Videoseadmed

Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõike 3 punktis c nõutakse andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemist juhul, kui üldkasutatavat ala jälgitakse süstemaatiliselt ja ulatuslikult, ning artikli 37 lõike 1 punktis b nõutakse, et volitatud töötlejad määraksid andmekaitseametniku, kui töötlemistoiminguga kaasneb andmesubjektide korrapärane ja süstemaatiline järelevalve.

Enne videovalve kasutamist tuleb üksikasjalikult täpsustada töötlemise eesmärgid (artikli 5 lõike 1 punkt b). Videovalvel võib olla palju eesmärke, näiteks vara ja muu vara kaitse toetamine, üksikisikute elu ja füüsilise puutumatuse kaitse toetamine, tõendite kogumine tsiviilnõuete jaoks.  Need seireeesmärgid tuleks dokumenteerida kirjalikult (artikli 5 lõige 2) ja need tuleb täpsustada iga kasutatava järelevalvekaamera puhul. Kaameraid, mida üks vastutav töötleja kasutab samal eesmärgil, saab dokumenteerida koos.

Videovalve, mis põhineb üksnes „ohutuse“ või „teie ohutuse“ eesmärgil, ei ole piisavalt konkreetne (artikli 5 lõike 1 punkt b). Lisaks on see vastuolus põhimõttega, et isikuandmeid töödeldakse andmesubjekti suhtes seaduslikult, õiglaselt ja läbipaistvalt (vt artikli 5 lõike 1 punkt a).

Artikli 6 lõike 1 punkti f õiguslik hinnang peaks põhinema järgmistel kriteeriumidel kooskõlas põhjendusega 47:

• Õigustatud huvi olemasolu. Õigustatud huvi peab olema tegelik ja see peab olema reaalne (st see ei tohi olla väljamõeldud ega spekulatiivne). Avaliku sektori asutused ei saa tugineda isikuandmete töötlemisele õigustatud huvi alusel, kui nad täidavad oma ülesandeid (artikli 6 lõike 1 teine lause).
• Töötlemise vajalikkus. Isikuandmed peaksid olema piisavad, asjakohased ja piirduma sellega, mis on vajalik seoses nende töötlemise eesmärkidega („minimaalne andmete kogumine“). Tuleb mõelda, kas videovalvesüsteemi meede on esiteks sobiv soovitud eesmärgi saavutamiseks ja teiseks piisav ja vajalik eesmärkide saavutamiseks.
• Huvide tasakaalustamine. Huvide kaalumine on kohustuslik. Ühelt poolt põhiõigusi ja -vabadusi ning teiselt poolt vastutava töötleja õigustatud huve tuleb hoolikalt hinnata ja tasakaalustada.

Isikuandmeid võib töödelda videovalve kaudu vastavalt artikli 6 lõike 1 punktile e, kui see on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks. Osutatud töötlemise alus sätestatakse liidu või liikmesriigi õiguses.

Nõusolek peab olema vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline, nagu on kirjeldatud nõusoleku suunistes.

Avalikustamine on määratletud artikli 4 lõikes 2 kui edastamine (nt individuaalne teavitamine), levitamine (nt avaldamine internetis) või muul viisil kättesaadavaks tegemine. Kolmandad isikud on määratletud artikli 4 lõikes 10. Kui teave avalikustatakse kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, kohaldatakse ka artikli 44 ja sellele järgnevate artiklite erisätteid. Isikuandmete avalikustamine on isikuandmete eraldi töötlemine, milleks peab vastutaval töötlejal olema artiklis 6 sätestatud õiguslik alus.

Kui videomaterjali töödeldakse andmete eriliikide tuletamiseks, kohaldatakse artiklit 9. Kui videovalvesüsteemi kasutatakse andmete eriliikide töötlemiseks, peab vastutav töötleja tegema kindlaks nii artiklis 9 sätestatud andmete eriliikide töötlemise erandi (st erand üldreeglist, mille kohaselt ei tohiks töödelda andmete eriliike) kui ka artikli 6 kohase õigusliku aluse.

Biomeetriliste andmete ja eelkõige näotuvastuse kasutamisega kaasnevad suuremad riskid andmesubjektide õigustele. See nõuab enamikul juhtudel kõigi andmesubjektide sõnaselget nõusolekut (artikli 9 lõike 2 punkt a), kuid kohaldada võib ka teist sobivat erandit artiklis 9. Biomeetriliste andmete töötlemise ning riskide minimeerimise kohta vt p 5.1. – 5.2.

Peatükk 6 sisaldab andmesubjekti õiguseid, kuid loetelu ei ole ammendav, sest kõik isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevad õigused kehtivad isikuandmete töötlemisele videovalve kaudu.

• Juurdepääsuõigus. Andmesubjektil on õigus saada vastutavalt töötlejalt kinnitus selle kohta, kas tema isikuandmeid töödeldakse või mitte. Kui andmeid taotluse esitamise ajal veel töödeldakse (st kui andmeid säilitatakse või töödeldakse pidevalt muul viisil), tuleks andmesubjektile võimaldada juurdepääs ja teave vastavalt artiklile 15.
• Õigus andmete kustutamisele ja õigus esitada vastuväiteid.
  • Õigus kustutamisele. Andmesubjekt võib taotleda kustutamist, kui vastutav töötleja jätkab isikuandmete töötlemist kauem kui reaalajas jälgimine. Taotluse korral on vastutav töötleja kohustatud isikuandmed põhjendamatu viivituseta kustutama, kui esineb mõni isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 lõikes 1 loetletud asjaoludest (ning ükski isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 lõikes 3 loetletud eranditest ei kehti).
  • Õigus esitada vastuväiteid. Videovalve puhul võib vastuväite esitada kas jälgitavale alale sisenemisel, seal viibimise ajal või pärast sealt lahkumist.

Võttes arvesse andmesubjektile esitatava teabe mahtu, võivad vastutavad töötlejad järgida kihilist lähenemisviisi, kui nad otsustavad kasutada läbipaistvuse tagamiseks erinevate teavitamiste kombinatsioone. Videovalve puhul tuleks kõige olulisem teave esitada hoiatusmärgil endal (esimene kiht), samas kui täiendavad kohustuslikud üksikasjad võib esitada muul viisil (teine kiht).

Isikuandmeid ei tohi säilitada kauem, kui on vajalik isikuandmete töötlemise eesmärgi saavutamiseks . Mida pikem on kehtestatud säilitamisaeg (eriti kui see on pikem kui 72 tundi), seda rohkem tuleb põhjendada eesmärgi õiguspärasust ja säilitamise vajalikkust.

Isikuandmete töötlemine videovalve ajal peab olema mitte ainult õiguslikult lubatud, vaid ka vastutavad töötlejad ja volitatud töötlejad peavad seda piisavalt kindlustama. Rakendatud organisatsioonilised ja tehnilised meetmed peavad olema proportsionaalsed füüsiliste isikute õigusi ja vabadusi ähvardavate ohtudega, mis tulenevad videovalveandmete juhuslikust või ebaseaduslikust hävitamisest, kaotsiminekust, muutmisest, loata avalikustamisest või neile juurdepääsust.

Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõike 1 kohaselt peavad vastutavad töötlejad tegema andmekaitsealase mõjuhinnangu, kui teatavat liiki andmetöötlus võib tõenäoliselt kujutada endast suurt ohtu füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele.