UURIMISTÖÖ KONKURSS
Otsime lahendusi riigi kinnisvarapoliitika andmepõhiseks juhtimiseks.
Konkursi võitja on valitud, lepingu sõlmimise järel avalikustatakse siin vastav teave.
-
17.06.24 toimunud infotunni kokkuvõte ja slaidid:
-
Uurimistöö rahastus on 120 000 eurot.
-
Lisaküsimused: [email protected].
RIIGI KINNISVARAPOLIITIKA PÕHIMÕTTED
2021. aasta aprillis kiitis Vabariigi Valitsus heaks riigi kinnisvarapoliitika põhimõtted. Tegemist on 2007. aastal valitsuskabineti poolt heaks kiidetud riigi kinnisvarategevuse strateegia ajakohastatud versiooniga.
Kinnisvarapoliitika elluviimisel on fookus eelkõige kolme suure eesmärgi saavutamisel:
- Kinnisvarakeskkond toetab põhitegevust.
- Kinnisvara elueakulud on optimaalsed.
- Valdkondlike strateegiate eesmärgid on täidetud. Valdkondlikud strateegiad on näiteks kvaliteetne elukeskkond, roheline kokkulepe, ehitusvaldkonna pikk vaade jne.
Rahandusministeeriumi poolt 2007. a välja töötatud riigi kinnisvarategevuse strateegia keskendub hoonestatud kinnistutele eesmärgiga tagada:
- riigi funktsioonide täitmiseks vajaliku kinnisvara parimal viisil arendamine tänapäevaste nõuetega määratud tasemele;
- kinnisvara arendustegevuse, haldamise, ja korrashoiu kompleksne ja koordineeritud juhtimine ning selleks vajalike organisatsiooniliste aluste, õiguslike regulatsioonide, infosüsteemide ja motivatsioonimehhanismide loomine;
- kaasaegsetele standarditele vastav kinnisvara haldamine ja korrashoid majanduslikult efektiivseimal moel;
- kasutuseta jäänud kinnisvara suunamine majanduskäibesse riigile kõige efektiivsemal moel.
RIIGI KINNISVARA INVENTUURI ARUANNE
Aruanne tutvustab 2009. a läbi viidud riigi hoonestatud kinnisvara inventuuri tulemusi. Aruandes antakse ülevaade riigi kinnisvara korraldamisest, hoonestatud kinnisvara mahust, seisukorrast ja kasutusest, põhimõtetest kinnisvara jagamisel riigile vajalikuks ja mittevajalikuks, ülevaade riigile vajalikest hoonetest,riigi poolt kasutuslepingute alusel kasutusse võetud varadest ning analüüsitakse kinnisvara korrashoiu kulusid ja riigi kasutuses olevate varade investeeringute vajadust.
Inventuuri aruanded
Uue riigi kinnisvarajuhtimise süsteemi rakendamiseks on vajalik, et töötajad oleksid motiveeritud ja kompetentsed. Eesmärgiks on alates 2020. aastast hakata läbi viima keskseid koolitusi riigi kinnisvaratöötajatele ja luua selleks 2020. aastaks keskne koolitusprogramm. Selleks analüüsis Rahandusministeerium 2019. aasta I poolaastal valitsemisalade töökorraldust ning riigi kinnisvaratöötajate motivatsiooni ja kompetentside arenguvajadusi.
Kokkuvõtted tehtud uuringutest:
- Valitsemisalade kinnisvara töökorralduse ülevaade
- Riigi kinnisvaratöötajate motivatsiooni ja kompetentside analüüs
Põhjalikum info riigi kinnisvaratöötajate motivatsiooni ja kompetentside kohta:
- Magistritöö Riigi kinnisvaratöötajate motivatsioon ja kompetentside arenguvajadused
Rahandusministeeriumi poolt viidi ajavahemikus 2016-2017 läbi projekt "Riigi kinnisvara optimeerimise, planeerimise ja eelarvestamise protsessid" (lühinimega HOPE). Projekti tulemusel valmis raamdokument "Riigi hoonestatud kinnisvara tegevuspõhine juhtimissüsteem" kui raamistik, millest lähtutakse kinnisvara juhtimissüsteemi edasisel arendamisel. Dokument koosneb üldosast ja 13 eriosast. Projekt on rahastatud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014– 2020 prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“ eelarvest.
