Seksuaaltervis

Mida tähendab seksuaalsus?

Seksuaalsus on inimkogemusest lahutamatu osa. Ehkki inimesed kogevad, mõtestavad, tunnetavad ja väljendavad seksuaalsust erinevalt, sest seksuaalsus ongi suur ja kirju nähtus, mõjutavad seksuaalne ja sooline identiteet ning seksuaalsed kogemused meid kõiki. Nauding, minapilt, keha, uudishimu, suhted, avastamine, järglaste saamine, hormoonid, piirid, tunded, meeled, mõtted – neid ja veelgi enam märksõnu ütlevad inimesed, kui küsida, mis nende jaoks seostub seksuaalsusega. Seksuaalsuses ongi koos nii kehalised, emotsionaalsed, mõistuslikud, kultuurilised kui sotsiaalsed (ja muudki) aspektid. Nii palju, kui on inimesi, on ka erinevaid märksõnu ja seoseid ja see on igati loomulik ja tore, sest mitmekesisus on üks läbiv märksõna, mis seksuaalsust tähistab. 
Ka seksuaalse arengu tempo ja teekond on igal inimesel erinev ning ei ole ainsat ja ühtset mustrit, kuidas areng toimuma peaks või millised peatused inimene oma teekonnal läbima peaks. Mõned inimesed armuvad, mõned mitte, mõned soovivad kogeda seksuaalseid kogemusi teiste inimestega, mõned vaid iseendaga ja mõned üldse mitte, mõned inimesed soovivad lapsi, mõned mitte. Kõik inimesed on erinevad, kõik inimesed on imelised. Oluline on, et seksuaalsuse teekond oleks turvaline ning vaba sunnist ja vägivallast.

Seksuaalsusest rääkimine teismeeas

Hea on saada vastuseid oma küsimustele, mis puudutavad inimese seksuaalsust. Oma küsimustele vastuste leidmine aitab lapsel ja noorel kasvada terveks ja küpseks seksuaalseks isiksuseks. Samas võib seksist ja seksuaalsusest rääkimine mõnikord keeruliseks osutuda. Siin on mõned vihjed, mis võivad aidata jutuga algust teha.
Kellega rääkida? Kõige parem on rääkida inimesega, keda usaldatakse ja kellega koos ennast hästi tuntakse. Selliseks inimeseks võib olla näiteks sõber või lähisuhtepartner – kuid see peab olema keegi, kes usalduslikke teemasid oskab vajaduse korral saladuses hoida. Ka ema, isa või mõni kaugem tuttav või sugulane võivad olla inimesed, kelle poole oma küsimuste ja muredega pöörduda. Vanemad võivad olla üllatavalt avatud seksuaalsuse teemadel rääkides. Isegi kui nad ei oska mõnele küsimusele vastata, on üsna tõenäoline, et nad vähemalt teavad, kust vastuseid otsida.
Mõnikord on turvalisem rääkida täiesti võõra inimesega, kes on harjunud kuulama noorte muresid ja aitama, näiteks noortenõustajaga, arstiga, kooliõega või õpetajaga. Kui soovitakse näiteks kontrollida ennast seksuaalsel teel leviva nakkuse suhtes või saada rasestumisvastast nõu, siis ongi noortenõustaja just täpselt see õige inimene, kellega oma muresid arutada.
Kus ja millal rääkida? Vestlemiseks tuleb valida omaette aeg ja koht, kus on võimalik segamatult olla. Hea on vestluspartnerile öelda, et plaanis on rääkida millestki olulisest ja selleks piisavalt aega varuda. Oluline on tabada õige hetk – kui vestluspartneril on aega ja ta ei kiirusta mõnele muule kohtumisele vms.
Noortenõustaja või arsti vastuvõtule minnes on hea aeg eelnevalt kokku leppida. Paljudes noorte nõustamiskeskustes on ka nn drop-in vastuvõtud, kuhu ei pea eelnevalt end registreerima ja mis sobivad just kiireloomulise küsimuse või murega pöördumiseks.
Mida öelda? Kui tunda kartust või häbi, siis ehk ongi parim alustada näiteks sellest, et öelda kuulajale, et tuntakse end ebamugavalt. See valmistab järgnevaks ette ka kuulaja. Seejärel tuleb rääkida oma lugu nii lihtsalt kui võimalik või esitada oma küsimused, takerdumata liigsetesse üksikasjadesse ja kaldumata peamiselt kõrvale. Kui olla lihtsalt aus ja rääkida põhilisest, siis aitab ka vestluspartneril kõige paremini kuulata ja aidata.

Allikas: Seksuaaltervis

Millised on noorte seksuaalõigused?

