Arvutikuritegevusvastane konventsioon

Õigusakt

Väljaandja:	Riigikogu
Akti liik:	välisleping
Teksti liik:	algtekst
Jõustumise kp:	01.07.2004
Avaldamismärge:	RT II 2003, 9, 32

Arvutikuritegevusvastane konventsioon

Vastu võetud 23.11.2001

(õ) 20.01.10 16:25

Konventsiooni ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

ELS nr 185

PREAMBUL

Euroopa Nõukogu liikmesriigid ja teised käesolevale konventsioonile alla kirjutanud riigid,

arvestades, et Euroopa Nõukogu eesmärk on saavutada oma liikmete suurem ühtsus;

tunnistades konventsiooni teiste liikmesriikidega tehtava koostöö edendamise tähtsust;

olles veendunud, et ühiskonna kaitseks arvutikuritegevuse vastu on esmatähtis viia ellu ühist kriminaalpoliitikat, võttes vastu asjakohased õigusaktid ja edendades rahvusvahelist koostööd muul viisil;

olles teadlikud sügavatest muutustest, mille on kaasa toonud arvutivõrkude digiteerimine, vastastikune lähenemine ja jätkuv globaliseerumine;

olles mures selle pärast, et arvutivõrke ja elektroonilist teavet võidakse kasutada ka kuritegude toimepanemiseks ning et selliste kuritegudega seotud tõendeid võidakse salvestada ja edastada nende võrkude kaudu;

tunnistades vajadust riikide ja eratööstuse koostöö järele võitluses arvutikuritegevuse vastu ning vajadust kaitsta seaduslikke huve infotehnoloogia kasutamisel ja arendamisel;

uskudes, et tulemuslik võitlus arvutikuritegevuse vastu nõuab laiemat, kiiret ja hästitoimivat rahvusvahelist koostööd kriminaalasjade valdkonnas;

olles veendunud, et käesolev konventsioon, mis on vajalik arvutisüsteemide konfidentsiaalsuse, puutumatuse ja kättesaadavuse vastu toimepandavate tegude ning arvutisüsteemide, -võrkude ja -andmete kuritarvitamise vältimiseks, sätestab konventsioonis kirjeldatud käitumise kuritegelikuks tunnistamise ja volitused selliste kuritegude vastu peetava võitluse tõhustamiseks ning hõlbustab nende kuritegude avastamist ja uurimist ning kuriteo eest süüdistuse esitamist nii asjaomases riigis kui ka rahvusvahelisel tasandil ning näeb ette kiire ja usaldusväärse rahvusvahelise koostöö korra;

meeles pidades vajadust tagada seaduste täitmise ja põhiliste inimõiguste austamise tasakaal, nagu see on ette nähtud Euroopa Nõukogu 1950. aasta inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, ÜRO 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis ning muudes inimõigusi käsitlevates rahvusvahelistes lepingutes, milles on korduvalt kinnitatud, et igaühel on õigus jääda kindlaks oma veendumustele ja et igaühel on sõnavabadus, mis tähendab ka õigust riigipiiridest olenemata vabalt otsida, saada ning jagada teavet ja ideid ning õigust nõuda eraelu puutumatust;

arvestades vajadust kaitsta isikuandmeid, nagu on ette nähtud näiteks Euroopa Nõukogu 1981. aasta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioonis;

arvestades ÜRO 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1999. aasta lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise konventsiooni;

võttes arvesse kriminaalasjades tehtavat koostööd käsitlevaid Euroopa Nõukogu konventsioone ning Euroopa Nõukogu liikmesriikide ja teiste riikide vahelisi sama laadi lepinguid ning rõhutades, et arvutisüsteemide või -andmetega seotud kuriteo eeluurimise ja menetlemise tõhustamise ning kuriteo elektrooniliste tõendite kogumise võimaldamise huvides peab käesolev konventsioon neid konventsioone täiendama;

tervitades ÜRO, OECD, Euroopa Liidu ja G8 tegevust ning sellest tulenevat arengut, mis süvendab rahvusvahelist üksteisemõistmist ja koostööd arvutikuritegevuse vastu võitlemisel;

meelde tuletades soovitust nr R (85) 10, mis käsitleb kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni kohaldamist side pealtkuulamiseks esitatud õigusabitaotlusele; soovitust nr R (88) 2, mis käsitleb piraatlust autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste valdkonnas; soovitust nr R (87) 15, millega reguleeritakse isikuandmete kasutust politsei valdkonnas; soovitust nr R (95) 4, mis käsitleb isikuandmete kaitset telefoniteenuste ja muude telekommunikatsiooniteenuste valdkonnas; soovitust nr R (89) 9 arvutikuritegevuse kohta, mis sisaldab juhiseid riikide parlamentidele teatavate arvutikuritegude määratlemiseks, ning soovitust nr R (95) 13, mis käsitleb infotehnoloogiaga seotud kriminaalmenetlusõiguse probleeme;

võttes arvesse Euroopa justiitsministrite 21. konverentsil (Praha, juuni 1997) vastuvõetud resolutsiooni nr 1, milles on ministrite komiteel soovitatud toetada Euroopa Kriminaalasjade Komitee tööd küberkuritegevuse valdkonnas, et ühtlustada riikide kriminaalõiguse sätteid ja võimaldada selliste süütegude uurimiseks teha tõhusaid uurimistoiminguid, ning arvestades Euroopa justiitsministrite 23. konverentsil (London, juuni 2000) vastuvõetud resolutsiooni nr 3, milles läbirääkivatel pooltel on soovitatud jätkata jõupingutusi asjakohaste lahenduste leidmiseks, et võimalikult palju riike saaks konventsiooniosalisteks, ning tunnistatud vajadust luua rahvusvahelise koostöö tõhustamiseks arvutikuritegevuse vastu peetava võitluse erisusi arvestav süsteem;

võttes samuti arvesse tegevuskava, mille Euroopa Nõukogu riigipead ja valitsusjuhid võtsid vastu teisel tippkohtumisel (Strasbourg, 10. ja 11. oktoober 1997), et Euroopa Nõukogu standardeid ja väärtusi järgides koos otsida võimalusi käia kaasas infotehnoloogia arenguga,

on kokku leppinud järgmises.

I peatükk
MÕISTED

Artikkel 1. Määratlused

Käesolevas konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) arvutisüsteem – andmeid programmi järgi automaatselt töötlev seade või omavahel ühendatud seadmed;
b) arvutiandmed – töötlemiseks sobivas vormis esitatud teave või programm, mille abil arvutisüsteem toimib;
c) teenuse osutaja –
i) avalik-õiguslik või eraõiguslik isik, kes osutab arvutisideteenust;
ii) muu isik, kes töötleb või säilitab arvutiandmeid sellise sideteenuse osutaja või kasutaja nimel;
d) liiklusandmed – arvutisidesüsteemi ühe osana toimiva süsteemi andmed, mis käsitlevad edastatud teabe päritolu; teabe edastamise eesmärki, marsruuti ja kuupäeva; teabe mahtu ja teabe edastamise kestust ning asjaomase teenuse liiki.

II peatükk
RIIGI TASANDIL VÕETAVAD MEETMED

1. jagu. Kriminaalmateriaalõigus

1. jaotis. Arvutiandmete ja -süsteemide konfidentsiaalsuse, puutumatuse ja kättesaadavuse vastu toimepandud süüteod

Artikkel 2. Ebaseaduslik sisenemine

Konventsiooniosaline võtab seadusandlikke ja muid meetmeid, et oma seaduses määratleda kuriteona sisenemine arvutisüsteemi või selle osasse, kui see pannakse toime tahtlikult ja ilma õigusliku aluseta. Konventsiooniosaline võib taotleda, et süüteo kvalifitseeriva asjaoluna arvestataks turvaseadmete rikkumist arvutiandmete saamise või muu ebaausa kavatsuse elluviimise eesmärgil või süüteo toimepanemist sellise arvutisüsteemi suhtes, mis on ühendatud teise arvutisüsteemiga.

