Välja kuulutanud
Vabariigi President
27.05.2004 otsus nr 641
Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seadus
Vastu võetud 19.05.2004
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamine kohtueelses menetluses
(1) Enne kriminaalmenetluse seadustiku (RT I 2003, 27, 166; 83, 558; 88, 590) jõustumist alustatud menetlus- ja jälitustoiming viiakse lõpule, järgides kriminaalmenetluse koodeksit (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 2002, 85, 503; 82, 480; 2003, 13, 67; 26, 156; 83, 557 ja 558; 88, 590; 2004, 27, 176) ja jälitustegevuse seadust (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955; 1997, 81, 1361; 93, 1557; 1998, 47, 698; 50, 753; 51, 756; 61, 981; 98/99, 1575; 101, 1663; 1999, 16, 271; 31, 425; 95, 845; 2000, 35, 222; 40, 251; 102, 671; 2001, 3, 9; 7, 17; 58, 353; 2002, 56, 350; 61, 375; 88, 591; 2004, 2, 7), välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel.
(2) Kriminaalasja kohtueelne menetlus viiakse prokuratuuris lõpule, järgides kriminaalmenetluse seadustiku §-des 223���227 sätestatud korda. Kriminaalmenetluse koodeksi § 176 kohaselt prokuratuurile saadetud kriminaalasjades, milles süüdistataval on kaitsja, ei teostata kriminaalmenetluse seadustiku §-des 224–225 sätestatud toiminguid, välja arvatud kaitsja taotlusel talle kriminaaltoimiku koopia andmine.
(3) Enne kriminaalmenetluse seadustiku jõustumist uurija või prokuröri tegevuse peale halduskohtusse esitatud kaebus vaadatakse halduskohtus läbi halduskohtumenetluse seadustikus (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140) sätestatud korras.
§ 2. Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamine kohtumenetluses
(1) Enne kriminaalmenetluse seadustiku jõustumist kohtusse saadetud kriminaalasja või kohtu alustatud erasüüdistusasja arutatakse maa- ja linnakohtus kriminaalmenetluse koodeksi sätteid järgides.
(2) Kui enne kriminaalmenetluse seadustiku jõustumist erasüüdistusasjas kohtule esitatud kriminaalmenetluse alustamise taotluse alusel pole kriminaalasja menetlemist alustatud, saadab kohus taotluse kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks kuriteo toimepanemise koha järgsele prokuratuurile. Taotluse esitamisel tasutud kautsjon tagastatakse.
(3) Enne kriminaalmenetluse seadustiku jõustumist esitatud avaldus, kaebus või protest lahendatakse ringkonnakohtus ja Riigikohtus apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku (RT I 1993, 50, 695; 2002, 83, 488; 2003, 13, 67) sätteid järgides.
2. peatükk SEADUSTE MUUTMINE
§ 3. Alaealise mõjutusvahendite seaduse (RT I 1998, 17, 264; 2002, 82, 479; 90, 521; 2003, 26, 156; 2004, 30, 206) § 6 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
«(4) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutatakse alaealine kuni kaheks aastaks. Tähtaja määramisel arvestatakse õppeaasta lõpuga.»
§ 4. Halduskohtumenetluse seadustikus (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 27 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 60 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(6) Riigikohtul on õigus rakendada esialgset õiguskaitset vastavalt käesoleva seadustiku §-dele 121 ja 122.»;
3) paragrahvi 96 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(4) Ringkonnakohtu otsus või määrus jõustub pärast kassatsioon- või erikaebuse esitamise tähtaja möödumist. Kassatsioonitähtaja ennistamise korral loetakse, et ringkonnakohtu lahend ei ole jõustunud.»;
4) paragrahvi 96 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
«(61) Kui Riigikohtu otsuse või määrusega on jäetud ringkonnakohtu otsus või määrus muutmata, jõustub ringkonnakohtu otsus või määrus Riigikohtu otsuse või määruse jõustumise päevast.»;
5) paragrahvi 98 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Kohus peatab määrusega lahendi täitmise, kui ta ennistab apellatsiooni- või kassatsioonitähtaja. Kohus ei saa peatada kohtuotsuse täitmist, kui kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamata.»
§ 5. Jälitustegevuse seaduses (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955; 1997, 81, 1361; 93, 1557; 1998, 47, 698; 50, 753; 51, 756; 61, 981; 98/99, 1575; 101, 1663; 1999, 16, 271; 31, 425; 95, 845; 2000, 35, 222; 40, 251; 102, 671; 2001, 3, 9; 7, 17; 58, 353; 2002, 56, 350; 61, 375; 88, 591; 2004, 2, 7) tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse kogu tekstis asendatakse sõna «jälitusametkond» sõnaga «jälitusasutus» vastavas käändes;
2) paragrahv 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 1. Seaduse ülesanne
(1) Käesolev seadus sätestab:
1) jälitustegevuse tingimused ja korra Eesti Vabariigi, Eesti kodanike ning teiste riikide ja isikute julgeoleku tagamiseks, nendevastaste kuritegude avastamiseks ja tõkestamiseks ning nende isikute põhiseaduslike õiguste tagamiseks;
2) Eesti kodanike ja teiste isikute põhiseaduslike õiguste sellised põhiseadusega koosk��las olevad piirangud, mis on hädavajalikud käesoleva lõike punktis 1 loetletud ülesannete täitmiseks;
3) Eesti Vabariigi nende kohustuste täitmise korra, mis tulenevad välislepingutest või rahvusvahelistes organisatsioonides liikmeks olekust, kui see nõuab jälitustegevust.
(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(3) Kui kriminaalmenetluse seadustikus (RT I 2003, 27, 166; 83, 558; 88, 590) ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kriminaalmenetluses toimuvale jälitustegevusele käesolevat seadust.»;
3) paragrahv 11 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahv 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 2. Jälitustegevuse mõiste
Jälitustegevus on käesolevas seaduses ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras jälitustoimingute teostamine.»;
5) paragrahvid 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Jälitustegevuse meetodid, taktika ning üksnes jälitustegevuses kasutatavate või selleks kohandatud tehniliste vahendite kohta käiv teave on ametkondlikud ega kuulu avalikustamisele, välja arvatud juhul, kui nende avalikustamine on vajalik kogutud teabe kasutamisel tõendina.»;
7) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
«(5) Jälitustoimingud on lubatud üksnes siis, kui taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada isiku põhiõigusi vähem riivaval viisil.
(6) Jälitustoimingud ei tohi kahjustada isiku elu, tervist, vara ega keskkonda.»;
8) paragrahvi 7 preambul ja punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Jälitusasutustel on õigus:
1) teostada käesoleva seaduse §-s 12 ja kriminaalmenetluse seadustiku 3. peatüki 8. jaos sätestatud tingimustel ja korras jälitustoiminguid;»;
9) paragrahvi 7 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«3) koguda, talletada, analüüsida ja kasutada teavet, moodustada kuritegude tõkestamise ja avastamise tagamiseks vajalikke teabesüsteeme ja andmekogusid, mis pole käsitatavad andmekogudena andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 18, 107; 26, 158; 2004, 30, 204) mõttes;»;
10) paragrahvi 7 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«6) teeselda isikuid ja organeid käesoleva seaduse §-s 71 sätestatud tingimustel ja korras;»;
11) paragrahv 71 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Ǥ 71. Isiku ja organi teesklemine
(1) Politseiamet, Keskkriminaalpolitsei ja kuritegude kohtueelses menetluses Kaitsepolitseiamet võivad teeselda järgmisi isikuid:
1) äriühing või selle allüksus;
2) sihtasutus või selle allüksus;
3) mittetulundusühing või selle allüksus;
4) füüsilisest isikust ettevõtja.
(2) Jälitusasutuse ülesannete täitmiseks vajaliku isiku teesklemiseks tehakse siseministri avalduse alusel vastav kanne äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Kanne kustutatakse teesklemisvajaduse lõppemisel siseministri avalduse alusel üldises korras.
(3) Siseminister esitab isiku registrisse kandmise avalduse Politseiameti peadirektori, Keskkriminaalpolitsei politseidirektori või Kaitsepolitseiameti peadirektori põhistatud taotlusel. Taotluses näidatakse:
1) isiku teesklemise vajadus;
2) teeseldava isiku liik;
3) isiku teesklemise kulud;
4) isiku teesklemise kestus;
5) andmed, mis kantakse äriregistri äritoimikusse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (sealhulgas kandeavaldus).
(4) Organi teesklemise jälitustegevuse eesmärgil otsustab siseminister käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud asjaolude alusel.
(5) Teeseldud isiku või organi nimel tehtud tehing loetakse jälitusasutuse tehtud tehinguks.
(6) Jälitusasutuse juht esitab iga kuue kuu järel Siseministeeriumile ülevaate jälitusasutuse poolt teeseldud isikute ja organite tegevuse kohta registrisse kandmisest alates.»;
12) paragrahvi 8 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Kui väljaspool kriminaalmenetlust teostatava jälitustegevuse tulemusena kogutud teabest ilmnevad kuriteo tunnused, alustab jälitusasutus kriminaalmenetlust või edastab teabe kriminaalmenetluse alustamiseks pädevale uurimisasutusele.»;
13) paragrahvi 9 lõike 1 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«1) vajadus koguda tõendeid kriminaalmenetluses;
2) kahtlustatava või süüdistatava kõrvalehoidumine kriminaalmenetlusest või süüdimõistetu kõrvalehoidumine kriminaalkaristuse täitmisest;
3) vajadus koguda teavet kuritegude ärahoidmiseks ja tõkestamiseks;»;
14) paragrahvi 9 lõike 1 punktis 6 asendatakse sõna «lubamise» sõnadega «lubamine tööle jälitusasutusse või»;
15) paragrahvi 9 lõike 1 punkti 61 täiendatakse sõnadega «, välja arvatud juhul, kui isikul on juba enne ametikohajärgne juurdepääs riigisaladusele»;
16) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
«8) vajadus täita välislepingutest ja rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevaid kohustusi.»;
17) paragrahvi 9 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
18) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«1) uurimisasutuse taotlus või prokuratuuri korraldus kriminaalmenetluses;»;
19) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
20) paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse sõnad «1. lõike punktides 1 ja 2 nimetatud taotlus või ettepanek» sõnadega «1. lõikes nimetatud taotlus, korraldus või päring»;
21) paragrahvi 101 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«1) otsuse tegija ametinimetuse ja nime, otsuse tegemise kuupäeva ja jälitustoimiku numbri;»;
22) paragrahvi 101 lõike 1 punktid 4–6 ja lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
23) paragrahvi 101 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
«(4) Jälitusmenetluse alustamise korral käesoleva seaduse § 9 1. lõike punktides 1–3 nimetatud ajenditel saadetakse prokuratuurile kirjalik teade, milles on nimetatud jälitustoimiku number ja avamise kuupäev.»;
24) paragrahvi 102 lõikes 1 asendatakse sõnad «ülesande, taotluse, ettepaneku või päringu» sõnadega «taotluse, korralduse või päringu»;
25) paragrahvi 102 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad «teistes seadustes ettenähtud korras» sõnadega «isiku põhiseaduslikke õigusi vähem riivaval viisil»;
26) paragrahvi 102 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja sõnad «otsuse nimetuse,»;
27) paragrahv 103 tunnistatakse kehtetuks;
28) paragrahv 104 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 104. Jälitustoimiku pidamise kord
(1) Jälitustoimikus säilitatakse jälitusmenetluse käigus kogutud teave.
(2) Jälitustoimiku pidamise ja jälitustoiminguga kogutud andemetega tutvustamise korra kehtestab siseminister määrusega.
(3) Jälitustoimik lõpetatakse jälitusmenetluse lõpetamise otsusega käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud alusel.»;
29) paragrahvi 11 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna «andmed» sõnadega «kogutud teave»;
30) paragrahvi 11 lõike 2 punktis 5 asendatakse sõna «kohtuotsus» sõnaga «kohtulahend»;
31) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
«9) pärast käesoleva seaduse § 9 1. lõike punktis 8 nimetatud kohustuse täitmist.»;
32) paragrahvi 11 lõikes 3 asendatakse sõnad «, kui selle alustamise otsuse vastu protestib jälitustegevuse üle järelevalvet teostav prokurör» sõnadega «selle üle järelevalvet teostava prokuratuuri korraldusel»;
33) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
«(4) Käesoleva seaduse paragrahvi 9 1. lõike punktides 1–3 nimetatud ajenditel alustatud jälitusmenetluse lõpetamise kohta saadetakse prokuratuurile kirjalik teade, milles on nimetatud jälitustoimiku number ja lõpetamise kuupäev.»;
34) paragrahv 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 12. Jälitustoimingud
(1) Jälitusasutusel on õigus teostada järgmisi jälitustoiminguid:
1) andmete varjatud kogumine jälitustegevuses osalevate ja sellesse käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud korras kaasatud isikute poolt;
2) võrdlusmaterjali varjatud kogumine ning dokumentide ja esemete varjatud vaatlus ning esmauuringud;
3) varjatud jälgimine, objekti varjatud läbivaatus ja asendamine;
4) isikusamasuse varjatud tuvastamine;
5) telekommunikatsioonivõrgu kaudu edastatavate sõnumite edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi ning edastaja või vastuvõtja isikuandmete ja asukoha kohta andmete kogumine.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule on Politseiametil ja Kaitsepolitseiametil kuritegude kohtueelses menetluses õigus teostada kriminaalmenetluse seadustiku 3. peatüki 8. jaos sätestatud kohtu luba nõudvaid jälitustoiminguid.
