Sotsiaalmeedia

Sotsiaalmeedia kasutajate suunamine võib hõlmata isikuandmete sellist kasutamist, mis on vastuolus üksikisikute mõistlike ootustega või ületab neid ning millega seega rikutakse kohaldatavaid andmekaitsepõhimõtteid ja -eeskirju. Näiteks kui sotsiaalmeedia platvorm kombineerib kolmandatelt isikutelt saadud isikuandmed andmetega, mille on avalikustanud platvormi kasutajad, võib see viia selleni, et isikuandmeid kasutatakse väljaspool nende algset eesmärki ja viisil, mida üksikisik ei saanud mõistlikult ette näha. Kasutajate õigustele ja vabadustele võivad tuleneda sellised ohud nagu diskrimineerimine, tõrjumine, manipuleerimine. Sotsiaalmeedia kasutajate suunamise mehhanisme võidakse kasutada ka üksikisikute lubamatuks mõjutamiseks poliitilistes aruteludes ja demokraatlikes valimisprotsessides.

Tavaliselt kasutatakse terminit „kasutaja“ viitamisel teenuse kasutajaks registreeritud isikutele (st isikutele, kellel on „kasutajakonto“ või „profiil“). Nii sotsiaalmeediateenuse osutajate juures registreeritud kui ka registreerimata isikuid võib pidada „andmesubjektideks“.

Suunistes tähistatakse terminiga „suunaja“ füüsilist või juriidilist isikut, kes kasutab sotsiaalmeediateenuseid, et suunata konkreetseid sõnumeid konkreetsete parameetrite või kriteeriumide alusel sotsiaalmeedia kasutajatele. Suunajad valivad oma sõnumid ja/või sihtrühma vastavalt asjaomaste isikute tajutavatele omadustele, huvidele või eelistustele (ka nn mikrosuunamine).

Sotsiaalmeedia kasutajad võidakse suunata esitatud, jälgitavate või kaudsete andmete ning nende kombinatsiooni alusel. Kaasvastutavate töötlejatena peavad mõlemad pooled (sotsiaalmeediateenuse osutaja ja suunaja) suutma tõendada, et olemas on õiguslik alus (isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6), mis põhjendab iga kaasvastutava töötleja vastutusalas olevat isikuandmete töötlemist.

Sotsiaalmeediateenuse osutaja saab sotsiaalmeedia kasutajate esitatud isikuandmeid kasutada kriteeriumide väljatöötamiseks, mis võimaldab suunajal saata sotsiaalmeedia kasutajatele konkreetseid sõnumeid. Üldiselt on kaks õiguslikku alust, mis võivad põhjendada sotsiaalmeedia kasutajate suunamist toetavat andmetöötlust: andmesubjekti nõusolek (isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkt a) või õigustatud huvi (isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkt f).

Suunamiseks võidakse kasutada ka andmeid, mida andmesubjekt esitab suunajale, kes seejärel kasutab kogutud andmeid andmesubjekti suunamiseks sotsiaalmeedias.

Sotsiaalmeediateenuse osutajatel on oma kasutajate käitumise jälgimiseks palju võimalusi. Näiteks on jälgimine võimalik sotsiaalmeediateenuse enda kaudu, kuid jälgida saab ka välistel veebisaitidel sotsiaalmoodulite või pikslite abil. Juhul, kui on tegemist küpsiste kasutamisega, tuleb arvesse võtta e-privaatsuse direktiivi artikli 5 lõikest 3 tulenevaid nõudeid. Selleks, et jälgimistehnoloogia rakendamiseks saadud nõusolek kehtiks, peab see vastama isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 7 sätestatud tingimustele.

Iga (kaas)vastutav töötleja, kes soovib tugineda nõusolekule kui õiguslikule alusele, vastutab selle eest, et saadakse kehtiv nõusolek. Euroopa Liidu Kohus rõhutas Fashion ID kohtuotsuses, kui oluline on tagada andmesubjektide õiguste tõhus ja õigeaegne kaitse.

Andmesubjektide kohta saab kaudseid andmeid koostada nii sotsiaalmeediateenuse osutaja kui ka suunaja. Sotsiaalmeedia kasutajate suunamisega tuletatud andmete alusel reklaami eesmärgil kaasneb tavaliselt profiilianalüüs. Profiilianalüüs võib olla seaduslik iga isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõikes 1 sätestatud õigusliku aluse kohaselt, kui see õiguslik alus on kehtiv.

Andmesubjektidele nende isikuandmete töötlemise viisi kohta antav teave peaks olema kõikidel juhtudel kokkuvõtlik, läbipaistev, arusaadav ja kergesti kättesaadav ning esitatud selges ja lihtsas keeles.

Andmesubjektile peaks olema kättesaadav lihtsasti kasutatav ja tõhus vahend, mis tagab, et tal on igal ajal lihtne kasutada kõiki oma õigusi, eelkõige isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 15 kohast kustutamis-, vaidlustamis- ja andmetega tutvumise õigust. Andmesubjektil peaks olema võimalik teada saada suunaja isik ning vastutavad töötlejad peaksid hõlbustama juurdepääsu suunajat käsitlevale teabele, sealhulgas kasutatud suunamiskriteeriumidele.

Sotsiaalmeediateenuse osutajate erijooned – veebikeskkond, kasutajakonto olemasolu – osutavad võimalusele anda andmesubjektile hõlpsasti kaugjuurdepääs teda puudutavatele isikuandmetele kooskõlas artikli 15 lõigetega 1 ja 2. Selleks et andmesubjektid saaksid kasutada oma õigusi tulemuslikult ja kergesti kättesaadaval viisil, võib sotsiaalmeediateenuse osutaja ja suunaja vahelises kokkuleppes määrata andmesubjektide jaoks kindlaks ühtse kontaktpunkti.

Mõlemad kaasvastutavad töötlejad peaksid enne kavandatud suunamistoimingute alustamist kontrollima isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõike 4 ning põhjenduste 71, 75 ja 91 alusel riigi tasandil vastu võetud loetelu töötlemistoimingutest, mis kujutavad „endast tõenäoliselt suurt ohtu“, et teha kindlaks, kas määratud suunamine vastab mõnele töötlemistoimingute liigile, mille suhtes kohaldatakse andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamise nõuet.

Isikuandmete kaitse üldmääruses on sätestatud selliste isikuandmete erikaitse, mis on üksikisikute põhiõiguste ja -vabaduste seisukohast eriti tundlikud, artiklis 9 sätestatud isikuandmete eriliigid. Näiteks kui keskkonnaorganisatsioon palub sotsiaalmeediateenuse osutajalt kasutajate suunamist nende poliitiliste vaadete alusel, aitavad mõlemad vastutavad töötlejad kaasa isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 9 sätestatud andmete eriliikide töötlemisele. Nende andmete töötlemine on artikli 9 lõike 1 kohaselt põhimõtteliselt keelatud.

Suunajate ja sotsiaalmeediateenuse osutajate vaheline kokkulepe peaks hõlmama kõiki töötlemistoiminguid, mille eest nad ühiselt vastutavad (st mis kuuluvad nende kaasvastutuse alla). Põhjaliku kokkuleppe väljatöötamiseks peavad nii sotsiaalmeediateenuse osutaja kui ka suunaja olema teadlikud konkreetsetest andmetöötlustoimingutest ja saama nende kohta piisavalt üksikasjalikku teavet.