HOPE raamdokument
Rahandusministeeriumi tellimusel koostas AS PriceWaterhouseCoopers Advisors analüüsi, mille eesmärk oli hinnata Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) juriidilise vormi sobivust talle pandud ülesannete täitmiseks ning võimaliku restruktueerimise otstarbekust.
Uuring avaliku ja erasektori koostööprojektide (PPP) raamistiku loomiseks
Uurimistöö tulemusel välja töötatud PPP raamistiku rakendusprotsess loob aluse PPP metoodika rakendamiseks Eesti riigi kinnisvara rajamise või rekonstrueerimise finantseerimisel. Tegemist on esialgse rakendusprotsessi kavaga, mis on koostatud tuginedes välisriikide kogemustele, vähesele senisele praktikale ning Eesti ametiasutuste spetsialistide proffessionaalsele arvamusele.
Aruande väljundi põhjal saab Eesti avalik sektor tuge PPP metoodika rakendamisel enda kinnisvara vajaduste finantseerimiseks. PPP-de rakendamise kaudu on võimalik paindlikkust tuua riigi finantseerimisvõimalustesse ning läbi kasvanud investeerimisvõimekuse suurendada riigis olevat heaolutaset. PPP-de rakendamisega suureneb riigi panustamisvõime.
Riigi poolt RKASiga sõlmitud üürilepingute turutingimustega võrdluse uuring
Rahandusministeeriumi tellimusel viis Colliers International Advisors OÜ ajavahemikus 2013. a juulist kuni septembrini läbi uuringu „Riigi poolt RKAS’ga sõlmitud üürilepingute turutingimustega võrdlus“.
Uuringu peamine eesmärk oli anda sõltumatu hinnang, kas riigiasutuste RKAS’iga turutingimustel sõlmitud üürilepingutes ja 2014. aasta eelarvetaotlustes prognoositud üürimaksed on kooskõlas turutingimustega. Täiendavalt esitati järeldusi ja ettepanekuid riigi ja RKAS’i vaheliste üürisuhete jätkamise ja põhimõtete osas. Kokku analüüsiti 343 üürilepingut, 422 772 m² üüripinnaga.
- RKAS-i poolt prognoositud üürid on turutasemega võrreldes aktsepteeritavas suurusjärgus, soovitav on lähtuda esitatud prognoosist.
- Turuüüriga võrreldavaid teenuseid sisaldav rendimakse riigi ja RKAS-i vahelistes lepingutes on keskmiselt 3,3 €/m²/kuus (40 €/m²/aastas) turul vahemikus 2-7 €/m²/kuus (ilma käibemaksuta).
- Üürile lisanduvad teenused riigi ja RKAS-i vahelistes lepingutes on 2,4 €/m²/kuus (29 €/m²/aastas), turul vahemikus 2-3 €/m²/kuus (ilma käibemaksuta).
- Remondikulude turuvõrdluse tegemine on keeruline, kuivõrd antud kulu sõltub otseselt reaalsetest vajadusest ja mahtudest. Sh tuleb arvestada, et riigi vara puhul on remondivajadus turul valitsevaga võrreldes spetsiifilisem.
- RKAS-i pakutav haldusteenus on Eestis mahult ja komplekssuselt ainulaadne, omapäraks on nii hallatavate objektide olemus kui ka kasutajate spetsiifilised vajadused. RKAS-ile esitatavad nõudmised haldusteenuse osas on keskmiselt kõrgemad võrreldes turul tegutsevate teiste suurte kinnisvaraomanike ja majandajatega.
- RKAS-i poolt sisseostetavate teenuste hind võiks kujuneda mahuefekti tõttu soodsamaks kui seda teistel turuosalistel. Siiski võib suur maht põhjustada ka vastupidist olukorda, mistõttu on oluline vastavate protsesside ettenägelik juhtimine (komplekssem haldusteenus), et turul säiliks konkurents.
- Kulukomponentide osas kaaluda tõsiselt tehtavate investeeringute võtmes olemasolevate ressursside (vakantsid, optimeerimisvõimalused) võimalusi. Näiteks analüüsida põhjalikult võimalusi paigutada asutusi olemasolevatele heas seisukorras pindadele uute rajamise ja korrastamise asemel.
- Minna üle valdava osa lepingute puhul kulupõhisele põhimõttele, kuna turuvõrdlus enamike riigi objektide puhul riigi kui kasutaja poolt vaadatuna puudub.
