeerida, kui toetuse rahastusotsuse ja tekkepõhiste kulude vahel võib olla mitu aastat?

• Töörühma ettepanek 
  • toetuste eelarvestamise põhimõtteid ei muudeta, kuid muudetakse riigieelarve seaduses erinevate paragrahvide koosmõju selliselt, et pikaajaliste toetuste puhul oleks võimalik alustada toetuse rakendamise ettevalmistustega, aga kulud planeerida tekkepõhiselt õigesse perioodi. 

2.2 Riigikogu roll - kas välistoetuste tegeliku mahu täpsustamiseks eelarveaasta kestel tuleb algatada lisaeelarve eelnõu? 

• Töörühma ettepanek  
  • eelarveaasta kestel välistoetuste tegeliku mahu täpsustamine lisaeelarve kaudu tekitaks juurde täiendavat bürokraatiat

3. Investeeringute planeerimine
3.1 Investeeringute planeerimise põhimõte – kas eelarves planeeritakse investeeringute iga-aastast rahastamist, põhivara maksumust nende valmimishetkel või varem soetatud põhivara maksumuse kuludesse kandmist nende kasuliku tööea jooksul.

• Töörühma ettepanek
  • jätkame senise põhimõttega, st investeeringud planeeritakse põhivara valmimise/soetamise perioodil (arvelevõtmine raamatupidamises) 

3.2 Riigikogu roll  - Riigikogu peaks eelnevalt andma loa pikaajaliste investeeringutega alustamiseks, mitte ainult kinnitama nende valmimist/ soetamist.

• Töörühma ettepanek 
  • pikaajaliste ja muude oluliste investeeringute põhjalik info esitatakse riigieelarve lisas. 

4. Avaliku sektori sisesed tehingud: riigieelarve seadus ei reguleeri ühekordse planeerimise põhimõtet

• Töörühma ettepanek 
  • jätkame ühekordse planeerimisega, põhimõte reguleeritakse seaduses 

5. Ülekandmine
5.1 Riigieelarve tegelik kasutada olev maht erineb Riigikogu kinnitatud riigieelarvest - ülekantud eelarve ei kajastu riigieelarves

• Töörühma ettepanekud:
  • Jääb kehtima põhimõte, et piirmääraga eelarve jääke võib kasutada järgmisel eelarveaastal.
  • Põhimõte, et ülekantud eelarve võrra suureneb eelarveaastal kasutada olevate vahendite maht, seejuures riigieelarvet ei muudeta, tuuakse määrusest seadusesse.
  • Selguse loomiseks fikseeritakse õigusaktis mõiste „riigieelarvega määratud otstarve“, mille kasutamist pikendatakse ülekandmisega.

5.2 Riigikogu roll - puudub ülevaade eelarveaasta jooksul kogu kasutada olevatest vahenditest

• Töörühma ettepanekud:
  • Eelmisel aastal kasutamata jäänud eelarve pikendamist järgmiseks eelarveaastaks (ehk ülekandmist) ei peaks Riigikogu uuesti kinnitama. 
  • Seaduses kehtestatakse nõue Rahandusministeeriumile informeerida Riigikogu eelarve ülekandmisest.

21.03.2024 "Eelarvepõhimõtted"

1.  Riigieelarve (seadusepilt): kuidas suurendada riigieelarve läbipaistvust ja arusaadavust?

• Töörühma ettepanekud
  • riigieelarves esitatakse kulud ja investeeringud positiivse tehingumärgiga;
  • amortisatsiooni planeeritakse jätkuvalt teenuse maksumuses, kuid riigieelarves amortisatsioonikulu ei esitata;
  • käibemaksukulu planeeritakse teenuse maksumuses, riigieelarves käibemaksukulu eraldi ei kuvata.

 2. Tekke-/kassapõhise arvestusprintsiibiga seotud teemad:

2.1 Raamatupidamislike eraldiste planeerimine: hinnanguliste kohustiste ehk raamatupidamislike eraldiste planeerimine eelarvesse on keeruline, ebatäpne ja ühtlustamata.