Artikkel 3. Ebaseaduslik pealtkuulamine

Konventsiooniosaline võtab seadusandlikke ja muid meetmeid, et oma seaduses määratleda kuriteona arvutiandmete ja neid sisaldavast arvutisüsteemist pärineva elektromagnetkiirguse pealtkuulamine tehnikavahenditega ajal, kui andmeid konfidentsiaalselt edastatakse arvutisüsteemi, -süsteemis või süsteemist, kui tegu pannakse toime tahtlikult ja ilma õigusliku aluseta. Lepinguosaline võib taotleda, et süüteo kvalifitseeriva asjaoluna arvestataks ebaausat kavatsust või teo toimepanemist sellise arvutisüsteemi suhtes, mis on ühendatud teise arvutisüsteemiga.

Artikkel 4. Andmetesse sekkumine

1. Konventsiooniosaline võtab seadusandlikke ja muid meetmeid, et oma seaduses määratleda kuriteona arvutiandmete kustutamine, rikkumine, muutmine või sulustamine või muul viisil kahjustamine, kui see pannakse toime tahtlikult ja ilma õigusliku aluseta.

2. Konventsiooniosaline võib reserveerida õiguse taotleda, et lõikes 1 nimetatud teo kvalifitseeriva asjaoluna arvestataks olulise kahju tekitamist.

Artikkel 5. Süsteemi sekkumine

Konventsiooniosaline võtab seadusandlikke ja muid meetmeid, et oma seaduses määratleda kuriteona arvutisüsteemi toimimise oluline takistamine, mis pannakse toime tahtlikult ja ilma õigusliku aluseta arvutiandmeid sisestades, edastades, kustutades, rikkudes, muutes või sulustades.

Artikkel 6. Seadmete kuritarvitamine

1. Konventsiooniosaline võtab seadusandlikke ja muid meetmeid, et oma seaduses määratleda kuriteona tahtlikult ja ilma õigusliku aluseta toimepandud järgmised teod:
a) tootmine, müük, kasutamiseks hankimine, import, turustamine või muul viisil kättesaadavaks tegemine, kui nimetatud tegevuse objekt on:
i) seade või arvutiprogramm, mis on kavandatud või kohandatud eelkõige artiklites 2–5 nimetatud tegude toimepanemiseks;
ii) arvutiparool või juurdepääsukood või sama laadi andmed, mille abil võib juurde pääseda kogu arvutisüsteemile või selle osale, et kasutada seda artiklites 2–5 nimetatud tegude toimepanemiseks;
b) punkti a alapunktides i ja ii nimetatud toote valdamine kavatsusega kasutada seda artiklites 2–5 nimetatud teo toimepanemiseks. Konventsiooniosaline võib oma seaduse kohaselt taotleda, et kriminaalvastutusele võtmise kvalifitseeriva asjaoluna arvestataks mitme sellise toote valdamist.

2. Käesoleva artikli alusel ei kohaldata kriminaalkaristust, kui lõikes 1 nimetatud tootmise, müügi, kasutamiseks hankimise, impordi või turustamise või muul viisil kättesaadavaks tegemise või valdamise eesmärk on näiteks arvutisüsteemi lubatud katsetamine või arvutisüsteemi kaitse, mitte konventsiooni artiklites 2–5 nimetatud teo toimepanemine.

3. Konventsiooniosaline võib reserveerida õiguse jätta lõige 1 kohaldamata, kui reservatsioon ei hõlma lõike 1 punkti a alapunktis 2 nimetatud toodete müüki või turustamist või muul viisil kättesaadavaks tegemist.

2. jaotis. Arvutisüüteod

Artikkel 7. Arvutiandmete võltsimine

Konventsiooniosaline võtab seadusandlikke ja muid meetmeid, et oma seaduses määratleda kuriteona arvutiandmete sisestamine, muutmine, kustutamine või sulustamine, kui see pannakse toime tahtlikult ja ilma õigusliku aluseta ning kui selle tagajärjel saadakse mitteautentsed andmed, mida õiguslikel eesmärkidel kavatsetakse käsitleda või kasutada autentsetena olenemata sellest, kas need on otse loetavad ja arusaadavad. Konventsiooniosaline võib taotleda, et kriminaalvastutusele võtmise kvalifitseeriva asjaoluna arvestataks kelmuse kavatsetust või muud sama laadi ebaausat kavatsust.

Artikkel 8. Arvutikelmus

Konventsiooniosaline võtab seadusandlikke ja muid meetmeid, et oma seaduses määratleda kuriteona teisele isikule varalise kahju tekitamine, kui selle eesmärk on kelmuse teel või muul ebaausal viisil ilma õigusliku aluseta saada endale või teisele isikule majanduslikku kasu ning kui tegu pannakse toime tahtlikult ja ilma õigusliku aluseta:
a) arvutiandmete sisestamise, muutmise või sulustamise teel või
b) arvutisüsteemi toimimisse sekkumise teel.

3. jaotis. Süütegude liigid

Artikkel 9. Lapspornoga seotud süüteod

1. Konventsiooniosaline võtab seadusandlikke ja muid meetmeid, et oma seaduses määratleda kuriteona järgmised teod, kui need pannakse toime tahtlikult ja ilma õigusliku aluseta:
a) lapsporno valmistamine selle levitamiseks arvutisüsteemi kaudu;
b) lapsporno pakkumine või kättesaadavaks tegemine arvutisüsteemi kaudu;
c) lapsporno edastamine või muul viisil levitamine arvutisüsteemi kaudu;
d) lapsporno hankimine endale või teisele isikule arvutisüsteemi kaudu;
e) lapsporno valdamine arvutisüsteemis või andmekandjal.

2. Lõikes 1 käsitletud lapsporno hõlmab pornograafilist materjali, mis ühemõtteliselt kujutab:
a) alaealist suguelulises olukorras;
b) alaealisena tunduvat isikut suguelulises olukorras;
c) realistlikke kujutisi alaealisest suguelulises olukorras.

3. Lõikes 2 käsitletud mõistega alaealine tähistatakse alla 18aastast isikut. Konventsiooniosaline võib taotleda madalamat vanusepiiri, mis on 16 aastat.

4. Konventsiooniosaline võib reserveerida õiguse jätta täielikult või osaliselt kohaldamata lõike 1 punktid d ja e ning lõike 2 punktid b ja c.

4. jaotis. Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste rikkumisega seotud süüteod

Artikkel 10. Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste rikkumisega seotud süüteod

1. Konventsiooniosaline võtab seadusandlikke ja muid meetmeid, et oma seaduses määratleda kuriteona autoriõiguse rikkumine, nagu see õigus on määratletud tema seaduses vastavalt kohustustele, mis ta on võtnud Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni 24. juuli 1971. aasta Pariisi redaktsiooniga, intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga ning WIPO autoriõiguse lepinguga (nende konventsioonidega sätestatud moraalsed õigused välja arvatud), kui see pannakse toime tahtlikult, ärieesmärgil ja arvutisüsteemi abil.