Noortel, samamoodi nagu täiskasvanutel, on seksuaalõigused, mis kuuluvad inimõiguste hulka.
Üheks põhjuseks, miks noorte seksuaalõigusi mõnikord ei tunnustata, on väärarusaam, et noored ei ole või ei peaks olema seksuaalsed, välja arvatud abielus olevad noored. Teiseks, noorte seksuaalõiguste tunnustamisel on üks põhilisemaid väljakutseid see, kuidas leida tasakaal: ühelt poolt noorte õigus olla kaitstud kahjustavate ja arengut häirivate kogemuste eest ning teisalt, õigus osaleda ja võtta järk-järgult vastutus oma seksuaalõiguste realiseerimise eest.
Mõnikord esineb vastuseisu noorte seksuaalõiguste suhtes, kuna arvatakse, et noored ei ole võimelised ise otsustama oma seksuaalsuse üle ning nendes küsimustes peaksid otsustama vanemad. Iga noor areneb siiski talle omases tempos ja raske on välja tuua üldkehtivat vanust, mil kõik noored peaksid saama teatud õigused (nt konfidentsiaalsuse tervishoiuteenuste kasutamisel) või mil teatud kaitsvad sätted kaotavad tähtsuse. Seetõttu tunnustavad mitmed autoriteetsed rahvusvahelised organisatsioonid lähenemisviisi, mille kohaselt tasakaal noore kaitse ja iseotsustamisvõime vahel sõltub igal individuaalsel juhul noore arenevast võimekusest enda seksuaalsusega seotud otsuseid langetada.

Rahvusvaheline Pereplaneerimise Föderatsiooni (2011) järgi on noorte seksuaalõigusteks:
 

1. Õigus võrdsele kohtlemisele
   Kõikidel noortel on võrdsed õigused, sh seksuaalõigused. Kedagi ei tohi kohelda diskrimineerivalt lähtuvalt inimese seksuaalsusest, soost, seksuaalsest identiteedist (sh seksuaalsest orientatsioonist), vanusest, usutunnistusest, rahvusest, kodakondsusest, HIV-staatusest, puudest või mistahes muust seisundist.

2. Õigus osalusele
   Noortel on õigus aktiivselt ja vabalt osaleda otsuste tegemises, mis puudutavad nende elu ja mõjutavad ühiskondlikke muutusi.

3. Õigus elule ja turvalisusele
   Kõikidel noortel on õigus elule ja vabadusele, ning õigus olla vaba kahjustavatest tegevustest. See hõlmab noorte õigust väljendada oma seksuaalsust olles vaba sunnist ja vägivallast. Kedagi ei tohi ahistada, kahjustada, karistada või tappa lähtuvalt tema seksuaalkäitumisest, sooidentiteedist või seksuaalsuse muul moel väljendamisest, samuti ei või kedagi kahjustada perekonna au kaitsmise eesmärgiga. Eriti peavad noored vallalised naised, HIV-positiivsed, homo- ja biseksuaalsed, intersoolised ja transsoolised noored olema kaitstud kahjustamise ja karistamise eest.
   Lastel ja noortel peab olema kaitse igat liiki ärakasutamise ja kahjustamise eest, eriti seksuaalse ärakasutamise, lasteprostitutsiooni, lastega kaubitsemise, sunniviisiliste seksuaaltoimingute ja lastepornograafiasse kaasamise eest. Kahjustavaid traditsioone nagu naiste suguelundite ümberlõikamine, sundvanemlus ja sundabielud tuleb käsitleda noorte seksuaalõiguste kaitse vaatenurgast.

4. Õigus privaatsusele
   Kõikidel noortel on õigus privaatsusele ja õigus teha autonoomseid otsuseid oma seksuaalsuse kohta privaatselt. Noortel on õigus otsustada kas, millal, kuidas ja kellega jagada informatsiooni oma seksuaalsusega seotud valikute osas. See annab privaatsuse ja konfidentsiaalsuse seksuaal- ja reproduktiivtervishoiuteenustes. See annab privaatsuse ja konfidentsiaalsuse noore seksuaalkäitumist, seksuaalset orientatsiooni, HIV-staatust, kontratseptsiooni kasutamist, suguhaigusi, rasedust või aborti puudutava teabe osas.

5. Õigus isiklikule autonoomiale ja õigus olla tunnustatud kui indiviid seaduse silmis
   Kõikidel noortel on õigus vabalt otsustada enda seksuaalsusega seotud küsimustes ja kogeda oma seksuaalsust ja sugu nauditaval moel. Seksuaalõigusi võib demokraatlike riikide seadustes piirata vaid juhul, kui on vaja tagada üldine ühiskonna heaolu või tervis või kui on vaja kaitsta inimeste õigusi või vabadust. Iga noorte seksuaalõiguste piirang peab olema mitte-diskrimineeriv, sh vanusepiirang.

6. Õigus mõttevabadusele ja oma mõtete väljendamisele
   Kõikidel noortel on õigus oma seksuaalsusega seonduvaid mõtteid, seisukohti, vajadusi ja soove väljendada sõltumata domineerivate kultuuriliste tavadega või poliitiliste ideoloogiatega seotud piirangutest. Kõikidel noortel on õigus avastada oma seksuaalsust ja peaks olema võimalik unistada ja fantaseerida, vabatahtlikult väljendada oma seksuaalsust ilma hirmu, häbi või süütundeta, samal ajal tunnustades teiste inimeste seksuaalõigusi.