• Töörühma ettepanek
  • raamatupidamislikud eraldised planeeritakse eelarvesse väljamaksmise järgi, st kassapõhiselt üldise põhimõtte järgi liigiga 10.

2.2  Varude planeerimise põhimõte: kas riigieelarve on arusaadav, kui kulud ei sisalda varude soetamisega seotud kulu.

• Töörühma ettepanek
  • varud planeeritakse eelarve kuludesse nende soetamise perioodil, st arvestus viiakse kooskõlla eelarvepositsiooni reeglitega.

3. Reservide planeerimine: seadus ei reguleeri põhimõtteid, mille alusel või millises mahus võib reservi planeerida.

• Töörühma ettepanekud
  • praegu VV eelarveosas olev reserv (VR) planeeritakse ainult ettenägematute kulude jaoks RAM-i eelarve osas;
  • praegu VV reservi koosseisus olev sihtotstarbeline reserv (SR) planeeritakse eelarveprotsessis koheselt valitsemisalade eelarvetesse.

29.02.2024 "Eelarvepõhimõtted"

1. Riigieelarve arvestusprintsiip. Kasutusel on hübriidarvesutussüsteem, mis kombineerib 2 rahvusvahelist standaridit ESA ja IPSAS.

• Töörühma ettepanek
  • 100% ühtlustada ei ole võimalik ja ettepanek on  jätkata hübriidarvestussüsteemiga. Ettepanek minna maksude arvestuses üle täielikult tekkepõhisele planeerimisele - vähem aruandlust ja käsitööd.

2. Läbipaistev ja arusaadav riigieelarve. 
2.1 Riigieelarve ülesehitus ei rahulda info- ega otsustusvajadust. Alates 2015. aastast on riigieelarve ülesehitust muudetud igal aastal, sh tulemusvaldkondade, programmide, investeeringute, käibemaksukulude ja mitterahaliste kulude esitlusviisi.

• Töörühma ettepanek
  • Informatsiooni ulatus ja sisu võrreldes tänasega ei muutu, kuid ettepanek on esitada riigieelarve (seaduse pilt) mitmes vaates. Tegevuspõhisele jaotusele lisatakse asutuste ja majandusliku sisu jaotused, kuid limiidid kehtestatakse tegevuspõhiselt nagu siiani. Võtta kasutusele rahvusvaheline kogemus riigieelarve seaduse lisade kasutamisel, mis võimaldab paremini eraldada informatiivsed andmed ja otsustamise aluseks olevad andmed. Juriidilise lahenduse ettepankuna esitati sätestada riigieelarve seaduses limiitide seadmise üldpõhimõtte. Riigikogu kehtestab limiidid iga-aastases eelarves. Iga-aastase riigieelarve tekstiparagrahv viitab lisale 1.

 ​​​2.2.1 Koos eelarvestamise arvestusprintsiibi ülevaatamisega tuleb hinnata ka investeeringute eelarvestamise põhimõte. 

• Töörühma ettepanekud
  • Ettepanek amortisatsioon välja arvata riigieelarve seaduse pildist, aga mitte teenustest. Põhivara amortisatsiooni planeeritakse, kuid ei kajastata riigieelarves. Põhivara amortisatsioon esitatakse riigieelarve seletuskirjas. Teema arutelu lükkus järgmisesse koostöökogusse.
  • Käibemaksukulu hakkab edaspidi sisalduma teenuse maksumuses, riigieelarves summat eraldi välja ei tooda. Teema arutelu lükkus järgmisesse koostöökogusse.

 2.2.2 Riigieelarves kulude ja investeeringute esitamine miinusmärkidega tekitab probleeme eelarve seletuskirjas ja eelarvestrateegias. 

• Töörühma ettepanek
  • Riigieelarves ei esitata kulusid ja investeeringuid miinusmärkidega. Teema arutelu lükkus järgmisesse koostöökogusse.

31.12.2023

Ülevaade riigieelarve seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuses (VTK) kirjeldatud probleemide lahendamiseks moodustatud töörühmade tegevustest. 