2. Konventsiooniosaline võtab seadusandlikke ja muid meetmeid, et oma seaduses määratleda kuriteona autoriõigusega kaasnevate õiguste rikkumine, nagu need on määratletud tema seaduses vastavalt kohustustele, mis ta on võtnud teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvahelise konventsiooniga (Rooma konventsioon), intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga ning WIPO esituse ja fonogrammide lepinguga (nende konventsioonidega sätestatud moraalsed õigused välja arvatud), kui see pannakse toime tahtlikult, ärieesmärgil ja arvutisüsteemi abil.

3. Konventsiooniosaline võib reserveerida õiguse jätta kriminaalkaristus lõigete 1 ja 2 järgi teatavatel asjaoludel kohaldamata, kui tal on võimalik rakendada muid tõhusaid abinõusid ja reservatsiooniga ei eirata konventsiooniosalise rahvusvahelisi kohustusi, mis on ette nähtud lõigetes 1 ja 2 nimetatud rahvusvahelistes kokkulepetes.

5. jaotis. Karistuste erisused

Artikkel 11. Süüteokatse ning sellele kaasaaitamine ja sellele kallutamine

1. Konventsiooniosaline võtab seadusandlikke ja muid meetmeid, et oma seaduses määratleda kuriteona artiklites 2–10 nimetatud teole kaasaaitamine või sellisele teole kallutamine kavatsusega tegu toime panna, kui tegu pannakse toime tahtlikult.

2. Konventsiooniosaline võtab seadusandlikke ja muid meetmeid, et oma seaduses määratleda kuriteona artiklites 3–5, 7 ja 8 ning artikli 9 lõike 1 punktis a ning artikli 9 lõike 1 punktis c nimetatud teo toimepanemise katse, kui see on tahtlik.

3. Konventsiooniosaline võib reserveerida õiguse jätta lõige 2 täielikult või osaliselt kohaldamata.

Artikkel 12. Juriidilise isiku vastutus

1. Konventsiooniosaline võtab seadusandlikke ja muid meetmeid, et tagada juriidilise isiku vastutuselevõtmine konventsioonis nimetatud sellise kuriteo eest, mille paneb tema kasuks toime iseseisvalt või juriidilise isiku organi liikmena tegutsev füüsiline isik, kes kuulub juriidilise isiku juhtkonda ja kellel on seetõttu õigus:
a) esindada juriidilist isikut;
b) teha juriidilise isiku nimel otsuseid;
c) kontrollida juriidilist isikut.

2. Peale lõikes 1 nimetatud meetmete võtab konventsiooniosaline ka selliseid meetmeid, mis tagavad juriidilise isiku vastutuselevõtmise, kui lõikes 1 nimetatud füüsilise isiku tegevuse üle teostatav järelevalve on puudulik ja seetõttu on juriidilise isiku alluvuses tegutseval füüsilisel isikul olnud võimalik panna juriidilise isiku kasuks toime konventsioonis nimetatud kuritegu.

3. Kui konventsiooniosalise õiguspõhimõtted ei näe ette teisiti, võib juriidilise isiku võtta kriminaal-, tsiviil- või haldusvastutusele.

4. Juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku kriminaalvastutust.

Artikkel 13. Karistuste liigid

1. Konventsiooniosaline võtab seadusandlikke ja muid meetmeid, et kohaldada artiklites 2–11 nimetatud kuritegude eest vangistust ning muid tõhusaid proportsionaalseid hoiatavaid karistusi.

2. Konventsiooniosaline tagab, et artikli 12 kohaselt vastutusele võetud juriidilisele isikule kohaldatakse rahalist karistust või muud tõhusat proportsionaalset hoiatavat kriminaal- või muud karistust.

2. jagu. Menetlusõigus

1. jaotis. Üldsätted

Artikkel 14. Menetlussätete reguleerimisala

1. Konventsiooniosaline võtab seadusandlikke ja muid meetmeid, et kehtestada selles jaos käsitletud eeluurimise ja menetluse kord ning et anda asja eeluurimiseks või menetlemiseks vajalikud volitused.

2. Kui artiklis 21 ei ole ette nähtud teisiti, annab konventsiooniosaline lõikes 1 nimetatud volitused ja kohaldab lõikes 1 nimetatud korda:
a) artiklite 2–11 kohaselt kuriteona määratletud teo suhtes;
b) arvutisüsteemi abil toimepandud muude kuritegude suhtes;
c) kuriteo kohta elektrooniliste tõendite kogumise suhtes.

3. a) Konventsiooniosaline võib reserveerida õiguse võtta artiklis 20 käsitletud meetmeid ainult reservatsioonis nimetatud süütegude suhtes juhul, kui neid on sama palju nagu süütegusid, mille suhtes võtab konventsiooniosaline artiklis 21 nimetatud meetmeid. Konventsiooniosaline kaalub reservatsiooni piiramist, et artiklis 20 nimetatud meetmete võtmist laiendada.
b) Kui konventsiooni vastuvõtmise ajal ei ole konventsiooniosalisel tema õigusaktide piirangute tõttu võimalik teenuse osutaja arvutisüsteemis edastatava suhtes võtta artiklites 20 ja 21 nimetatud meetmeid, võib konventsiooniosaline reserveerida õiguse jätta meetmed võtmata, kui süsteem:
i) toimib kasutajate suletud ringis;
ii) ei kasuta üldkasutatavaid sidevõrke ega ole ühendatud riigi arvutisüsteemiga või eraarvutisüsteemiga.

Konventsiooniosaline kaalub reservatsiooni piiramist, et artiklites 20 ja 21 nimetatud meetmete võtmist laiendada.

Artikkel 15. Kaitsenõuded

1. Konventsiooniosaline tagab, et selles jaos käsitletud volitusi andes ja kasutades ning selles jaos sätestatud korda kehtestades ja kohaldades järgitakse tema seadustes ettenähtud proportsionaalsuspõhimõtet ja asjaomaseid kaitsenõudeid ning inimõiguste kaitse neid sätteid, mis on tema seadustesse võetud Euroopa Nõukogu 1950. aasta inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja ÜRO 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ning inimõigusi käsitlevate muude rahvusvaheliste õigusaktide alusel ettenähtud kohustustest tulenevalt.

2. Asjaomase volituse või korra laadi arvestades nähakse kaitsenõuetes vajaduse korral inter alia ette kohtuliku või muu sõltumatu järelevalve kohaldamine ja esitatakse kohaldamise põhjendus ning kehtestatakse volituse või korra ulatuse ja kestuse piirangud.

3. Õiglase õigusemõistmise põhimõtet ja üldhuvi arvestades kaalub konventsiooniosaline võimalust kohaldada selles jaos volitusi ja korda reguleerivaid sätteid kolmanda isiku õigustele, vastutusele ja õigustatud huvile.

2. jaotis. Salvestatud arvutiandmete kiirsäilitus

Artikkel 16. Arvutiandmete kiirsäilitus

1. Konventsiooniosaline võtab seadusandlikke ja muid meetmeid, et võimaldada oma pädevatel asutustel korraldada liiklusandmete ja muude arvutiandmete kiirsäilitus, kui on alust arvata, et arvutiandmed on kadumamineku või muutmise suhtes kaitsetud.

2. Kui konventsiooniosaline teeb lõike 1 alusel isikule korralduse säilitada salvestatud arvutiandmeid selle isiku valduses või järelevalve all, võtab ta seadusandlikke ja muid meetmeid ning kohustab nimetatud isikut säilitama andmete terviklikkust nii pika aja jooksul kui vajalik, kuid mitte kauem kui 90 päeva, et võimaldada pädeval asutusel taotleda andmete avalikustamist. Konventsiooniosaline võib otsustada, et korda hiljem muudetakse.