(3) Justiitsministeeriumi vanglate osakonnal on kinnipidamiskohas kuriteo ärahoidmiseks või tõkestamiseks õigus lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule teostada kinnipidamiskohtades järgmisi jälitustoiminguid:
1) eelvangistuses peetava või vangistust kandva kinnipeetava postisaadetiste varjatud läbivaatust;
2) eelvangistuses peetava või vangistust kandva kinnipeetava telekommunikatsioonivõrgu kaudu edastatavate sõnumite või muu teabe salajast pealtkuulamist, -vaatamist või salvestamist.
(4) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 5 ja 3. lõike punktis 1 nimetatud toimingud teostatakse kooskõlas telekommunikatsiooniseaduse (RT I 2000, 18, 116; 78, 495; 2001, 23, 125; 53, 310; 2002, 47, 297; 61, 375; 63, 387; 99, 580; 2003, 23, 136; 88, 594; 2004, 30, 207 ja 208) vastavate sätetega.»;
35) paragrahvid 121 ja 13 tunnistatakse kehtetuks;
36) paragrahv 131 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 131. Kohtu luba jälitustoimingu teostamiseks kinnipidamiskohas
(1) Justiitsministeeriumi vanglate osakonna juht või tema kohuseid täitev isik esitab põhjendatud kirjaliku taotluse kinnipidamiskoha asukohajärgsele halduskohtule käesoleva seaduse § 12 3. lõikes nimetatud jälitustoimingute teostamise või alustatud jälitusmenetluse jätkamise lubamiseks.
(2) Edasilükkamatutel juhtudel võib Justiitsministeeriumi vanglate osakonna juht või tema käskkirjaga volitatud ametnik anda kirjaliku korralduse käesoleva seaduse § 12 3. lõikes loetletud jälitustoiminguteks ilma kohtuniku loata. Justiitsministeeriumi vanglate osakonna juht või tema käskkirjaga volitatud ametnik saadab korralduse andmise kohta kirjaliku teate prokuratuurile ja teavitab sellest hiljemalt järgmisel tööpäeval halduskohut, taotledes halduskohtult jälitustoimingu õigustatuks tunnistamist või vajaduse korral luba jälitustoimingut jätkata.
(3) Kohtunik vaatab esitatud taotluse viivitamata läbi ja annab loa või keeldub põhjendatult selle andmisest. Kohtuniku luba või loa andmisest keeldumine vormistatakse määrusena.
(4) Kui kohtunik ei tunnista jälitustoimingut õigustatuks või ei anna luba selle jätkamiseks, on Justiitsministeeriumi vanglate osakonna juht või tema käskkirjaga volitatud ametnik kohustatud viivitamata andma korralduse selle jälitustoimingu lõpetamiseks.
(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud loa jälitustoimingu tegemiseks võib halduskohus anda kuni üheks aastaks ja pikendada seda iga kord kuni aastaks.
(6) Loa kehtivus lõpeb enne tähtaega, kui jälitusmenetlus lõpetatakse käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud tingimustel ja korras või kui kohtunik tühistab põhjendatult loa või kui Justiitsministeeriumi vanglate osakonna juht või tema käskkirjaga volitatud ametnik otsustab jälitustoimingu lõpetada.»;
37) paragrahvi 16 lõiked 1–3, 5 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;
38) paragrahvi 16 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(4) Jälitusteabe kasutamine tõendina kriminaalasjas ei tohi kaasa tuua jälitustegevuse salajaste andmete ning jälitustegevuses osalenud ja sellesse kaasatud isikute avalikustamist ilma nende nõusolekuta.»;
39) paragrahv 162 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 162. Jälitustoimikute ja jälitustoiminguga kogutud teabetalletuste hävitamine
(1) Jälitustoimikud, mis on lõpetatud käesoleva seaduse § 11 2. lõike punkti 3 alusel, tuleb pärast nende lõpetamist hävitada. Muud jälitustoimikud hävitatakse pärast säilitustähtaja möödumist.
(2) Kui jälitustoimingus tehtud teabetalletust ei ole vaja säilitada, võib jälitustoimingule allutatud isik või muu isik, kelle perekonna- või eraelu puutumatust on jälitustoiminguga riivatud, pärast jälitusmenetluse lõpetamist taotleda selle hävitamist.
(3) Hävitamisele kuuluvad jälitustoimikud ja jälitustoiminguga kogutud teabetalletused hävitab komisjon, mille moodustab jälitusasutuse juht. Jälitustoimiku ja jälitustoiminguga kogutud teabetalletuse hävitamise kohta koostab komisjon akti, kuhu märgitakse hävitatud jälitustoimiku number või teave hävitatud teabetalletuse kohta ja hävitamise põhjus.»;
40) paragrahv 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 17. Jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamine
(1) Jälitustoimingu teinud asutus teatab käesoleva seaduse § 12 1. ja 3. lõikes nimetatud jälitustoimingust viivitamata isikule, kelle suhtes on toiming tehtud, ning isikule, kelle perekonna- või eraelu puutumatust on jälitustoiminguga riivatud. Jälitusasutuse juhi või tema poolt volitatud ametniku kirjaliku põhjendatud otsuse alusel võib kuni vastava aluse äralangemiseni jätta jälitustoimingust teatamata, kui see võib:
1) kahjustada teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi;
2) seada ohtu jälitustegevusse kaasatud isiku õiguse hoida koostöö saladuses;
3) seada ohtu jälitusasutuse töötaja, jälitustegevusse kaasatud isiku või jälitustegevuses osalenud muu isiku ja nende lähikondsete elu, tervise, au ja väärikuse ning vara;
4) kahjustada jälitustegevust või kriminaalmenetlust või soodustada kuritegevust.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isiku soovil võimaldatakse tal tutvuda tema kohta kogutud jälitustoimingu materjaliga ja jälituse tulemusena saadud foto, filmi, heli- või videosalvestisega või muu teabetalletusega. Jälitusasutuse juhi või tema poolt volitatud ametniku kirjaliku põhjendatud otsuse alusel võib kuni vastava aluse äralangemiseni jätta tutvustamata andmed:
1) teiste isikute eraelu kohta;
2) mille tutvustamine võib kahjustada teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi;
3) mis sisaldavad riigisaladusi või teise isiku seadusega kaitstud saladusi;
4) mille tutvustamine võib seada ohtu jälitustegevusse kaasatud isiku õiguse hoida koostöö saladuses;
5) mille tutvustamine võib seada ohtu jälitusasutuse töötaja, jälitustegevusse kaasatud isiku või jälitustegevuses osalenud muu isiku ja nende lähikondsete elu, tervise, au ja väärikuse ning vara;
6) mille tutvustamine võib kahjustada kriminaalmenetlust ja soodustada kuritegevust;
7) mida ei ole võimalik eraldada ja esitada selliselt, et neist ei ilmneks andmed, mis on loetletud käesoleva lõike punktides 1 kuni 6.»;
41) paragrahv 171 tunnistatakse kehtetuks;
42) paragrahvi 172 lõikes 1 asendatakse arvud «171 1.» arvudega «17 2.»;
43) paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 18. Vaie ja kaebus jälitusasutuse tegevuse peale
(1) Igaüks võib esitada jälitusasutuse juhile või jälitusasutuse kõrgemalseisvale asutusele vaide või prokuratuurile kaebuse jälitusasutuse tegevuse peale jälitustoimingute teostamisel.
(2) Igaühel on õigus seaduses ettenähtud korras pöörduda kohtusse, kui jälitustoiminguga on rikutud tema õigusi ja vabadusi.»;
44) paragrahvi 19 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Järelevalvet uurimisasutuseks oleva jälitusasutuse poolt käesoleva seaduse § 9 1. lõike punktides 1–3 nimetatud ajenditel alustatud jälitusmenetluse üle teostab prokuratuur.»;
45) paragrahvi 19 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
46) paragrahvi 19 lõikes 4 asendatakse sõnad «§ 12 2. lõikes nimetatud jälituse erandtoimingute» sõnadega «§ 12 2. ja 3. lõikes sätestatud kohtu luba nõudvate jälitustoimingute»;
47) paragrahvi 19 lõikes 41 asendatakse sõna «eritoimingute» sõnadega «§ 12 1. ja 2. lõikes sätestatud kohtu luba mittenõudvate jälitustoimingute».
§ 6. Karistusseadustikus (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Ǥ 7. Karistusseaduse isikuline kehtivus
(1) Eesti karistusseadus kehtib väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eestis karistusseaduse järgi kuritegu, kui teo toimepanemise kohas on selline tegu karistatav või seal ei kehti ükski karistusõigus ning:
1) tegu on toime pandud Eesti kodaniku või Eestis registreeritud juriidilise isiku vastu või
2) teo toimepanija oli teo toimepanemise ajal Eesti kodanik või sai selleks pärast teo toimepanemist või välismaalane, kes on Eestis kinni peetud ja keda ei anta välja.
(2) Eesti karistusseadus kehtib väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eestis karistusseaduse järgi kuritegu ja mille toimepanija on teenistuskohustusi täitev kaitseväelane.»;
2) paragrahvi 87 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Noortekodusse või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutatakse noorem kui kaheksateistaastane isik kuni kaheks aastaks, arvestades õppeaasta lõpuga. Kohus võib noortekodus või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibimise tähtaega pikendada kuni ühe aasta võrra, arvestades õppeaasta lõpuga.»;
3) paragrahvid 151–153 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 151. Sotsiaalse vaenu õhutamine
(1) Tegevuse eest, millega avalikult on kutsutud üles vihkamisele või vägivallale seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste veendumuste, varalise või sotsiaalse seisundiga, – karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:
1) vähemalt teist korda või
2) kui sellega on tekitatud oluline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või avalikele huvidele, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
§ 152. Võrdõiguslikkuse rikkumine
(1) Inimese õiguste ebaseadusliku piiramise või inimesele ebaseaduslike eeliste andmise eest tema rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste veendumuste, varalise või sotsiaalse seisundi alusel – karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:
1) vähemalt teist korda või
2) kui sellega on tekitatud oluline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või avalikele huvidele, – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
§ 153. Diskrimineerimine pärilikkusriskide alusel
(1) Inimese õiguste ebaseadusliku piiramise või inimesele ebaseaduslike eeliste andmise eest tema pärilikkusriskide alusel – karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:
1) vähemalt teist korda või
2) kui sellega on tekitatud oluline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või avalikele huvidele, – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.»;
4) paragrahv 310 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 310. Ebaseaduslik süüdistuse esitamine
Prokuröri poolt teadvalt süütule isikule süüdistuse esitamise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.»;
5) paragrahv 315 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 315. Ebaseaduslik jälitustegevus
Ebaseadusliku jälitustoimingu eest või jälitustoiminguga kogutud teabe ebaseadusliku varjamise või hävitamise eest, kui selle pani toime isik, kellel oli jälitustegevuseks seadusest tulenev õigus, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega»;
6) paragrahv 316 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 316. Tõendi kõrvaldamine ja kunstlik loomine
Tõendi kõrvaldamise või kunstliku loomise eest eesmärgiga takistada kuriteona karistatava teo olemasolu või selle puudumise või muude tõendamiseseme asjaolude tuvastamist – karistatakse rahalise karistuse või ühe- kuni viieaastase vangistusega.»
§ 7. Kohtute seaduse (RT I 2002, 64, 390; 2003, 21, 121; 2003, 90, 601; 2004, 27, 176) § 9 lõiget 3 ja § 18 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
«Kohus võib vajaduse korral pidada kohtuistungit väljaspool kohtu asukohta.»
§ 8. Korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145; 2001, 58, 357; 2002, 53, 336; 63, 387; 2003, 18, 108; RT III 2003, 2, 16; RT I 2003, 51, 349; 88, 591) §-s 14 tehakse järgmised muudatused:
1) lõikes 2 asendatakse sõnad «riigi peaprokurör ja riigiprokurörid» sõnadega «riigi peaprokurör, juhtivad riigiprokurörid ja juhtivprokurörid»;
2) lõikest 6 jäetakse välja sõna «vanemprokurörid».