- Parandada üleandmise protsessi juhtimist ja vara hindamise regulatsiooni üleandmise protsessis (üleandmise protsessi korrastamine on Rahandusministeeriumil töös, riigivaraseaduse muutmise seadusega on loodud vara hindamist reguleeriva rahandusministri määruse volitusnorm, eelnõu on kavas välja töötada 2014 I kvartalis).
- Panustada ühtsesse riiklikku andmebaasi ning arendada riigi ja RKAS-i vahelist andmevahetust, mis tagab adekvaatse ning sealjuures kompaktse ja kiiresti kättesaadava ülevaate riigi omanduses ja kasutuses pindade otstarbest, kvaliteedist suurusest ja nendega kaasnevatest rahavoogudest (riigi kinnisvararegistri järgmises arendusetapis on kavas vastavad arendused teha).
- Näha ette rahalised vahendid aktuaalseid andmeid sisaldava andmebaasi loomiseks, mis aitab kaasa adekvaatsema analüüsivõime tekkimisele nii riigile kui ka RKAS’le võimaldamaks võrdlust nii riigisiseselt kui erasektoriga (riigi kinnisvararegistri järgmises arendusetapis on kavas vastavad arendused teha, paralleelselt on käimas ettevalmistused teenuste regulaarse võrdlusanalüüsi käivitamiseks).
Riigi kinnisvarajuhtimise kompetentsi tõstmine
Meetmest “Avalike teenistujate, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute töötajate koolitus ja arendamine” ajavahemikus 2012 juuni kuni 2013 märts läbiviidav projekt.
Projekti tegevuste tulemusel on välja töötatud riigi kinnisvarajuhtimise kompetentsimudel, mille alusel on võimalik planeerida riigi kinnisvara juhtimisotsuste tegemisega seotud personali arendusvajadusi tagamaks riigiasutuse vajalik võimekus kinnisvaraprotsesside juhtimiseks.
Lähtuvalt Riigi kinnisvarategevuse strateegiast (2007) on riigil kavas üle minna kinnisvara detsentraliseeritud valitsemiselt uuele terviklikule tsentraliseeritud juhtimissüsteemile. Riigi eesmärk on vabaneda kinnisvara korraldamisest kui tugitegevusest. Võtmeks on siin oskuslik protsesside juhtimine ja „intelligentse kliendi“ võimekuse loomine. Kompetentsimudeli vaates on põhiküsimuseks riigiasutuste võimekuse loomine oma kinnisvarakeskkonna strateegiliste, taktikaliste ja operatiivsete vajaduste välja selgitamisel ja nende tõhusal elluviimisel. Ka operatiivtasandi tegevuste üleandmisel Riigi Kinnisvara AS-le on riigil kui kinnisvara kasutajal vajalik teha kompetentseid juhtimis- ja finantseerimisotsuseid, omada selle tegemiseks vajalikku võimekust, mis eeldab selleks vajaliku kompetentsi olemasolu ja arendamist.
Riigi kinnisvarajuhtimise kompetentsimudeli lõpparuanne
Riigi kinnisvara kasutusnormatiivide väljatöötamine ja rakendamine riigi eelarveprotsessis
Rahastatud Tarkade Otsuste Fondist ajavahemikus september 2010 kuni mai 2012.
Projekti ulatus ja rakendatavus
Projekt on välja töötatud riigi keskvalitsuse hoonestatud kinnisvara vajadustest lähtuvalt riigi kinnisvarastrateegias kokkulepitud eesmärkide elluviimiseks. Ehkki otsustamisprotsesside alused on ühtselt sätestatud riigivaraseaduses, on rakendatav praktika ja otsuste tegemiseks saadaolev informatsioon riigivara valitsejate lõikes erinev.
Projekti käigus väljatöötatud juhtimisraamistik on üks põhilisi instrumente riigi kinnisvarategevuste ümberkorraldamisel. Projekti tulemusi kasutatakse riigi kinnisvarakeskkonna juhtimisega seotud dokumentide koostamisel, eelnõude väljatöötamisel, riigieelarve planeerimisel, riigi kinnisvararegistri ja riigi finantsinfosüsteemi edasiarendamisel vastavalt koostatud rakenduskavale.
Projekti tulemused on rakendatavad ka teistes avaliku sektori asutustes võimaldades tõhustada kohalike omavalitsuste, riigi avalik-õiguslike juriidiliste isikute, sihtasutuste, riigi äriühingute kinnisvarakulude juhtimist. Põhimõtteliselt on projekti tulemused rakendatavad ka erasektori ettevõtetes, kuna loodud mudelid on oma olemuselt universaalsed.
