Armastus

Armumine ja armastus

Armastusest rääkides peetakse kõige sagedamini silmas inimestevahelist armastust erinevates suhetes. Armastus suhetes pakub turvatunnet, vaimset ja kehalist lähedust, ühtekuuluvustunnet, hoolimist ja hoolitsemist. Igaüks kogeb armastust isemoodi.

Inimene kogeb ja tunneb armastust:

• tingimusteta armastusena vanemate ja õdede-vendade poolt;
• suheldes lemmikloomadega;
• oma vanemate ja teiste pereliikmete suhtes;
• oma sõprade suhtes;
• täiskasvanuks saades oma lähedastes armastussuhetes.

Seega on armastus olemas igas vanuses inimese elus, täiskasvanuks saades lisandub enamuse inimeste tundemaailma armastusele ka seksuaalne külgetõmme, aga mitte alati.

Armumise all mõeldakse tugevat tundekogemust, milles armunu tunneb end teise inimesega kokku sulavat. See on suhteliselt lühike ja intensiivne tunnete läbielamise periood, mis kestab mõnest kuust paari aastani. Armunu näeb ümbritsevat elu paremana, armastatut läbi ”roosade prillide” ning ennast senisest tugevama ja suutlikumana. Armumisega kaasnevad muutused, mis võivad lühikese ajaga elu pea peale pöörata. Kõik inimesed võivad armuda – nii teismelised kui täiskasvanud.

Armumine ei saa kesta väga pikka aega, sest keha ei jõua pidevalt armumisele iseloomulikus intensiivses seisundis püsida. Teadusuuringutes on leitud, et mõne kuu või paari aasta jooksul areneb armumine edasi  sügavamaks ja kestvamaks kiindumuseks, mida võib nimetada ka “tõeliseks“ armastuseks.  Sellele on iseloomulikud väiksema intensiivsusega, kuid kestvamad tunded. See võib olla kiindumus kogu eluks – see põhineb vastastikusel andumusel ja usaldusel, seksuaalsel külgetõmbel ja lähedussoovil.

Armastuse ja armumise erinevust on aidanud esile tuua ka kaasaegsed teadusuuringud. Uurija Helen Fisher New Yorgi Rutgersi ülikoolist on leidnud, et armunud inimesel aktiveeruvad ajus mitmete ainete, sealhulgas dopamiini ja noradrenaliini retseptorid. Need ained tekitavad kõrgendatud meeleolu, tegutsemishoogu, vähenenud unetarvet, ärevust ja söögiisu kaotust. Kui dopamiini hulk ajus suureneb, siis tõuseb omakorda testosterooni ehk seksuaaliha suurendava hormooni tase nii meestel kui naistel. Pikaajalisele armastusele on aga iseloomulik ohutuse, heaolu ja rahulduse tunne, mida seostatakse peamiselt serotoniini ja oksütotsiini toimega ajus.

Allikas: Seksuaaltervis

Turvalised suhted

Kui kaks inimest teineteisega sobivad ja loovad paarisuhte, siis sageli nähakse suhte alguses nn armumise faasis teist inimest läbi „roosade prillide“. Mõne aja pärast hakatakse oma partnerit nägema reaalsemana ning märkama tema nõrkusi ja vähem meeldivaid omadusi. Sarnane „tutvumisprotsess“ leiab aset ka sõprussuhete puhul. Selleks, et avastada teise inimese iseloom ja isiksus, on hea kasutada avatud suhtlemisviisi – oma tunnetest ja mõtetest avameelselt rääkimist.

Avameelse suhtlemise kaudu võidakse avastada üha rohkem sarnasusi oma sõbra või paarisuhtepartneri juures. Suudetakse ilma üksteisele haiget tegemata öelda, mis tema juures häirib. Seeläbi suureneb rahulolu lähisuhtega ja suhe muutub püsivamaks.

Kuid võidakse avastada ka erinevusi enda ja partneri vahel või seda, et partner pole tegelikkuses selline nagu ette kujutatud. See aitab mõista ka rahulolematuse põhjusi suhtes ning suhe võib muutuda ebapüsivamaks või katkeda. Eriti murdeeas alustatud käimissuhted võivad just sel põhjusel jääda lühiajalisteks, sest ootused oma partnerile on sageli ebarealistlikud. Terve ja rahuldustpakkuv suhe paneb sind ennast hästi tundma nii iseenda kui oma partneri suhtes. Teil on koos lõbus ning te saate mõlemad jääda iseendaks.

Tervetele sõprus- ja paarisuhetele on omased:

• avatud suhtlemisviis;
• ausus – partnerid ei varja teineteise eest midagi olulist ning saavad öelda täpselt seda, mida mõtlevad, ilma et peaksid kartma naerualuseks jäämist; saavad tunnistada oma vigu ja lahendada erimeelsusi ausalt oma arvamust avaldades;
• tunnustamine – teineteise võtmine täpselt nii nagu ollakse, teineteise eripärade hindamine ilma et üritataks teist mingil moel „korda teha“;
• austus – partnerid hindavad teineteist kõrgelt ega tunne ennast ei paremana ega alaväärsemana; austatakse teineteise õigust jääda ka eriarvamusele;
• turvalisus – tunne, et sa ei pea muretsema selle pärast, et su partner võiks sulle füüsiliselt või emotsionaalselt haiget teha ning sa ise ei tunne kiusatust talle haiget teha;
• võrdsus – nt ühiste otsuste langetamisel, kohustuste jagamisel, toetamisel raskes olukorras;
• koosveedetud aeg, vestlused ja ühised tegevused, oma unistuste ja murede jagamine;
• nauding – hea suhe peab olema ka nauditav ja rahuldustpakkuv, nii tuntakse end oma partneri kõrval energilise ja elurõõmsana.

