Korteriühistu

Tohib, kui see on kortermaja sisekorraeeskirjade kohaselt lubatud. Kuna trepikoda on kõigi korteriomanike kaasomandis, siis saavad korteriomanikud otsustada ühiselt kaamerate paigaldamise lubatavuse. Kaamerate paigaldamise otsus on võimalik otsustada korteriomanike kokkuleppega või korteriühistu üldkoosoleku otsusega.

Korteriühistu üldkoosoleku otsusest piisab siis, kui valvekaamerate paigaldamisel on kindlaks määratud kriteeriumid, kuidas ja miks kaameraid kasutatakse, kes pääseb salvestistele ligi ning ainult süütegude või muude rikkumiste tuvastamiseks vaadatakse ja tehakse väljavõte salvestisest.

Kui kaamerate kasutamise korda ei reguleerita ega panda paika kindlaid reegleid, on vajalik võtta vastu korteriomanike kokkulepe. Korteriomanike kokkulepe eeldab kõigi korteriomanike nõusolekut, sest ilma reegliteta kaamerate kasutamine riivab tugevamalt korteriomanike õigust privaatsusele.

Oluline on meeles hoida, et enne kaamerate paigaldamise ja kasutamise otsustamist, peab kõigil korteriomanikel olema võimalust tutvuda valvekaamerate kasutamise plaanitavate tingimustega. Seega peavad kaamerate kasutamise tingimused ja otsus kasutada kaameraid tulema sellest otsusest või kokkuleppest, millega kaamerate kasutamine otsustatakse.

Loe lähemalt

• Kaamerate kasutamine elamualadel
• Videovalve korraldajale
• KKK kaamerad

Ei, kui kaamerate paigaldamise eesmärk on olnud vara kaitse ja õigusrikkumiste tuvastamine, siis salvestisi ei või vaadata teistel eesmärkidel, sh kes millise autoga sõidab.

Kaamerate kasutamise tingimustes peab kindlasti ära märkima järgmise informatsiooni:

1. Vastutav töötleja: KÜ nimetus ja kontaktandmed (meiliaadress, ja kui on, siis ka kontakttelefon)
2. Isikuandmete töötlemise eesmärk: nt vara kaitse ja õigusrikkumiste tuvastamine
3. Töötlemise õiguslik alus: isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 lõige 1 punkt f ehk õigustatud huvi
4. Ligipääs salvestistele: Näiteks  üldkoosoleku otsusega määratud juhatuse liikmetel
5. Isikuandmete säilitamise aeg: Nt salvestisi säilitatakse 20 päeva (täpse aja otsustab ühistu, aga see peab olema põhjendatud) ja pärast seda kirjutatakse need automaatselt üle
6. Isikul on õigus tutvuda enda kohta töödeldavate isikuandmetega ja saada teavet isikuandmete töötlemise asjaolude kohta.
7. Juhul, kui isik leiab, et tema õigusi isikuandmete töötlemisel on rikutud, on tal õigus esitada kaebus Andmekaitse Inspektsioonile.

Juhul, kui kasutatakse turvafirma teenust, siis peab ka see olema dokumenti lisatud. Ühistu peaks siis välja tooma vastutava ja volitatud töötleja ning teenust osutava turvafirmaga peab olema sõlmitud leping.

Oluline on välja tuua, et korteriühistu juhatus võiks teha ühistule eraldi meiliaadressi, et mitte kasutada mõne juhatuse liikme isiklikku aadressi. Aadressile ligipääsu saab anda kõigile juhatuse liikmetele. Sama aadress peaks olema toodud äriregistris ja ka kaamera teavitussildil. Nii tagatakse, et ühistu asjad ja isiklikud toimingud on lahus ja ei sõltu juhatuse liikmete muutumisest. Küll aga ei ole enamasti ühistul eraldi mobiiltelefoni numbrit. 

Kaamerate kasutamisel peab ühistu enne nende paigaldamist välja panema teavitavad sildid, millel on kontaktandmed, kelle poole saab pöörduda, kui soovitakse tutvuda enda kohta kogutud salvestistega (vt videovalve sildi näidet korteriühistutele).

Teavitussildil peab olema kirjas järgmine informatsioon:

• mis on kaamerate paigaldamise eesmärk;
• mis on kaamerate kasutamise õiguslik alus;
• kes on vastutav töötleja
• vastutava töötleja kontakt;
• lisainfo kaamerate kasutamise tingimuste kohta ning kus nendega saab tutvuda.