§ 9. Kriminaalmenetluse seadustikus (RT I 2003, 27, 166; 83, 558; 88, 590) tehakse järgmised muudatused:
1) seadustiku kogu tekstis asendatakse sõna «sünniaeg» sõnadega «isikukood või selle puudumisel sünniaeg» vastavas käändes;
2) paragrahvi 16 lõikest 2 jäetakse välja sõnad «ning nende esindajad»;
3) paragrahvi 24 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(4) Eeluurimiskohtuniku ülesandeid täidab selle maa- või linnakohtu eeluurimiskohtunik, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Kui kuriteo toimepanemise kohta ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata, täidab eeluurimiskohtuniku ülesandeid menetlustoimingu tegemise koha järgse maa- või linnakohtu eeluurimiskohtunik. Jälitustoiminguks annab eeluurimiskohtunikuna loa Tallinna Linnakohtu esimees või tema määratud kohtunik.»;
4) paragrahvi 30 lõikes 1 ja § 213 lõikes 1 asendatakse sõnad «tagab kohtueelse menetluse» sõnadega «juhib kohtueelset menetlust, tagades selle»;
5) paragrahvi 31 lõikes 2 asendatakse sõnad «ning reisil viibiva merelaeva või õhusõiduki kapten» sõnadega «reisil viibiva merelaeva või õhusõiduki kapten ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla»;
6) paragrahvi 31 lõikest 3 jäetakse välja sõnad «ja asja asitõendiks tunnistamine»;
7) paragrahvi 35 lõiget 1 täiendatakse sõnadega «või isik, kellega on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe»;
8) paragrahvi 38 lõikes 3 asendatakse sõna «tsiviilhagi» sõnadega «tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes»;
9) paragrahvi 43 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna «sõlmimisest» sõnadega «või menetleja juurde kutsumisest»;
10) paragrahvi 45 lõikes 3 asendatakse sõnad «§ 224 lõikes 1» sõnadega «§ 223 lõikes 3»;
11) paragrahvi 45 lõikes 6 ja § 47 lõike 1 punktis 7 asendatakse sõnad «kohtueelse uurimise lõpuleviimisel» sõnadega «kohtueelse menetluse lõpuleviimisel»;
12) paragrahvi 47 lõike 1 punktist 7 jäetakse välja sõnad «kahtlustatavaks tunnistamise määrusega»;
13) paragrahvi 49 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«2) on samas kriminaalasjas eeluurimiskohtunikuna teinud käesoleva seadustiku §-s 132, 134, 135 või 137 nimetatud kohtumääruse, välja arvatud kriminaalasja arutamisel kokkuleppe- ja käskmenetluses;»;
14) paragrahvi 68 lõigetes 1 ja 3 asendatakse sõna «ütlusi» sõnaga «ütlust»;
15) paragrahvi 68 lõikes 2 asendatakse sõna «ütluste» sõnaga «ütluse»;
16) paragrahvi 68 lõikes 5 asendatakse sõna «ütlused» sõnaga «ütlus»;
17) paragrahvi 69 tekstis asendatakse sõna «ütluste» sõnaga «ütluse»;
18) paragrahvi 69 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
«Kahtlustatava või süüdistatava nõusolekut ei ole vaja anonüümse tunnistaja telefonitsi kaugülekuulamiseks.»;
19) paragrahvi 74 lõikes 2 asendatakse sõnad «lisa- või kordusülekuulamisel» sõnadega «täiend- või kordusülekuulamisel»;
20) paragrahvi 74 lõikes 3 asendatakse vigane sõna «õppeastuse» sõnaga «õppeasutuse»;
21) paragrahvi 76 lõike 1 punktid 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«2) kahtlustatava perekonnaseis;
3) selle kuriteo asjaolud, mille toimepanemises isikut kahtlustatakse, ning kuriteo kvalifikatsioon karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi;
4) kahtlustatava ütlused.»;
22) paragrahvi 86 lõikes 2 asendatakse sõnad «asitõendiks tunnistatud» sõnadega «asitõendiks olevat»;
23) paragrahvi 88 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
«5) muid kriminaalasja tõendamiseseme asjaolusid.»;
24) paragrahvi 88 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu «kohtuarst või» sõnadega «tervishoiutöötaja või muu»;
25) paragrahvi 88 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Isiku läbivaatusel on lubatud võtta temalt proove ja ekspertiisimaterjali. Proove ja ekspertiisimaterjali võttes järgitakse käesoleva seadustiku §-s 100 sätestatut.»;
26) paragrahvi 89 lõikes 1 asendatakse sõnad «prokuratuuri määruse alusel ja eeluurimiskohtuniku loal või kohtumäärusega» sõnadega «prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel.»;
27) paragrahvi 90 punktis 2 asendatakse sõnad «läbivaatuse objekti» sõnaga «läbivaatusobjekti»;
28) paragrahvi 91 lõike 2 teises lauses, § 141 lõikes 1, § 142 lõigetes 2, 8 ja 9 ning § 217 lõikes 5 asendatakse sõnad «prokuratuuri määruse alusel ja eeluurimiskohtuniku loal või kohtumääruse alusel» sõnadega «prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel»;
29) paragrahvi 96 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad «teisest kriminaalmenetluse subjektist» sõnadega «menetlusosalisest või uurimisasutuse ametnikust, kelle menetluses on kriminaalasi»;
30) paragrahvides 99 ja 101 asendatakse sõna «võrdlusmaterjal» sõnaga «ekspertiisimaterjal» vastavas käändes;
31) paragrahvi 100 lõikes 1 asendatakse sõnad «võrdlusjälgi ja -proove» sõnadega «võrdlusjälgi ja proove»;
32) paragrahvi 101 punktis 1 asendatakse sõnad «võrdlusjälgede või -proovide» sõnadega «võrdlusjälgede ja proovide»;
33) paragrahvi 100 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna «isik» sõnadega «kahtlustatav või süüdistatav»;
34) paragrahvi 102 pealkirjas asendatakse sõna «meditsiiniasutusse» sõnaga «raviasutusse»;
35) paragrahvi 102 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Kahtlustatav või süüdistatav paigutatakse raviasutusse prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel.»;
03.04.2020 8:00
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „raviasutusse“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel.
36) paragrahv 105 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Ǥ 105. Ekspertiisi korraldamine
(1) Ekspertiis korraldatakse tõendamisvajadusest lähtudes menetleja määruse alusel.
(2) Menetleja ei või keelduda kahtlustatava, süüdistatava või kaitsja, kannatanu või tsiviilkostja taotletavat ekspertiisi määramast, kui asjaolul, mille tuvastamist ekspertiisiga taotletakse, võib olla olulist tähtsust kriminaalasja lahendamisel.»;
37) paragrahvi 106 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad «lisa- või kordusekspertiis» sõnadega «täiend- või kordusekspertiis»;
38) paragrahvi 112 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
«Käesoleva seadustiku §-des 115 ja 117 nimetatud jälitustoimingutega võib tõendeid koguda menetlust juhtiva prokuröri loal.»;
39) paragrahvi 114 lõikes 1 asendatakse sõnad «Politseiameti, Keskkriminaalpolitsei või Kaitsepolitseiameti juhi või tema määratud ametniku» sõnadega «menetlust juhtiva prokuröri»;
40) paragrahvi 114 lõikes 2 asendatakse sõnad «jälitust korraldava asutuse juhi või tema kohustusi täitva isiku» sõnadega «menetlust juhtiva prokuröri»;
41) paragrahvi 114 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna «jälitustoiminguks» sõnadega «või selleks»;
42) paragrahvi 114 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Teostatud jälitustoimingust teatab prokuratuur viivitamata eeluurimiskohtunikule, kes otsustab jälitustoimingu lubatavuse või jälitustoimingu jätkamiseks loa andmise määrusega.»;
43) paragrahvi 114 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
44) paragrahv 115 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 115. Varjatud jälgimine, objekti varjatud läbivaatus ja asendamine
(1) Varjatud jälgimisel saadud teave vormistatakse jälitusprotokollis. Vajaduse korral teave filmitakse, videosalvestatakse või fotografeeritakse.
(2) Varjatud jälgimise käigus võib asja või muu objekti varjatult läbi vaadata ning vajaduse korral asendada.
(3) Varjatud jälgimisel saadud teabest kantakse jälitusprotokolli kriminaalasja lahendamiseks vajalik osa.»;
45) paragrahvi 116 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
«(4) Posti- või telegraafisaadetise varjatud läbivaatamise käigus võib saadetise asendada.»;
46) paragrahvi 117 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu kaudu edastatavate sõnumite kohta kogutakse andmeid telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt või posti- või telekommunikatsiooniteenuse osutajalt, et teha kindlaks sõnumi edastamise fakt, kestus, viis ja vorm ning edastaja või vastuvõtja isikuandmed ja asukoht.»;
47) paragrahvi 118 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu kaudu edastatavate sõnumite või muu teabe salajasel pealtkuulamisel või -vaatamisel saadud teave salvestatakse ning vormistatakse jälitusprotokollis.»;
48) paragrahv 121 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 121. Jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamine
(1) Jälitustoimingu teinud asutus või tehtud jälitustoimingut taotlenud uurimisasutus teatab jälitustoimingust viivitamata isikule, kelle suhtes on toiming tehtud, ning isikule, kelle perekonna- või eraelu puutumatust on jälitustoiminguga riivatud. Prokuröri loal võib kuni vastava aluse äralangemiseni jätta jälitustoimingust teatamata, kui see võib:
1) kahjustada teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi;
2) seada ohtu jälitustegevusse kaasatud isiku õiguse hoida koostöö saladuses;
3) seada ohtu jälitusasutuse töötaja, jälitustegevusse kaasatud isiku või jälitustegevuses osalenud muu isiku ja nende lähikondsete elu, tervise, au ja väärikuse ning vara;
4) kahjustada kriminaalmenetlust või soodustada kuritegevust.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku soovil võimaldatakse tal tutvuda tema kohta kogutud jälitustoimingu materjaliga ja jälituse tulemusena saadud foto, filmi, heli- või videosalvestisega või muu teabetalletusega. Prokuröri loal võib kuni vastava aluse äralangemiseni jätta tutvustamata andmed:
1) teiste isikute eraelu kohta;
2) mille tutvustamine võib kahjustada teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi;
3) mis sisaldavad riigisaladusi või teise isiku seadusega kaitstud saladusi;
4) mille tutvustamine võib seada ohtu jälitustegevusse kaasatud isiku õiguse hoida koostöö saladuses;
5) mille tutvustamine võib seada ohtu jälitusasutuse töötaja, jälitustegevusse kaasatud isiku või jälitustegevuses osalenud muu isiku ja nende lähikondsete elu, tervise, au ja väärikuse ning vara;
6) mille tutvustamine võib kahjustada kriminaalmenetlust või soodustada kuritegevust;
7) mida ei ole võimalik eraldada ja esitada selliselt, et neist ei ilmneks andmed, mis on loetletud käesoleva lõike punktides 1 kuni 6.»;
49) paragrahvi 122 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Jälitustoimingus tehtud fotot, filmi, heli- või videosalvestist või muud teabetalletust, mis on vajalik kriminaalasja lahendamiseks, säilitatakse kriminaaltoimikus või kriminaalasja juures. Ülejäänud jälitustoimingu materjale säilitatakse jälitustoimikus.
(2) Kui kriminaaltoimikusse lisatud jälitustoimingus tehtud teabetalletust ei ole vaja säilitada, võib jälitustoimingule allutatud isik või muu isik, kelle perekonna- või eraelu puutumatust on jälitustoiminguga riivatud, pärast kohtuotsuse jõustumist taotleda selle teabetalletuse hävitamist.»;
50) paragrahvi 122 lõikes 3 asendatakse sõnad «jälitustoiminguks loa andnud kohtu eeluurimiskohtuniku loal ja juuresolekul» sõnadega «prokuratuuri taotlusel jälitustoiminguks loa andnud kohtu eeluurimiskohtuniku määruse alusel ning prokuröri ja eeluurimiskohtuniku juuresolekul»;
51) paragrahv 124 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 124. Asitõend
(1) Asitõend on kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel.
(2) Kui asitõendina kasutatavat objekti ei ole uurimistoimingu protokollis tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega kirjeldatud, tehakse asitõendi tunnuste talletamiseks selle vaatlus.
