Teabenõude esitamine

Teabenõue on üks ametlik pöördumisvormidest olemasoleva dokumendi, näiteks käskkirja saamiseks. Teabenõudega saab pöörduda eelkõige riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste ning nende hallatavate asutuste poole. Sellisteks asutusteks on näiteks ministeeriumid riigiametid, valla-ja linnavalitsused, ülikoolid, munitsipaalkoolid ning lasteaiad jms.

Kui teil on vaja olemasolevat dokumenti, siis teabenõudega pöördumise eeliseks on see, et vastajal tuleb anda vastus viie tööpäeva jooksul pärast teabenõude registreerimist. Juhul, kui soovitud teabe väljastamiseks kulub rohkem aega, peab vastaja sellest ikkagi viie tööpäeva jooksul teada andma.

Juhul, kui teabenõude täitmiseks tuleb teavet täiendavalt koguda ja analüüsida ning selle alusel on vaja uus teave dokumenteerida, siis on see pöördumine selgitustaotlus, millele vastatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduses ettenähtud korras 30 päeva jooksul.

Näiteks, asutuse käskkiri on juba loodud dokument, mida võib teabenõudega saada, kui sellele ei kehti avaliku teabe või eriseadusest tulenevat juurdepääsupiirangut. Kui aga soovite teada saada, kui palju kulus raha teenuste finantseerimiseks erinevatest allikatest mingil kindlal perioodil, siis see võib olla juba selline teave, mis eeldab mitmest dokumendist andmete kogumist. Selle alusel koostatakse teie jaoks uus dokument ja see võtab juba kauem aega ning seda käsitletakse selgitustaotlusena, millele vastatakse 30 päeva jooksul.

Teabenõude tegemisel tuleb esitada:
  • teabenõudja ees-ja perekonnanimi;
  • asutuse või juriidilise isiku nimel esitatava teabenõude puhul juriidilise isiku nimi või asutuse nimetus;
  • teabenõudja sideandmed (posti- või elektronpostiaadress või faksi- või telefoninumber), mille kaudu teabevaldaja saaks teabe väljastada või teabenõudjaga ühendust võtta;
  • taotletava teabe sisu või dokumendi liik, nimetus ja sisu või teabenõudjale teada olevad dokumendirekvisiidid;
  • taotletava teabenõude täitmise viis, mis võib olla nii suuline kui kirjalik.

Kui taotletakse teavet, milles on taotleja või kolmandate isikute juurdepääsupiiranguga isikuandmed, peab teabevaldja teabenõudja isiku tuvastama.
 

Teabenõudjal on õigus saada suulist teavet, kui:
 
  • soovib infot esitatud avalduse, märgukirja või muu taotluse menetluse kohta;
  • soovib andmeid selle kohta, kas teabevaldaja valduses on teabenõudja poolt soovitud teave.

Suulisel täitmisel ei ole teabenõude täitja kohustatud dokumente ette lugema.

  • Juhul, kui küsite sellist teavet, milleks tuleb läbi töötada erinevaid dokumente ja selle põhjal vastus kokku panna, siis see on juba selgitustaotlus, millele peab vastama 30 päeva jooksul.

  • Juhul, kui küsite iseenda isikuandmeid, siis see pole see ei teabenõue ega selgitustaotlus, vaid hoopis pöördumine või taotlus iseenda andmete saamiseks ja sellele võite oodata vastust samuti 30 päeva jooksul. 

Avaliku teabe juurde pääsemiseks on eriregulatsioone:
  1.  Kohtu-, haldus- jm menetluste läbiviimise, andmekogude pidamise ja asutuste tegevuse kohta on palju seadusi. Ka need võivad reguleerida      teabe avalikustamist ja teabe küsimist.
  2.  Kuigi iseenesest võib tegu olla avaliku teabega, kohaldatakse üldseaduse (AvTS) ja eriseaduse vastuolu korral eriseadust (AvTS-i § 2 lg 1 p 2, lg   2).10
  3.  Eriseadused võivad teha teabe kättesaadavaks üksnes piiratud isikute ringile (nt menetlusosalistele) ning nõuda, et teabe küsija peab põhjendama oma õigustatud huvi teabe saamiseks. Samuti võivad eriseadused esitada AvTS-ist erinevaid vorminõudeid teabe küsimisele, kehtestada erinevaid tähtaegu teabe väljastamisele ning sätestada tasu teabe väljastamise eest.

Last updated: 18.04.2024