Oleme loonud ka videovalve sildi genereerija, mille abil saab luua nõuetekohase teavitussildi. Genereerija asub siin. 

Jah, kui te olete korteriomanik. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 46 alusel on korteriomanik kohustatud teatama korteriühistule oma sidevahendite andmed, eelkõige telefonumbri või e-posti aadressi. Kui korteriomanik ei ela selles korteris, mille omanik ta on, peab ta korteriühistule teatama oma elu- või asukoha postiaadressi. Vastasel juhul loeb korteriühistu selle korteriomaniku elu- või asukohaks korteriomandi asukohta. Korteriühistul on vajalik saada korteriomaniku kontaktandmed, näiteks selleks, et saata kommunaalarve õigele aadressile või saata üldkoosoleku kutse. Seega on kontaktandmete jagamine eelkõige oluline selleks, et korteriühistu saaks olla kontaktis korteriomanikuga.

Korteriühistul ei ole alust nõuda üürnike, muude pereliikmete või tuttavate andmeid, sest igal juhul vastutab ühistu ees üksnes omanik. Kui korteriühistus on kokkulepitud reeglid, näiteks suitsetamise keelamine ühisalal, siis sellest peab üürnikku informeerima korteriomanik ning vajadusel üürilepingus seda reguleerima.

Jah, kui ühistu otsustab reguleerida parkimist ning anda parkimisload, et vältida võ��raste autode parkimist elanikele ettenähtud parkimisalal. Korteriühistul ei ole õigust kontrollida autodokumente ega teada, kes täpselt võib autot kasutada.

Jah, korteriomanikul on õigus saada teavet juhatuselt korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega (KrtS § 45). Siiski ei ole see õigus absoluutne ning enne peab juhatus iga kord hindama ja üle vaatama, millal millised isikuandmed kinni katta. Näiteks ühistu konto väljavõte tuleks väljastada nii, et kõik teiste füüsiliste isikute andmed (nimi, konto number ja ka makse selgitused, kui need võimaldavad isikuid tuvastada) kaetakse kinni. See ei ole teistele liikmetele vajalik info, kes ja milliselt kontolt on tasunud omaniku kulutused. Küll aga maksete liikumine isikustamata kujul, sh kõik juriidiliste isikutega tehtavad tehingud ei sisalda midagi, mis osas liige ei võiks väljavõttega tutvuda. Samas võib olla põhjendatud lubada tutvuda üldkoosoleku allkirjalehtedega, veendumaks, et kvooruminõuded on täidetud.

Ei. Korteriühistu trepikotta võivad pääseda ka kolmandad isikud, kes võivad trepikotta sattuda juhuslikult ning nende huvi teada saada, kes on konkreetses ühistus võlgnik, ei kaalu üles võlglaste õigusi ja huvisid enda isikuandmete kaitsele. Keelatud on avaldada ka ainult korterinumber, kuna selle järgi on omanike nimed tuvastatavad kas kinnistusraamatust või muust avalikust registrist, samuti postkastil või korteriustel avaldatud nimede järgi või on väikses majas või asulas korterielanike nimed üldteada.

Samuti ei ole lubatud ka võlglaste andmete avaldamine internetis kõigile kätte saadavalt. Korteriühistu võib avaldada võlglaste andmeid õigustatud huvi alusel (IKÜM artikkel 6 lõige 1 punkt f alusel) näiteks ühistu siseveebis, ühistu arvetel või avaldada üldkoosoleku, juhatuse, majanõukogu jms koosoleku protokollides, otsustes ja koosolekukutsetel, millele on ligipääs üksnes ühistu liikmetel.  

Üldkoosoleku, juhatuse, majanõukogu jms koosoleku dokumendid (sh raamatupidamisdokumendid) peavad olema korteriühistu liikmetele kättesaadavad. Igal ühistu liikmel on õigus pöörduda juhatuse poole, et saada tutvuda võlglaste kohta käivate raamatupidamisdokumentidega. Ühistu liikmete õigused ja kohustused (sh dokumentidega tutvumine ja samuti ka teabe saamisest keeldumise alused) soovitame sätestada ühistu põhikirjas. Dokumentidega tutvumine peaks olema juhatuse poolt fikseeritud. See tähendab, et juhatus paneb kirja, kes juhatuse liikmetest missuguste dokumentidega tutvus ja teistel on seeläbi võimalik teostada omakorda kontrolli tutvujate üle.