       1. STRATEEGILISE JUHTIMISE JA FINANTSJUHTIMISE SEOSTAMISE TÖÖRÜHM

Töörühma esialgselt moodustatud alatöörühmad v.a “Riigi pikaajaline arengustrateegia Eesti 2035 ja selle seos valdkonna arengukavadega” on liidetud üheks strateegilise juhtimise ja finantsjuhtimise seostamise töörühmaks. Liitmise põhjuseks on teemade seostatus ja kõigi alatöörühmade liikmete aktiivne osalus igas teemas.  

Töörühmas on arutatud teemasid, mis jõuavad lahendusettepanekuteni märtsi lõpuks:  

• Strateegilise juhtimise ja finantsjuhtimise raamistik lähtub väärtusahela loogikast – sisend, väljund, tulemus, mõju. 
• Eelarve planeerimine peab lähtuma eelkõige strateegilistest eesmärkidest, mida toetab finantsjuhtimine. 
• Planeerimine algab tulemuste täitmise jälgimisest.  
• Sisemiste ressursside ülevaatamine on pidev protsess. 
• On koondatud ettepanekud tulemusaruandluse ja sellega kaasnevate analüüside ja töökorralduse parandamiseks. 
• On koondatud ettepanekud Rahandusministeeriumi rolli suurendamiseks programmide analüüsimisel, täiendavate eelarvevajaduste analüüsimise, rahaeralduste mõjude hinnangute ja põhjenduste kogumisel ja jälgimisel.  
• On koondatud ettepanekud lisavajaduste taotluse ja juhise täiendamiseks. 
• On arutatud valdkonna arengukava ja programmide seoseid ning võimalusi tänaseid erisusi vähendada. 
• On koondatud ettepanekud planeerimistasandite kihtide ühtlustamiseks.  
• On koondatud ettepanekud programmi tegevuse koostamise loogikale ja mõiste täpsustamisele.  
• On töötatud läbi eelarves planeeritud teenused ja koostatud eelarve teenuste ja TKTA teenuste seoste ettepanek.  
• On kirjeldatud vajadused organisatsiooni arengu suunamiseks ja rollide täpsustamiseks. 

2024. aastal vormistatakse seniste arutelude tulemustest lahendusettepanekud ning töötatakse läbi kogu raamistiku mõisted, valdkonna arengukava ja programmi juhtimis- ja koordinatsioonisüsteem, kirjeldatakse tulemusaruandluse ja hindamise raamistik, koostatakse uuendatud strateegilise juhtimise ja finantsjuhtimise raamistik. 

Alateema “Riigi pikaajaline arengustrateegia ja selle seos tulemusvaldkonna arengukavadega” arutamist on alustatud k.a jaanuarist Riigikantselei strateegiajuhtide kohtumistel. Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi koostöös on taustamaterjalina ette valmistatud ülevaade praegu kehtivast strateegilise juhtimise ja planeerimise põhimõtetest.

Alatöörühma jaoks on kaardistatud ka olulised arutamist või muutmist vajavad teemad:

• Kuidas tulevikus paremini seostada pikaajalise strateegia ja selle tegevuskava ning valdkonna arengukavade tulemusvaldkondade elluviimise ja aruandluse protsesse, et tagada terviklik ja võimalikult vähekoormav strateegiline lähenemine?  

• Lähtuvalt riigieelarves seaduse VTK-s tõstatatud küsimustest ning praegusest süsteemist, mis roll on „Eesti 2035“ tegevuskaval üldises strateegilise planeerimise raamistikus? Kuidas „Eesti 2035“ tegevuskava paremini suudaks riikliku reformikava eesmärki täita?   

• Kuidas oleks võimalik  edaspidi paremini adresseerida horisontaalseid teemasid strateegilise planeerimise raamistikus? 

