Varia

Spordiürituse korraldaja peab registreerumisel osalejat teavitama, kuidas ja millised isikuandmed võistluste tulemustest avalikustatakse, kus avalikustatakse ja kui kauaks jäävad  andmed avalikuks. Muude isikuandmete osas, mis ei ole võistluse läbiviimiseks hädavajalikud, tuleb osalejale anda võimalus ja vastav juhis avalikustamisest keelduda.

Isiku taotlusel asendab kohus lahendis andmesubjekti nime initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 462 lg 2 ja halduskohtumenetluse seadustiku § 175 lg 3 alusel.
 
Avalikustatud kuriteo ja väärteo kohtulahendites või muudes registrisse kandmise aluseks olnud ametnike avalikustatud otsustes asendatakse isiku nimi initsiaalide või tähemärgiga pärast karistusandmete registrist kustutamise tähtaja saabumist karistusregistri seaduse § 28 kohaselt. Erisus kehtib alaealistele kriminaalmenetluse seadustiku § 408¹ lg 2 alusel. Kuriteo koosseisude puhul, mis on loetletud karistusregistri seaduse §-s 28, ei ole õigust isikuandmete avalikustamise lõpetamist nõuda.
 
Kohtu isikuandmete töötlemise kohta saab täpsemalt lugeda siit.
 

Karistusregistrist karistusandmete kustutamise aeg sõltub sellest, millise süüteo eest määratud karistusega on tegemist. Süüteod jaguned väärtegudeks ja kuritegudeks. 

Väärteo eest määratud karistused kustutatakse ja kantakse üle arhiivi 1 aasta möödumisel väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest. Maksuväärteo karistusandmed kustutatakse 2 aasta möödumisel väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest või aresti täitmisest. 

Kuriteo puhul sõltuvad kustutamise ja arhiveerimise tähtajad mõistetud karistusest. Täpsemalt saab lugeda erinevate arhiveerimise tähtaegadega karistusregistri seadusest § 24 ning Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kodulehelt. 
 

Mitmetes registrites avalikustatakse seaduse alusel isikuandmeid, näiteks kinnistusraamatus, Ametlikes Teadaannetes, Riigi Teataja kohtulahendite rubriigis, äriregistris. 
 
Internetis võivad reeglina isikud piiranguteta taasavalikustada üksnes andmekogude avaandmeid. Avaandmed on need, mis on kättesaadavad avaandmete teabeväravas.  Avaandmete kohta saab täpsemalt lugeda siit.
 
Andmekogudes seaduse alusel avalikustatud muid andmeid võib taasavalikustada üksnes juhul, kui seda lubab mingi seadus. Kui seaduslikku alust ei ole, siis selliseid andmeid taasavalikustada ei või. 
 
 

Rahvusarhiivist ja kohaliku omavalitsuse arhiivist väljastatakse andmeid avaliku teabe seadusest ja isikuandmete kaitse seadusest ja isikuandmete kaitse üldmäärusest, avaliku teabe seadusest, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses või muus seadusest tulenevaid piiranguid arvestades. 

Isikuandmeid väljastab arhiiviasutus isiku nõusolekul. Surnu eest annab nõusoleku pärija, abikaasa, alaneja või üleneja sugulane, vend või õde või nende nõusolekul keegi kolmas isik (surma põhjuse tuvastamise seadus § 6 lõige 1). Mitme pärija või muu käesolevas lõikes nimetatud isiku olemasolul on andmesubjekti isikuandmeid sisaldavale arhivaalile juurdepääs lubatud nimetatuist ükskõik kelle nõusolekul, kuid igaühel neist on õigus nimetatud nõusolek tagasi võtta. Vaata täpsemalt arhiiviseaduse § 10. 

Nõusolekut ei ole vaja, kui isiku surmast on möödunud 30 aastat või kui suguvõsauurija küsib üksnes surnu nime, sugu, sünni- ja surmaaeg, surma fakt ning matmise aeg ja koht (isikuandmete kaitse seadus § 9 lg 4). 
 

Enda suguvõsa uurimiseks isikuandmete töötlemine on lubatud, kui neid andmeid kogutakse ja kasutatakse üksnes isiklikul otstarbel ning neid ei jagata väljapoole enda sugulaste-hõimlaste suletud ringist. Kui on soov avaldada enda suguvõsa uuring, näiteks internetis või raamatuna, siis isiklik kasutuse erand enam ei kehti. Sellisel juhul on vajalik nende inimeste nõusolek, kelle isikuandmeid soovitakse avaldada. Kui nõusolekut ei anta, siis on võimalik avaldada andmeid isikustamata kujul. Näiteks kastikestest koosneval sugupuu-pildil näidatakse tühje kastikesi, mitte ei pea kaste üldse ära jätma. Vastasel juhul oleks liigselt riivatud teiste inimeste õigus oma sugulasi ja hõimlasi teada.

Oluline on ka meeles hoida, et inimene võib enda nõusoleku igal ajal ka tagasi võtta ja nõuda enda andmete kustutamist. Näiteks, kui inimene võtab enda nõusoleku tagasi veebilehel enda isikuandmete avaldamiseks,  tuleb  veebilehel avaldatud suguvõsa uuringu juurdepääs sulgeda, kustutada või muuta andmed umbisikustada.

Kui inimese surmast on möödunud alla 30 aasta, annab nõusoleku tema pärija, abikaasa, alaneja või üleneja sugulane, vend või õde (surma põhjuse tuvastamise seadus § 6 lõige 1). Avaldamiseks piisab neist ükskõik kelle nõusolekust, kuid igaühel neist on õigus nõusolek tagasi võtta. Isiku puhul, kelle surmast on möödunud üle 30 aasta, ei ole nõusolekut vaja. Nõusolekut ei ole vaja surnu lihtisikuandmete avaldamiseks: nimi, sugu, sünni- ja surmaaeg, surma fakt (isikuandmete kaitse seadus § 9 lõige 4).

Nõusolekule ei ole ette nähtud kindlat vormi, kuid võimalike erimeelsuste ja hilisemate vaidluste vältimiseks soovitame alati võtta nõusolek vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-kirja teel. 

Kui avaldate andmeid, mis selgesti riivavad teise inimese eraelu, tekitavad talle piinlikkust ja probleeme või mida ta võib pidada oma au ja hea nime teotamiseks, siis peate ka tagajärgedega arvestama. Igaühel on õigus pöörduda kohtusse ja nõuda tekitatud varalise ja moraalse kahju hüvitamist. Sugupuu-andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemisel tuleb arvestada õiguslike riskidega. Lihtsam risk on kellegi nõue tema andmete avaldamine lõpetada. Raskem risk on kahjuhüvitusnõue.
 

Isikukood kuulub tavaliste isikuandmete hulka. Isikukood avalikustatakse, kui on vaja konkreetset isikut tuvastada (ühenimeliste isikute puhul). Samuti võib isikukoodi asemel avalikustada vaid sünniaja.