Teabenõudja on iga isik, kes esitab teabevaldajale teabenõude avaliku teabe seaduses sätestatud korras. Teabenõudja saab pöörduda teabe valdaja poole kas suuliselt või kirjalikult.
Kui teabenõudja küsib infot, milles on juurdepääsupiiranguga isikuandmed, peab ta olema valmis teabevaldajale oma isikut tuvastama. Üldjuhul ei pea teabenõudja põhjendama miks ta mingit teavet soovib ega ka teabenõuet allkirjastama. Välja arvatud juhul, kui ta soovib kas enda või teise isiku piiranguga andmeid.
Teabenõudega saab asutuselt nõuda konkreetset dokumenti, mis on olemas.
Juhul, kui teabenõude täitmiseks tuleb teavet täiendavalt koguda ja analüüsida ning selle alusel on vaja uus teave dokumenteerida, siis on see pöördumine selgitustaotlus, millele vastatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduses ettenähtud korras.
Loe lähemalt teabenõude esitamisest.
Avaliku sektori teabevaldaja
Avaliku teabe valdajad on kõik avaliku sektori asutused ning juriidilised isikud, kes õigusakti või lepingu alusel täidavad avalikke ülesandeid. Avaliku sektori asutused on teabevaldajad kogu oma valduses oleva teabe osas.
Erasektori teabevaldaja
Eraõiguslikud juriidilised isikud ja füüsilised isikud on teabevaldajateks peamiselt kahel juhul:
1. kui nad täidavad avalikke ülesandeid, siis teabe osas, mis puudutab avalike ülesannete täitmist;
2. kui nad on saanud riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest vahendeid toetusteks või avalike ülesannete täitmiseks, siis teabe osas, mis puudutab eelarveliste vahendite kasutamist.
Teabenõudega saab pöörduda eelkõige riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste ning nende hallatavate asutuste poole ehk avaliku teabe seaduse mõttes teabevaldajate poole (Avaliku teabe seadus § 5 lõige 1). Sellisteks asutusteks on nt ministeeriumid, riigiametid, valla-ja linnavalitsused, ülikoolid, munitsipaalkoolid, lasteaiad jms.
Teabenõue on üks ametlik pöördumisvormidest olemasoleva dokumenteeritud teabe (nt käskkirja, registri väljavõtte) saamiseks. Teabenõudega pöördumise eeliseks on see, et vastajal tuleb anda vastus viie tööpäeva jooksul pärast teabenõude registreerimist. Juhul kui soovitud teabe väljastamiseks kulub rohkem aega, peab vastaja sellest ikkagi viie tööpäeva jooksul teada andma.
Samuti võib pöörduda teabenõudega eraõigusliku juriidilise isiku ja füüsilise isiku poole, kui nad täidavad seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sh osutavad haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid. Avaliku teabe seaduse § 5 lõike 3 punkti 2 järgi võrdsustatakse teabevaldajaga füüsilisest isikust ettevõtja, mittetulundusühing, sihtasutus või äriühing teabe osas, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest avalike ülesannete täitmiseks või toetusena antud vahendite kasutamist.
Kui inimene soovib küsida ainult iseenda isikuandmeid (milliseid andmeid asutusel tema kohta on), siis ei ole tegemist teabenõudega avaliku teabe seaduse mõistes. Isiku õigus küsida enda kohta andmeid tuleneb isikuandmete kaitse üldmäärusest ning sellisel juhul tuleb arvestada pikema vastamistähtajaga, mis on 30 päeva.
Teabenõue
Teabenõudega saab küsida asutuselt juba olemas olevat teavet (dokumenti, registrist teabe väljavõtet, videosalvestist jms), mis on saadud või loodud avalikke ülesandeid täites.
Teabe nõudega ei saa nõuda puuduoleva teabe loomist.
Teabenõudele peab vastama 5 tööpäeva jooksul.
Kui teabevaldajal on vaja teabenõuet täpsustada või kui teabe väljaselgitamine on aeganõudev, võib ta teabenõude täitmise tähtaega pikendada kuni 15 tööpäevani.
Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab teabevaldaja teabenõudjale 5 tööpäeva jooksul.
Selgitustaotlus
Selgitustaotlus on pöördumine, millega küsitakse teavet, mis eeldab teabevaldaja käes oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist. Sealjuures saab selgitustaotlusega küsida ka õigusalaseid selgitusi.
Seega tähendab selgitustaotlusele vastamine erinevate dokumentide ja teabe läbi töötamist ja selle põhjal vastuse koostamist.
Selgitustaotlusele peab vastama 30 kalendripäeva jooksul.
Seda tähtaega võib pikendada erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise keerukusest kuni 2 kuuni.