Projekti eesmärk
Töö peamine eesmärk on luua riigile hoonestatud kinnisvaraportfelli juhtimisel paremad eeldused tarkade juhtimis- ja finantseerimisotsuste langetamiseks - luua ühtsed riigi kinnisvarakasutuse põhimõtted ning läbipaistev kinnisvarakulude juhtimise ja seire protsess. Töö kitsamaks sihiks on pakkuda võimalust need otsustusprotsessid ühtlustada ning parendada otsustamiseks vajamineva informatsiooni kvaliteeti, selle kogumise lihtsust ja info kättesaadavust otsustajatele ning seeläbi tõsta riigi kinnisvaraportfelli juhtimise tõhusust.
Projekti tulemused
Kokkuvõte ja rakendamine
- Projekti lühikokkuvõte annab ülevaate projektist, sh tulemustest, jätkutegevustest ja ettepanekutest.
- Rakenduskava annab ülevaate ettepanekutest, mille alusel on võimalik planeerida tegevused juhtimissüsteemi arendamiseks (infomudeli aruande osa 4).
Projekti tulemused
Kinnisvarajuhtimise infomudel
Hoonestatud kinnisvara juhtimisotsusteks vajaliku informatsiooni liikumise ja kasutamise infomudel.
- Aruande üldosa - annab ülevaate infomudeli aruandest ja selle struktuurist.
- Otsustusprotsesside kirjeldus (osa 1) - olemasolevate ja väljapakutud tõhusate kinnisvara juhtimise otsustusprotsesside kirjeldused ning vajalikud muudatused
- Puuduoleva informatsiooni loend (osa 3) - kaardistatud on riigieelarve protsessis kinnisvara juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku informatsiooni loomise ja liikumise hetkeseis ja vajalikud ettepanekud nii puuduoleva informatsiooni kui protsesside täiendamise osas.
- IT-lähteülesanne (osa 5) - Koostatud on lähteülesanne kinnisvararegistri teiste infosüsteemidega seostamise IT-arendusteks.
- Analüüsivormid (osa 2) - koostatud on kinnisvarakeskkonna juhtimisotsuste analüüsi vormid ja juhendmaterjalid otsustuste osas, mis mõjutavad enim kinnisvara kulusid.
- Metodoloogia (osa 7) ja Töödokumendid (osa 6) – annavad taustainfot töö käigus elluviidud tegevuste kohta.
Kinnisvarajuhtimise infomudel
Kinnisvara tulemusaruandlus ja kasutusnormatiivid
Projekti käigus töötati välja 5 normi: pinnanorm, kulunorm, asukoha kvaliteedinorm, hoone kvaliteedinorm ja kinnisvarateenuste kvaliteedinorm. Iga norm defineerib asjakohased mõisted, annab klassifikaatorid, normi põhinäitajad ning nende arvutusjuhendid, selgitab normi kasutamise vajadust ja annab juhiseid normi rakendamiseks.
Tulemusaruandlus teeb võrreldavaks erinevate hoonete kasutused, võimaldab võrrelda tulemusi eelnevate perioodide suhtes, hinnata hoone kasutamisega seotud probleemkohti, on aluseks eelarve planeerimisel ja pinnakasutuse optimeerimisel. Tulemusaruandlus on projekti käigus välja töötatud kontseptsiooni tasemel ja vajab edasi arendamist.
Kinnisvara tulemusaruandlus ja kasutusnormatiivid
Rahastamismudelid
Riigi kinnisvara arendamise võimalikud rahastamismudelid on kaardistatud, välja on töötatud finantseerimise korralduse alternatiivsed võimalused.
Rahastamismudelid
2016. a viis RM riigivara osakond läbi riigi hoonestamata maade tehingute analüüsi ja kaardistas peamised protsessid.
Protsessiskeemid
Riigi kinnisvara valitsemise koondaruanne 2015- 2018
Valitsus kinnitas 2019. a 1. augustil riigi kinnisvara valitsemise koondaruande 2015-2018.
· Koondaruanne käsitleb riigi omandis ja kasutusse võetud hoonestatud kinnisvara ja hoonestamata maaga seotud teemasid.