        2. EELARVEPÕHIMÕTETE TÖÖRÜHM

• Arvestuspõhimõtete töörühmas lepiti 2023. aastal kokku: 

Riigieelarve arusaadavuse suurendamiseks: 

• Suurendatakse eelarve detailsust, sh eristame välisvahendid; 
• Ühtlustatakse eelarve esitlusmärgid, st miinusmärgiga tähistatakse vajadusel vaid muutusi finantseerimistehingutes; 
• Kirjed, kus tekkepõhine arvestusprintsiip ei anna otsustajale lisandväärtust, kavandatakse kassapõhiselt.  
• Eelarves ei esita kirjeid, mis otsustajale ei anna lisaväärtust, nt käibemaks, põhivara amortisatsioon (avatakse seletuskirjas analüütiliselt). 

Riigieelarve läbipaistvuse suurendamiseks: 

• Suurendatakse eelarve detailsust, kus esitatakse tegevuspõhine, majanduslik- ja administratiivne sisu; 
• Rahavood ja potentsiaalsed kohustused tuuakse eelarvesse; 
• Kaalutakse võimalust esitada maksusoodustused osana eelarve kuludest; 
• Seadus seotakse paremini seletuskirjaga; 
• Teenuste info lisatakse seletuskirja; 
• Aastase eelarve muutuste juurde tuuakse ülekantud vahendid. 

Riigieelarve eesmärgipärasuse suurendamiseks seotakse strateegilised eesmärgid tihedamalt rahaliste võimalustega. 

Riigieelarvet mõjutavate pikaajaliste investeeringute otsustamiseks tuuakse investeeringute kava seaduse lisasse või seletuskirja. 

2024. aastal tuleb kokku leppida detailid ja esitada lahendusettepanekud. 

• Reservide töörühm

2023. aastal tutvustati töörühmale lahendamist vajavaid probleeme.  Töörühm peab välja töötama reservide planeerimise ja reservidest eraldamise põhimõtted, sh vajadusel uued tehnilised kodeeringud.

• Omatulude töörühm 

Töörühm alustab jaanuaris ja peab esitama lahendusettepanekud: 

• Terminoloogia täpsusele, sh omatulude ja lõivude juriidilisele ja finantsilisele erinevusele; 
• Tulu teenimise põhimõtete õiguslikule regulatsioonile; 
• Omatulude kasutamise põhimõtetele: 
• Omatulude ja nende arvelt tehtavate kulude eelarves periodiseerimisele.

• Investeeringute ja pikaajaliste kohustuste töörühm

Töörühm ühildatakse arvestuspõhimõtete töörühmaga ja peab esitama lahendusettepanekud küsimustele: 

• Kuidas tagada investeeringute läbipaistev kajastamine riigieelarves?  
• Milline kodeerimise süsteem võimaldab andmeid läbipaistvalt esitada? 
• Kuidas esitada (saada Riigikogult luba) pikaajaliste investeeringute ja kohustuste võtmiseks? 
• Milline regulatsioon seaduses ja rakendusaktides tagab eelpool esitatud nõudeid? 

        3. FINANTSDISTSIPLIINI JA EELARVE TÄITMISE KONTROLLI TÖÖRÜHM

2023. aastal tutvustati töörühmale lahendamist vajavaid probleeme ning valmistati ette mitmeid analüüse, millele tuginedes on võimalik teha parendusettepanekuid: 

• Finantsriskide hindamiseks on valminud rahavoogude juhtimise analüüs.  

• Finantsdistsipliini tagamise võimaluste hindamiseks on tellitud PWC-lt lisaanalüüs “Riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve planeerimis- ja aruandlustsükli analüüs”. 

Kriisidest ja majanduse jahenemisest tingitud vajaduste katmiseks on muudetud eelarvereegleid ja muudetud stabiliseerimisreservi kasutamise tingimusi. Riigieelarve seaduse muudatus jõustus 01.01.2024 

       4. PÕHISEADUSLIKE INSTITUTSIOONIDE EELARVETE TÖÖRÜHM

Töörühmas lepiti kokku, et täitevvõim esitab põhiseadusliku institutsiooni lisataotlused muutmata kujul riigikogule, kuid lisab protsessi käigus vajadusel eriarvamuse. Järgmiste perioodide eelarve aluseks on riigikogu poolt kehtestatud piirmäärad ja lisataotlusi hindab riigikogu. Suuremad kinnisvara investeeringud otsustatakse üldise kinnisvara juhtimiskava raames.  

