Avaandmete teabevärava kaudu on igaühel ligipääs nii avaliku sektori juurdepääsupiiranguteta kui ka era- ja kolmanda sektori jagatud litsentsitud andmetele. Teabevaldajate määratud litsentsi alusel on võimalik andmeid taaskasutada nii ärilistel kui ka mitteärilistel eesmärkidel. Neid saab kasutada ka mittetulunduslike ettevõtmiste käivitamiseks, uuringute läbiviimiseks ja andmepõhiste otsuste tegemiseks.
Teabeväravasse kogutakse ka avaandmetel põhinevad kasutuslood ning artiklid. Lisaks koondab teabevärav avaandmete põhjal loodud rakendusi.
Avaandmete loojad ja avaldajad on enamasti avaliku sektori asutused. Need võivad aga olla ka ettevõtted, teadusasutused ja teised organisatsioonid, kes koguvad ja toodavad töö käigus andmeid, mis võiksid avalikkusele huvi pakkuda.
Miks teha avaandmed avalikuks?
Avaandmete avalikuks tegemine muudab omavalituse ja riigi toimimise läbipaistvaks. Taaskasutatavaks tehtud andmete abil teenuseid arendades on võimalik hoida kokku raha ja aega. Selleks, et andmeid oleks võimalik taaskasutada, peab iga asutus andma oma panuse andmete avalikustamisse.
Avalikke ülesandeid täites koostatud, loodud või saadud avalik teave peab olema kättesaadav kõigile. Nii aitame muuta avaliku võimu teostamise, teenuste osutamise ja eelarveraha kasutamise läbipaistvaks ja igal üksikisikul on võimalik pääseda talle vajaliku teabe juurde.
Andmete avaldamine soodustab andmepõhiste lahenduste ja teenuste loomist ning uuringute tegemist. Avaandmete põhjal loodud teenused toovad kasu nii konkreetse piirkonna kui ka kogu Eesti elanikele.
Andmed, mida on juba korra kogutud ja säilitatud, on mõistlik avaldada avaandmetena. Selliseid andmeid võib vaja minna ka teistel inimestel, kes kasutavad neid näiteks uurimistöödes, toodete arendamisel või juhtimisotsuste tegemisel. Avaandmete avaldamine aitab inimestel maksimeerida uue teadmise või väärtuse loomist, hoides kokku andmekogumise ja haldamisega seotud ressursse.
Avaandmed on:
- avatud juurdepääsuga, et oleks võimalik neid vabalt taaskasutada. Avaandmete taaskasutamise tingimusi reguleeritakse litsentsiga. Ideaalis omab igaüks juurdepääsu andmetele ning saab vabalt neid muuta, kombineerida ja jagada, isegi ärilisel eesmärgil.
- vabalt kättesaadavad – suurem osa asutustest avaldab oma andmeid tasuta, et soodustada nende taaskasutamist. Andmetele ligipääsu eest võib küsida ka tasu, sest suurt hulka andmeid genereerida, korras pidada ja avalikustada võib olla ressursimahukas. Üldiselt liigutakse siiski andmestike eest nõutavast tasust loobumise suunas.
- taaskasutatavad: avaandmetele ligipääsu saanud kasutaja võib andmeid vabalt jagada ja taaskasutada. Andmete taaskasutamise tingimused määrab litsents, mille avaldaja valib enda andmestiku sisust lähtudes.
Kuidas andmeid avalikustada?
Eestis avalikustatakse kõik avaandmed avaandmete teabeväravas.
Eesmärk on avalikustada andmeid selliselt, et neid oleks võimalikult lihtne kasutada. Hästi struktureeritud ja masinmõistetavatel andmetel on suurem taaskasutuspotentsiaal. See aga ei tähenda, et masinloetamatud ja/või taaskasutaja jaoks arusaamatud andmed tuleks avaldamata jätta. Ka nendest võib kellelegi kasu olla.
Avaandmete e-koolitused
Avaandmete teabeväravast saab andmete teabevärav
Eestis avaldatakse riigis kogutavaid andmeid ja andmekirjeldusi praegu kahes keskkonnas: riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA) ja avaandmete teabeväravas.
RIHAs kirjeldatakse üksnes andmekogude metaandmeid ja avaandmete teabeväravas vaid avaandmete andmestikke. Selline killustunud vaade ei toeta piisavalt tõhusalt andmete taaskasutamist ning andmemajanduse edendamist. Samuti lasub andmestike omanikel topeltkoormus: andmekirjeldusi tuleb avaldada nii RIHAs kui avaandmete teabeväravas.
Lisaks eksisteerib eraldiseisev X-tee kataloog, milles on kirjeldatud osad asutuste pakutavad andmeteenused. Mõned X-tee teenuste kirjeldused omavad küll ühisosa RIHAs kirjeldatud andmekogudega, ent nende omavaheline sidumine ei ole täna automatiseeritud ega kohustuslik. Seega on huvilistel praegu keeruline mõista, millise teenuse kaudu on võimalik kasutada RIHAs kirjeldatud andmekogude andmeid.
Andmetega seotud väljakutsete lahendamiseks moodustati 2022. aastal töörühm, mida juhib Riigi Infosüsteemi Amet. Koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga otsustati luua andmekirjelduste jaoks ühtne keskkond – andmete teabevärav. Sellesse koondatakse nii RIHAs kui avaandmete teabeväravas hallatavad andmekirjeldused ning seotakse need X-tee teenuste kirjeldustega. Teabevärav luuakse praeguse avaandmete teabevärava põhjal.
Töörühm on pannud kokku andmete kontseptsiooni ning tegevuskava aastateks 2023–2024. Uue teabevärava arendustööd algavad 2023. aasta sügisel. Tööde esimeses faasis plaanitakse muuta avaandmete teabevärava andmemudelit, parandada teabevärava otsingufunktsiooni ja kasutajamugavust.
Andmete teabeväravast kujuneb Eesti keskne andmete kontaktpunkt. Selles avaldatakse lisaks avaandmetele ka juurdepääsupiirangutega andmete kirjeldused – nii saab kasutaja ülevaate kõigist riigi andmetest. Andmete teabevärav omakorda edastab avaandmete kirjeldused Euroopa Liidu avaandmete portaali.
Viimati uuendatud 20.09.2023