Üliõpilaste teadustööde riikliku konkurssi eesmärgiks on väärtustada teadustööd üliõpilaste seas, tõsta üliõpilaste aktiivsust ja avaldada tunnustust neile, kes on saavutanud oma töös väljapaistvaid tulemusi. Konkurss toimub kord aastas ja konkursile kandideerimise tähtaeg on septembris.
Arvestusala uurimistöid on läbi aastate lisaks rahandusministeeriumile toetanud Audiitorkogu, Eesti Raamatupidajate Kogu ja Eesti Siseaudiitorite Ühing.
Arvestusala peamised väljakutsed rahandusministeeriumi finantspoliitika programmist 2023-2026
- arvestusvaldkonna põhikohuseks jääb riigiülese arvestusalase teabe usaldusväärsuse taseme hoidmine ja tõstmine;
- tõhusamate innovaatiliste lahenduste rakendamine selle info esitamisel nii, et kogu aruandlus riigile toimuks ühtse taksonoomia alusel masinloetavalt;
- kestlikkusaruandluse juurutamine, mis nõuab eraldi jõupingutusi nii antud infot kaasavate infosüsteemide väljaarendamisel kui ühiskonna teadlikkuse tõstmisel;
- vandeaudiitoritele kutsest sõltumatu piisava järelevalvevõimekuse ja -ulatusega järelevalve tagamine;
- kestlikkusaruandluse kontrollifunktsioonide väljatöötamine;
- audiitortegevuse registri taseme hoidmine ja edasiarendamine tänapäeva nõuetele vastavaks;
- riigi üldise sisekontrolliraamistiku eesmärgipärase toimimise tagamiseks kohase siseauditeerimise funktsiooni tagamine;
- siseaudiitorite kutseeksami edasiarendamine, tagamaks võimalus kõigi kutsetasemete piisavaks juurdekasvuks.
Tallinna Tehnikaülikool teostas Rahandusministeeriumi tellimusel uuringu, mis kannab nime “Majandusaasta aruannete mitte esitamise mõjuanalüüs rahandusministeeriumile“.
Uuringu eesmärk oli tuvastada majandusaruannete mitteesitamise ja hilise esitamise põhjused ja tagajärjed ning selgitada välja sobivamad ja mõjusaimad lahendused, mis motiveeriks ettevõtjaid õigeaegselt aastaaruandeid esitama.
Uuring ülesanne oli leida vastused järgmistele küsimustele:
- Millised on majandusaasta aruannete esitamata jätmise või hilise esitamise otsesed ja kaudsed tagajärjed (statistikale, juhtimisotsustele erasektoris, avalikus sektoris)?
- Miks jäävad juriidilised isikud hiljaks aastaaruannete esitamisel?
- Miks jätavad osad ettevõtjad oma aastaaruanded üldse esitamata?
- Millised on välispraktikas kasutatavad meetmed motiveerimaks ettevõtjaid õigeaegselt aastaaruandeid esitama?
- Millised on võimalikud mõjusad instrumendid/meetmed, et motiveerida ettevõtjaid majandusaastaaruandeid õigeaegselt esitama?
Uurimus on jaotatud kuueks peatükiks.
Esimeses peatükis antakse ülevaade majandusaasta aruannete esitamise ja ajastamise kohta tehtud varasematest uurimustest.
Teise peatüki fookus on alusandmete analüüsil, mis hõlmab nii kirjeldavat statistikat kui ka ökonomeetrilist analüüsi. Andmeanalüüsi fookuses olid juriidilised isikud kes ei esitanud majandusaasta aruandeid või jäid hiljaks nende esitamisega perioodil 2010-2018. Eraldi vaadeldi äriühinguid ning mittetulundusühingud/sihtasutusi.
Kolmandas peatükis esitatakse ülevaade juhtumianalüüsi raames võrdlusriikide kohta kogutud majandusaasta aruande esitamise regulatsioonidest. Ühtlasi tuuakse välja kättesaadavad faktid nendes riikides kasutatavate majandusaasta aruannete esitamist motiveerivate meetmete kohta.
Neljandas peatükis esitatakse huvigruppidega tehtud intervjuude tulemused. Saadud sisendi alusel selgitatakse välja majandusaasta aruannete kasutatavus laiemalt ning nende tähtaegse mittelaekumisega seotud tagajärjed era- ja avalikus sektoris.
Viies peatükk keskendub majandusaasta aruannete hilinemise ja mitteesitamise põhjusetele ning esitamisega viivitamise vältimisvõimalustele.
Kuuendas peatükis tuuakse välja rakenduslikud soovitused olukorra parandamiseks. Soovitused sisaldavad ennetavaid meetmeid, karistavaid meetmeid ning muid soovitusi tõhusama aruandluskeskkonna loomiseks.
Raporti lõpus on esitatud kokkuvõte, mis koondab uurimuse kõige olulisemad tulemused ning järeldused. Samuti kajastuvad seal lühendatud formaadis olulisemad rakenduslikud soovitused.
Huvitatud lugejal on soovitatav tutvuda peatükkide sees olevate järelduste alapeatükkidega, mis esitavad vastava alateema tulemusi ja järeldusi põhjalikumalt.
Tallinna Tehnikaülikool esitles uuringu tulemusi kõigile huvitatud osapooltele veebi vahendusel 14. detsembril 2020. Uuringu tutvustusel näidatud slaidid on leitavad all olevas tabelis ning uuringu esitluse lindistus on järele vaadatav RMi YouTube’i kontolt: https://youtu.be/pEzmlfBU_hQ
| Nimetus | Sisestamise kuupäev |
|---|---|
| 14.12.2020 | |
| 01.12.2020 | |
| 01.12.2020 | |
| 10.01.2017 | |
| 10.01.2017 | |
| 30.05.2015 | |
| 17.06.2016 | |
| 21.04.2016 | |
| 12.01.2016 | |
| 08.01.2016 | |
| 08.01.2016 | |
| 13.05.2015 | |
| 13.05.2015 | |
| 13.05.2015 | |
| 17.07.2014 | |
| 17.07.2014 | |
| 07.05.2014 | |
| 06.05.2014 | |
| 27.03.2014 | |
| 06.03.2014 | |
| 05.03.2014 | |
| 28.02.2014 | |
| 28.02.2014 |
2023. aasta kevadel viis rahandusteabe poliitika osakond läbi uuringu tuvastamaks, kuidas hindavad teenuse mõju ja kasulikkust ettevõtete ja asutuste käekäigule nii siseauditi töö tulemuste tarbijad (nõukogu ja juhtkonna liikmed) kui ka siseaudiitorid ja siseauditi teenust pakkuvad firmad, samuti - millisena näevad nad siseauditi hetkeseisu ja tulevikku.
Uuringu tulemuste kokkuvõte
Viimati uuendatud 02.10.2023