       5. KOHALIKE OMAVALITSUSTE RAHASTAMISE TÖÖRÜHM

Täpsustatakse õigusnorme KOV-idele piisava, läbipaistva ja stabiilse tulubaasi võimaldamiseks.  

Sätestatakse väärtuspõhimõte KOV-de rahastamise muudatustest etteteatamise tähtaja ja valiku põhjendamise kohta.  

Luuakse juurde paindlikkust: 

• Toetusfondi jaotamise aluseks olevad arvnäitajad sätestatakse seadusega. Toetusfondi jaotuse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Juhul kui toetusfondis on riigieelarvega määratud üheaastase või ette teada ajutise kestusega toetus, mille jaotamise aluseks olevad arvnäitajad ei ole seadusega sätestatud, siis kehtestab Vabariigi Valitsus toetusfondi jaotamise aluseks olevad arvnäitajad määrusega. 

• Riikliku ülesande kulude katmiseks antavad vahendid on riigieelarves piirmäärata vahendid, kulude katmise ulatus määratakse riigieelarvega. 

Täpsustatakse, et riigieelarve eelnõu seletuskirjas ei esitata informatsiooni riikliku ülesande kulude katteks antavate vahendite suuruse ja nende andja kohta juhul, kui nende kulude hüvitamine on ühekordne ja ei olnud teada riigieelarve eelnõu koostamise või menetlemise ajal. 

Kohaliku omavalitsuse üksustele ette nähtud edasiantavad maksud, tasandusfond ja toetusfond näidatakse riigieelarve administratiivses liigenduses ministeeriumite valitsemisaladest eraldi. 

20.12.2023

PwC-lt tellitud lühianalüüside kokkuvõte:

PwC investeeringute ja investeeringutoetuste analüüsi tutvustus (video)

PwC aruandlustsükli ja kuluaruandluse metoodika analüüside tutvustus (video, kuluaruandlus alates 1:00:58)

PwC-lt tellitud lühianalüüside lõpparuanded:

01.09.2023

Ülevaade riigieelarve seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuses (VTK) kirjeldatud probleemide lahendamiseks moodustatud töörühmade tegevustest.  

1. STRATEEGILISE JUHTIMISE JA FINANTSJUHTIMISE SEOSTAMISE TÖÖRÜHM

Strateegilise juhtimise ja finantsjuhtimise seostamise töörühmas läbi arutatud teemad ja kokku lepitud järgmised sammud: 

• rollid - vajadus on suurendada analüüsivõimekust ja täpsustada horisontaalsete teemade keskset juhtimist ning vastutust; 
• protsessid – täiendada töökorraldust, sh parandada eelarveprotsessi ja aruandluse juhiseid, muuta rahaeralduste mõjude hinnangud pidevaks protsessiks; 
• organisatsiooni areng, juhtimiskvaliteet, arvestuse alused – vajadus on tõsta teadlikkust protsessidest, mõõdikutest, väljunditest, kulude kujunemisest, leppida kokku IT ja teadus-arendustegevuse kulude ühtne arvestusmetoodika;
• teenuse mõistete ühtlustamine – vajadus on täpsustada kahes määruses sõnastatud teenuse mõistet.  

Probleemteemade käsitluses on kokkuleppimisel millised kitsaskohad on mõistlik lahendada seadusega, millised rakendusaktidega või koostöös võrgustikuga. 