3. Konventsiooniosaline võtab seadusandlikke ja muid meetmeid, et kohustada arvutiandmete hooldajat või teist isikut, kes andmeid säilitab, järgima asjakohases korras ettenähtud ülesandeid täites konfidentsiaalsusnõuet konventsiooniosalise seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

4. Käesolevas artiklis nimetatud volituste ja korra suhtes kohaldatakse artikleid 14 ja 15.

Artikkel 17. Liiklusandmete kiirsäilitus ja andmete osaline avalikustamine

1. Konventsiooniosaline võtab artikli 16 alusel säilitatavate liiklusandmete suhtes seadusandlikke ja muid meetmeid, et tagada:
a) liiklusandmete kiirsäilitus olenemata sellest, mitu teenuse osutajat on need edastanud;
b) küllaldase hulga liiklusandmete kiire avalikustamine konventsiooniosalise pädevale asutusele või selle asutuse määratud isikule, et võimaldada konventsiooniosalisel kindlaks määrata teenuse osutajad ja andmete edastamise tee.

3. Käesolevas artiklis nimetatud volituste ja korra suhtes kohaldatakse artikleid 14 ja 15.

3. jaotis. Andmete esitamise kord

Artikkel 18. Andmete esitamine

1. Konventsiooniosaline võtab seadusandlikke ja muid meetmeid, et volitada oma pädev asutus:
a) andma tema territooriumil asuvale isikule korralduse esitada tema valduses või tema järelevalve all olevad arvutiandmed, mis on salvestatud arvutisüsteemis või andmekandjal;
b) andma tema territooriumil asuvale teenuse osutajale korralduse esitada tema valduses või tema järelevalve all olev tellijateave, mis on saadud nimetatud teenuseid osutades.

2. Käesolevas artiklis nimetatud volituste ja korra suhtes kohaldatakse artikleid 14 ja 15.

3. Käesolevas artiklis nimetatud tellijateabena käsitatakse arvutiandmeid või muul kujul olevat teavet, välja arvatud liiklus- või sisuandmed, mis on teenuse osutaja valduses ja on seotud tema teenuste tellijatega ning mille abil saab kindlaks teha:
a) kasutatud sideteenuse liigi, teenuse osutamise tehnoloogia ja teenuse osutamise kestuse;
b) tellija isikuandmed, tema postiaadress või muud asukohaandmed, telefoninumber või muud sideandmed ning arveldus- ja makseteabe, mis on kättesaadav teenuselepingu või -kokkuleppe alusel;
c) sideseadmete asukohta käsitleva muu teabe, mis on kättesaadav teenuselepingu või -kokkuleppe alusel.

4. jaotis. Läbiotsimine ja salvestatud arvutiandmete arestimine

Artikkel 19. Läbiotsimine ja arvutiandmete arestimine

1. Konventsiooniosaline võtab seadusandlikke ja muid meetmeid, et volitada pädev asutus tema territooriumil korraldama otsingu, et saada juurdepääs:
a) arvutisüsteemile või selle osale ning selles salvestatud andmetele;
b) andmekandjale, milles arvutiandmed eeldatavasti on salvestatud.

2. Kui konventsiooniosalise pädev asutus lõike 1 punkti a kohaselt otsib arvutisüsteemi ja saab juurepääsu sellele või selle osale ning kui tal on alust arvata, et otsitavad andmed on salvestatud konventsiooniosalise territooriumil asuvas teises arvutisüsteemis või selle osas ning on põhisüsteemist või selle kaudu seaduslikul viisil kättesaadavad, võtab konventsiooniosaline seadusandlikke ja muid meetmeid, et pädev asutus viivitamata laiendaks otsinguid ja saaks juurdepääsu teisele süsteemile.

3. Konventsiooniosaline võtab seadusandlikke ja muid meetmeid, et volitada pädev asutus arestima või turvama andmeid, mis on saadud lõike 1 või 2 kohaselt.

Asutus on volitatud:
a) arestima arvutisüsteemi või selle osa või andmekandja või turvama seda;
b) tegema arvutiandmete koopia ja säilitama seda;
c) säilitama andmete terviklikkuse;
d) muutma andmed ligipääsmatuks või kõrvaldama arvutisüsteemist need, millele on juurdepääs.

4. Konventsiooniosaline võtab seadusandlikke ja muid meetmeid, et volitada pädev asutus andma arvutisüsteemi toimimiseks või arvutiandmete kaitseks võetud meetmete kohta teavet valdavale isikule korralduse vajaduse järgi anda teavet, mis võimaldab võtta lõigetes 1 ja 2 nimetatud meetmeid.

5. Käesolevas artiklis nimetatud volituste ja korra suhtes kohaldatakse artikleid 14 ja 15.

5. jaotis. Arvutiandmete kogumine reaalajas

Artikkel 20. Liiklusandmete kogumine reaalajas

1. Konventsiooniosaline võtab seadusandlikke ja muid meetmeid, et tema territooriumil arvutisüsteemi kaudu edastatavate liiklusandmete saamiseks ja registreerimiseks reaalajas:
a) volitada pädev asutus koguma ja tehnikavahendeid kasutades registreerima andmed;
b) kohustada teenuse osutaja tema tehniliste võimaluste piires:
i) koguma ja registreerima andmeid konventsiooniosalise territooriumil;
ii) aitama pädevaid asutusi ja tegema nendega koostööd muul viisil.

2. Kui konventsiooniosaline ei saa oma riigi õiguspõhimõtete tõttu võtta lõike 1 punktis a nimetatud meetmeid, võib ta kindlate liiklusandmete kogumiseks ja registreerimiseks reaalajas võtta seadusandlikke ja muid meetmeid.

3. Konventsiooniosaline võtab seadusandlikke ja muid meetmeid, et kohustada teenuse osutaja järgima selles artiklis nimetatud volituse täitmisega seotud teabe konfidentsiaalsuse nõuet.

4. Selles artiklis nimetatud volituste ja korra suhtes kohaldatakse artikleid 14 ja 15.

Artikkel 21. Sisuandmete pealtkuulamine

1. Konventsiooniosaline võtab oma riigi seadusega reguleeritavate raskete süütegude suhtes seadusandlikke ja muid meetmeid, et tema territooriumil arvutisüsteemi kaudu edastatavate liiklusandmete saamiseks ja registreerimiseks reaalajas:
a) volitada pädev asutus koguma ja tehnikavahendeid kasutades registreerima andmed;
b) kohustada teenuse osutaja tema tehniliste võimaluste piires:
i) koguma ja registreerima andmeid konventsiooniosalise territooriumil;
ii) aitama pädevaid asutusi ja tegema nendega koostööd muul viisil.

3. Konventsiooniosaline võtab seadusandlikke ja muid meetmeid, et kohustada teenuse osutaja järgima selles artiklis nimetatud volituse täitmisega seotud teabe konfidentsiaalsuse nõuet.

4. Selles artiklis nimetatud volituste ja korra suhtes kohaldatakse artikleid 14 ja 15.

3. jagu. Jurisdiktsioon

Artikkel 22. Jurisdiktsioon

1. Konventsiooniosaline võtab seadusandlikke ja muid meetmeid, et kohaldada jurisdiktsiooni artiklite 2–11 alusel kuriteona määratletud teole, kui:
a) see pannakse toime tema territooriumil;
b) tegu pannakse toime tema lipu all sõitvas laevas;
c) tegu pannakse toime tema seaduste alusel registreeritud õhusõidukis või
d) selle paneb toime tema kodanik ja kui karistusõiguse järgi karistatakse süüteo eest selle toimepanemise kohas või kui süütegu pannakse toime kohas, kus ei kehti ühegi riigi jurisdiktsioon.