(3) Asitõendi võib tagastada omanikule või senisele õiguspärasele valdajale, kui see ei takista kriminaalmenetlust.»;
52) paragrahvi 125 lõikes 6 ja § 126 lõikes 5 asendatakse sõnad «mida ei ole asitõendiks tunnistatud» sõnadega «mis ei ole asitõend»;
53) paragrahvi 126 lõikes 2 asendatakse sõnad «prokuratuuri määruse alusel ja kohtu loal» sõnadega «prokuratuuri taotlusel ja kohtumääruse alusel»;
54) paragrahvi 126 lõikes 4 asendatakse sõnad «eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel kirjalikus menetluses» sõnadega «prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtunik määrusega»;
55) paragrahvi 130 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Kohtueelses menetluses ei või kahtlustatav või süüdistatav olla vahistatud üle kuue kuu. Tähtaja hulka ei arvata välisriigi väljaandmisvahistuses viibitud aega isikul, kelle väljaandmist Eesti Vabariik on taotlenud.»;
56) paragrahvi 130 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
«(31) Kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse korral või kriminaalmenetluses rahvusvahelise koostööga kaasnevatel erandlikel asjaoludel võib eeluurimiskohtunik riigi peaprokuröri taotlusel pikendada vahi all pidamise tähtaega üle kuue kuu.»;
57) paragrahvi 130 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
«(6) Kahtlustatava kaitseväelase, kes ei viibi Eesti Vabariigi territooriumil, võib prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse alusel tema toimetamiseks Eesti Vabariiki vahistada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alustel.»;
58) paragrahvi 131 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(4) Tagaotsitavaks kuulutatud isiku või väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi viibiva kaitseväelasest kahtlustatava vahistamiseks koostab eeluurimiskohtunik vahistamismääruse teda küsitlemata. Hiljemalt ülejärgmisel päeval pärast tagaotsitava tabamist või kaitseväelasest kahtlustatava Eestisse toimetamist viiakse vahistatu küsitlemiseks eeluurimiskohtuniku juurde.»;
59) paragrahvi 132 lõike 1 punktis 3 asendatakse arv «430» arvuga «429»;
60) paragrahvi 134 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Kui vahistamise alus langeb ära enne süüdistusakti kohtusse saatmist käesoleva seadustiku § 226 lõikes 3 sätestatud korras, vabastab eeluurimiskohtunik või prokuratuur vahistatu määrusega.»;
61) paragrahvi 136 täiendatakse pärast sõna «keeldumise» sõnadega «, samuti vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise»;
62) paragrahvi 137 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
«Uue taotluse võib esitada pärast kahe kuu möödumist eelmise taotluse läbivaatamisest.»;
63) paragrahvi 137 lõikes 4 asendatakse sõnad «kui isik on olnud vahistatud kuus kuud» sõnadega «kui isiku vahi all pidamise tähtaega on käesoleva seadustiku § 130 lõikes 4 sätestatud korras pikendatud üle kuue kuu»;
64) paragrahvi 138 lõiget 3, § 139 lõiget 1 ja § 140 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «kannatanu» sõnaga «, tsiviilkostja»;
65) paragrahvi 142 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või tsiviilkostja vara või rahapesu objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises.»;
66) paragrahvi 142 lõike 3 esimest lauset täiendatakse sõnadega «, välja arvatud rahapesu objektiks olevat vara»;
67) paragrahvi 142 lõikes 5 asendatakse sõna «protokolli» sõnaga «määrusele»;
68) paragrahvi 145 lõike 1 punkti 2 täiendatakse enne sõna «kohtumenetluses» sõnadega «käesoleva seadustiku §-s 137 sätestatud korras tehtud ja»;
69) paragrahvi 145 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad «– kuritegu, mille suhtes on kriminaalmenetlust alustatud,» sõnadega «, kriminaalasja number»;
70) paragrahvi 146 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna «kriminaalasja» sõnaga «number»;
71) paragrahvi 151 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõnad «uurimisasutuse ametnik» sõnaga «menetleja»;
72) paragrahvi 152 lõikes 4 asendatakse sõnad «menetlustoimingu tegija» sõnaga «menetleja»;
73) paragrahvi 153 lõike 1 punktid 8 ja 9 muudetakse ja lõiget täiendatakse punktidega 10–12 järgmises sõnastuses:
«8) tõendite loetelu;
9) asitõendite ja salvestiste loetelu ning andmed nende asukoha kohta;
10) andmed konfiskeerimise tagamiseks arestitud objektide kohta;
11) andmed tsiviilhagi ja selle tagamise kohta;
12) andmed kuriteoga saadud vara kohta.»;
74) paragrahvi 154 lõiget 2 täiendatakse uue punktiga 3, muutes järgnevate punktide numeratsiooni:
«3) andmed kuriteoga saadud vara kohta;»;
75) paragrahvid 163–165 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Ǥ 163. Kutse
(1) Kutses märgitakse:
1) kutsutava isiku nimi;
2) kutsuja ametinimetus, nimi ning kontaktandmed;
3) kutsumise põhjus ja kellena isik välja kutsutakse;
4) juriidilise isiku kutsumise korral, kas kutse on seaduslikule esindajale või esindajale;
5) ilmumise kohustuslikkus;
6) ilmumise aeg ja koht;
7) kriminaalasja number;
8) kohustus teatada ilmumata jäämisest ja selle põhjusest;
9) ilmumata jäämise tagajärjed.
(2) Kutse lõpposa sisaldab teatist, mis täidetakse, kui kutse antakse isikule allkirja vastu üle. Teatises märgitakse kutse vastuvõtnud isiku nimi, tema allkiri kutse vastuvõtmise kohta, kutse kättesaamise kuupäev ning kutsutava äraolekul kutse vastuvõtnud isiku kohustus anda kutse kutsutavale esimesel võimalusel üle või teatada kutsujale kutse edastamise võimatusest. Kutse vastuvõtmisest keeldumise kohta teeb kutse kättetoimetaja kutse lõpposas olevale teatisele märke, mida kinnitab oma allkirjaga.
(3) Kui isik kutsutakse menetleja juurde käesoleva seadustiku §-s 164 sätestatud korras, märgitakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teatisele telefoni, faksi või muu sidevahendi number, millel on kutse edastatud.
§ 164. Kutse kättetoimetamise üldkord
(1) Isik kutsutakse uurimisasutusse, prokuratuuri ja kohtusse telefoni, faksi või muu tehnilise sidevahendi kaudu edastatud kutsega.
(2) Kui on alust arvata, et isik hoidub kõrvale menetleja juurde ilmumisest, või kui isik on avaldanud soovi saada kutse kirjalikult, kutsutakse ta uurimisasutusse, prokuratuuri ja kohtusse kirjaliku kutsega.
(3) Kohalviibivatele isikutele uurimisasutuse ametniku, prokuröri või kohtu etteloetud teated võrdsustatakse kutse andmisega allkirja vastu käesoleva seadustiku § 165 lõike 2 mõttes, kui selle kohta tehakse protokolli märge.
(4) Kutse tuleb isikule teatavaks teha või kätte toimetada nii, et talle jääks ilmumiseks piisav ajavaru.
(5) Kutse võib kätte anda iga päev, sõltumata kellaajast.
§ 165. Kirjaliku kutse kättetoimetamise kord
(1) Kirjaliku kutse võib kätte toimetada teatisele antava allkirja vastu, posti teel väljastusteatega tähtkirjana või elektrooniliselt.
(2) Kirjalik kutse antakse täisealisele isikule ning vähemalt neljateistaastasele alaealisele allkirja vastu teatisel. Alla neljateistaastasele või psüühikahäirega inimesele adresseeritud kirjalik kutse antakse tema vanemale või muule seadusjärgsele esindajale või eestkostjale allkirja vastu teatisel. Kui kutset ei olnud võimalik kutsutavale kätte anda, antakse see temaga koos elavale täisealisele perekonnaliikmele allkirja vastu teatisel või saadetakse kutsutavale edastamiseks tema töökohta või õppeasutusse.
(3) Postiga saadetud kutse loetakse isiku poolt kättesaaduks postiasutuse väljastusteates märgitud päevast.
(4) Kutse elektroonilise saatmise korral väljastatakse kutse menetlusdokumendis näidatud või Internetis avaldatud elektronposti aadressil. Kutsele peab olema lisatud digitaalallkiri ja see peab olema kaitstud kolmandate isikute eest. Kutse saatmisel märgitakse, et kutse kättesaamist tuleb elektronpostiga saatja aadressil viivitamata kinnitada. Elektronpostiga saadetud kutse loetakse isiku poolt kättesaaduks kinnitamise päevast. Kui kutse kättesaamist ei kinnitata selle saatmisest alates kolme päeva jooksul, saadetakse kutse väljastusteatega tähtkirjana või antakse kutsutavale allkirja vastu.
(5) Teatis kutse allkirja vastu kättetoimetamise kohta, postiasutuse väljastusteade ning elektronkirja väljatrükk kutse väljastamise kohta ja kinnituse väljatrükk selle kättesaamise kohta lisatakse kriminaaltoimikusse.»;
76) paragrahvi 170 lõikes 3 asendatakse sõnad «protokolli alusel kinni pidada kuni 12 tundi» sõnadega «kinni pidada kuni 12 tundi, mille kohta koostatakse protokoll»;
77) paragrahvi 170 lõikes 4 asendatakse arv «1» arvuga «2» ja sõna «kohtule» sõnaga «menetlejale»;
78) paragrahvi 173 lõikes 2 asendatakse sõna «kohtu» sõnaga «menetleja»;
79) paragrahvis 174 asendatakse sõnad «1 ja 3» arvudega «1–3»;
80) paragrahvi 175 lõike 1 punkti 2 täiendatakse sõnadega «, välja arvatud käesoleva seadustiku § 176 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud»;
81) paragrahvi 175 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad «ekspertiisi tegemisega» sõnadega «ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega»;
82) paragrahvi 175 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõnad «lõike 5 kohaselt kaitsja poolt kaitsealusele» sõnadega «lõike 1 kohaselt kaitsjale»;
83) paragrahvi 175 lõikes 2 asendatakse sõnad «ühele kaitsjale» sõnadega «ühele kaitsjale või esindajale»;
84) paragrahvi 177 senine punkt 4 loetakse punktiks 5 ja paragrahvi täiendatakse uue punktiga 4 järgmises sõnastuses:
«4) riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (RT I 1997, 48, 775; 2001, 47, 260; 2002, 56, 350; 61, 375) alusel makstavad summad kriminaalmenetluses;»;
85) paragrahvi 182 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõna «tsiviilkostja» sõnadega «süüdimõistetu või tsiviilkostja»;
86) paragrahvi 182 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
«(4) Tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral hüvitab tsiviilhagi tagamisest tingitud menetluskulud riik.»;
87) paragrahvi 183 täiendatakse sõnadega «, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti»;
88) paragrahvi 185 lõikes 1 asendatakse vigane sõna «puntides» sõnaga «punktides»;
89) paragrahvi 185 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
«Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik.»;
90) paragrahvi 190 punktis 1 asendatakse sõna «murdosana» sõnadega «kui see ei ole võimalik, siis murdosana»;
91) paragrahvi 190 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
«3) alusetult vahi all viibitud päevade arv, hüvitise saamise põhjendatus ja alused.»;
92) paragrahvi 192 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
«3) kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses on määratud hüvitamisele kulu, mille suurus ei olnud määramise ajal teada.»;
93) paragrahvi 196 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna «surnukeha» sõnaga «laip» vastavas käändes;
94) paragrahvi 198 lõikest 1 jäetakse välja sõnad «alustamisest või»;
95) paragrahvi 199 lõike 1 punkti 4 täiendatakse sõnadega «või juriidilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav on lõppenud»;
96) paragrahvi 199 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«5) samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud kohtulahend või kriminaalmenetluse lõpetamise määrus käesoleva seadustiku §-s 200 sätestatud alusel.»;
97) paragrahvi 199 lõike 3 preambulis asendatakse sõna «alustatakse» sõnaga «jätkatakse»;
98) paragrahvi 199 lõike 3 punktis 2 asendatakse arv «5» arvuga «4»;
99) seadustikku täiendatakse §-ga 2001 järgmises sõnastuses:
«§ 2001. Kriminaalmenetluse lõpetamine kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu
(1) Kui kohtueelses menetluses ei ole kindlaks tehtud isikut, kes on kuriteo toime pannud, ning ei ole võimalik koguda lisatõendeid, lõpetatakse menetlus uurimisasutuse määruse alusel ja prokuratuuri loal või prokuratuuri määrusega. Menetluse võib mõne kahtlustatava või kuriteo suhtes lõpetada ka osaliselt.
(2) Lõikes 1 ettenähtud aluste äralangemise korral uuendatakse menetlus käesoleva seadustiku §-s 193 sätestatud korras.»;
100) paragrahv 202 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 202. Kriminaalmenetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur
(1) Kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.
(2) Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks:
1) tasuda kriminaalmenetluse kulud või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju;
2) maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides;
3) teha 10–240 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemisele kohaldatakse karistusseadustiku § 69 lõigetes 2 ja 5 sätestatut.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud.
(4) Prokuratuuri taotluse lahendab kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja.
(5) Kui kohtunik ei nõustu prokuratuuri esitatud taotlusega, tagastab ta menetluse jätkamiseks kriminaalasja oma määrusega.
(6) Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuur või prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud.