2. EELARVEPÕHIMÕTETE TÖÖRÜHM

Eelarvepõhimõtete töörühmas on teemad jaotatud alatöörühmadesse: 

• Arvestuspõhimõtete töörühmas on jõutud riigieelarve ülesehituse võimaliku lahenduseni, mida peale detailide lihvimist tutvustatakse valitsemisalade esindajatele (projektis nimetatud „Koostöökogu“). On otsustatud loobuda mitterahaliste kulude riigieelarves kajastamisest. Töörühm jätkab arvestuspõhimõtete ja eelarveprotsessi puudutavate probleemide, sh rollidega seotud küsitavuste lahendamist. 
• Reservide töörühm alustas tööd suvel. Tänaseks on kaardistatud ettenägematute kulude (VR), sihtotstarbelise (SR) ja omandireformi (ORF) reservi planeerimise ja kasutamise metoodika ja neid on võrreldud rahvusvahelise praktikaga.  
• Omatulude arvestuse töörühm alustab kavakohaselt oktoobris.   
• Investeeringute ja pikaajaliste kohustuste töörühm alustab kavakohaselt jaanuaris 2024. 

3. FINANTSDISTSIPLIINI JA EELARVE TÄITMISE KONTROLLI TÖÖRÜHM

Finantsdistsipliini ja eelarve täitmise kontrolli töörühm on lahendamist vajavad teemad jaotanud neljaks tegevussuunaks: 

• protsessi raamistiku süsteemne ning põhjendatud korrastamine, läbipaistvad reeglid ning nende kontroll. Märksõnad: eelarvereeglite uuendamine; stabiliseerimisreservi vajaduse hindamine; 
• prognooside täpsuse suurendamine läbi kvaliteetsema ja asjakohasema sisendi. Märksõnad: rahavoogude prognooside täpsuse parandamine, sh valitsemisalade  finantsplaanidega seonduv; 
• planeerimistsükkel võimaldab kasutada viimast ja värsket teadmist. Märksõnad: tulemusaruanne, riigi majandusaasta aastaaruande, riigieelarve täitmise aruande koostamise eeldused ja esitamise aeg; 
• jooksev seis on seiratav, vajalik sisendinfo jõuab kiirelt infosüsteemidesse. Märksõnad: riigieelarve täitmise kontrolli kohustus; finantskontrollisüsteemide rakendamine sisekontrollisüsteemi osana. 

Töörühma peamine tööperiood algab novembris 2023. Käesolevaks hetkeks on juba ettevalmistatud riigieelarve seaduse muutmise eelnõu stabiliseerimisreservi ühendamiseks likviidsusreserviga, et hoida kokku riigieelarvest kaetavatelt intressikuludelt. 

4. PÕHISEADUSLIKE INSTITUTSIOONIDE EELARVETE TÖÖRÜHM

Põhiseaduslike institutsioonide eelarvete töörühm on jõudnud kokkuleppele oluliselt suurendada põhiseaduslike institutsioonide eelarveautonoomiat. Peamised märksõnad: 

• eelarvestrateegias ja Riigikogule esitatavas riigieelarve eelnõus kajastatakse põhiseaduslike institutsioonide vahendeid taotletud mahus. Kui Vabariigi Valitsusel on eriarvamus põhiseadusliku institutsiooni taotletud vahendite suhtes, siis esitatakse eriarvamus koos põhjendusega; 
• põhiseaduslike institutsioonide eelarve sisuline arutelu toimub Riigikogu rahanduskomisjonis. Põhiseadusliku institutsiooni eelarvetaotluse heakskiitmise ulatuse otsustab Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul Riigikogu;  
• põhiseaduslik institutsioon ei pea koostama tegevuspõhist eelarvet; 
• põhiseaduslik institutsioon liigendab ise oma eelarve.  

Töörühm on alustanud uute seadusesätete sõnastamist. 

5. KOHALIKE OMAVALITSUSTE RAHASTAMISE TÖÖRÜHM

Kohalike omavalitsuste rahastamise töörühm on sõnastanud seaduse parandussätted. Peamised märksõnad:  

• kõik järgmise aasta finantseerimise muudatused peaksid olema vastu võetud sellise ajavaruga, et KOV saaks nendega arvestada uue aasta eelarve eelnõu koostamisel, mis seaduse järgi on hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust; 
• riigieelarves oleva tasandusfondi jaotuspõhimõtete (valemi) ja toetusfondi määruse alusel kehtestab KOV-de toetuste summad minister; 
• toetusfondi jaotamise aluseks olevad arvnäitajad määratakse valdkondliku seadusega. Juhul kui toetusfondis on riigieelarvega määratud üheaastase või ette teada ajutise kestusega toetus, kehtestab toetusfondi aluseks olevad arvnäitajad Vabariigi Valitsus. 

