Maksehäire on teave tasumata kohustuse kohta, mis on avalikustatud maksehäireregistris.
Selline teave ei ole avalikustatud kõigile internetis, vaid seda on võimalik küsida maksehäireregistrilt õigusliku aluse olemasolul. Näiteks on õigustatud huvi potentsiaalsetel laenuandjatel, kellega soovite uut laenulepingut sõlmida ning kes hindavad inimese krediidivõimelisust.
Maksehäireandmeteks loetakse teavet selle kohta, kellel on kelle ees maksetähtaja ületanud võlg, kui suur see on (lisaks põhivõlgnevuse ka kõrvalnõuded), millal see tekkis ning mis liiki tehinguga on tegemist. Maksehäireandmeteks loetakse ka eraisikust võlglase nime ja sünniaega/isikukoodi, kui need andmed on maksehäire avaldaja poolt välja toodud.
Võlausaldaja võib edastada võlgnevusega seotud andmeid maksehäireregistrile õigustatud huvi (IKÜM artikkel 6 lõike 1 punkti f) alusel.
Õigustatud huvi õigusliku alusena tähendab seda, et võlausaldaja peab kaaluma võlgniku õigusi ja huve vs enda ärihuve. Teiste isikute kaitset halbade tehingute tegemise eest loetakse kaalukamaks kui võlgniku eraelu kaitset. Siiski püüab seadus ära hoida ka võlgnike üleliigset kahjustamist.
IKÜM artikkel 6 lõige 1 punkt f õigusliku alusena
IKÜM artikkel 6 lõike 1 punktis f on ette nähtud kolm tingimust, mis kõik peavad täidetud olema, et võlaandmete edastamine maksehäireregistrile oleks lubatud:
- vastutaval töötlejal või andmeid saaval kolmandal isikul on legitiimne õigustatud huvi;
- isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi teostamiseks;
- vastutava töötleja või andmeid saava kolmanda isiku huve ei kaalu üles kaitstava andmesubjekti ehk võlgniku põhiõigused ja -vabadused.
Selle hindamine toimub kolmeastmelise skeemi järgi:
I aste – isikuandmete töötleja või kolmandate isikute huvid ja nende kaalukus;
II aste – andmesubjekti (isik, kelle maksehäire avaldatakse) õigused ja huvid ning kaalukus;
III aste – vastanduvate huvide kaalumine – nende esialgne hinnang ning vajadusel täiendavad kaitsemeetmed, lõplik hinnang.
Lisaks õigustatud huvi olemasolule peab võlausaldaja ka kontrollima, et ei esineks mõnda isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 10 lõikes 2 nimetatud asjaolu. Selles sättes on toodud erinevad tingimused, mille esinemisel ei ole lubatud võlgnevusega seotud andmeid edastada ja töödelda.
Sõltumata eelnevast, ei ole IKS § 10 lõike 2 kohaselt lubatud andmeid töödelda, kui:
- tegemist on eriliiki isikuandmetega;
- tegemist on andmetega süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist;
- see kahjustaks ülemäära andmesubjekti õigusi või vabadusi;
- lepingu rikkumisest on möödunud vähem kui 30 päeva;
- kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui viis aastat.
Isikul on igal hetkel õigus esitada maksehäireregistrile vastuväide ja põhjendada, miks ta arvab, et maksehäire avaldamine ei ole õige või on teda ülemääraselt kahjustav.
Register peab vastama kuu aja jooksul (IKÜM artikkel 12 lõige 3 ja IKÜM põhjenduspunkt 59) ning tegema uue õigustatud huvi hindamise, milles põhjendab, miks maksehäire avaldamine on õiguspärane ja ei kahjusta inimest ülemääraselt.
Samuti on võimalik pöörduda ka võlausaldaja poole ning küsida selgitusi maksehäire avaldamise kohta.
Kui kuu aja jooksul ei vastata või vastus ei ole rahuldav, siis on võimalik esitada inspektsioonile kaebus. Kaebus peab olema kindlasti allkirjastatud, et saaksime veenduda isikusamasuses ning kaebusele peab olema lisatud kirjavahetused maksehäireregistri ja/või võlausaldajaga, kuvatõmmis maksehäireregistri vaatest ning selgitus, miks on maksehäireavaldamine ülemääraselt kahjustav ning selgitada võlgnevust üleüldiselt.
Ülemäärane kahjustamine tähendab eelkõige seda, et avaldatud maksehäire ei anna inimese kohta õiget ja asjakohast informatsiooni ning selle avaldamisega riivatakse isiku õigusi ja huve.