(7) Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Lõpetatud kriminaalmenetluse võib prokuratuur käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud alustel oma määrusega uuendada.»;
101) paragrahv 203 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 203. Kriminaalmenetluse lõpetamine karistuse ebaotstarbekuse tõttu
(1) Kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui:
1) selle kuriteo eest mõistetav karistus oleks tühine, võrreldes kahtlustatavale või süüdistatavale mõne teise kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetava karistusega;
2) selle kuriteo eest karistuse mõistmist ei ole oodata mõistliku aja jooksul ning kui kahtlustatavale või süüdistatavale muu kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetav karistus on piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks ja avaliku menetlushuvi rahuldamiseks.
(2) Prokuratuuri taotluse lahendab kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja.
(3) Kui kohtunik ei nõustu prokuratuuri esitatud taotlusega, tagastab ta menetluse jätkamiseks kriminaalasja oma määrusega.
(4) Kui kriminaalmenetlus oli lõpetatud, arvestades kahtlustatavale või süüdistatavale muu kuriteo eest mõistetud karistust, mis hiljem tühistatakse, võib kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega uuendada.
(5) Kui kriminaalmenetlus oli lõpetatud, arvestades kahtlustatavale või süüdistatavale mõne teise kuriteo eest eeldatavalt mõistetavat karistust, võib kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse uuendada juhul, kui mõistetud karistus ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud eeldustele.
(6) Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada prokuratuur. Lõpetatud kriminaalmenetluse võib prokuratuur käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud alustel oma määrusega uuendada.»;
102) paragrahv 205 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 205. Kriminaalmenetluse lõpetamine seoses isikult tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel saadud abiga
(1) Riigiprokuratuur võib oma määrusega kriminaalmenetluse kahtlustatava või süüdistatava isiku suhtes tema nõusolekul lõpetada, kui kahtlustatav või süüdistatav on oluliselt kaasa aidanud avaliku menetlushuvi seisukohalt tähtsa kuriteo tõendamiseseme asjaolude selgitamisele ja kui ilma selleta oleks selle kuriteo avastamine ja tõendite kogumine olnud välistatud või oluliselt raskendatud. Kriminaalmenetlust ei lõpetata kahtlustatava või süüdistatava suhtes, kes on pannud toime kuriteo, mille eest karistusseadustik näeb kergeima karistusena ette vähemalt kuus aastast vangistust või raskeima karistusena eluaegse vangistuse.
(2) Riigiprokuratuur võib oma määrusega menetluse uuendada, kui kahtlustatav või süüdistatav on loobunud kuriteo tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisele kaasaaitamisest või kui ta kolme aasta jooksul pärast menetluse lõpetamist on pannud toime uue tahtliku kuriteo.»;
103) paragrahvi 207 lõikes 5 asendatakse sõna «lahendamise» sõnadega «rahuldamata jätmise»;
104) paragrahvi 209 pealkirjas asendatakse sõnad «lõpetamise või kuriteo aegumise tõttu» sõnaga «lõpetamisel»;
105) paragrahvi 210 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
«(4) Justiitsministeerium avaldab riikliku kriminaalmenetlusregistri andmete põhjal iga aasta 1. märtsiks aruande eelmise aasta kuritegevuse kohta.
(5) Kuritegevuse statistika vormid, nende täitmise ja avaldamise korra uurimisasutustele, prokuratuurile ja kohtutele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.»;
106) paragrahvi 212 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad «kaitseteenistusalases kuriteos» sõnadega «kaitseteenistusalases kuriteos ja sõjakuriteos»;
107) paragrahvi 212 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
«6) Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla vanglas toimepandud ja kinnipeetava poolt toimepandud kuriteos.»;
108) paragrahvi 213 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad «toimetama menetlustoiminguid» sõnadega «tegema menetlustoiminguid»;
109) paragrahvi 213 täiendatakse lõigetega 5, 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
«(5) Riigi peaprokurör võib anda kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamiseks prokuratuurile ja uurimisasutustele üldiseid juhiseid. Uurimisasutustele suunatud juhis kooskõlastatakse selle uurimisasutuse juhiga, mida juhis puudutab.
(6) Kõrgemalseisev prokurör võib oma määrusega tühistada prokuröri ebaseadusliku või põhjendamatu määruse, korralduse või nõude.
(7) Kui uurimisasutus ei pea prokuratuuri antud korralduse täitmist rahaliste vahendite puudumise tõttu või muul mõjuval põhjusel otstarbekaks, teatab uurimisasutuse juht sellest riigi peaprokurörile, kes otsustab korralduse täitmise, teavitades sellest justiitsministrit.»;
110) paragrahvi 215 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
«(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmata jätnud menetlusosalist, kriminaalmenetluses osalevat muud isikut või menetlusvälist isikut võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel trahvida kohtumääruse alusel kuni kuuekümne miinimumpäevamäära ulatuses. Kahtlustatavat ja süüdistatavat ei trahvita.»;
111) paragrahvi 217 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
«(10) Kahtlustatavana kinnipeetule antakse võimalus teatada kinnipidamisest oma valikul vähemalt ühele oma lähedasele menetleja kaudu. Kui teavitamine kahjustaks kriminaalmenetlust, võib teatamise võimaldamisest prokuratuuri loal keelduda.»;
112) paragrahvi 219 lõikes 1 asendatakse sõna «prokuratuur» sõnaga «uurimisasutus»;
113) paragrahvi 219 lõikes 2 asendatakse sõna «protokoll» sõnadega «akt, mille koopia edastatakse prokuratuurile»;
114) paragrahvi 222 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Kohtueelse menetluse kokkuvõttele lisatakse:
1) karistusregistri väljavõte kahtlustatava andmetega;
2) nende isikute nimi ja elukoht, kes tuleks uurimisasutuse arvates kutsuda kohtuistungile, ning viited kriminaaltoimiku lehtedele, kus on andmed nende isikute osalemise kohta kohtueelses menetluses;
3) kriminaalmenetluse kulude arvestus;
4) andmed kahtlustatava keskmise päevasissetuleku kohta;
5) andmed varalise karistuse arvutamise aluseks olevate asjaolude kohta.»;
115) paragrahvi 223 lõiget 2 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:
«Prokuratuuril on õigus kõrvaldada kriminaaltoimikust kriminaalasja seisukohalt tähtsusetut materjali ja vajaduse korral süstematiseerida kriminaaltoimik uuesti.»;
116) paragrahvi 223 lõikes 3 asendatakse sõnad «esitab ta» sõnadega «annab ta kriminaaltoimiku koopia kaitsjale ja esitab»;
117) paragrahv 224 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Ǥ 224. Kriminaaltoimiku andmine kaitsjale ja esitamine kannatanule ja tsiviilkostjale tutvumiseks
(1) Kriminaaltoimiku koopia antakse kaitsjale allkirja vastu.
(2) Kannatanule või tsiviilkostjale esitab prokuratuur kriminaaltoimiku tutvumiseks tema taotlusel.
(3) Kaitsja, kannatanu või tsiviilkostja taotlusel esitatakse talle tutvumiseks kriminaalasjas tehtud salvestis või asitõend.
(4) Kui kriminaaltoimiku, salvestise või asitõendiga tutvudes ilmselt viivitatakse, määrab prokuratuur tutvumistähtaja.
(5) Kannatanul ja tsiviilkostjal on õigus teha kriminaaltoimiku materjalist väljakirjutusi ning taotleda prokuratuurilt kriminaaltoimiku materjalist tasu eest koopiate tegemist.
(6) Kaitsjale, kannatanule või tsiviilkostjale kriminaaltoimiku, kriminaalasjas tehtud salvestise või asitõendi tutvustamise kohta tehakse märge kriminaaltoimikusse.»;
118) paragrahvi 225 lõikes 1 asendatakse sõna «viie» sõnaga «kümne» ja sõna «kümne» sõnaga «viieteistkümne»;
119) paragrahvi 225 lõikes 3 asendatakse sõnad «taotluse lahendamine» sõnadega «taotluse rahuldamata jätmine»;
120) paragrahvi 226 lõiget 2 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:
«Nimekirja väljavõttes märgitakse vaid kutsutava ees- ja perekonnanimi.»;
121) paragrahvi 226 lõikes 3 asendatakse sõnad «nimekirja koopiad» sõnadega «nimekirja väljavõtted»;
122) paragrahvi 228 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
«(6) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kaebus saabub prokuratuuri pärast süüdistusakti käesoleva seadustiku § 226 lõike 3 kohast kohtusse saatmist, edastatakse see kriminaalasja arutavale kohtule.»;
123) paragrahvi 238 lõike 1 punktidest 1 ja 2 jäetakse välja sõnad «ja menetluse üldkorras jätkamise»;
124) paragrahvi 239 lõike 2 punkti 1 täiendatakse sõnadega «, mille eest karistusseadustik näeb kergeima karistusena ette vähemalt neli aastat vangistust või raskeima karistusena eluaegse vangistuse»;
125) paragrahvi 241 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks kahtlustatavalt või süüdistatavalt ja tema kaitsjalt saadud nõusoleku kohta koostatud protokolli kantakse:
1) protokolli koostamise aeg ja koht;
2) protokolli koostaja ametinimetus ja nimi;
3) kahtlustatava või süüdistatava nimi;
4) märkus selle kohta, et kahtlustatavale või süüdistatavale on selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi;
5) kahtlustatava või süüdistatava ja tema kaitsja nõusolek alustada kokkuleppemenetluse läbirääkimisi.»;
126) paragrahvi 243 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks kannatanult ja tsiviilkostjalt saadud nõusoleku kohta koostatud protokolli kantakse:
1) protokolli koostamise aeg ja koht;
2) protokolli koostaja ametinimetus ja nimi;
3) kahtlustatava või süüdistatava nimi;
4) kannatanu ja tsiviilkostja nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus ning töökoht või õppeasutus;
5) kas kannatanule või tsiviilkostjale on selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi;
6) kannatanu arvamus karistuse liigi ja määra kohta;
7) kannatanu või tsiviilkostja nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamisega.»;
127) paragrahvi 245 lõiget 1 täiendatakse uute punktidega 5 ja 6, muutes järgnevate punktide numeratsiooni:
«5) süüdistatava karistatus;
6) süüdistatavale kohaldatud tõkend ja selle kestus;»;
128) paragrahvi 245 lõikes 5 asendatakse sõna «prokurör» sõnaga «prokuratuur»;
129) paragrahvi 248 lõike 1 punktist 2 ja § 253 punktist 3 jäetakse välja sõnad «ning menetluse üldkorras jätkamise»;
130) paragrahvi 248 lõikest 2 jäetakse välja sõna «üldkorras»;
131) paragrahvi 251 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «kohaldada» sõnaga «põhikaristusena»;
132) paragrahvi 252 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna «karistuse» sõnadega «liigi ja»;
133) paragrahvi 254 lõike 2 punktist 4 ja § 311 punktist 4 jäetakse välja sõnad «kodakondsus, haridus, emakeel»;
134) paragrahvi 254 lõiget 4 täiendatakse uue punktiga 1, muutes järgnevate punktide numeratsiooni:
«1) süüdistatava süüditunnistamine karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi»;
135) paragrahvi 254 lõikest 7 jäetakse välja teine lause;
136) paragrahvi 262 punktis 2 asendatakse sõna «kriminaaltoimiku» sõnaga «süüdistusakti»;
137) paragrahvi 264 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Kohtunik kontrollib, kas alaealise süüdistatava kriminaalasjas on koostatud kohtueelne ettekanne. Kohtuniku korraldusel täiendab kriminaalhooldusametnik kohtueelset ettekannet.»;
138) paragrahvi 268 lõikest 3 jäetakse välja teine lause;
139) paragrahvi 268 lõiget 7 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
«Sel juhul uuendab kohus süüdistatava või kaitsja taotlusel kohtuliku uurimise või kuulutab välja vaheaja.»;
140) paragrahvi 274 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Kui kriminaalmenetlus lõpetatakse alaealise suhtes, kes ei olnud õigusvastase teo toimepanemise ajal oma ea tõttu süüvõimeline või keda saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata, järgitakse vastavalt käesoleva seadustiku § 201 lõiget 1 või 2.»;
141) paragrahvi 290 lõikes 3 asendatakse sõna «alaealisele» sõnadega «alla neljateistaastasele alaealisele»;
142) paragrahvi 290 lõikes 4 asendatakse sõna «alaealine» sõnadega «alla neljateistaastane alaealine»;
143) paragrahvi 291 punkti 2 täiendatakse sõnadega «, välja arvatud ütluste andmisest keeldumise korral käesoleva seadustiku §-s 71 sätestatud alustel»;
144) paragrahvi 291 punktid 3 ja 4 muudetakse ja paragrahvi täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
«3) on raskelt haigestunud, mistõttu ta ei saa kohtuistungile ilmuda;
4) asukohta ei ole suudetud kindlaks teha;
5) ei saa kohtusse ilmuda muu kõrvaldamatu takistuse tõttu.»;
145) paragrahvi 294 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