· Aruandes antakse ülevaade riigi kinnisvara portfellist ning strateegia, seaduste ja erinevate valitsuse otsustega seatud ülesannete täitmisest.
· Riigiasutuste hooneportfelli pindala on 2,2 mln m². Sellest pisut üle poole on Riigi Kinnisvara ASi kaudu hallatud, 38% on riigi haldamisel ning 11% on kasutusse võetud erasektorist.
Riigi kinnisvara koondaruanne koostatakse kord nelja aasta jooksul
Riigi kinnisvara valitsemise koondaruanne 2013- 2014
Valitsus kinnitas 2015. a detsembris teise riigi kinnisvara valitsemise koondaruande, mis keskendub riigi hoonestatud kinnisvarareformi jätkamisele ja rahastamisvõimaluste analüüsile. Lisaks annab aruanne ülevaate riigi omandis ja kasutuses olevate maade ning hoonete ning nendega tehtud tehingute kohta aastatel 2013-2014.
Riigieelarveliste asutuste kasutuses olevate hoonete portfell on 2,1 miljonit m², millest 70% on riigi omandis ja 30% lepingu alusel kasutusse võetud, peamiselt Riigi Kinnisvara AS-i kaudu. Riigi hoonetega seotud kogukulud koos käibemaksuga olid 2014. aastal 185 miljonit eurot, mis on keskmiselt 88 eurot/m²/aastas.
Riigi maade portfell moodustab 35% kogu Eesti pindalast, selles on 1,61 mln ha maad, millest 84% on Riigimetsa Majandamise Keskuse haldamisel. Ülejäänud 255 680 ha suuremateks valitsejateks on Maa-amet (42%) ja maavalitsused (25%). Analüüsimist vajab, millises ulatuses on otstarbekas koondada riigiasutuste maa haldamise kompetentsi Maa-ametisse, et vähendada teiste valitsemisalade koormust ja suurendada riigi maaportfelli haldamise tõhusust. Lisaks on riigil 125 000 ha sellist riigimaad, mille maareformi toimingud vajavad lõpetamist. Suuna võtmine maareformilt riigi maaportfelli haldamise tõhustamisele ja strateegilisemale valitsemisele on oluline muutus riigi maapoliitikas.
Riigi kinnisvara valitsemise koondaruanne 2011- 2013
10. aprillil 2014 kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt riigivaraseaduse § 99 lõike 1 alusel esitatud „Riigi kinnisvara valitsemise koondaruanne" seisuga 1. oktoober 2013. a. Esimene riigi kinnisvara valitsemise koondaruanne annab ülevaate riigi omandis ja kasutuses olevate maade ja hoonete ning nendega tehtud tehingute kohta. Aruande põhitähelepanu on suunatud riigiasutuste hoonete majandamisele ja riigi kinnisvarastrateegia eesmärkide täitmisele.
2018. a viidi Rahandusministeeriumi poolt läbi projekt „Riigi kinnisvara andmehõive analüüs“, mille eesmärgiks oli selgitada välja:
• riigi kinnisvara andmeid tarbivate kasutajagruppide andmevajadus;
• võimalikud lahendused andmete dubleerimise vähendamiseks ja tõhusamaks andmevahetuseks;
• optimaalne riigi kinnisvara andmehõive korraldus järgneva 5 ja 10 aasta perspektiivis, pidades silmas, et andmeid peaks koguma nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik.
Analüüsi tulemusel selgitati välja riigi kinnisvara kohta keskselt andmeid koguva andmekogu riigi kinnisvararegistri tulevikuvaade: kas ja millisel kujul on otstarbekas pikemas perspektiivis registri tegevust jätkata, et hoida arendus- ja hoolduskulud minimaalsed; milliseid kinnisvara andmeid koguvaid registreid oleks võimalik ühendada või milliseid andmeid registrite vahel vahetada ning milline oleks optimaalne tehniline lahendus.
Analüüsis arvestati Rahandusministeeriumi poolt aastatel 2016 - 2017 läbi viidud projekti „Riigi hoonestatud kinnisvara optimeerimise, planeerimise ja eelarvestamise protsessid“ (HOPE) tulemustega. Analüüsi viis läbi OÜ Quretec.
Projekti rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist, majandus- ja taristuministri 16. oktoobri 2015 käskkirja nr 15-0329 „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks avalike teenuste koosvõime loomiseks“ alusel.
Failid:
Viimati uuendatud 15.07.2024