Ringkonnakohus on lahendis 2-16-17964 punktis 14 märkinud, et ülemäärase kahjustamise hindamisel andmesubjekti (inimese) õigustatud huvide kahjustamise määra hindamisel asjaolusid märksa laiemalt, kui vaid krediidivõimelisuse hindamise ja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise seisukohast, sest tegemist ei ole ainult majanduslike, vaid ka andmesubjekti eraelu puutumatuse seisukohalt kaalukate asjaoludega.
Samas võib andmesubjekti põhiõiguste ülemäärane kahjustamine seisneda ka edastatavate andmete sisus. Näiteks ei või edastada andmeid, mis lepingu rikkumise seisukohast on ilmselt ebaolulised või asjassepuutumatud (pilt, subjektiivsed hinnangud). Seega võib võlaandmete õigsuse kontrollimise kohustuse eiramine kaasa tuua ka andmesubjekti huvide ülemäärase kahjustamise, mille eest vastutab andmetöötleja.
Lisaks eelnevale tuleb andmesubjekti ülemäärase kahjustamise hindamisel arvesse võtta võlga, võlgnikku ja võlausaldajat iseloomustavaid asjaolusid.
Maksehäireid võib isiku kohta maksimaalselt avalikustada kuni 5 aastat pärast võla tasumist või pärast kohustuse aegumist. Aegumistähtajad tulenevad tsiviilseadustiku üldosa seadusest (TsÜS). Tehingust tuleneva võlgnevuse aegumistähtaeg on reeglina 3 aastat (TsÜS § 146 lõige 1), kuid võib esineda ka olukordi, kus aegumistähtaeg on 10 aastat (TsÜS § 146 lõige 4, TsÜS § 157 lõige 1). Näiteks jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on 10 aastat.
Täpsem avalikustamise aeg sõltub sellest kui suur on võlasumma, kui palju on isikul teisi võlgnevusi ning võlgnikku ja võlausaldajat iseloomustavatest asjaoludest.
Kuna maksehäirete avalikustamine toimub seaduse alusel, siis kustutada saab vaid sellist maksehäireinfot, mis on muutunud isikut ülemääraselt kahjustavaks või mille avaldamine ei ole olnud algusest peale lubatud.
Alternatiivselt on võimalik avalikustada võlgnevuste andmed inimese nõusolekul. Sellisel juhul peab nõusolek olema vabatahtlik, selgesti mõistetav ning ühemõtteline. Sõna „vabatahtlik“ tähendab, et inimesel on tõeliselt vaba valik ja kontroll nõusoleku üle ning nõusoleku mitte andmine ei tohiks inimesele kaasa tuua negatiivseid tagajärgi. Lisaks on võimalik nõusolekut igal ajal ka tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmisel tuleb avaldamine lõpetada.
Inimese võlaandmete avalikustamine lepingu täitmise eesmärgil ei ole lubatud.
Kokkuvõtlikult ei tohi võlaandmete avaldamise eesmärk olla kättemaks või häbistamine. Selliste andmete avaldaja vastutab andmete ebaseadusliku töötlemise ehk avalikustamise eest. Isikuandmete kaitse reeglite rikkumine võib kaasa tuua väärteokaristuse ja juhul kui andmete avalikustamisega tekitakse võlgnikule kahju siis on tal õigus avalikustaja vastu pöörduda tsiviilkohtusse.
Juhatuse liikme nime võib avalikustada, kui selleks on täidetud alljärgnevad tingimused:
- Juhatuse liikme nimi peab olema arusaadavalt seotud juriidilise isikuga ja tekkinud võlainfoga ning andmed peavad vastama äriregistris leiduvatele andmetele – s.t ei tohi avaldada endiste juhatuse liikmete nimesid, kuna neil puudub võimalus võlgniku majandustegevust mõjutada;
- Avalikustatav info peab olema tõene ning ei tohi jätta muljet, et võlglaseks on juhatuse liige ise.
Maksehäireregistrist ei saa igaüks küsida andmeid teiste inimeste võlgnevuste kohta ehk nende maksehäireandmeid.
Igasugused uudishimust ja isiklikust huvist kantud päringud ei ole lubatud.
Maksehäireregistrist saab päringu alusel andmeid, kui selleks on olemas õiguslik alus. Näiteks on krediidiasutusel õigustatud huvi küsida maksehäireregistrilt, kas konkreetsel isikul on avaldatud maksehäireid enne laenu andmist. Seega saab maksehäireregister avaldada neid andmeid krediidiasutusele inimese krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil ehk milline on isiku võime oma rahalisi kohustusi täita.
Last updated: 04.01.2024