2. Konventsiooniosalisel on õigus jätta kohaldamata või kohaldada üksnes teataval juhul lõike 1 punkte b–d või selle artikli teisi jurisdiktsioonisätteid.

3. Konventsiooniosaline võtab meetmeid, et kohaldada jurisdiktsiooni artikli 24 lõikes 1 nimetatud süütegude suhtes juhul, kui kahtlustatav või süüdistatav asub tema territooriumil ja teda ei anta teisele konventsiooniosalisele välja üksnes kodakondsuse alusel.

4. Konventsiooniga ei ole vastuolus teostada kriminaaljurisdiktsiooni riigisisese õigusakti alusel.

5. Kui käesoleva konventsiooni kohaselt süüteona määratletud väidetava süüteo suhtes taotleb jurisdiktsiooni mitu lepinguosalist, peavad asjaomased lepinguosalised vajaduse korral omavahel nõu, et otsustada, missugune jurisdiktsioon on süüdistuse esitamiseks kõige asjakohasem.

III peatükk
RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

1. jagu. Üldpõhimõtted

1. jaotis. Rahvusvahelise koostöö üldpõhimõtted

Artikkel 23. Rahvusvahelise koostöö üldpõhimõtted

Arvutisüsteemide ja -andmetega seotud kuritegude uurimiseks ja menetlemiseks ning kuritegude elektrooniliste tõendite kogumiseks teevad konventsiooniosalised tihedat koostööd, järgides käesoleva peatüki sätteid, kriminaalasjades tehtavat rahvusvahelist koostööd käsitlevaid rahvusvahelisi kokkuleppeid, ühtsete õigusaktide alusel sõlmitud kokkuleppeid ja oma riigi õigusakte.

2. jaotis. Väljaandmise põhimõtted

Artikkel 24. Väljaandmine

1. a) Konventsiooniosalised kohaldavad seda artiklit väljaandmisele artiklite 2–11 kohaselt kuriteona määratletud teo suhtes, kui mõlema asjaosalise seaduses on raskeima karistusena ette nähtud vähemalt üheaastane vangistus või karmim karistus.
b) Kui konventsiooniosalised järgivad omavahelises suhtes väljaandmise Euroopa konventsiooni (Euroopa lepingute seeria, nr 24) või muud väljaandmislepingut või ühtsete õigusaktide alusel kokkulepitud korda, milles on ette nähtud karistuse madalam alammäär, kohaldatakse nimetatud lepingus või korras ettenähtud miinimumkaristust.

2. Lõikes 1 nimetatud kuriteod arvatakse konventsiooniosaliste sõlmitud väljaandmislepingusse kuritegudena, mille suhtes kohaldatakse väljaandmist. Konventsiooniosalised võtavad kohustuse arvata sellised kuriteod igasse nende vahel sõlmitavasse väljaandmislepingusse kuritegudena, mille puhul kohaldatakse väljaandmist.

3. Kui konventsiooniosaline annab isiku välja üksnes sellekohase lepingu alusel ja ta saab väljaandmistaotluse konventsiooniosaliselt, kellega ta ei ole väljaandmislepingut sõlminud, võib ta lõikes 1 nimetatud kuriteo puhul käsitada väljaandmise õigusliku alusena konventsiooni.

4. Kui konventsiooniosalised ei pea väljaandmise eelduseks lepingut, tunnistavad nad lõikes 1 nimetatud kuriteod sellisteks, mille suhtes kohaldatakse vastastikust väljaandmist.

5. Väljaandmise korral kehtivad taotluse saanud konventsiooniosalise seadusega või väljaandmislepinguga ettenähtud nõuded, nagu nõue põhjendada, mille alusel taotluse saanud lepinguosaline väljaandmisest keeldub.

6. Kui lõikes 1 nimetatud kuriteo eest väljaandmisest keeldutakse üksnes tagaotsitava isiku kodakondsuse alusel või seetõttu, et taotluse saanud konventsiooniosalise arvates kuulub süütegu tema jurisdiktsiooni alla, annab taotluse saanud konventsiooniosaline taotleva konventsiooniosalise palvel asja süüdistuse esitamiseks üle oma pädevatele asutustele ja edastab taotlevale konventsiooniosalisele õigel ajal aruande lõpptulemuse kohta. Nimetatud asutused teevad oma otsuse ning korraldavad uurimise ja menetluse samal viisil nagu muu sama laadi süüteo puhul kõnealuse konventsiooniosalise seaduse alusel.

7. a) Alla kirjutades või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja Euroopa Nõukogu peasekretärile hoiule andes teatab konventsiooniosaline nende asutuste nimed ja aadressid, kes lepingu puudumise korral vastutavad väljaandmistaotluse esitamise või vastuvõtmise või eelvangistuse kohaldamise eest.
b) Euroopa Nõukogu peasekretär asutab konventsiooniosaliste määratud asutuste registri ja ajakohastab seda. Registriandmete õigsuse tagab konventsiooniosaline.

3. jaotis. Vastastikuse abi üldpõhimõtted

Artikkel 25. Vastastikuse abi üldpõhimõtted

1. Konventsiooniosalised annavad üksteisele tõhusat vastastikust abi arvutisüsteemide ja -andmetega seotud kuritegude uurimiseks ja menetlemises ning kuritegude elektrooniliste tõendite kogumiseks.

2. Konventsiooniosaline võtab artiklites 27–35 kehtestatud kohustuste täitmiseks seadusandlikke ja muid meetmeid.

3. Edasilükkamatu asjaolu korral võib konventsiooniosaline taotleda abi ja seoses sellega kiirsidepidamist faksi või elektronposti teel või muul sellisel viisil, et tagada andmete turvalisus ja ehtsus (vajaduse korral kodeerimist kasutades) ning et saada andmete ametlik kinnitus, kui taotluse saanud konventsiooniosaline seda nõuab. Taotluse saanud konventsiooniosaline võtab taotluse vastu ja vastab kiirsidevahendi kaudu.

4. Kui käesolevas peatükis ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse vastastikusele abile taotluse saanud konventsiooniosalise seaduse või vastastikuse abi lepingu nõudeid, arvestades põhjendusi, mille alusel võib taotluse saanud konventsiooniosaline koostööst keelduda. Taotluse saanud konventsiooniosaline ei kasuta artiklites 2–11 nimetatud süütegude puhul õigust keelduda vastastikusest abist ainult selle põhjendusega, et taotlus käsitleb süütegu, mida konventsiooniosaline peab rahandussüüteoks.

5. Kui selle peatüki kohaselt on taotluse saanud konventsiooniosalisel õigus seada vastastikuse abistamise tingimuseks kahekordse karistamise võimalus, on tingimus täidetud, kui süüteo aluseks olev käitumine on taotluse saanud konventsiooniosalise seaduse järgi kuritegu olenemata sellest, kas taotleva konventsiooniosalise õigusnormidega võrreldes kuulub süütegu samasse süüteoliiki või kas seda väljendatakse samade mõistetega.

Artikkel 26. Teabe omaalgatuslik esitamine

1. Konventsiooniosaline võib oma seaduse alusel edastada teisele konventsiooniosalisele uurimisteavet sellelt taotlust saamata, kui ta arvab, et teabe avalikustamine võib teavet saavat konventsiooniosalist aidata konventsioonis kuriteona määratletud teoga seotud kriminaalasja algatamisel või menetlemisel või viia selleni, et nimetatud konventsiooniosaline soovib teha koostööd käesoleva peatüki alusel.

