Perekond

5 soovitust, kuidas julgustada last muredest rääkima

1. Võta lapse muret tõsiselt
   Mured võivad olla sisult erinevad, kuid neid ei ole võimalik suuruse järgi ritta seada. Isegi kui lapse mure tundub pealtnäha tühisena, tuleb arvestada, et lapse jaoks võib olla tegu vaimselt väga raske olukorraga. Püüa mõista igat lapse muret, kuula tähelepanelikult, mõtle kaasa ning anna mõista, et hoolid ja soovid abiks olla.  
    
2. Ole lapse suhtes uudishimulik
   Lisaks kodutööde kontrollimisele tunne huvi oma lapse tunnete, mõtete ja kogemuste vastu – kuidas tema päev möödus, millised olid tema lemmikhetked, mis raskusi valmistas. Näita üles initsiatiivi, algata vestlusi, uuri lapse huvitegevuste ja sõpruskonna kohta või arutlege muudel päevakajalistel teemadel. Mida usaldusväärsem ja järjepidavam on teie suhtlus, seda enam tunneb laps, et saab ka murede korral pöörduda.
    
3. Kuulamine on oluline
   Lapsevanemad mõtlevad murede puhul kohe nende lahendamisele – tegelikult aga ei tasu sellega kiirustada, sest ka kuulamisoskus mängib väga olulist rolli. Tihti piisabki vaid kuulamisest, sest see annab lapsele võimaluse end avada ning lihtsalt rääkida, ilma et keegi asuks kohe lahendusi pakkuma. Vältida tuleks tungivaid küsimusi ning tasub oodata lahenduste pakkumisega – lapsel peab olema võimalus oma mure ise lahendada.
    
4. Luba lapsel valida oma tempo
   Iga lapsevanem soovib oma last nii palju aidata kui võimalik. Küll aga võib tekkida olukordi, kus liigne  abistamine ei too olukorrale lahendust. Kui laps annab märku, et ta ei soovi oma muret jagada, siis ei peaks teda selleks sundima. Lapsele tuleb anda aega ning kinnitada talle nii verbaalselt kui mitteverbaalselt, et alati, kui ta soovib rääkida, ollakse valmis teda kuulama.
    
5. Jaga oma tundeid
   Last võiks julgustada oma tunnetest rääkima, kuid siin on oluline roll ka vanema eeskujul. Oma tunnete turvaline jagamine võiks olla osa kõigist suhetest. Kui vanem on raskest päevast torssis, saab ta oma tujukust ka pereliikmetele verbaliseerida: „Mul oli täna tõeliselt raske päev, olen väsinud ja pahur.“ Selliselt näevad ka lapsed, et tundeid tunda on okei ja oma raskustest rääkida samuti.

Kui laps ja vanem tülitsevad...

Mida vanemaks lapsed saavad, seda rohkem tekib olukordi, kus mõned konfliktid laste ja lapsevanemate vahel on lihtne ära lahendada, kuid mõnedele konfliktidele ei osata lahendust leida. See on täiesti normaalne! Oluline on nende konfliktidega tegeleda, kui need üles kerkivad ning need lastega läbi töötada lahkel ja rahulikul viisil. Sõltumata lapse vanusest on alati suur tõenäosus sattuda lapsega mingi teema pärast konflikti. Õpetades oma lapsi teadlikult, kuidas konflikte ja vaidlusi positiivselt lahendada, õpetatakse neile väärtuslikke eluõppetunde – isegi siis, kui need pole väga lõbusad. 

Vanemate ja laste omavaheliste tülide puhul:

• Kui lahendust ei leita kohe, tuleb võtta aega selle leidmiseks. Konflikti osapooled peaksid proovima olukorda kohe lahendada, kui aga ei teata, mida öelda või teha, tuleb seda lihtsalt endale tunnistada ning öelda: „Me räägime sellest natukene hiljem.“ See annab lapsele märku, et probleemi ei unustata vaid sellega tegeletakse kindlasti hiljem edasi.

• Oluline on kuulata lapse seisukohta. Lapsevanemad peavad kuulama ka lapse seisukohta. Lapse jaoks on oluline, et teda kuulatakse ning ka mõistetakse.

• Selged reeglid ja selgelt edastatud sõnum lapsele. Lapsevanem peab edastama selge sõnumi selle kohta, milline käitumine on aktsepteeritav ning milline mitte. Tihtipeale algavad konfliktid sellest, kui lapsed saavad aru, et lapsevanem on mõne reegli osas ebakindel või vastupidi, on mõne reegli osas liiga karm. Kõige efektiivsem lapse kasvatus on see, kus on selged reeglid, mis samas väärtustavad laste arvamusi ja ideid.

• Sa pole oma murega üksi. Tihti peale rääkides teistega oma probleemidest avastatakse, et nad pole ainukesed, kellel on lastega sellised praktilised probleemid. Kui lapsevanem tunneb, et ta pole oma murega üksi, siis saab ta jõudu, et probleemiga edasi tegeleda ning lahendus leida.

• Jää rahulikuks. Tuleb kasutada rahulikke konflikti lahenduse meetmeid, sest lapsed võtavad sellest käitumisest eeskuju.

• Tunnustage teineteist lahenduse leidmise eest. Kui konflikt/probleem on leidnud lahenduse, siis tuleb ka seda rõhutada ning selle eest teineteist tunnustada. Lapsevanemana keskendutakse tihti ainult probleemile, selle asemel, et pöörata rõhku lahendustele, mida koos on leitud.