146) paragrahvi 306 pealkirja täiendatakse sõnadega «ja kohtuotsuse allkirjastamine»;
147) paragrahvi 306 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
«(5) Pärast kohtuotsuse allkirjastamist võib kohus omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel parandada kohtuotsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega, mille koopia saadetakse isikutele, kellele on väljastatud vigase otsuse koopia.»;
148) paragrahvi 314 punkti 5 täiendatakse pärast sõna «äravõetud» sõnadega «või arestitud»;
149) paragrahvi 317 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
«Kohus saadab kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest.»;
150) paragrahvi 319 täiendatakse uue lõikega 5 järgmises sõnastuses, muutes järgnevate lõigete numeratsiooni:
«(5) Kui kohus kriminaalasja lahendamisel tehtud kohtuotsuse resolutiivosas tunnistab kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätab selle kohaldamata, esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, arvates kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamisele järgnevast päevast.»;
151) paragrahvi 321 lõiget 1 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:
«Prokuratuuri ja kaitsja koostatud apellatsioon edastatakse kohtule ka elektrooniliselt.»;
152) paragrahvi 321 lõike 2 punktis 7 asendatakse sõnad «taotleb kohtult kaitsja määramist või loobub kaitsjast» sõnadega «või taotleb kohtult kaitsja määramist»;
153) paragrahvi 337 lõike 2 punktis 1 asendatakse arvud «2–6» arvudega «2–5»;
154) paragrahvi 339 lõike 1 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks ja senine punkt 11 loetakse uueks punktiks 10;
155) paragrahvi 340 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«6) tühistada kohtuotsuse muude käesoleva seadustiku §-des 313 ja 314 sätestatud küsimuste osas.»;
156) paragrahvi 340 lõike 4 preambulis asendatakse sõna «prokuratuuri» sõnadega «prokuratuuri või kannatanu»;
157) paragrahvi 340 lõiget 4 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
«5) tühistada kohtuotsuse muude käesoleva seadustiku §-des 313 ja 314 sätestatud küsimuste osas.»;
158) paragrahvi 341 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna «prokuratuuri» sõnadega «või kannatanu»;
159) paragrahvi 343 lõiked 1 ja 2 loetakse lõigeteks 2 ja 3 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 1 järgmises sõnastuses:
«(1) Pärast kohtuvaidlust teatab ringkonnakohus kohtuotsuse kuulutamise aja või päeva, millal kohtulahend on ringkonnakohtus kohtumenetluse pooltele kättesaadav.»;
160) paragrahvi 344 lõiget 5 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
«Kui kassatsiooni esitab muu isik, on kassatsioonimenetluse pooleks ka selle süüdistatava kaitsja, keda kassatsioon puudutab.»;
161) paragrahvi 369 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Teistmisavaldus edastatakse kohtule ka elektrooniliselt.»;
162) paragrahvi 385 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«7) käesoleva seadustiku §-des 201, 202 ja 203 sätestatud alusel kriminaalmenetluse lõpetamise ja uuendamise määrus;»;
163) paragrahvi 385 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
«61) vahistuse põhjendatuse kontrollimise määrus;»;
164) paragrahvi 391 täiendatakse sõnadega «, välja arvatud käesoleva seadustiku § 389 lõikes 2 sätestatud juhul»;
165) paragrahvi 398 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõnad «perekonnaseis ning ülalpeetavad» sõnaga «emakeel»;
166) paragrahvi 403 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(5) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamise otsustab raviasutuse asukoha järgne kohus määrusega prokuröri ja kaitsja osavõtul.»;
167) paragrahvi 404 teksti täiendatakse pärast sõna «pikendamiseks» sõnadega «alaealise mõjutusvahendite seaduse (RT I 1998, 17, 264; 2002, 82, 479; 90, 521; 2003, 26, 156; 2004, 30, 206) § 6 lõikes 4 sätestatud korras»;
168) seadustikku täiendatakse paragrahviga 4081 järgmises sõnastuses:
«§ 4081. Jõustunud kohtuotsuse ja -määruse avalikustamine
(1) Jõustunud kohtuotsus ja jõustunud kohtumäärus, millega menetlus lõpetatakse, avalikustatakse Internetis kohtu veebilehel.
(2) Avaldatud kohtulahendis ei avalikustata isiku isikukoodi, sünniaega ega elukohta.
(3) Kohus asendab omaalgatuslikult või andmesubjekti taotlusel kohtulahendis isiku nime initsiaalide või tähemärgiga, kui kohtulahend sisaldab eraelulisi või delikaatseid isikuandmeid või kui kohtulahendi isikuandmetega avalikustamine võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohtulahend võimaldab isiku tuvastamist ka ilma isikuandmeteta, avalikustab kohus omaalgatuslikult või andmesubjekti taotlusel ainult lahendi resolutiiv- või lõpposa või jätab kohtulahendi tervikuna avalikustamata.
(5) Kohus avalikustab omaalgatuslikult või huvitatud isiku taotlusel ainult kohtulahendi resolutiiv- või lõpposa, kui kohtulahend sisaldab teavet, mille suhtes kehtib seadusega ettenähtud muu juurdepääsupiirang.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3, 4 ja 5 nimetatud taotlus esitatakse kohtule enne kohtulahendi tegemist. Kohus lahendab taotluse määrusega. Määruse peale, millega keelduti taotluse rahuldamisest, võib taotleja esitada määruskaebuse.»;
169) paragrahv 417 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 417. Rahalise karistuse täitmisele pööramine
(1) Kohtuotsus rahalise karistuse mõistmise kohta loetakse täidetuks ja otsust täitmisele ei pöörata, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul kohtu arvelduskontole.
(2) Kui rahalist karistust ei ole lõikes 1 ettenähtud tähtpäevaks tasutud, saadetakse kohtuotsus või -määrus rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta kohtutäiturile.
(3) Kui kohtutäitur on maa- või linnakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale.
(4) Rahalise karistuse või varalise karistuse osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asenduskaristuse pikkuse määramisel võrdeliselt tasutud summa suurusega. Asenduskaristuse mõistmise või süüdimõistetu varale sissenõude pööramise lahendab täitmiskohtunik käesoleva seadustiku § 432 lõigetes 1 ja 3 sätestatud korras. Määruse koopia saadetakse menetlusosalistele, keda see puudutab, ja kohtutäiturile.»;
170) paragrahvi 419 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
«(4) Käesoleva seadustiku § 202 lõike 2 punktis 3 nimetatud üldkasuliku töö rakendamisel järgitakse käesolevas paragrahvis sätestatut. Kui isik hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, esitab kriminaalhooldaja prokuratuurile viivitamatult ettekande kohustuste täitmata jätmise kohta.
(5) Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve korra kehtestab justiitsminister määrusega.»;
171) seadustikku täiendatakse §-ga 4211 järgmises sõnastuses:
«§ 4211. Konfiskeeritud vara ja riigi omandisse läinud asitõendite üleandmise kord
(1) Kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, saadetakse konfiskeeritud vara ja riigi omandisse läinud asitõendeid käsitleva kohtuotsuse või määruse ja menetlusdokumendi koopia konfiskeeritud vara ja riigi omandisse läinud asitõendite asukoha järgsele maavalitsusele.
(2) Konfiskeeritud vara võõrandamise ja hävitamise kulud tasub süüdimõistetu.
(3) Konfiskeeritud vara ja riigi omandisse läinud asitõendite üleandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.»;
172) paragrahvis 424 asendatakse sõnad «pikendada rahalise karistuse tasumise» sõnadega «pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise»;
173) paragrahvi 427 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
«(4) Kui pärast kriminaalmenetluse lõpetamist ning isikule käesoleva seadustiku § 202 lõikes 2 sätestatud alustel kohustuste panemist ilmnevad asjaolud, mis oluliselt raskendavad kohustuste täitmist, võib prokuratuur või kohus isikule määratud kohustust tema nõusolekul määrusega muuta või ta kohustustest vabastada.»;
174) paragrahvi 435 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Kui Eesti karistusseadustikku kohaldatakse väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimepandud kuriteo suhtes, tuleb sellest viivitamata teatada Riigiprokuratuurile, kes alustab kriminaalmenetlust või kontrollib kriminaalmenetluse alustamise seaduslikkust ja põhjendatust.»;
175) paragrahvi 451 lõikes 5 asendatakse sõnad «Riigiprokuratuurile, kes otsustab välisriigilt kriminaalmenetluse ülevõtmise taotluse esitamise» sõnadega «Justiitsministeeriumile, kes teavitab sellest taotlevat riiki»;
176) paragrahvi 452 lõikest 7 jäetakse välja sõnad «ja otsus saadetakse Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse ülevõtmise otsustamiseks»;
177) paragrahvi 475 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõna «täitva» sõnaga «taotleva»;
178) paragrahvi 477 lõikest 2 jäetakse välja teine lause;
179) paragrahvi 477 lõigetest 2 ja 3 jäetakse välja sõnad «või alaline elanik» vastavas käändes;
180) paragrahvi 478 pealkirjast jäetakse välja sõnad «Riigiprokuratuuris ja»;
181) paragrahvi 478 lõiked 2 ja 3 loetakse lõigeteks 3 ja 4 ning paragrahvi täiendatakse uue lõikega 2 järgmises sõnastuses:
«(2) Vangistusega karistatud isiku ülevõtmise või ülevõtmisest keeldumise otsustab justiitsminister.»;
182) paragrahvi 482 lõikes 4 asendatakse sõnad «Riigiprokuröri» sõnadega «Karistatud isiku ja riigiprokuröri».
§ 10. Kaubandusliku meresõidu koodeksi (RT 1991, 46–48, 577; RT I 1993, 65, 923; 1995, 54, 887; 1996, 78, 1380; 1997, 77, 1315; 1998, 2, 47; 23, 321; 30, 409; 59, 941; 2000, 35, 221; 2001, 21, 114; 93, 565; 2002, 1, 1; 55, 345; 2003, 88, 594; 2004, 24, 164; 30, 208) § 73 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 73. Kui reisis oleval laeval leiab aset tegu, millele kohaldatakse Eesti karistusseadustikku, täidab kapten uurimisasutuse funktsioone, juhindudes sealjuures Eesti kriminaalmenetluse seadustiku sätteist ning reisis olevatel merelaevadel uurimise teostamise juhendist.
Kaptenil on õigus pidada kinni kuriteo toimepanemises kahtlustatavat isikut kuni tema üleandmiseni vastavatele täidesaatva võimu asutustele esimeses Eesti sadamas, kuhu laev jõuab, toimetada vaatlust, läbiotsimist ja ülekuulamist kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras. Vajaduse korral võib kapten saata selle isiku ja kriminaalasja materjalid Eestisse teise Eestis registreeritud laevaga.
Kui laeval Eesti sadamas oleku ajal leiab aset tegu, millele kohaldatakse Eesti karistusseadustikku, on kapten kohustatud selle teo toimepannud isiku üle andma kohalikele võimudele.»
§ 11. Liiklusseaduse (RT I 2001, 3, 6; 2002, 90, 521; 92, 531; 105, 613; 110, 654 ja 655; 2003, 26, 156; 32, õiend; 78, 522; 2004, 30, 208) § 71 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja sõnad «eri- või erandtoimingu» ja sõna «jälitusametkonna» asendatakse sõnaga «jälitusasutuse».
§ 12. Politseiteenistuse seaduses (RT I 1998, 50, 753; 104, 1742; 2000, 10, 57; 28, 167; 2001, 7, 17; 85, 511; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 116; 90, 601) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 211 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:
«(91) Prokuröril on õigus käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel pensioni saada, kui tal on selleks vajalik politseiteenistuse staaž.»;
2) paragrahvi 212 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu «ametikohalt asuti» sõnadega «kuue kuu jooksul»;
3) paragrahvi 212 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
«(31) Teenistusaeg prokurörina pärast 2004. aasta 1. juulit arvatakse politseiteenistuse staaži hulka ja see annab õiguse käesoleva seaduse §-s 211 sätestatud politseiametniku pensionile, kui prokurörina teenistuse ajale eelnenud politseiteenistuse staaž on vähemalt viis aastat.»;
4) paragrahvi 212 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(4) Politseiteenistuse staaži hulka arvatakse teenistusaeg politseiametnikuna ja Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti uurijana või uurimisala juhtivtöötajana alates 1991. aasta 1. märtsist kuni 1994. aasta 1. septembrini sooduskorras kolmekordselt.»;
5) paragrahvi 214 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
«Politseiametniku pensioni saamise õigust omavale prokurörile makstakse politseiametniku pensioni riigieelarve vahenditest Justiitsministeeriumi eelarve kaudu.»;
6) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
«(9) Käesoleva seaduse § 212 lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse isikute suhtes, kes töötavad politseiametnikuna käesoleva redaktsiooni jõustumise ajal või pärast selle jõustumist.»