Terve lähisuhte vastandiks on ”ahistav” suhe, milles esineb ärakasutamine ja ebaausus. Sellises suhtes keerleb kõik kontrolli, hirmu ja austuse puudumise ümber. Reeglina kontrollib üks partneritest teist, külvates hirmu ja viha. Ahistavas suhtes võib ette tulla ähvardusi, partneri naeruvääristamist ja süüdistamist, armukadedushooge ja otsest vägivalda.

Probleemidele paarisuhtes viitavad:

• vastastikuse austuse ja usalduse puudumine;
• tunne, et ei saa olla suhtes „mina ise”;
• üksindus-  ja eraldatusetunne;
• ühiste huvide ja tegevuste puudumine;
• avameelsete vestluste puudumine;
• ebavõrdne vastutuse ja kohustuste jaotus;
• pidev rahulolematus;
• kehalise, vaimse või seksuaalse vägivalla esinemine.

Selleks, et probleeme tulemuslikult lahendada, on vaja mõlema partneri tahet ja pühendumist. Tuleb teist inimest kuulata, selleks et teda mõista. Tuleb mõista ja rääkida oma tunnetest ja püüda aru saada, mis põhjustab negatiivseid tundeid. Oma rahulolematuse ja pahameele allasurumine ja konfliktidest hoidumine ei aita probleeme lahendada.
Lahendamata probleemid paarisuhtes võivad tekitada pikaajalist rahulolematust ning olla inimesele kahjulikud. Näiteks vägivald lähisuhetes, lapse väärkohtlemine, ka kiusamine teismeliste suhetes ei ole näide turvalistest lähisuhetest.

Kui tundub, et suhe on ahistav, siis suure tõenäosusega see nii ongi. Võib-olla sisimas teatakse, et üksinda oleks parem, kuid kardetakse partnerit maha jätta. Kui olukord on tõesti selline, tuleb kindlasti pöörduda abi saamiseks vanema, koolipsühholoogi, noortenõustaja, perearsti, sotsiaaltöötaja või kellegi teise poole, keda saab usaldada.
Sellises olukorras ei peaks mitte keegi vastu tahtmist olema sunnitud säilitama ebaturvalisi ja kahjustavaid lähisuhteid.

Lasteabi on olemas igal ajal ja iga murega!

Allikas: Seksuaaltervis

Mis on kohtinguvägivald?

Kohtinguvägivald on paarisuhtes toimuv vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on tutvunud ja suhtlevad, kuid ei ela koos. Kohtinguvägivalla puhul võivad ilmneda järk-järgult kõik vägivaldse käitumise vormid. 

Tavaliselt algavad kõik paarisuhted armastusega. Partneri vägivaldsus tuleb esile aga aja jooksul. Vägivaldse käitumisega noormehed/neiud võivad olla suhte alguses isegi ülemäära hoolitsevad, tütarlast/noormeest jumaldavad ning soovivad peatset ühtekolimist, kihlumist või abielu. Noormehe/tütarlapse suhtumises ja käitumises võib küll esineda kontrollivajadusele, omanditundele ning vägivallale viitavaid märke, kuid tütarlaps/noormees ei pruugi neid märgata. 

Vägivalla algamisele paarisuhtes võivad viidata käitumismustrid nagu:

• Noormees/tütarlaps on armukade. Armukadedus ei ole suunatud mitte ainult tütarlapse/noormehe vastassoost tuttavate, vaid ka tema sõprade ja sugulaste vastu.
• Ta väidab, et ei suuda elada ilma tüdrukuta/noormeheta elada.
• Ta räägib halvustavalt oma varasematest partneritest.
• Kasutab pidevalt väljendit „MINU tüdruk/poiss“ ja soovib, et neiu/noormees pühenduks ainult temale.
• Ta uurib pidevalt, kus tüdruk/poiss käib ja kellega suhtleb.
• Ta küsib tütarlapse/noormehe suhtlusvõrgustike kasutajakonto ja meiliaadresside paroole, kontrollib telefoni kõnelogi ja sõnumeid.
• Ta tekitab kaaslases süütunnet, et see ei tee midagi õigesti, on eksinud ja peab noormehelt/neiult millegi pärast andeks paluma.
• Nõuab armastuse tõendamiseks tüdrukult/noormehelt seksuaalvahekorda, võib üritada ka vägistamist.
• Ta ei arvesta tüdruku/noormehe soovide, arvamuste ega tunnetega. Ta väidab, et ainult temal on õigus ega talu teistsuguseid arvamusi.
• Ta süüdistab alati teisi kui ilmneb mõni probleem.
• Ta kohtleb tüdrukut/noormeest jämedalt, solvab ja alandab, kasutab füüsilist jõudu või ähvardab sellega.
• Ta lõhub vihahoos esemeid.
• Tema käitumine tekitab tüdrukus/noormehes hirmu ja segadustundeid.
• Ta ähvardab enesetapuga, kui tüdruk/noormees peaks ta maha jätma.