11 soovitust lapsevanemale: nii muudad küberkeskkonna lapsele turvalisemaks

Vanematena soovime, et meie lastest kasvaksid head ja õnnelikud ning endaga toime tulevad inimesed. Tänases ühiskonnas tuleb lisaks igapäevaelu oskustele lastele kaasa anda ka õpetused, kuidas digimaailmas parimal viisil toimetada. Kuidas saaks lapsevanem toetada oma last nii, et ta oskaks turvaliselt küberkeskkonda kasutada?

1. Pidage meeles, et see, mida olete õpetanud lapsele heaks inimeseks olemisest, kehtib ka digitaalses maailmas. Selgitage oma lapsele, et internetis tuleb samamoodi viisakalt käituda nagu näiteks kodus, lasteaias või koolis.
    
2. Eeskuju kasvatab rohkem kui õpetussõnad. Arvestage, et laps jäljendab teie käitumist – jälgige, kuidas ja kui sageli ise internetis olete, mida seal teete, millist eeskuju annate.
    
3. Oskus ise digimaailmas hakkama saada on hädavajalik ja eeldab õppimist. Hoidke ennast digimaailma arengutega kursis. Harige ennast selles,  millised võimalused ja riskid interneti ja nutiseadmete kasutamisega võivad kaasneda ja rääkige neist oma lapsega.
    
4. Tuvastage veebilehed, mida soovite, et teie laps külastaks. Internetis on palju lapsele eakohaseid ja harivaid veebilehti, mis pakuvad võimalusi õppimiseks ja mängimiseks.
    
5. Leppige lapsega kokku reeglid interneti ja nutiseadmete kasutamises ning jälgige ka nende mõlemapoolset täitmist. Kokkulepitud reeglid tuleks koostada vastavalt lapse vanusele ning ajakohastada lapse kasvades ja tema oskuste ning teadmiste suurenedes.
    
6. Tegutsege lapsega koos ka digimaailmas. Tundke huvi lapse tegemiste vastu internetis – külastage koos samu veebilehti, sotsiaalvõrgustikke, mängige talle meeldivaid mänge – leidke  ühishuvi. Vestelge temaga, miks talle mingi keskkond või tegevus meeldib.
    
7. Olge ka ise sotsiaalmeedias pädev. Tundke huvi, milliseid rakendusi ja teenuseid teie pereliikmed ja tuttavad kasutavad. Võib juhtuda, et nii mõnegi veebikeskkonna või rakenduse proovimisel hakkate paremini mõistma nii sotsiaalmeediat kui ka põhjust, miks teie laps seda naudib.
    
8. Olge oma lapsega seotud sotsiaalmeedias, kuid austage tema privaatsust ka seal. Arutage lapsega, millisel viisil tema sooviks teie ja teiste pereliikmetega olla seotud sotsiaalmeedias ja millist informatsiooni, sealhulgas fotosid ja videoid, lapsel endast ja oma pereliikmetest on mõistlik jagada. Ka ise fotode ja videote üleslaadimisel arvestage lapse huvidega ning küsige lapselt enne luba, kui foto temast internetti üles riputate.
    
9. Selgitage lapsele, et kuskile sotsiaalmeediasse või veebilehel üles laetud pildid, videod, meilid ja tekstid võivad interneti avarustes igavesti eksisteerida ning hiljem ka palju ebamugavust  ja kahju tekitada.
    
10. Veebikeskkondades võivad lastel kujuneda välja sõprus- ja isegi  armastussuhted. Veenduge, et teie lapsega suhtluses olev inimene on tõesti see, kellena ta ennast esitleb ning selgitage ka oma lapsele selliste suhtluste varjukülgi ja ohte. 
     
11. Alati proovige enne mõista, kui hakkate hukka mõistma. Lapsel peab olema teadmine, et ükskõik, mis ka ei juhtuks, ta saab sellest rääkida oma lähedastele. 

Kui teil ei ole olemas kohe kõiki vastuseid, saate need välja selgitada. Kasulikku infot interneti ja nutivahendite kasutamisest leiate veebilehelt Targalt internetis

Nõu ja infot jagavad ka veebipolitseinikud.

Pidage alati meeles, et arvuti ega nutivahend ei asenda lapsevanemat!

Allikas: Targalt internetis

Meelespea vanemale

• Kõigis emotsioonidest laetud olukordades lasub vastutus lapsevanemal. Laps ei pea oma tunnetega hakkama saama – täiskasvanu peab.

• Õpi oma tundeid märkama ja juhtima, see aitab igas olukorras säilitada täiskasvanuliku mõistvuse, kannatlikkuse ja rahu.

• Igal tundel on tõusujoon, tipp ja langus. Kui juhtub, et oled väga ärritunud (tipus), peaksid olukorrast eemalduma, sest ka sinu ülekuumenenud aju ei suuda selgelt mõelda. Täiskasvanud inimese füsioloogiline ja psühholoogiline rahuolek taastub täielikult u 1,5 h pärast emotsionaalset kõrgpunkti.

• Kui oled juba pikemat aega kergesti ärrituv, süvene endasse: mis sinu elus väljaspool lapsi võib vajada tasakaalustatust: paarisuhe? teised tähtsad suhted? töö? rahaasjad?

• Ole oma lapse jaoks päriselt olemas. Laste kõige levinum põhjus hakata „pahaks“ on vanema emotsionaalne kättesaamatus: oskamatus olla kontaktis ja dialoogis. 

Allikas: pereterapeut Meelike Saarna