2. Enne sellise teabe esitamist võib konventsiooniosaline taotleda teabe konfidentsiaalsuse säilitamist või teabe kasutamise eeldusena esitatud tingimuste täitmist. Kui teabe saanud konventsiooniosaline ei suuda sellist nõuet täita, teatab ta sellest taotluse esitanud konventsiooniosalisele, kes otsustab teabe esitamise. Kui teavet saav konventsiooniosaline on esitatud tingimustega nõustunud, on ta kohustatud neid järgima.

4. jaotis. Vastastikuse abi taotlemine rahvusvahelise kokkuleppeta

Artikkel 27. Vastastikuse abi taotlemise kord

1. Kui taotluse esitanud konventsiooniosalise ja taotluse saanud konventsiooniosalise suhtes ei kohaldata ühtse õigusakti alusel sõlmitud vastastikuse abi lepingut ega selle õigusakti alusel kehtestatud korda, kohaldatakse lõikeid 2–10. Käesolevat artiklit ei kohaldata sellise lepingu, korra või õigusakti olemasolu korral, kui asjaomased konventsiooniosalised ei lepi kokku nende asemel täielikult või osaliselt kohaldada käesoleva artikli muid sätteid.

2. a) Konventsiooniosaline määrab keskasutuse või keskasutused, kes vastutavad vastastikuse abi taotluste saatmise ja neile vastamise ning taotluste täitmise eest või taotlust menetlema volitatud pädevale asutusele taotluse edastamise eest.
b) Keskasutused suhtlevad üksteisega otse.
c) Konventsiooniosaline teatab alla kirjutades või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja Euroopa Nõukogu peasekretärile hoiule andes käesoleva lõike alusel määratud asutuste nimed ja aadressid.
d) Euroopa Nõukogu peasekretär asutab lepinguosaliste määratud keskasutuste registri ja ajakohastab seda. Registriandmete õigsuse tagab konventsiooniosaline.

3. Käesoleva artikli kohased vastastikuse abi taotlused täidetakse taotleva konventsiooniosalise täpsustatud korra kohaselt, kui see ei ole taotluse saanud konventsiooniosalise seadusega vastuolus.

4. Peale artikli 25 lõikes 4 käsitletud keeldumise võib taotluse saanud konventsiooniosaline abist keelduda ka siis, kui:
a) taotlus käsitleb süütegu, mida taotluse saanud konventsiooniosaline peab poliitiliseks või poliitilise süüteoga seotud süüteoks;
b) ta leiab, et taotluse rahuldamine võib kahjustada tema suveräänsust, julgeolekut või avalikku korda või muid olulisi huve.

5. Taotluse saanud konventsiooniosaline võib taotluse rahuldamise edasi lükata, kui rahuldamine võib kahjustada tema asutustes korraldatavat eeluurimist või menetlust.

6. Enne abist keeldumist või selle edasilükkamist kaalub taotluse saanud konventsiooniosaline pärast taotleva konventsiooniosalisega asja arutamist, kui arutamine osutub vajalikuks, kas abi võib anda osaliselt või tema seatud tingimustel.

7. Taotluse saanud konventsiooniosaline teeb abitaotluse menetlemise tulemuses taotluse esitanud konventsiooniosalisele viivitamata teatavaks. Kui taotluse rahuldamisest keeldutakse või taotluse menetlemine lükatakse edasi, tuleb keeldumist või edasilükkamist põhjendada. Taotluse saanud konventsiooniosaline teatab abi taotlevale konventsiooniosalisele põhjused, mis ei võimalda taotlust rahuldada või mis tõenäoliselt lükkavad taotluse rahuldamise oluliselt edasi.

8. Taotlev konventsiooniosaline võib nõuda, et taotluse saanud konventsiooniosaline järgiks käesoleva peatüki alusel taotluse esitamise ja taotluse sisu kohta kehtivat konfidentsiaalsusnõuet, ning lubab avaldada ainult taotluse menetlemises vajalikku teavet. Kui taotluse saanud konventsiooniosaline ei suuda konfidentsiaalsusnõuet täita, teeb ta selle asjaolu viivitamata teatavaks abi taotlevale konventsiooniosalisele, kes otsustab, kas sellest hoolimata tuleks taotlust menetleda.

9. a) Kui asi on kiireloomuline, võib taotleva konventsiooniosalise õigusasutus otse saata abitaotluse või sellega seotud teated taotluse saanud konventsiooniosalise asjaomasele asutusele. Sel juhul saadetakse taotluse koopia taotluse saanud konventsiooniosalise keskasutusele taotleva konventsiooniosalise keskasutuse kaudu.
b) Käesoleva lõike kohane taotlus või teade edastatakse Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpoli) kaudu.
c) Kui taotlus esitatakse punkti a kohaselt ja asutus ei ole pädev taotlust menetlema, saadab ta taotluse riigi pädevale asutusele ja teeb selle taotlevale konventsiooniosalisele otse teatavaks.
d) Taotleva konventsiooniosalise pädev asutus võib käesoleva lõike kohaselt esitatud taotluse ja teate, mis ei käsitle sunnivahendeid, otse edastada taotluse saanud konventsiooniosalise pädevale asutusele.
e) Konventsiooniosaline võib alla kirjutades või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja Euroopa Nõukogu peasekretärile hoiule andes teatada, et tulemuslikkuse huvides tuleb käesoleva lõike alusel esitatud taotlus saata tema keskasutusele.

Artikkel 28. Konfidentsiaalsus ja kasutamispiirang

1. Kui taotlev konventsiooniosaline ja taotluse saanud konventsiooniosaline ei ole ühtse õigusakti alusel sõlminud vastastikuse abi lepingut ega kehtestanud asjakohast korda, kohaldatakse käesoleva artikli sätteid. Neid ei kohaldata, kui konventsiooniosalised järgivad sellist lepingut või korda või muud õigusakti ja kui nad ei ole kokku leppinud täielikult või osaliselt kohaldada nende asemel käesoleva artikli ülejäänud osa.

2. Taotluse saanud konventsiooniosaline võib taotlusele vastates esitada teabe või muu materjali, kui:
a) selle konfidentsiaalsus säilitatakse ja kui vastastikuse õigusabi taotlust ei oleks sellise tingimuse puudumise korral võimalik rahuldada või
b) seda ei kasutata muuks uurimiseks või menetluseks kui need, mis on taotluses nimetatud.

3. Kui taotlev konventsiooniosaline ei suuda lõikes 2 nimetatud tingimust täita, teeb ta selle asjaolu viivitamata teatavaks teisele konventsiooniosalisele, kes otsustab, kas sellest hoolimata tuleks teave esitada. Kui taotlev konventsiooniosaline tingimusega nõustub, kohustub ta seda täitma.

4. Kui konventsiooniosaline esitab lõike 2 kohase teabe või muu materjali, võib ta nõuda, et teine konventsiooniosaline seatud tingimusest tulenevalt selgitaks, kuidas nimetatud teavet või muud materjali on kasutatud.

2. jagu. Erisätted

1. jaotis. Vastastikune abi ajutiste meetmete korral

Artikkel 29. Salvestatud arvutiandmete kiirsäilitus

1. Konventsiooniosaline võib nõuda, et teine konventsiooniosaline telliks andmete kiirsäilituse või kohustuks muul viisil säilitama andmeid, mis on salvestatud teise konventsiooniosalise territooriumil paikneva arvutisüsteemi abil ja mille otsimiseks või millele juurdepääsu saamiseks kavatseb taotlev konventsiooniosaline esitada abitaotluse nende otsimiseks, arestimiseks või turvamiseks või avalikustamiseks.

