Eetika põhimõtted, mille täitmist ametnikult eeldatakse, on kirjas ametniku eetikakoodeksis, mille kiitis heaks ametnikueetika nõukogu 11.03.2015. Kuigi ametniku eetikakoodeksi järgimine on kohustuslik eelkõige ametnikel, eeldatakse, et samu põhimõtteid järgivad ka töölepingu alusel riigitööl olevad inimesed.
Ühiskonna usaldus riigitöötajate suhtes saab kahjustatud, kui ametnik teeb otsuseid sattudes huvide konflikti. Huvide konflikt on olukord, kus ametiisiku kui kodaniku erahuvid satuvad konflikti tema ametikohustuste täitmise ja sellega kaasneva vastutavusega. Majanduslike huvide deklareerimine on üks huvide konflikti ja sellest tuleneda võiva korruptsiooni ennetamise vahendeid. Praktilist nõu huvide konflikti vältimiseks leiab justiitsministeeriumi korruptsiooniteemaliselt kodulehelt.
Koodeksid ja käsiraamatud
Ametnikueetika nõukogu poolt heaks kiidetud juhendid
Ametnikueetika nõukogu
Ametnikueetika nõukogu on Rahandusministeeriumi juures tegutsev sõltumatu valitsuskomisjon, mille eesmärk on ametnike põhiväärtuste ja ametnikueetika tugevdamine.
Eetikanõukogu ülesanded
- toetada eetikakoodeksi ühetaolist rakendamist;
- anda selgitusi ametnike eetikakoodeksi rakendamiseks;
- nõustada ametnikke ja ametiasutusi ametnikueetika küsimustes;
- anda ametniku pöördumisel seisukohti tema teo või käitumise vastavuse kohta ametniku eetikanõuetele;
- analüüsida ametnike eetikakoodeksi rakendamist ja eetikakoodeksi muutmise vajadust;
- osaleda ametnikueetika strateegilisi arengusuundi määravate arengukavade ja õigusaktide koostamisel.
Täiendavad viited
Eetikanõukogu tegevuse aluspõhimõtted on reguleeritud avaliku teenistuse seaduse §-s 12.
Ametnikueetika nõukogu töökorralduse alusedVabariigi Valitsuse määruses sisalduvad üldised töökorralduse alused.
Ametnikueetika nõukogu neljanda koosseisu kinnitas valitsus 8.12.2022 järgmiseks kolmeks aastaks.
Nõukogu esimees on avaliku halduse ekspert ning Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teadmussiirde juht Külli Taro.
Nõukogu liikmed on valdkonna asjatundjatena ministeeriumidest, valitsusasutustest ja väljastpoolt avalikku teenistust:
- Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak
- Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Heddi Lutterus
- Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Ulla Saar
- Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Aive Pevkur
- Tallinna Ülikooli dotsent Mariann Märtsin
- Eesti Interneti Sihtasutuse juhatuse liige Heiki Sibul
- Riigikontrolli nõunik Airi Mikli
- Tartu Linnavalitsuse linnasekretär Jüri Mölder
Eetikanõukogu nõustab ametnikke ja asutusi ametnikueetika üldistes küsimustes ja aset leidnud juhtumite korral. Eetikanõukogu juhendmaterjalid ja seisukohad on soovituslikud.
Üksikjuhtumite puhul analüüsib eetikanõukogu ametniku käitumise kooskõla ametnikueetika põhimõtetega. Asutusel on võimalik eetikanõukogu seisukohale tuginedes otsustada, kas konkreetse juhtumiga seotud ametniku suhtes distsiplinaarvastutust rakendada.
Eetikanõukogu ei võta ametniku esitatud üksikjuhtumit päevakorda kui
- üksikjuhtumi osas on algatatud distsiplinaarmenetlus,
- ametnik on pöördunud eetikanõukogu poole teda mitte puudutavas asjas,
- ametnik ei ole püüdnud küsimust lahendada ametiasutuse siseselt.
Eetikanõukogu tegevus keskendub ametnikele avaliku teenistuse seaduse mõistes.
Ametnikud avaliku teenistuse seaduse mõistes ei ole: Riigikogu liikmed, Vabariigi Valitsuse liikmed, kohalike omavalitsuste volikogude liikmed, linnapead ja vallavanemad, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste hallatavate asutuste (nt koolid, lasteaiad jne), riigi ja kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute töötajad ning isikud, kes on riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes teenistuses töölepingu alusel.
Kontakt avaliku teenistuse eetika küsimustes
Nõukogu seisukohad ja pöördumiste vastused
Koosoleku protokollid
Viimati uuendatud 20.06.2024