§ 13. Prokuratuuriseaduses (RT I 1998, 41/42, 625; 110, 812; 1999, 18, 303; 95, 839; 2000, 28, 167; 35, 222; 2001, 53, 315; 2002, 56, 350; 61, 375; 2003, 20, 116; 26, 159; 90, 601; 2004, 7, 40) tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse kogu tekstis asendatakse sõna «abiprokurör» sõnadega «prokuröri abi» vastavas käändes;
2) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid.»;
3) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Riigiprokuratuuri prokurörid on riigi peaprokurör, juhtivad riigiprokurörid, riigiprokurörid ja prokuröri abid.»;
4) paragrahvi 4 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Osakonda kuuluvad riigiprokurörid ja prokuröri abid määrab riigi peaprokurör.»;
5) paragrahvi 52 lõikest 2 jäetakse välja sõna «ringkonnaprokuratuuri»;
6) paragrahv 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 7. Prokuröri abi
(1) Prokuröri abi tegutseb riigi peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri, juhtivprokuröri, riigiprokuröri, vanemprokuröri, eriasjade prokuröri või ringkonnaprokuröri juhendamisel.
(2) Prokuröri abi ei või iseseisvalt täita prokurörile pandud ülesandeid üldkorras kohtusse saadetud kriminaalasjade kohtulikus menetluses.
(3) Prokuröri abi ei või olla prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni liige ega prokuröride distsiplinaarkomisjoni liige.»;
7) paragrahvi 8 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Tööjaotuskava võib muuta üksnes mõjuvatel põhjustel.»;
8) seadust täiendatakse paragrahviga 111 järgmises sõnastuses:
Ǥ 111. Haldusosakond
(1) Haldusfunktsioonide täitmiseks võib prokuratuuris moodustada haldusosakonna, mille moodustamise kinnitab justiitsminister.
(2) Haldusosakonda juhib haldusdirektor.»;
9) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«2) valib kaks ringkonnaprokuratuuri prokuröri ja kaks Riigiprokuratuuri prokuröri distsiplinaarkomisjoni liikmeks.»;
10) paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Riigi peaprokuröriks, juhtivaks riigiprokuröriks, juhtivprokuröriks, riigiprokuröriks, vanemprokuröriks, eriasjade prokuröriks või ringkonnaprokuröriks võib nimetada teovõimelise vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes on omandanud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava kohase hariduse, valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on vajalikud võimed ja isikuomadused.»;
11) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
«(11) Prokuröri abiks võib nimetada teovõimelise vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on kõrgharidus, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on vajalikud võimed ja isikuomadused.»;
12) paragrahvi 15 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Ringkonnaprokuröriks võib nimetada isiku, kes on töötanud ühe aasta prokurörina või kolm aastat kohtunikuna, politseiametnikuna, vandeadvokaadina, vandeadvokaadi vanemabina või muul ametikohal, mis nõuab süvateadmisi karistusõigusest ja -menetlusest.»;
13) paragrahvi 15 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(4) Eriasjade prokuröriks võib nimetada isiku, kes enne ametisse nimetamist töötab prokurörina, välja arvatud prokuröri abina.»;
14) paragrahvi 15 lõikest 6 jäetakse välja sõnad «ning on sooritanud prokurörieksami»;
15) paragrahvi 161 lõikes 3 asendatakse sõna «ringkonnaprokuratuuris» sõnaga «prokuratuuris»;
16) paragrahvi 161 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
«(4) Prokuröri üleviimisel ühest teenistuspiirkonnast teise võib talle alates uude teenistuspiirkonda asumisest kahe kuu jooksul hüvitada seoses elukohavahetusega tekkinud kulutused.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulutuste hüvitamise korra kehtestab justiitsminister määrusega.»;
17) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
«(3) Riigiprokuröri, eriasjade prokuröri, ringkonnaprokuröri ja prokuröri abi asendaja nimetatakse ametisse määratud ajaks asendatava naasmiseni ametikohale või asendatava ametist vabastamiseni. Riigiprokuröri, eriasjade prokuröri, ringkonnaprokuröri või prokuröri abi asendaja võib tema nõusolekul asendamise ajal ja ühe aasta jooksul pärast asendamise lõppu ilma avaliku konkursita nimetada samale või madalamalseisvale vabale prokuröri ametikohale määramata ajaks.»;
18) paragrahvi 18 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
19) paragrahvid 20, 21 ja 23 tunnistatakse kehtetuks;
20) seadust täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses:
«§ 221. Prokuröri puhkus
(1) Prokuröril on õigus saada iga-aastast puhkust.
(2) Puhkuse kestus on prokuröri abil 42 kalendripäeva, prokuröridel 49 kalendripäeva.
(3) Prokuröril ei ole õigust saada avaliku teenistuse seaduses sätestatud lisapuhkust teenistusstaaži eest.
(4) Prokuröride puhkuste ajakava kinnitab Riigiprokuratuuris riigi peaprokurör ja ringkonnaprokuratuuris juhtivprokurör.
(5) Riigi peaprokurör või juhtivprokurör võib töö korraldamise huvidest lähtudes seada piiranguid korraga väljavõetava puhkuse pikkusele ja puhkuse ajale. Ühe katkestamatu puhkuseosa kestus peab sellisel juhul olema vähemalt 14 kalendripäeva, prokuröri nõudmisel 21 kalendripäeva. Teiste puhkuseosade kestus võib olla lühem.»;
21) seadust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses:
Ǥ 231. Ergutuse kohaldamine
Prokurörile kohaldab ergutusi riigi peaprokurör.»;
22) paragrahv 29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Ǥ 29. Juhendamiskohustus
(1) Prokurör on kohustatud riigi peaprokuröri või juhtivprokuröri korraldusel juhendama praktikanti.
(2) Prokurör ei ole kohustatud juhendama üheaegselt rohkem kui ühte praktikanti.»;
23) paragrahvi 33 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Distsiplinaarkomisjoni koosseisu kuuluvad kaks Riigiprokuratuuri prokuröri, kaks ringkonnaprokuratuuri prokuröri ja üks kohtunike esinduskogu valitud kohtunik. Distsiplinaarkomisjon valitakse kolmeks aastaks.»;
24) paragrahvi 34 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«2) riigi peaprokuröril kõigi prokuröride suhtes prokuröride distsiplinaarkomisjoni ettepanekul.»;
25) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
«(11) Riigi peaprokuröril ei ole õigust määrata käesoleva seaduse § 31 lõike 2 punktis 4 nimetatud karistust justiitsministri poolt ametisse nimetatavatele prokuröridele.»;
26) paragrahvi 35 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused.»;
27) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
«(5) Kui distsiplinaarmenetluse käigus on kogutud kõik vajalikud tõendid ja seletused, koostab distsiplinaarmenetluse algataja või tema määratud prokurör distsiplinaarsüüdistuse.»;
28) paragrahvi 43 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjon atesteerib isikuid, kes kandideerivad prokuröri ametikohale, kui prokuröri ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras.»;
29) paragrahv 46 tunnistatakse kehtetuks;
30) paragrahv 51 tunnistatakse kehtetuks;
31) paragrahv 52 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 52. Prokuröri nimetamine Riigiprokuratuuri või Justiitsministeeriumi koosseisus ettenähtud ametikohale
(1) Riigi peaprokurör võib prokuröri tema nõusolekul nimetada Riigiprokuratuuri koosseisus ettenähtud ametikohale rahvusvahelise õigusalase koostööga seotud ülesannete täitmiseks.
(2) Kuulanud ära riigi peaprokuröri arvamuse, võib justiitsminister nimetada prokuröri tema nõusolekul Justiitsministeeriumi koosseisus ettenähtud ametikohale prokuratuuride haldamisega või rahvusvahelise õigusalase koostööga seotud ülesannete täitmiseks.
(3) Prokuröri nimetamise korral Justiitsministeeriumi või Riigiprokuratuuri koosseisus ettenähtud ametikohale säilivad tal senisel ametikohal ettenähtud ametihüved.
(4) Prokuröril, kes on käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud alusel töötanud Justiitsministeeriumis või Riigiprokuratuuris vähemalt kaks aastat, on õigus ilma avaliku konkursita pöörduda tagasi senisele ametikohale. Riigi peaprokuröri nõusolekul võib prokurör ilma avaliku konkursita pöörduda senisele ametikohale tagasi ka varem.
(5) Teenistusaeg Justiitsministeeriumis või Riigiprokuratuuris arvatakse prokuröri senise ametikoha teenistusaja hulka.»;
32) seadust täiendatakse §-ga 522 järgmises sõnastuses:
«§ 522. Prokuröri kaasamine rahvusvahelise organisatsiooni tegevusse
(1) Riigi peaprokuröri nõusolekul võib prokurör töötada rahvusvahelises organisatsioonis rahvusvahelise õigusalase koostöö või õigusemõistmisega seotud töökohal. Prokuröri teenistussuhe senisel ametikohal peatub rahvusvahelises organisatsioonis töötamise ajaks.
(2) Prokuröril on õigus alates teenistussuhte peatamisest nelja aasta jooksul avaliku konkursita tagasi pöörduda senisele ametikohale.
(3) Töötamise aeg rahvusvahelises organisatsioonis arvatakse prokuröri senise ametikoha teenistusaja hulka.»;
33) seadust täiendatakse paragrahviga 532 järgmises sõnastuses:
«§ 532. Prokuröri abi ametisse nimetamise erisused
(1) Enne 2004. aasta 1. aprilli ametisse nimetatud abiprokuröri nimetab riigi peaprokurör prokuröri abiks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras prokuröri abiks nimetatud isik jätkab õppeteenistust tema abiprokuröriks nimetamise ajal kehtinud korra kohaselt ning ta nimetatakse avaliku konkursita ringkonnaprokuröriks pärast prokurörieksami sooritamist.»;
34) paragrahvi 56 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Kõik prokurörid, välja arvatud määratud tähtajaks ametisse nimetatud prokurörid, kuuluvad atesteerimisele kolme aasta jooksul, arvates kriminaalmenetluse seadustiku (RT I 2003, 27, 166) jõustumisest.»;
35) paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
«(4) Atesteerimise mitteläbimise korral nimetatakse prokurör tema nõusolekul ilma avaliku konkursita madalamalseisvale vabale prokuröri ametikohale või vabastatakse ametist.»
§ 14. Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse muutmine
Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (RT I 1997, 48, 775; 2001, 47, 260; 2002, 56, 350; 61, 375) § 1 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
«3) kelle suhtes lõpetati kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku (RT I 2003, 27, 166; 83, 558; 88, 590) § 201 lõike 2 ja §-de 202–205 alusel.»
§ 15. Riigisaladuse seaduses (RT I 1999, 16, 271; 82, 752; 2001, 7, 17; 93, 565; 100, 643; 2002, 53, 336; 57, 354; 63, 387; 2003, 13, 67; 23, 147; 2004, 2, 7; 43, 300) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
«(3) Piiratud tasemega riigisaladuseks on jälitusasutuste poolt kriminaalmenetluse seadustiku §-de 115–120 alusel kogutud teave ning teabe kogumisel kasutatud meetodid, taktika ja tehnilised vahendid ulatuses, mis on vajalik teabe kasutamisel tõendina. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 25 aastaks. Salastatus kustub teabe kasutamisel kriminaaltoimikus või teabe tutvustamisel isikule, kelle suhtes jälitustoiming tehti, või isikule, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga riivati.»;
2) paragrahvi 5 punktis 17 asendatakse sõnad «jälituse eri- ja erandtoimingute» sõnaga «jälitustoimingute»;
3) paragrahvi 6 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«9) Kaitsepolitseiameti või Teabeameti poolt julgeolekuasutuste seaduse §-des 25 ja 26 sätestatud viisil kogutud teave ja see osa teabe kogumiseks kasutatud meetoditest, taktikast ja tehnilistest vahenditest, mille olemus on tuletatav kogutud teabest, ning Kaitsepolitseiameti poolt jälitustegevuses kasutatavad meetodid, taktika ja üksnes teabe kogumiseks kasutatavad või selleks kohandatud tehnilised vahendid, välja arvatud käesoleva seaduse § 41 lõikes 3 kirjeldatud teave. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 25 aastaks.»;
4) paragrahvi 7 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«2) Kaitsepolitseiameti või Teabeameti poolt julgeolekuasutuste seaduse §-des 25 ja 26 sätestatud viisil teabe kogumise meetodid ja taktika ning üksnes teabe kogumiseks kasutatavate või selleks kohandatud tehniliste vahendite kohta käiv teave, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 punktis 9 kirjeldatud meetodid ja taktika. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 50 aastaks.»;
5) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
«(11) Kui riigisaladuseks tunnistatud teave sisaldab kuriteo tunnuseid, edastab teabe valdaja selle pädevale riigiasutusele, lähtudes uurimisalluvusest. Edastatakse ainult see osa teabest, mis ei sea ohtu teabes või teabe kogumisel osalenud või osalevate isikute julgeolekut ja riigisaladuse kaitset.»;
6) paragrahvi 23 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«4) kohtunikul Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks;»;
7) paragrahvi 23 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna «kohtutes» sõnaga «, prokuratuuris»;
8) paragrahvi 25 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) «Piiratud», «konfidentsiaalse» või «salajase» tasemega riigisaladusele juurdepääsu õigus on kriminaal-, tsiviil-, haldus- või väärteoasja kohtueelse menetlemise või kohtumenetluse osalisel uurija, prokuröri või kohtu põhistatud määruse alusel ning pärast julgeolekukontrolli läbimist, kui juurdepääs on kriminaal-, tsiviil-, haldus- või väärteoasja lahendamiseks vältimatult vajalik.»;
9) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
«(4) Uurija, prokuröri või kohtu määruse alusel ei lubata juurdepääsu «piiratud», «konfidentsiaalse» või «salajase» tasemega riigisaladusele, kui see seab ohtu jälitustegevuse seaduse (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955; 1997, 81, 1361; 93, 1557; 1998, 47, 698; 50, 753; 51, 756; 61, 981; 98/99, 1575; 101, 1663; 1999, 16, 271; 31, 425; 95, 845; 2000, 35, 222; 40, 251; 102, 671; 2001, 3, 9; 7, 17; 58, 353; 2002, 56, 350; 61, 375; 88, 591; 2004, 2, 7) § 8 lõike 1 punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustuste täitmise, ja «täiesti salajase» tasemega riigisaladusele.»