2. Lõike 1 alusel esitatud säilitustaotluses määratakse kindlaks:
a) asutus, kes säilitamist taotleb;
b) süütegu, mis on eeluurimise või menetluse objekt, ja sellega seotud faktide lühikokkuvõte;
c) säilitatavad salvestatud arvutiandmed ja nende seos süüteoga;
d) teave salvestatud arvutiandmete hooldaja või arvutisüsteemi asukoha kindlakstegemiseks;
e) säilitamise vajalikkus;
f) konventsiooniosalise kavatsus esitada abitaotlus salvestatud arvutiandmete otsimiseks või neile juurdepääsu saamiseks, nende arestimiseks või turvamiseks või avalikustamiseks.

3. Taotluse saanud konventsiooniosaline võtab meetmeid, et oma seaduse alusel korraldada andmete kiirsäilitus. Taotluse rahuldamise tingimuseks ei seata kahekordse karistamise nõude täitmist.

4. Kui konventsiooniosaline seab muude kui artiklite 2–11 kohaselt kuriteona määratletud tegude puhul andmete otsimiseks või neile juurdepääsu saamiseks, nende arestimiseks, turvamiseks või avalikustamiseks esitatud abitaotluse rahuldamise tingimuseks kahekordse karistamise nõude täitmise, on õigus andmete säilitamise taotlus käesoleva artikli alusel tagasi lükata, kui on alust arvata, et andmete avalikustamise korral ei saa kahekordse karistamise nõuet täita.

5. Andmete säilitamise taotluse võib tagasi lükata ka siis, kui:
a) see käsitleb süütegu, mida taotluse saanud konventsiooniosaline peab poliitiliseks või poliitilise süüteoga seotud süüteoks; või
b) taotluse saanud konventsiooniosaline leiab, et taotluse rahuldamine võib kahjustada tema suveräänsust, julgeolekut või avalikku korda või muid olulisi huve.

6. Kui taotluse saanud konventsiooniosaline arvab, et andmete säilitamine ei taga nende kättesaadavust tulevikus või ohustab nende konfidentsiaalsust või kahjustab taotleva konventsiooniosalise korraldatavat uurimist muul viisil, teeb ta selle viivitamata teatavaks taotlevale konventsiooniosalisele, kes otsustab, kas sellest hoolimata tuleks taotlust menetleda.

7. Lõikes 1 nimetatud taotluse alusel korraldatud säilitamise tähtaeg on vähemalt 60 päeva, et konventsiooniosalisel oleks võimalik esitada taotlus andmete otsimiseks või neile juurdepääsu saamiseks või nende arestimiseks, turvamiseks või avalikustamiseks. Pärast taotluse kättesaamist säilitatakse andmeid kuni taotlust käsitleva otsuse tegemiseni.

Artikkel 30. Säilitatavate liiklusandmete kiiravalikustamine

1. Kui taotluse saanud konventsiooniosaline teatava andmesidega seotud liiklusandmete säilitamiseks artikli 29 kohaselt esitatud taotluse menetlemise ajal avastab, et andmete edastamises on osalenud teises riigis asuv teenuse osutaja, avalikustab taotluse saanud konventsiooniosaline taotlevale konventsiooniosalisele viivitamata liiklusandmed, et kindlaks teha see teenuse osutaja ja tee, mille kaudu andmed on edastatud.

2. Liiklusandmete avalikustamisest lõike 1 kohaselt võib keelduda, kui:
a) taotlus käsitleb süütegu, mida taotluse saanud konventsiooniosaline peab poliitiliseks või poliitilise süüteoga seotud süüteoks või
b) taotluse saanud konventsiooniosaline leiab, et taotluse rahuldamine võib kahjustada tema suveräänsust, julgeolekut või avalikku korda või muid olulisi huve.

2. jaotis. Vastastikune uurimisabi

Artikkel 31. Vastastikune abi seoses juurdepääsuga salvestatud arvutiandmetele

1. Konventsiooniosaline võib taotleda, et teine konventsiooniosaline otsiks artikli 29 kohaselt säilitatud või taotluse saanud konventsiooniosalise territooriumil paikneva arvutisüsteemi abil muul viisil salvestatud andmeid või teeks need kättesaadavaks või arestiks need või turvaks neid või avalikustaks andmed.

2. Taotluse saanud konventsiooniosaline vastab taotlusele artiklis 23 nimetatud rahvusvaheliste kokkulepete, korra ja õigusnormide kohaldamisega, järgides k��esoleva peatüki asjakohaseid sätteid.

3. Taotlusele reageeritakse kiirkorras, kui:
a) on alust arvata, et asjaomased andmed on eriti kaitsetud kadumamineku või muutmise suhtes; või
b) lõikes 2 nimetatud kokkulepped, kord ja õigusnormid näevad ette kiirkoostöö.

Artikkel 32. Piiriülene juurdepääs avalikele arvutiandmetele ja muudele arvutiandmetele

Konventsiooniosaline võib teise konventsiooniosalise loata saada juurdepääsu:
a) avalikele arvutiandmetele nende asukohast sõltumata;
b) või saada oma territooriumil paikneva arvutisüsteemi kaudu teises konventsiooniosalises riigis asuvaid salvestatud arvutiandmeid, kui ta saab selleks seadusliku ja vabatahtliku nõusoleku isikult, kellel on seaduslik volitus avalikustada andmeid nimetatud arvutisüsteemi kaudu.

Artikkel 33. Vastastikune abi seoses liiklusandmete kogumisega reaalajas

1. Konventsiooniosalised abistavad üksteist reaalajas nende liiklusandmete kogumisel, mis on seotud konventsiooniosaliste territooriumil arvutisüsteemi abil edastatavate kindlate andmetega. Lõike 2 kohaselt antakse abi riigi õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras.

2. Konventsiooniosaline annab sellist abi esmajoones sellise kuriteo asjas, mille puhul oleks võimalik reaalajas liiklusandmeid koguda sama laadi riigisisese kohtuasja korral.

Artikkel 34. Vastastikune abi seoses sisuandmete pealtkuulamisega

Konventsiooniosalised annavad üksteisele lepingutes ja oma seadustes ettenähtud ulatuses abi, et hõlbustada arvutisüsteemis edastatavate sisuandmete reaalajas kogumist ja registreerimist.

3. jaotis. Süsteemi ööpäevane toimimine

Artikkel 35. Ööpäevane koostöö

1. Konventsiooniosaline määrab kontaktasutuse, kes on kättesaadav ööpäeva seitse päeva nädalas, et tagada viivitamatu abi arvutisüsteemide ja -andmetega seotud kuritegude uurimiseks ja menetlemiseks ning kuritegude elektrooniliste tõendite kogumiseks. Abi korras hõlbustatakse järgmiste meetmete võtmist või kui seda võimaldavad konventsiooniosalise seadus ja kohtupraktika, siis võtab abistaja ise järgmisi meetmeid:
a) tehnonõustamine;
b) andmete säilitamine artiklite 29 ja 30 kohaselt;
c) tõendite kogumine, õigusteabe esitamine ja kahtlusaluste asukoha kindlaksmääramine.

2. a) Konventsiooniosalise kontaktasutuse ülesanne on pidada teise konventsiooniosalise kontaktasutusega kiirsidet.
b) Kui konventsiooniosalise määratud kontaktasutus ei kuulu konventsiooniosalise selle asutuse koosseisu, kes vastutab rahvusvahelise vastastikuse abi või väljaandmise eest, teeb kontaktasutus selle asutusega koostööd.

3. Võrgu tõrgeteta toimimiseks peavad konventsiooniosalisel olema asjakohase väljaõppe saanud töötajad.

IV peatükk
LÕPPSÄTTED

Artikkel 36. Allakirjutamine ja jõustumine

1. Konventsioon on allakirjutamiseks avatud Euroopa Nõukogu liikmesriikidele ja selle väljatöötamises osalenud kolmandatele riikidele.

