Teise samba maksete tõstmine

Alates 2024. aasta 1. jaanuarist saab valida, kas maksta oma brutopalgast teise sambasse jätkuvalt 2 protsenti või suurendada maksemäär 4 või 6 protsendile. Tõstetud maksemäär hakkab kehtima 2025. aastast.

Küsimused ja vastused

Maksemäära muutmiseks saab avaldust esitada alates 1. jaanuarist 2024 ja kõrgemas määras makseid saab tegema hakata alates 1. jaanuarist 2025.

Maksemäära tõstmiseks tuleb teha maksemäära muutmise avaldus. Avaldust saab esitada Pensionikeskuse iseteeninduses, www.pensionikeskus.ee, alajaotises „Minu pensionikonto“. Avaldust saab esitada ka näiteks internetipangas või Tuleva veebilehel. 

Maksemäära muutmiseks saab avaldust esitada alates 1. jaanuarist 2024 ja edaspidi saab seda teha igal ajal. Avalduse esitamise hetkest sõltub, millal uus maksemäär rakendub. Kui avaldus esitada hiljemalt novembri lõpuks, rakendub uus maksemäär järgmise aasta jaanuarist. Detsembri avalduste maksemäärad rakenduvad ülejärgmise aasta jaanuarist.

Sinu valitud maksemäär kehtib seni, kuni Sa ei tee uut maksemäära muutmise avaldust. Et maksemäära ei saa muuta tihemini kui kord aastas, kehtib valitud maksemäär vähemalt ühe kalendriaasta.  

Jah. Maksemäära muutmise avaldust saab esitada kogu aeg. Kui soovid oma maksemäära uuesti muuta, tasub uus avaldus esitada enne novembri lõppu, siis muutub maksemäär kohe uue aasta jaanuarist. Kui esitad avalduse detsembris, muutub maksemäär ülejärgmise aasta jaanuarist. 

Maksemäära muutmise avaldust tühistada ei saa. Kuni novembri lõpuni saad vajadusel aga esitada lihtsalt uue maksemäära muutmise avalduse ja valida sellega maksemäära, mida soovid jaanuarist tasuda.

Kui soov maksemäära muuta tekib hiljem, saad ikka esitada uue maksemäära muutmise avalduse. Sinu soovitud maksemäär rakendub siis lihtsalt järgmise või ülejärgmise aasta jaanuarist, sõltuvalt avalduse esitamise ajast.

Maksemäära saab muuta kord aastas.

Mida suurem oleks maksemäärade valik, seda keerukam oleks süsteem ja suurem vigade tekkimise võimalus. Oluline on, et tööandjad peaksid kinni õiges määras makseid ja deklareeriksid need  maksed ka õiges määras. Nii on kogumise lisavõimalused lihtsad ja selged.

Ei suurenda. Sõltumata sellest, kas maksad teise sambasse 2, 4 või 6 protsenti, laekub sotsiaalmaksust sinna ikka 4 protsenti. Sotsiaalmaksust rahastatakse nii teist kui esimest sammast. Teise sambaga liitunutel koguneb esimesse sambasse pisut vähem pensioniõigusi, sest sotsiaalmaksu jääb sinna vähem. Maksemäära tõstmine Sinu esimese samba pensioniõiguste kujunemist aga ei mõjuta.

Ei pea. Vaikimisi jääb kehtima senine maksemäär 2 protsenti. Avalduse peab esitama ainult siis, kui on soov maksta teise sambasse 2 protsendi asemel 4 või 6 protsenti.

Pikaajaline säästmine ja investeerimine on vajalikud igal juhul. Võimalusi selleks on mitmeid, pensionisammastes saad raha koguda maksusoodsalt.

Maksemäära tõstmine aitab kasvatada Sinu pensionivara. Mõju pensionile on seda suurem, mida pikema aja jooksul Sa kõrgemas määras makseid teed. Et kogumispensioni makse peetakse palgast kinni enne tulumaksu maksmist, jõuab teise sambasse 22 protsendi (aastast 2025 on tulumaksumäär 22%) võrra suurem summa kui see, mille palgana muidu kätte saaksid.

Kui palju täpselt mõjutab maksemäära tõstmine tulevast pensionit, sõltub mitmest asjast – peamiselt Sinu palgast ja selle kasvust, valitud maksemäärast (4 või 6 protsenti) ja sellest, kui kaua Sa sellises määras makseid teed, aga ka investeeringutelt teenitud tootlusest.

Lihtsustatult saab öelda, et 6-protsendised maksed suurendavad Sinu brutopensioni ja brutopalga suhet 2 protsendipunkti võrra kogumise iga 10 aasta kohta. Valides maksemääraks 4 protsenti kasvaks brutopensioni ja brutopalga suhe kaks korda vähem ehk kogumise iga 10 aasta kohta 1 protsendipunkti võrra. 

Kui muidu saaks keskmist palka teeniv inimene esimesest ja teisest sambast kokku pensionit, mille suurus on 40 protsenti keskmisest palgast, siis kogudes 40 aastat maksemääraga 6 protsenti tõuseks pensioni ja palga suhe peaaegu 50 protsendini. 2024. aasta pensionides tähendaks see 776 eurose keskmise pensioni asemel 970 euro suurust pensionit.  

Arvutuses on lihtsustatult eeldatud, et palgakasv on tulevikus võrdne teise samba tootlusega. Kui tootlus osutub palgakasvust kiiremaks, kasvab pension veel rohkem, aga ka vastupidi – kui palgakasv ületab pensionivara tootlust, suureneb pension vähem.

Raha kogumine teises ja kolmandas sambas on mõlemad väga head valikud. Kui kogud juba mõlemas sambas, ongi Sinu otsustada, kas suurendada oma makseid ühes või teises sambas või võimalusel mõlemas. Sammaste maksusoodustustest suurima võidu annab just maksimaalne panustamine mõlemasse sambasse (kolmanda samba maksusoodustuse kohta vaata täpsemalt siit: https://www.emta.ee/eraklient/maksud-ja-tasumine/maksusoodustused/taiendava-kogumispensioni-sissemaksed).

Kui pead valima, siis on teise samba eeliseks see, et teed makseid maksueelsest tulust ja nii jõuab investeeringutesse kohe tulumaksu võrra rohkem raha (s.o 22 protsenti aastast 2025). Kolmanda samba sissemakseid teed maksustatud tulust ja neilt maksetelt tasutud tulumaksu saad alles järgmisel aastal tuludeklaratsiooniga tagasi küsida ning soovi korral tagastatud tulumaksu siis oma kolmandasse sambasse suunata.

Kui pensioni maksmise tingimused on teises ja kolmandas sambas ühesugused, siis sambast varasem lahkumine ja soovi korral uuesti liitumine on kolmandas sambas väiksemate piirangutega.   

Viimati uuendatud 22.02.2024