7. Õigus tervisele
   Kõikidel noortel on õigus parimale kehalisele ja vaimsele tervisele, sh seksuaal- ja reproduktiivtervisele. Noortel on õigus olla kaitstud nende sotsiaalsete, keskkonnaga seotud ja majanduslike tegurite eest, mis on seotud halveneva tervisega.

8. Õigus teadmistele ja haridusele
   Kõikidel noortel on õigus haridusele ja teabele, sh laiapõhjalisele, sootundlikule ja seksuaalõigusi tunnustavale seksuaalharidusele.

9. Õigus otsustada abiellumise ja laste saamise üle
   Kõikidel noortel on õigus otsustada, kas, kuidas ja kellega abielluda ja lapsi saada, ja seda keskkonnas, mis tunnustab erinevaid perekonnatüüpe.

10. Õigus oma õiguste toetamisele
    Valitsused peavad austama, kaitsma ning täitma kõiki noorte seksuaalseid õiguseid. Austus tähendab, et valitsus ei reguleeri seda, kuidas ja millal peaksid noored oma õigustest tuge saama. Kaitse tähendab, et valitsus võtab kasutusele meetmeid, millega noorte inimõiguseid täidetakse. Täitma tähendab, et valitsus peab looma seadusi ja programme, mis aitaksid noortel inimestel oma seksuaalsust mõista.

Allikas:
International Planned Parenthood Federation. Exclaim! Young People’s Guide to ‘Sexual Rights: An IPPF declaration. IPPF, 2011.

Loe edasi: Seksuaaltervis

Seksuaalne vägivald

Seksuaalne vägivald on igasugune seksuaalse sisuga käitumine, mille kaudu kontrollitakse, manipuleeritakse või alandatakse teist inimest. Seksuaalne vägivald võib olla paarisuhtes enam levinud, kui seda arvatakse. Siin peituvad põhjused kaua aega valitsenud patriarhaalsetes arusaamades, et abielus või paarisuhtes olemine tähendab kohustuslikku allumist partneri seksuaalsetele soovidele. Seksuaalsest vägivallast võib rääkida kui tegemist on järgmiste nähtustega:

• Mittesoovitud seksuaalsed puudutused (käperdamine) ja märkused;

• Pealesunnitud suguühe partneriga;

• Partneri poolt pealesunnitud suguühe kellegi teisega kui partner;

• Intiimsetele kehaosadele valu tekitamine (sadism);

• Vägistamine.

Allikas: Kriminaalpoliitika

Mis on kohtinguvägivald?

Kohtinguvägivald on paarisuhtes toimuv vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on tutvunud ja suhtlevad, kuid ei ela koos. Kohtinguvägivalla puhul võivad ilmneda järk-järgult kõik vägivaldse käitumise vormid. 

Tavaliselt algavad kõik paarisuhted armastusega. Partneri vägivaldsus tuleb esile aga aja jooksul. Vägivaldse käitumisega noormehed/neiud võivad olla suhte alguses isegi ülemäära hoolitsevad, tütarlast/noormeest jumaldavad ning soovivad peatset ühtekolimist, kihlumist või abielu. Noormehe/tütarlapse suhtumises ja käitumises võib küll esineda kontrollivajadusele, omanditundele ning vägivallale viitavaid märke, kuid tütarlaps/noormees ei pruugi neid märgata. 

Vägivalla algamisele paarisuhtes võivad viidata käitumismustrid nagu:

• Noormees/tütarlaps on armukade. Armukadedus ei ole suunatud mitte ainult tütarlapse/noormehe vastassoost tuttavate, vaid ka tema sõprade ja sugulaste vastu.

• Ta väidab, et ei suuda elada ilma tüdrukuta/noormeheta elada.

• Ta räägib halvustavalt oma varasematest partneritest.

• Kasutab pidevalt väljendit „MINU tüdruk/poiss“ ja soovib, et neiu/noormees pühenduks ainult temale.

• Ta uurib pidevalt, kus tüdruk/poiss käib ja kellega suhtleb.

• Ta küsib tütarlapse/noormehe suhtlusvõrgustike kasutajakonto ja meiliaadresside paroole, kontrollib telefoni kõnelogi ja sõnumeid.

• Ta tekitab kaaslases süütunnet, et see ei tee midagi õigesti, on eksinud ja peab noormehelt/neiult millegi pärast andeks paluma.

• Nõuab armastuse tõendamiseks tüdrukult/noormehelt seksuaalvahekorda, võib üritada ka vägistamist.

• Ta ei arvesta tüdruku/noormehe soovide, arvamuste ega tunnetega. Ta väidab, et ainult temal on õigus ega talu teistsuguseid arvamusi.

• Ta süüdistab alati teisi kui ilmneb mõni probleem.

• Ta kohtleb tüdrukut/noormeest jämedalt, solvab ja alandab, kasutab füüsilist jõudu või ähvardab sellega.

• Ta lõhub vihahoos esemeid.

• Tema käitumine tekitab tüdrukus/noormehes hirmu ja segadustundeid.

• Ta ähvardab enesetapuga, kui tüdruk/noormees peaks ta maha jätma.