Samas, kui võlglane annab nõusoleku, et tema kohta avaldatakse teave avalikkusele või ühistu trepikojas, kuhu pääsevad ka kolmandad isikud, siis selline avaldamine on lubatud. Sellisel juhul on võlgniku isikuandmete avalikustamise õiguslikuks aluseks nõusolek. Siiski peab meeles pidama, et nõusolekut saab igal ajal tagasi võtta.

Nii liikmel kui ka kõigil teistel kolmandatel isikutel on õigus pöörduda ühistu poole enda isikuandmetega tutvumise nõudega isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 15 alusel. Isik saab uurida, kas tema kohta andmeid töödeldakse ja lasta selgitada töötlemist puudutavaid asjaolusid või nõuda koopiat andmetest, mida tema kohta töödeldakse. Selle alusel peab ühistu isikule ühe kuu jooksul vastama ja väljastama, mis andmeid tema kohta töödeldakse. See tähendab, et isikule peab väljastama koopiad tema andmetest, mis ühistu tema kohta töötleb, sh põhjendama mis on töötlemise eesmärk ja õiguslik alus. See säte ei tähenda, et peaks väljastama koopiaid dokumentidest, mis küsija andmeid sisaldavad, vaid see annab ainult õiguse saada koopia (väljavõtte) teda puudutavatest andmetest.

Tavapärane enda andmetega tutvumise taotlus on seotud näiteks korteriühistus videovalve kaamera salvestisele jäämisega. Korteriühistu ei saa keelduda salvestise näitamisest või salvestisest koopia väljastamisest selle tõttu, et teisi isikuid ei saa salvestisel tuvastamatuks muuta. Alati saab kasutada ühekordselt nn isikute hägustamise ja vajadusel hääle tuvastamatuks muutmise teenust. Leiame, et selline isikute õigus peaks lisaks lühikeste säilitusaegade eelistamisele reguleerima ka otsust, kas üldse kaameraid kasutada. Seega, kui ühistu on otsustanud kaamerate kasuks, siis peab ka suutma kasutada vajadusel isikuid tuvastamatuks muutvaid tehnoloogiaid. Küll aga on põhjendatud nõude täitmisest keeldumine, kui isik ei esita eelnevalt väga konkreetset eeldatavat ajavahemikku, enda kirjeldust (nt riietuse kirjeldust) või võimalikku kaamerale jäänud tegevust jms.

Kehtib üldine põhimõte, kui salvestada ainult isiklikuks otstarbeks, on salvestamine lubatud. Kui aga korteriühistu on kokku leppinud, et salvestada ei tohi, kehtib see kõikide isikute mistahes seadmetele.

Heaks tavaks ja erinevate probleemide ennetamiseks on mõistlik oma salvestav seade panna koosoleku ruumis nähtavasse kohta, et ka teised teavad salvestamise faktist.

Ilma teavitamata salvestamisel tuleb arvestada, et koosoleku sisu reprodutseerimist iseenda tarbeks ei saa kindlasti ükski seadus küll keelata, kuid salvestise jõudmisel kolmandate isikuteni võib kaasa tulla probleeme, sest enam ei ole tegemist isiklikuks otstarbeks salvestamisega ja kõik olukorrad, kuhu on kaasatud teised inimesed, ei ole enamasti enam sinu kontrolli all.

See tähendab, et kuna ei tea, milline võib olla ühe salvestise edasine võimalik teekond, siis on salvestise jagamises isegi ainult ühele teisele inimesele sees suur oht rikkuda kellegi õigusi või põhjustada talle kahju.

Kui salvestamine toimub ühistu poolt, toimub see reeglina järele kuulamise võimaluse andmiseks ning sel juhul peavad salvestamise ja jagamise reeglid olema kokku lepitud ühistu üldkoosoleku otsusega.

Korteriühistu võib edastada korteriomanikega seotud isikuandmeid näiteks haldusteenuse pakkujale või raamatupidajale, kui korteriühistu on otsustanud kasutada mingi ülesande lahendamiseks välist teenust. Sellisel juhul muutub see haldus- või raamatupidamise teenusepakkuja volitatud töötlejaks ning ühistu ja teenusepakkuja vaheline andmete edastamine peab olema reguleeritud. Ühtlasi peab olema korteriühistu liikmetele selge, milliseid andmeid ja mis eesmärgil edastatakse teenusepakkujatele.

Kindlasti tuleb siin järgida ka minimaalsuse ja eesmärgi põhimõtet – edastada tuleb nii vähe andmeid kui võimalik, et saavutada soovitud eesmärk.

