Palgakorraldus

Ametnike palgakorraldusele seab raamistiku avaliku teenistuse seadus. Ametiasutustes töötavate töölepinguliste töötajate palgakorralduses tuleb lähtuda töölepingu seadusest. Rahandusministeerium vastutab avaliku sektori palgakulude statistilise analüüsi ning avaliku teenistuse palgapoliitika kujundamise eest. Palgapoliitika elluviimiseks loob ministeerium palgasüsteemide arendamiseks töövahendeid, arendab nende rakendamiseks vajalikku pädevust, töötab välja standardeid palgaanalüüsiks ning suurendab asutustevahelist koostööd. 

Palgajuhend

Kõigil ametiasutustel on kohustus kehtestada asutuse palgajuhend. Palgajuhend on palga määramise ja maksmise kord, kus on reguleeritud vähemalt ametikohale vastav põhipalk või põhipalga vahemik, muutuvpalga (tulemuspalk, preemia, lisatasu täiendavate ülesannete eest) maksmise tingimused ja kord. Alates 1. augustist 2022 reguleeritakse palgajuhendis ka palga maksmise aeg ja viis ning palgalt makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed, sealhulgas tuleb teha viide makse ja makseid saavate asutuste ja nende maksmisega kaasneva kaitse kohta. Ametiasutustel on kohustus avalikustada palgajuhendid oma koduleheküljel. 

Maks või makse Maksu või makset saav asutus Maksu või maksega kaasnev kaitse
Tulumaks - 20% Maksu- ja Tolliamet Tulumaksust finantseeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse valitsemistegevust
Töötuskindlustusmaks - töötaja määr 1,6% ja tööandja määr 0,8% Maksu- ja Tolliamet Töötuskindlustusmaksest rahastatakse töötuskindlustust, mis kindlustab töötajale kaitse (hüvitised, toetused ja teenused) töötuks jäämise korral
Kohustusliku kogumispensioni makse - II sambaga liitunud inimese puhul 2% Maksu- ja Tolliamet Kohustuslikust kogumispensioni maksest rahastatakse II samba pensioni
Sotsiaalmaks - 33% Maksu- ja Tolliamet Sotsiaalmaksust rahastatakse ravikindlustust ja riiklikku pensioni

Maksuvaba tulu arvestamise kohta saab lugeda Maksu- ja tolliameti koduleheküljelt.

Rahandusministeeriumi eestvedamisel välja töötatud juhendmaterjal on mõeldud abivahendiks organisatsioonis palgasüsteemi arendamise eest vastutajatele. Juhendmaterjali esimeses osas on toodud teoreetilised alused palgasüsteemi ülesehitamiseks ja juhendi teises osas antakse praktilisi näpunäiteid palgasüsteemi haldamiseks ja palgaandmete analüüsimiseks Excelis.

Ametikohtade hindamine on meetod, mille eesmärk on asutusesisese ametikohtade hierarhia kindlaksmääramine, olles avaliku teenistuse detsentraliseeritud palgakorralduse tingimustes üheks põhipalkade määramise alustalaks.

Avaliku teenistuse ametikohtade hindamismeetod töötati AS Fontes Palgakonsultatsioonid OÜ poolt koostöös Riigikantselei ja Rahandusministeeriumiga välja 2006. aastal. Hindamismeetod on leidnud asutustes laialdast kasutamist. Meetodi kasutamise käigus on ilmnenud siiski ka vajadus selle täiendamiseks. Sellest tulenevalt on Rahandusministeerium koostöös metoodika arendajaga analüüsinud avaliku teenistuse ametikohade hindamise metoodikat ning viinud metoodikasse sisse muudatusi 2011. ja 2018. aastal. Metoodika kasutajate tagasiside on ka edaspidi väga oodatud.

Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusest tulenevalt indekseeritakse kõrgemate riigiteenijate kõrgeim palgamäär  iga kalendriaasta 1. aprilliks kõrgeima palgamäära indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Indeksit väljendatakse täpsusega kolm kohta peale koma.

* 15. märtsil jõustunud seadusemuudatuse kohaselt indekseeritakse osade kõrgemate riigiteenijate kõrgeim palgamäär ajutise ehk madalama palgamäära indeksiga.

1. aprillist 2024 kehtima hakkava kõrgeima palgamäära indeksi täisväärtus on 1,106 ja ajutise palgamäära indeksi väärtus 1,053.

Palkade avalikustamise põhimõtted

Ametnike palgad avalikustatakse avaliku teenistuse seaduse § 65 lg 1 ja 2 alusel. Avalikustada tuleb:

  • ametniku põhipalk ja muutuvpalk ning tema teenistusülesannete täitmisest tulenev muu tulu kogusummana eelmise kalendriaasta kohta;
  • ametniku põhipalk jooksva kalendriaasta seisuga (kokkuleppeliselt 1. aprilli seisuga).

Avalikustatakse nii tähtajatule kui tähtajalisele ametikohale nimetatud ametnike palgad. Lisaks ametnikele avalikustatakse ka nende töölepingu alusel töötavate isikute töötasu ja tööülesannetest tulenev muu tulu, kes täidavad Riigikogu esimehe, aseesimehe või fraktsiooni, peaministri, ministri, volikogu esimehe või aseesimehe või fraktsiooni, vallavanema või linnapea või valla- või linnavalitsuse liikme juures abistavaid või nõustavaid ülesandeid kuni nimetatud isiku volituste või fraktsiooni tegevuse lõppemiseni.

Avalikustatud palgaandmed on kättesaadavad personali- ja palgastatistika lehel.

Palkade avalikustamise juhised riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustele

Riigi ametiasutused, kelle personali- ja palgaarvestust peetakse riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogus (SAP), ei pea ametnike palgaandmeid ise esitama, vaid nende kohta võetakse andmed keskselt SAP BO aruandluskeskkonnast. Ülejäänud riigi ametiasutused, kelle personali- ja palgaarvestust ei peeta riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogus ja kõik kohaliku omavalitsuse ametiasutused peavad esitama täidetud aruandevormid Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonnale e-posti aadressil [email protected].

  • Eelmise kalendriaasta andmed ametnike põhipalga ja muutuvpalga ning teenistusülesannete täitmisest tuleneva muu tulu kohta kogutakse järgmise kalendriaasta alguses Rahandusministeeriumi iga-aastase personali- ja palgastatistika andmekorje raames.
  • Jooksva kalendriaasta andmed põhipalkade kohta kogutakse eraldi andmekorje raames aprillikuu jooksul, andmed tuleb esitada põhipalkade avalikustamise vormil.

Kontakt palkade avalikustamise küsimustes

Margit Rannamets, riigihalduse osakonna analüütik

Kontakt

Mariel Kivi, riigihalduse osakond

Viimati uuendatud 01.04.2024