Inimesel on õigus enda isikuandmete kaitsele ja privaatsusele, kuid see õigus ei ole absoluutne. Inimese õigust isikuandmete kaitsele tuleb kaaluda ning tasakaalustada muude põhiõigustega (näiteks sõna- ja teabevabadusega) vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele.
Isikuandmete kaitse seaduse §-s 4 on nähtud ette võimalus andmeid nõusolekuta avaldada ajakirjanduslikul eesmärgil, kui selleks on avalik huvi, see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning ei kahjusta isiku õigusi ülemääraselt.
Avaliku huvi osas on ajakirjandusel lai otsustusvabadus avalikku huvi puudutava teemaderingi määratlemisel.
Samas ei saa tugineda avalikule huvile, kui ajakirjanduses avaldatakse eraelu detaile, mis kuidagi ei seondu avaliku huviga ega aita kaasa ühiskondlikule debatile. Seega saab avalikku huvi reeglina eeldada teemade osas, mis aitavad kaasa debatile demokraatlikus ühiskonnas ning tuleb hinnata, kas konkreetne avalikustatud teave riivab inimese eraelu puutumatust ülemäära või oli hangitud vastuolus ajakirjandusele seatud vastutuse ja kohustustega (st ajakirjanduseetika reegleid rikkudes).
Oluline on meelde jätta, et ajakirjanduslik sõnavabadus kehtib ka sellise informatsiooni osas, mis solvavad, šokeerivad või häirivad riiki või selle elanikkonna mis tahes sektorit. Seega üksnes asjaolu, et meedia on kajastanud isikut negatiivses valguses, ei tekita see inimesele õigust nõuda enda isikuandmete töötlemise lõpetamist. Muul juhul tooks see kaasa ulatusliku artiklite muutmise ja ümber kirjutamise nt kohe kui kajastatud isiku karistus on kantud või kui päevasündmusest on pikem aeg möödunud. Ajakirjandusel on ka väärtuslik teisene roll kajastatud uudiseid sisaldavate arhiivide säilitamisel ja kättesaadavakstegemisel. Seetõttu on nn ajaloo ümber kirjutamine ja artiklite muutmine väga äärmuslik meede. Sellele eelistatakse pealdiste lisamist.
Inimesel on alati õigus esitada vastuväide avaldajale, kui ta leiab, et tema isikuandmete avaldamine kahjustab tema õigusi ja vabadusi. Väljaanne peab lõpetama isikuandmete töötlemise, kui tal ei ole selleks õiguslikku alust.
- Esimene samm oma õiguste kaitsel on pöörduda väljaande poole ja esitada põhjendatud vastuväide ning milline on soovitud lahendus. Õigus esitada vastuväiteid tuleb isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklist 21. Vastuväitele tuleb vastata ühe kuu jooksul.
- Kui kuu jooksul vastust ei saabu või see ei ole rahuldav, on võimalus pöörduda kaebusega meie poole. Kaebusele tuleb lisada kirjavahetus väljaandega. Kaebus peab olema ka allkirjastatud, et saaksime veenduda kaebaja isikusamasuses.
- Kaebuse saamisel kontrollime, kas isikuandmete avalikustamiseks on olemas õiguslik alus, sh kas konkreetsel juhul kaalub sõnavabadus üle eraelupuutumatuse või mitte. Selle tarbeks küsime selgitusi ka avaldajalt.
- Inspektsioonil ei ole pädevust välja mõista kahjuhüvitisi. Kui andmete avalikustamise järel on tekkinud kahju, saab kahju hüvitamise hagiga pöörduda maakohtusse.
- Ühtlasi on võimalik esitada kaebus ka Eesti Meediaettevõtete Liidu Pressinõukogule, kes kontrollib ajakirjanduseetika normide järgimist. Pressinõukogule kaebuse esitamise kohta saab täpsemalt lugeda SIIT.
Ajalehtedes inimestele sünnipäevaõnnitluste ja lähedaste surma puhul kaastunde avaldamine on kauaaegne tava. Kuigi nendes kuulutustes töödeldakse isikuandmeid, mille kaitseks on tänapäeval isikuandmete kaitse seadus, ei riku inimese nime ja vanuse avalikustamine inimese eraelu puutumatust sel määral, et juurdunud tavasid keelama hakata.
Kui isik on siiski sünnipäevaõnnitlusest häiritud, on tal õigus keelata oma andmete avaldamist õnnitletavate nimekirjas. Kuulutuste avaldaja peab inimese sellist soovi aktsepteerima ja arvestama, et vastupidisel juhul saab puudutatud isik kaevata Andmekaitse Inspektsiooni või kohtusse.
Mis puudutab aga vastsündinu nime ja sünniaja avaldamist vallalehes, siis peaks hilisemate arusaamatuste vältimiseks vastsetelt lapsevanematelt selleks nõusoleku küsima.
Last updated: 20.12.2023