Strateegiline personalijuhtimine

Strateegiline personalijuhtimine hõlmab kõiki personalipoliitika valdkondi – värbamine, valik, arendamine ja koolitus, palgapoliitika, personaliarvestus. Strateegilise personalijuhtimise ülesanne on tagada personalipoliitika valdkondade sisemine kooskõla ja nende haakuvus üleriigiliste eesmärkide ning välise tegevuskeskkonna arengutega. Strateegiline personalijuhtimine eeldab juhtide poolset vastutuse tunnetamist töötajate motiveerimisel ja riigi kui tööandja atraktiivsuse tagamisel.
Riigi strateegilise personalijuhtimise fookusteemad

Riigi personalistrateegia loob aluse valitsussektori inimressursside paremale koordineerimisele ning aitab siduda personalijuhtimise valdkonnad ühtseks tervikuks. Samuti loob see eelduse üldiste sotsiaalmajanduslike väljakutsete lahendamiseks nii lühemas kui pikemas perspektiivis.

Personalijuhtimise valdkondade aluseks ja lähtekohaks on personalijuhtimise strateegia, mis seob asutuse strateegias seatud põhivaldkondade eesmärgid inimressursiga. Kuigi asutuste personalijuhtimine on joondatud eelkõige asutuste eesmärkide järgi, siis asutuste strateegiad/arengukavad lähtuvad valdkondlikest arengukavadest ning on seeläbi omakorda põimitud riigiüleste oluliste prioriteetidega.

Strateegilised personalijuhtimise eesmärgid koondavad valitsussektori organisatsioonide personalijuhtimise ühiseid eesmärke ja sihte.

Personali planeerimine

Personaliplaneerimine on protsess, mis näeb ette ja kaardistab strateegiast tulenevad tagajärjed organisatsiooni inimressursi vajadusele. See peegeldub vajaminevate oskuste ja kompetentside planeerimises ning ka töötajaskonna koguarvu planeerimises.

Rahandusministeeriumi eestvedamisel on välja töötatud personaliplaneerimise juhendmaterjal, mis on mõeldud abivahendiks organisatsioonis personaliplaneerimise eest vastutajatele. Juhendmaterjalis on kirjeldatud personaliplaneerimise etapid, tutvustatud erinevaid tööanalüüsi meetodeid, tööjõu nõudluse ja pakkumuse prognoosimise tehnikaid ning toodud juhised personaliplaani koostamiseks, elluviimiseks ja hindamiseks.

Hindamine

Avaliku teenistuse seaduses on paika pandud arengu- ja hindamisvestluste läbiviimise põhimõtted. Vähemalt kord aastas peab vahetu juht temale alluva ametnikuga vestluse, mille käigus hinnatakse ametniku töötulemusi, ametialast arengut ja koolitusvajadust ning räägitakse läbi järgmise perioodi eesmärgid. Samuti annab ametnik juhile tagasisidet juhtimise kohta.

Arengu- ja hindamisvestluse pidamise korra kehtestab asutuse juht. Välja on töötatud arengu- ja hindamisvestluste meelespea-käsiraamat juhtidele ja personalijuhtidele. Käsiraamat on abivahendiks organisatsiooni vestluste süsteemi arendamisel ja rakendamisel.

Avaliku teenistuse töötajate pühendumus ja rahulolu

Rahandusministeeriumi tellimusel on valminud metoodika asutusepõhise pühendumuse ja rahulolu uuringu läbiviimiseks, mida võivad tasuta kasutada kõik avaliku sektori asutused kas iseseisvalt või välise teenusepakkuja kaasabil.

Personalitöötajate koostöö

Riigi kui tööandja personalipoliitika on detsentraliseeritud. Ühiste eesmärkide saavutamisel on oluline  koostöö ja juhitud võrgustike tegevus, kus õpitakse teineteise parimatest praktikatest ning lepitakse kokku ühtsetes tegutsemispõhimõtetes.

Personalitöötajate koostöövõrgustiku eesmärgid

  • oskusteabe ja parimate praktikate, kogemuste vahetamine;

  • avaliku teenistuse sisesed kontaktid ja koostöö;

  • avaliku teenistuse personalijuhtimise taseme ühtlustamine;

  • valdkondliku info toomine personalijuhtideni;

  • arusaam personalijuhtide ootustest ja Rahandusministeeriumi tegevuse tagasisidestamine personalitöö valdkondade koordineerimisel.

inimesed huviga jälgimas ettekannet
  1. Personalijuhtide ümarlauad – mitteformaalne koostöövorm, mille eesmärgiks on kaasata põhiseaduslike institutsioonide, ministeeriumide, ametite ja inspektsioonide personalijuhte erinevatesse aruteludesse, jagada omavahelisi teadmisi ning rääkida kogemustest personalitöö tõhustamisel nii põhiseaduslikes institutsioonides, ministeeriumides kui ka nende valitsemisalas. Ühtlasi annab selline koostöövorm Rahandusministeeriumile võimaluse konsulteerida olulistes küsimustes ministeeriumide personalijuhtide kui meie peamiste partneritega.
  2. Värbamisvõrgustik
  3. Kevadseminarid – igal kevadel toimub personalijuhtide 2-päevane kevadseminar, mille eesmärk on anda avaliku teenistuse personalijuhtidele põhjalik ja süsteemne ülevaade uuematest trendidest hetkel asjakohases personalitöövaldkonnas.
  4. Koolitusjuhtide Kogu – riigiasutuste koolitusjuhte ühendav koostöövõrgustik, mille eesmärgiks on asutuste ülese koolituse põhimõtetes kokkuleppimine ja kogemuste vahetamine.
  5. Koolitused/seminarid – vastavalt vajadusele ja võimalustele korraldab Rahandusministeerium personalijuhtidele ja -spetsialistidele tööks vajalikke koolitusi ja seminare (nt iga-aastased palgasüsteemi arendamise koolitused, värbajate koolitused).
  6. Koostöö PAREga – arvestades personalijuhtimise suhteliselt suurt ühisosa avalikus ja erasektoris, süvendab Rahandusministeerium lisaks riigiasutuste personalijuhtide koostöövõrgustiku loomisele kontakte ka eraettevõtete personalijuhtidega Eesti Personalitöö Arendamise Ühingu  (PARE) kaudu.

Kontakt

Maris Lanno, riigihalduse osakond 

Viimati uuendatud 04.07.2024