Riigireformi eesmärgid
-
Kasutusele on võetud kaasaegsed juhtimispõhimõtted ning juhtimiskvaliteet on paranenud kõikidel tasanditel.
-
Keskvalitsuse asutuste tegevus on muutunud efektiivsemaks, dubleerimised on vähenenud ning avalike ülesannete täitmist on konsolideeritud.
-
Riigiasutuste tugitegevuste konsolideerimisel on edasi liigutud ning saavutatud kokkuhoid administreerimise kuludes.
-
Vabariigi Valitsuse töökorraldus on paindlikum ning astutud on samme õigusloome mahu vähendamiseks.
-
Riigivalitsemise efektiivistamine toetab majanduskasvu saavutamist, halduskoormus ettevõtjatele ja elanikele on vähenenud ning avalike teenuseid pakutakse kasutajasõbralikumalt.
-
Kasutusele on võetud kaasaegsed kaasamise põhimõtted.
-
Riik ja kohalikud omavalitsused on avatud uutele ideedele.
-
Kohalikud omavalitsused on muutunud tugevamaks ning kogukondade huvid on esindatud kohaliku omavalitsuse tasandil.
-
Omavalitsuslikku laadi ning kohapealset otsustamist võimaldavad ülesanded on koos vajalike ja piisavate ressurssidega riigilt üle antud kohalikele omavalitsustele.
-
Regionaalhalduse korraldust on tõhustatud ning riiklike avalike teenuste pakkumine on tagatud kõikides maakonnakeskustes.
-
Riigipalgalised konkurentsivõimelise töötasuga töökohad on kättesaadavad väljaspool pealinna
Riigireformi analüüs
|
Riigireformi tagasivaade |
|
|
Riigivalitsemise uued suunad |
|
|
Riigireformi tagasivaade ja riigivalitsemise uued suunad - lühiversioon |
|
| Avaliku teenistuse ajakohastamise analüüs |
Riigireformi ajajoon
Riigireformi tegevused
-
Asutuste ümberkorraldamine
- Viidi läbi haridusvaldkonna asutuste konsolideerimise analüüs, Haridus- ja Noorteamet alustas tööd 1. augustist 2020. Projekti raames viidi Riigi Tugiteenuste Keskusesse üle SA Innove ja SA Archimedese rakendusüksuse ülesanded ning arvestusteenuste (personali-, palga- ja finantsarvestus) osutamine kõigist haridusvaldkonna konsolideeritavatest asutustest.
- Viidi ellu analüüs ja esitati valitsusele ettepanekud Põllumajandusameti ja Veterinaar- ja Toiduameti baasil uue Põllumajandus- ja Toiduameti moodustamiseks. Amet alustas tööd 1. jaanuarist 2021.
- Teostati analüüs transpordi valdkonnas ühendameti moodustamiseks Maanteeameti, Lennuameti ja Veeteede Ameti baasil, Transpordiamet alustas tööd 1. jaanuarist 2021.
- Viidi läbi keskkonna valdkonna ühendameti moodustamise analüüs, Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni baasil loodud uus Keskkonnaamet alustas tööd 1. jaanuarist 2021.
- Viidi ellu analüüs maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna ühendameti moodustamise kohta.
-
Riigipalgaliste töötajate paindlik värbamine regioonidesse
- Valitsus toetab üle-eestilist riigipalgaliste töötajate regioonidesse värbamise põhimõtet uute töötajate värbamisel kogu avalikus sektoris. Paindliku värbamise toetamiseks leiab Rahandusministeerium lahendused füüsiliste töökohtade pakkumiseks kõigis maakonnakeskustes. Heaks kiideti ühistööalade kontseptsioon paindliku värbamise toetamiseks.
- Riigi motivatsiooniks on toetada kvalifitseeritud tööjõu olemasolu regioonides, soodustada regioonidesse kolimist, mitmekesistada riigiasutuste tööturgu värbamisel ning kasutada võimalikult optimaalselt regioonides asuvat kinnisvara ja büroopinda. Eesmärgiks on seatud vähendada 2023. aastaks keskvalitsuse asutuste töötajate osakaalu Tallinnas 42%ni.
-
Tekke- ja tegevuspõhine eelarvestamine
Riigieelarveliste vahendite parema kasutamise huvides läks riik üle tekkepõhisele eelarvestamisele ning 2020. aastal tegevuspõhisele eelarvestamisele. Otsitakse võimalusi ka riigieelarve seire paremaks korraldamiseks. Lühidalt öeldes, riigi tegevustel ja avalikel teenustel saab olema hinnalipik, mis vähendab eelarvedebati emotsionaalsust ning lisab sisulisi otsuseid. Tegevuspõhise eelarvestamise üheks eelduseks on avalike teenuste kaardistamine, mis toimub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel. -
Kesksed teenused
2017. aastal viidi lõpule riigi tugiteenuste tsentraliseerimine ehk finants-, personali- ja palgaarvestuse koondamine Riigi Tugiteenuste Keskusesse. Standardiseeritud tegevuste koondamine annab märkimisväärset võitu kuludes ja töötajate arvus. -
E-arved
Riigi raamatupidamises mindi 1. juulist 2019 üle e-arvetele, mis vähendab senist töö hulka PDF- ja paberarvetega, säästab kuludes ning võimaldab tõsta raamatupidamise kvaliteeti. -
Andmekogude ristkasutus
Riigi statistikatöödes ja andmete kogumises võtame kasutusele andmekogude ristkasutuse ning vähendame andmeesitajate halduskoormust. -
Riigi osaluspoliitika
Rahandusministeerium jätkab riigi osaluspoliitika kujundamisega, et võtta maksimaalsel hulgal tulu riigi äritegevusest, riigi ühtse personali- ja palgapoliitika kujundamisega, et oleks tagatud palkade sisemine õiglus ning oleks võimalik roteerumine ning riigi kinnisvarapoliitika kujundamisega. -
Valitsus- ja halduskorralduse uuendamine
Justiitsministeeriumi juhtimisel koostatakse uue Vabariigi Valitsuse seaduse kontseptsioon, mis loob senisest paremad alused valitsuse töö korraldamiseks ning paindlikumaks riigijuhtimiseks. Halduskorralduse kontseptsiooni pannakse kirja nägemus riigiasutuste korraldamisest, st uute asutuste loomine, seniste asutuste ühendamine, tegevuse lõpetamine, asutuste rollid ja töökorraldus.. -
Riigi ülesannete analüüs
Rahandusministeeriumi eestvedamisel ja koostöös ministeeriumitega vaadati üle riigi avalikud ülesanded ning selgitati välja dubleerivad ja ebavajalikud tegevused ning nende korraldus asutustes. Blogiartikkel: Kahanev planeerimine ehk riigireformist ametniku pilguga. -
Nullbürokraatia
Projekti eesmärgiks oli halduskoormuse ja bürokraatia vähendamine.
-
Riigipalgaliste töökohtade väljaviimine regioonidesse
2017-2019 viidi pealinnast välja 1037,5 töökohta, enim töökohti viisid regioonidesse:
- Politsei ja Piirivalveamet (124)
- Statistikaamet (49)
- Eesti Geoloogiateenistus (43)
- SA Erametsakeskus (25)
- Ettevõtluse Arendamise SA (21)
- Rahvakultuuri Keskus (17)
Riigiülesannete analüüs
Delegeeritavuse ja tegevusvormi hindamise metoodika
Suuremahuliste reformide juhend
Viimati uuendatud 21.02.2024