§ 16. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (RT I 1998, 43/45, 666; 108/109, 1783; 1999, 16, 271; 31, 425; 2000, 51, 319; 55, 365; 2001, 21, 113; 34, 186; 53, 313; 93, 565; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 64, 390; 92, 529; 2003, 13, 64 ja 67; 2004, 30, 208) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 81 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 101 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(4) Enne vande andmist selgitab kohus tunnistajale vande tähtsust ja tunnistaja kohustust rääkida tõtt. Vähemalt neljateistaastast tunnistajat hoiatatakse ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest, mille kohta võetakse tunnistajalt allkiri. Vajaduse korral selgitab kohus tunnistajale käesoleva seadustiku §-des 102 ja 103 sätestatut.»;
3) paragrahvi 241 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(7) Ringkonnakohtu otsus jõustub pärast kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumist. Kassatsioonitähtaja ennistamise korral loetakse, et ringkonnakohtu lahend ei ole jõustunud.»;
4) paragrahvi 241 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
«(71) Kui Riigikohtu otsusega jäeti ringkonnakohtu otsus muutmata, jõustub ringkonnakohtu otsus Riigikohtu otsuse jõustumise päevast.»;
5) paragrahvi 241 lõikes 8 asendatakse sõna «tegemise» sõnaga «jõustumise»;
6) seadustikku täiendatakse §-ga 2411 järgmises sõnastuses:
«§ 2411. Jõustunud otsuse avalikustamine Internetis
(1) Jõustunud kohtuotsus ja -määrus, millega menetlus lõpetatakse, avalikustatakse Internetis kohtu veebilehel.
(2) Kohtulahendis ei avalikustata menetlusest osavõtva isiku isikukoodi, sünniaega ega elukohta.
(3) Kohus asendab omaalgatuslikult või andmesubjekti taotlusel kohtulahendis isiku nime initsiaalide või tähemärgiga, kui lahend sisaldab eraelulisi või delikaatseid isikuandmeid või kui lahendi isikuandmetega avalikustamine võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohtulahend võimaldab isiku tuvastamist ka ilma isikuandmeteta, avalikustab kohus omaalgatuslikult või andmesubjekti taotlusel ainult lahendi resolutiivosa või ei avalikusta kohtulahendit.
(5) Kohus avalikustab omaalgatuslikult või huvitatud isiku taotlusel ainult kohtulahendi resolutiivosa, kui lahend sisaldab teavet, millele on seadusega ette nähtud muu juurdepääsupiirang.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud taotlus esitatakse kohtule enne kohtulahendi tegemist.
(7) Esimese astme kohtu määruse peale, millega keelduti käesoleva paragrahvi lõigetes 3, 4 ja 5 nimetatud taotluse rahuldamisest, võib taotleja esitada erikaebuse ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse peale, mis on tehtud erikaebuse kohta, ei saa edasi kaevata.
(8) Määruse peale, millega ringkonnakohus on keeldunud käesoleva paragrahvi lõigetes 3, 4 ja 5 nimetatud taotluse rahuldamisest, võib taotleja esitada erikaebuse Riigikohtule.»;
7) paragrahvi 243 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Kui kohus ennistab apellatsiooni- või kassatsioonitähtaja, peatab kohus otsuse täitmise.»;
8) paragrahvi 337 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Asja menetlusse võtmisel võib Riigikohus kohtuotsuse täitmise peatada või otsustada otsuse viivitamata täitmise küsimuse, samuti hagi tagada.»
§ 17. Täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 2002, 83, 489; 84, 492; 110, 654; 2003, 13, 64; 20, 116; 23, 142 ja 146; 26, 156; 31, 195; 83, 556; 88, 591; 2004, 20, 141; 28, 189; 38, 257) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 72 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 801 lõikes 2, § 911 lõikes 2 ja §-s 916 asendatakse sõnad «73 ja 74» arvudega «74–78»;
3) paragrahvi 802 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Kohtutäitur võib mõjuvatel põhjustel ja võlgniku avalduse alusel pikendada rahatrahvi tasumise tähtaega kuni ühe aastani ning määrata rahatrahvi tasumiseks maksegraafiku.»;
4) paragrahvis 821 ja § 822 lõikes 1 asendatakse arv «73» arvudega «75–78»;
5) paragrahvi 822 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
6) seadustiku 102. peatükk tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 912 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Kui kohus on karistusseadustiku § 66 lõike 1 kohaselt mõistnud rahalise karistuse tasumise ositi või kriminaalmenetluse seadustiku § 424 kohaselt rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega pikendanud või ajatanud, tasutakse rahaline karistus või varaline karistus kohtuotsuses või -määruses ettenähtud osades ja tähtaja jooksul.»;
8) paragrahvi 912 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahv 913 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 913. Rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumata jätmise tagajärjed
(1) Kui võlgnik ei ole tasunud rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud summat või rahalise karistuse osa määratud tähtpäevaks, selgitab kohtutäitur võlgnikule tema õigust taotleda kohtult rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kriminaalmenetluse seadustiku § 424 kohaselt. Kohtutäitur teeb võlgnikule teatavaks rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud summa tasumata jätmise tagajärjed.
(2) Kui rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaegu ei järgita ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole pikendatud või ajatatud, saadab kohtutäitur avalduse kohtuotsuse täitmisele pööranud maa- või linnakohtule rahalise karistuse või varalise karistuse asendamise otsustamiseks karistusseadustiku §-des 70–71 sätestatud korras või võlgniku varale sissenõude pööramise otsustamiseks, teatades sellest kirjalikult võlgnikule. Kohtutäituri avalduses märgitakse rahalise karistuse ja varalise karistuse tasutud osa suurus.
(3) Kui võlgnik on enne asenduskaristuse kohaldamist rahalise karistuse või varalise karistuse summa täies ulatuses tasunud, lõpetab kohtutäitur menetluse rahalise karistuse või varalise karistuse sissenõudes, teatades maa- või linnakohtule viivitamata kirjalikult rahalise karistuse või varalise karistuse tasumisest.
(4) Kui kohus on teinud määruse asenduskaristuse mõistmise kohta, lõpetab kohtutäitur asenduskaristuse mõistmise määruse alusel täitemenetluse rahalise karistuse või varalise karistuse sissenõudes.»
§ 18. Väärteomenetluse seadustikus (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 45 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna «Tolliameti» sõnadega «tollieeskirjade järelevalve alase pädevusega»;
2) paragrahvi 52 lõikes 1 asendatakse sõnad «§-des 159, 164–168» sõnadega «§ 151 lõikes 1, § 152 lõikes 1, § 153 lõikes 1 ja §-des 159, 164–168»;
3) paragrahv 206 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 206. Konfiskeeritud vara ja riigi omandisse läinud asitõendite üleandmise kord
(1) Kui seadusega ei sätestata teisiti, saadab kohtulahendit või kohtuvälise menetleja lahendit täitmisele pöörav menetleja konfiskeeritud vara ja riigi omandisse üleläinud asitõendi asukoha järgsele maavalitsusele:
1) kohtuotsuse või -määruse või kohtuvälise menetleja otsuse või määruse koopia märkega selle jõustumise kohta;
2) konfiskeeritud vara ja riigi omandisse üleläinud asitõendeid käsitleva menetlusdokumendi koopia.
(2) Konfiskeeritud vara võõrandamise ja hävitamise kulud tasub süüdlane.
29.11.2011 12:12
Parandatud täheviga sõnas „võõrandamise“. Alus: „Riigi Teataja seadus“ § 10 lõige 3 ja Riigikogu Kantselei 28.11.2011 taotlus nr 11-2/1886.
(3) Konfiskeeritud vara ja riigi omandisse läinud asitõendite üleandmise, võõrandamise ja hävitamise ning vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.»;
4) paragrahv 210 tunnistatakse kehtetuks;
5) seadustikku täiendatakse paragrahviga 2121 järgmises sõnastuses:
Ǥ 2121. Hoiatustrahvi laekumine
Hoiatustrahv kantakse riigieelarvesse. Kui hoiatustrahvi määranud kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus, kantakse hoiatustrahv otsuse teinud kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Kui hoiatustrahvi määranud kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsusega halduslepingu sõlminud eraõiguslik juriidiline isik, kantakse hoiatustrahv eraõigusliku juriidilise isikuga halduslepingu sõlminud kohaliku omavalitsuse eelarvesse.»
3. peatükk SEADUSTE KEHTETUKS TUNNISTAMINE
§ 19. Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku kehtetuks tunnistamine
Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustik (RT I 1993, 50, 695; 2002, 83, 488; 2003, 13, 67) tunnistatakse kehtetuks.
§ 20. Kriminaalmenetluse koodeksi kehtetuks tunnistamine
Kriminaalmenetluse koodeks (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 2002, 85, 503; 82, 480; 2003, 13, 67; 26, 156; 83, 557 ja 558; 88, 590; 2004, 27, 176) tunnistatakse kehtetuks.
§ 21. Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kohtuniku kriminaalvastutusele võtmise korra seaduse kehtetuks tunnistamine
Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kohtuniku kriminaalvastutusele võtmise korra seadus (RT I 1995, 83, 1440; 1998, 41/42, 625; 2002, 64, 390) tunnistatakse kehtetuks.
§ 22. Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikme kohtulikule vastutusele võtmise korra seaduse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikme kohtulikule vastutusele võtmise korra seadus (RT I 1995, 83, 1441; 2000, 35, 222) tunnistatakse kehtetuks.
4. peatükk VOLITUSSÄTTED JA SEADUSE JÕUSTUMINE
§ 23. Vahistuse tähtaeg kohtueelses menetluses
Kuni 2005. aasta 1. jaanuarini võib eeluurimiskohtunik riigi peaprokuröri taotlusel kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse korral või kriminaalmenetluses rahvusvahelise koostööga kaasnevatel erandlikel asjaoludel pikendada kohtueelses menetluses isiku vahi all pidamise tähtaega üle ühe aasta.
§ 24. Volitussätted
(1) Kriminaalasja kohtueelse menetluse dokumentide vormid kehtestab justiitsminister.
(2) Kriminaalmenetluses digitaalallkirjastatud ja muu elektroonilise dokumendi edastamise ja säilitamise korra kehtestab justiitsminister.
(3) Vabariigi Valitsus korraldab kriminaalmenetluse seadustiku, jälitustegevuse seaduse ja prokuratuuriseaduse avaldamise Riigi Teatajas kahe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist.
§ 25. Dokumendi keel
Kriminaalmenetluse seadustiku (RT I 2003, 27, 166; 83, 558; 88, 590) § 10 lõiget 3 ja § 144 võib kuni 2005. aasta 1. jaanuarini kohaldada selliselt, et võõrkeelsed dokumendid tõlgitakse kriminaaltoimiku kohtule saatmise või esitamise ajaks.
§ 26. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. juulil.
(2) Käesoleva seaduse § 9 punktide 55 ja 56 kohaselt muudetavad kriminaalmenetluse seadustiku § 130 lõiked 3 ja 31 jõustuvad 2005. aasta 1. jaanuaril.
(3) Käesoleva seaduse § 9 punkti 105 kohaselt lisatavad kriminaalmenetluse seadustiku § 210 lõige 4 jõustub 2005. aasta 1. septembril ja lõige 5 2005. aasta 1. jaanuaril.
(4) Käesoleva seaduse § 13 punkt 20 jõustub 2005. aasta 1. jaanuaril.
(5) Käesoleva seaduse § 15 punkt 1 jõustub Politseiameti, Piirivalveameti, Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ja vangla ning Maksu- ja Tolliameti suhtes 2005. aasta 1. jaanuaril.
| Riigikogu aseesimees Toomas SAVI |
Facebook
Twitter