Kui pöördumine sisaldab korraga nii teabenõuet kui selgitustaotlust, siis sellisel juhul tuleb kohaldada nii AvTS kui ka MSVS-i.
Teabevaldaja peab teabenõudjat sel juhul teavitama, mis osas ja mis tähtaegade jooksul pöördumisele vastatakse.
Teabenõue täidetakse AvTS-i alusel 5 tööpäeva jooksul ning selgitustaotlusele vastatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse alusel 30 kalendripäeva jooksul.
Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 15 tuleb inimesele õigus nõuda koopiat andmetest ning teavet, kas ja kuidas tema isikuandmeid töödeldakse. IKÜM artiklist 15 tulenev nõue ei ole teabenõue (AvTS § 6) ega selgitustaotlus (MSVS § 2 lõige 2).
IKÜM artikli 15 nõudele peab andmetöötleja vastama 1 kuu jooksul. Vt IKÜM artikkel 12 lõige 3 ja artikkel 15.
Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lõige 2 punkt 3 sätestab, et teabevaldaja võib teabenõude täitmisest keelduda, kui:
- teabenõude täitmine nõuab taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse muutmist;
- takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või;
- nõuab põhjendamatult suuri kulutusi.
AvTS § 23 lõike 3 järgi peab teabevaldaja viie tööpäeva jooksul teabenõude täitmisest keeldumist teabenõudjale põhjendama. Siin ei piisa ainult seaduse sättele viitamisest, vaid ka anda selles osas lisaselgitusi.
Lisaks on aga AvTS § 15 lõike 2 kohaselt teabevaldaja ametnik või töötaja kohustatud teabenõudjat igakülgselt abistama teabenõude esitamisel ning teabenõudjale vajaliku teabe, selle asukoha ja teabenõudjale sobivamate võimalike juurdepääsuviiside väljaselgitamisel. See tähendab, et sellises olukorras tuleks teabenõudjaga suhelda ning pakkuda näiteks võimalust väljastada teavet väiksemas mahus.
Kui soovitud teave sisaldab kolmandate isikute isikuandmeid, mis on juurdepääsupiiranguga teave, siis tuleb teabe väljastamisel see osa kinni katta. Samas ei ole isiku nimi dokumendis alati piiranguga teave, kuna isiku nimi ja isikukood ei ole iseenesest piiranguga andmeteks. See, kas dokumendis olev isiku nimi on piiranguga teave, oleneb dokumendi sisust.
Teabevaldaja kui isikuandmete töötleja ei tohi väljastada teiste isikute isikuandmeid, kui see võib:
- kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi;
- ohustada lapse põlvnemise saladuse kaitset;
- takistada kuriteo tõkestamist või kurjategija tabamist;
- raskendada kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamist.
Kui soovitud dokument sisaldab juurdep��äsupiiranguga teavet, siis vaatamata sellele on igaühel siiski õigus avaliku teabe seaduse alusel saada seda osa teabest või dokumendist, millele juurdepääsupiirangud ei kehti.
Teabenõude täitmisest ei saa asutus keelduda ainuüksi põhjusel, et küsitud dokument sisaldab muu hulgas juurdepääsupiiranguga teavet. Sellisel juhul tuleb dokument väljastada nii, et edastatakse ainult see osa teabest või dokumendist, millele piirangud ei laiene. Näiteks, kui juurdepääsupiiranguga teave on põhidokumendi lisa(de)s, pole alust põhidokumendi väljastamisest keeldumiseks. Kui piiranguga on ainult osa dokumendist, siis kaetakse see osa kinni või eemaldatakse enne väljastamist juurdepääsupiirangut sisaldav osa.
Tähtis on meeles pidada kahte asja
- kõik avalike ülesannete täitmisega seotud dokumendid on oma olemuselt avalik teave;
- seadusandlus lubab teatavatele dokumentidele ning teabele kehtestada juurdepääsupiiranguid (nt võivad avalike ülesannete käigus loodud või saadud dokumendid sisaldada teavet, mille avalikuks tulekul võib olla oluline riive kellegi eraelule).
Kui asutus teabevaldajana ei väljasta soovitud teavet, siis tuleb asutusel teha teabenõudjale teatavaks teabenõudest keeldumise alus koos põhjendusega. Kui teabevaldaja ei ole põhjendanud, millised juurdepääsupiirangu alused soovitud teabele kehtivad, siis saab teabenõude esitaja seda üle küsida.
Kui teabevaldaja ei ole viie tööpäeva jooksul vastanud või on keeldunud teabe väljastamisest, siis on Teil haldusmenetluse seaduse §-le 71 tuginedes õigus esitada 30 päeva jooksul vaie Andmekaitse Inspektsioonile.
Last updated: 15.12.2023