Lisaks erinevatele teenusepakkujatele võib andmete edastamise õigus tulla ka seadusest. Näiteks on kindlustusandjal õigus küsida ühistu liikme isikuandmeid, kui see on vajalik kindlustuslepingu täitmiseks, selle tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks. Samuti võib küsida andmeid ühistu juhatuselt mõni õiguskaitseorgan (nt politsei). Igal juhul peab juhatus eelnevalt veenduma, et küsija esitab viite oma küsimisõigusele seadusest ja kontrollima, et viide oleks korrektne.

Tavapärasel üldkoosoleku vormis koostatavasse protokolli märgitakse ainult mitu poolt ja vastu häält on antud ilma seda nimeliselt välja toomata. Kui üldkoosolekut ei kutsuta kokku, kuid võetakse vastu otsus, siis tuleb  kanda protokolli vastuvõetud otsused poolt hääletanud korteriomanike nimedega (KrtS § 21 lõige 4 punkt 3).

Kui andmete suuremas mahus väljatoomine on siiski reaalselt vajalik ja põhjendatud, siis võib seda teha (nt nimekaimudel isikukoodide märkimine, korteri numbri lisamine kui see annab vajalikku lisainfot).

Lisaks protokollile on vaja koostada liikmete nimekiri ja koguda osalemisallkirju. Soovitame üle vaadata, et allkirjaleht ja kontaktandmete kogumise leht oleksid kindlasti eraldi. Tavapäraselt on üldkoosolekud heaks ajaks vaadata üle liikmete kontaktandmed. Kontaktandmete kontrollimiseks või esitamiseks tuleb vältida võimalust, et leht kõigi käes ringleks.

Ühistusisest andmete töötlemist saab iga ühistu ise reguleerida ning inspektsioon ei sekku tavaliselt KÜ-de ja MTÜ-de siseasjadesse. Soovitame ühistu juhatusel kasutada liikmetele meilide saatmisel pimekoopiaid, aga kui see on ühistu tavapärane praktika ja kõik liikmed ise seda soovivad, siis võib kasutada ka kõigile nähtavaid meililiste. Üldjuhul on soovitus vajalik vältimaks meililisti spämmilistina kasutamist. Kui liikmete andmete jagamine on ühistusiseselt ühingu tööks ja toimimiseks vajalik või liikmed seda ise soovivad, siis saab seda otsustada nt üldkoosolek ja reguleerida selguse huvides kuskil sisekorras. Küll aga soovitame ka sel juhul jagada vaid neid andmeid, mis on soovitud eesmärgiks vajalikud.

Kui ühistu liige pöördub juhatuse poole saamaks teise liikme andmeid, siis esmalt soovitame juhatusel pakkuda mingi info enda poolt edastamist või küsida enne teise liikme nõusolekut, sh kontaktandmete edastamisel saab siis isik ise valida, milliseid andmeid anda.

Samas võib teatud juhtudel olla õigustatud küsida teise ühistu liikme kontaktandmeid õigustatud huvi alusel. Õigustatud huvi alusel andmete väljastamisel peab ühistu juhatus hilisema vaidluse korral suutma oma otsust põhjendada, sh soovitame alati kaaluda, kas ja milliste isikuandmete edastamine on olukorra lahendamiseks vajalik.

Näiteks on kui on toimunud kindlustusjuhtum ning sellest on mõjutatud ka alumine naaber, kindlustusjuhtum on ka ühistule teadaolevalt toimunud, siis võib eeldada, et naaber soovib korteriomaniku andmeid saada kindlustusnõude esitamiseks, mitte mingil muul eesmärgil. Seega ei pruugi selliste andmete edastamine õigustatud huvi alusel isikut ülemäära kahjustada.

Samuti võib olla täidetud õigustatud huvi alus, kui liige soovib tutvuda turvakaamerale jäänud enda autot puudutava kahjujuhtumiga. Enamasti võib isikuid häirida just nende kontaktandmete jagamine. Igasugusel andmete kolmandatele isikutele edastamisel peaks ühistu puudutatud isikut sellest eelnevalt teavitama (milliseid isikuandmeid ja mis alusel ning kellele ühistu edastab).

Õigustatud huvile tuginedes peab siiski alati kaaluma, kas küsija huvi kaalub üle puudutatud isiku privaatsusõiguse. Enne õigustatud huvile tuginemist soovitame tutvuda ka meie õigustatud huvi juhendiga.