Töörühmade toetamiseks on tellitud projekti ekspertpartnerilt AS PricewaterhouseCoopers (PWC) lühianalüüsid:

1. Investeeringud ja investeeringutoetused riigieelarves
2. Kuluarvestuse metoodika analüüs
3. Eelarvestrateegia ja riigieelarve planeerimise- ja aruandetsükli analüüs

Sisu täieneb 2025. aastal.

Väljatöötamiskavatsus (VTK)

• Riigieelarve läbipaistvuse ja arusaadavuse kohta on väljendatud rahulolematust juba mõnda aega.
• Riigieelarve seadust on muudetud viimase kümne aasta jooksul mitmel korral. Muudatused on tehtud kiirkorras, st ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust (edaspidi VTK).  Riigieelarvega seotud probleemide põhjused on osaliselt tingitud tihedalt üksteisele järgnenud reformidest. Peale üleminekut tekkepõhisele riigieelarvele (muudatus 2014, jõustumine 2017. eelarvele) ja tegevuspõhisele riigieelarvele (muudatus 2017, jõustumine 2020. eelarvele) on selgunud kitsaskohad ning vastuolud tegeliku ja soovitud olukorra vahel. Riigieelarve seaduses ja praktikas ei ole rakendunud kõik need eesmärgid, mida 2014. ja 2017. aastal riigieelarve seaduse muutmisel kavandati. 
• Rahandusministeerium on läbi töötanud ministeeriumide valitsemisaladelt ja põhiseaduslikelt institutsioonidelt kogutud tagasiside, riigikontrolli ettepanekud ja märkused eelarveprotsessile ning metoodika kitsaskohtadele, õiguskantsleri kirja eelarve otsustusõiguse kohta ja kaardistanud koos ministeeriumide valitsemisaladega riigi finantsjuhtimise tugevused-nõrkused. Rahandusministeerium on andnud esialgse hinnangu riigi finantsjuhtimisele  PEFA kvaliteedikriteeriumide järgi. 
• Riigieelarve seaduse muutmiseks on koostatud VTK, milles on probleemid esitatud kolmes osas: a) riigi strateegilise juhtimise raamistik ei ole terviklik ning strateegilised eesmärgid on eelarveprotsessis tagaplaanil, b) riigieelarve ei ole piisavalt läbipaistev, arvestuspõhimõtted on killustunud, osapoolte rollijaotus on ebaselge ja c) ajakohastamist vajab stabiliseerimisreservi käsitlus, parendamist vajab eelarvedistsipliin ja finantsriskide juhtimine.​ 
• VTK kirjeldab probleeme ja pakub välja üldisi lahendussuundi. Lõplikud lahendusettepanekud riigieelarve seaduse muutmiseks on kavas välja töötada töörühmades kaasates ministeeriumide valitsemisalasid, põhiseaduslikke institutsioone ja väliseid eksperte.
• Koos riigieelarve seaduse muutmisega on kavas samaaegselt ette valmistada rakendusaktide ja juhiste muutmine, et kogu protsess oleks algusest lõpuni läbimõeldud ning rakendamisel ei tekiks tõrkeid.
• Seaduse eelnõu ja rakendusaktide kavandite valmimisajaks on kavandatud 2024. aasta.

VTK_lõplik_1.pdf | 1.74 MB | pdf

VTK_Lisa RaMi hinnang riigi finantsjuhtimisele PEFA järgi.pdf | 608.87 KB | pdf

Täieneb 2025-2026. aastal.

Riigieelarve seadus

Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord (RES-RE kord)

Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord

Eelarveklassifikaator