2. Konventsioon ratifitseeritakse, võetakse vastu või kinnitatakse. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskiri antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile.

3. Konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil viis riiki, kellest vähemalt kolm on Euroopa Nõukogu liikmesriigid, on konventsiooniga lõigete 1 ja 2 sätete kohaselt ühinenud.

4. Allakirjutanud riigi suhtes, kes ühineb konventsiooniga hiljem, jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil ta käesoleva konventsiooniga lõigete 1 ja 2 sätete kohaselt ühines.

Artikkel 37. Konventsiooniga ühinemine

1. Kui konventsioon on jõustunud, võib Euroopa Nõukogu ministrite komitee pärast konventsiooniosalistega konsulteerimist ja neilt ühehäälse nõusoleku saamist kutsuda konventsiooniga ühinema iga riigi, kes ei ole nõukogu liige ega ole osalenud konventsiooni väljatöötamises. Otsus tehakse Euroopa Nõukogu põhikirja artikli 20 punktis d käsitletud häälteenamuse ning ministrite komitees esindatud konventsiooniosaliste esindajate ühehäälse otsuse alusel.

2. Lõike 1 alusel ühinevate riikide suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ühinemisdokumendi hoiuleandmisest Euroopa Nõukogu peasekretärile.

Artikkel 38. Territoriaalne kohaldamine

1. Riik võib alla kirjutades või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja hoiule andes täpsustada territooriumi või territooriumid, mille suhtes ta konventsiooni kohaldab.

2. Konventsiooniosaline võib hiljem Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatud deklaratsiooniga igal ajal teatada, et ta hakkab konventsiooni kohaldama ka deklaratsioonis nimetatud territooriumile. Selle territooriumi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele deklaratsiooni laekumisest peasekretärile.

3. Eelmise kahe lõike kohaselt tehtud deklaratsioonist võib loobuda selles nimetatud territooriumi suhtes Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava teatega. Loobumine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele teate laekumisest peasekretärile.

Artikkel 39. Konventsiooni kehtivus

1. Konventsiooni eesmärk on täiendada konventsiooniosaliste sõlmitud kahe- ja mitmepoolseid lepinguid või konventsiooniosaliste kokkuleppel kehtestatud korda, sealhulgas sätteid, mis on ette nähtud:
–väljaandmise Euroopa konventsiooniga, mis avati allakirjutamiseks 13. detsembril 1957 Strasbourgis (Euroopa lepingute seeria, nr 24);
–kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooniga, mis avati allakirjutamiseks 20. aprillil 1959 Strasbourgis (Euroopa lepingute seeria, nr 30);
–kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni lisaprotokolliga, mis avati allakirjutamiseks 17. märtsil 1978 Strasbourgis (Euroopa lepingute seeria, nr 99).

2. Kui vähemalt kaks konventsiooniosalist on käesoleva konventsiooniga hõlmatavas asjas juba sõlminud kokkuleppe või lepingu või seadnud või seavad edaspidi suhted sisse muul viisil, on neil õigus kohaldada kokkulepet või lepingut või korraldada suhteid muul asjakohasel viisil. Kui konventsiooniosalised seavad konventsiooniga reguleeritavates asjades suhted sisse teisiti, kui on ette nähtud konventsioonis, järgivad nad konventsiooni eesmärke ja põhimõtteid.

3. Konventsioon ei ole vastuolus konventsiooniosalise nende õiguste, piirangute, kohustuste ega vastutusega, mida konventsioon ei käsitle.

Artikkel 40. Deklaratsioonid

Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava kirjaliku teatega võib iga riik alla kirjutades või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja deponeerides deklareerida, et ta kasutab võimalust nõuda lisatingimusi, nagu on ette nähtud artiklites 2 ja 3, artikli 6 lõike 1 punktis b, artiklis 7, artikli 9 lõikes 3 ja artikli 27 lõike 9 punktis e.

Artikkel 41. Liitriigile kohaldatav erand

1. Liitriik võib jätta endale õiguse võtta konventsiooni II peatüki alusel kohustusi, mis on kooskõlas tema keskvalitsuse ning osariikide või muude sama laadi haldusüksuste suhteid reguleerivate põhimõtetega, kui ta leiab, et on nende kohustuste täitmisest hoolimata võimeline tegema koostööd III peatüki alusel.

2. Lõike 1 kohaselt reservatsiooni esitanud liitriik ei või selle reservatsiooni alusel jätta II peatükis ettenähtud meetmeid võtmata ja ta ei või oluliselt vähendada oma kohustust kavandada need meetmed. Üldjuhul peab liitriik tagama, et meetmeid võetakse laiaulatuslikult ja tõhusalt.

3. Kui konventsiooni sätte kohaldamine on selle osariigi või muu sama laadi haldusüksuse jurisdiktsiooni all, kes liitriigi põhiseadusest tuleneva süsteemi alusel ei ole kohustatud võtma seadusandlikke meetmeid, teeb föderaalvalitsus selle sätte osariigi pädevale asutusele teatavaks ja teeb ettepaneku rakendada abinõusid nimetatud sätte kohaldamiseks.

Artikkel 42. Reservatsioonid

Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava kirjaliku teatega võib riik allakirjutamise või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja hoiuleandmise ajal teatada, et ta kasutab reservatsiooni, mis on ette nähtud artikli 4 lõikes 2, artikli 6 lõikes 3, artikli 9 lõikes 4, artikli 10 lõikes 3, artikli 11 lõikes 3, artikli 14 lõikes 3, artikli 22 lõikes 2, artikli 29 lõikes 4 või artikli 41 lõikes 1. Muid reservatsioone ei või teha.

Artikkel 43. Reservatsioonide staatus ja nendest loobumine

1. Konventsiooniosaline, kes on teinud artikli 42 kohase reservatsiooni, võib sellest kas täielikult või osaliselt loobuda, saates peasekretärile asjakohase teate. Loobumine jõustub, kui peasekretär on teate kätte saanud. Kui teates on nimetatud, et reservatsioonist loobumine peab jõustuma teates märgitud kuupäeval ja see on hilisem kui peasekretärile teate laekumise kuupäev, jõustub tagasivõtmine hilisemal kuupäeval.

2. Artikli 42 kohase reservatsiooni teinud konventsiooniosaline loobub sellest kas täielikult või osaliselt niipea, kui asjaolud lubavad.

3. Ühe või mitu artiklis 42 nimetatud reservatsiooni teinud konventsiooniosaliselt võib peasekretär korrapäraselt nõuda teavet reservatsioonist loobumise väljavaadete kohta.

Artikkel 44. Muudatused

1. Konventsiooni muutmise ettepaneku võib teha iga konventsiooniosaline ning Euroopa Nõukogu peasekretär edastab selle Euroopa Nõukogu liikmesriikidele ja konventsiooni väljatöötamises osalenud kolmandatele riikidele ning muule riigile, kes on ühinenud või keda on kutsutud käesoleva konventsiooniga ühinema artikli 37 kohaselt.

2. Konventsiooniosalise muudatusettepanek edastatakse Euroopa Kriminaalasjade Komiteele, kes esitab ministrite komiteele oma arvamuse muudatusettepaneku kohta.

3. Ministrite komitee kaalub muudatusettepanekut ja Euroopa Kriminaalasjade Komitee esitatud arvamust ning võib muudatuse vastu võtta pärast konsulteerimist kolmandate riikidega, kes ei ole konventsiooniosalised.

4. Muudatuse tekst, mille on ministrite komitee vastu võtnud lõike 3 alusel, edastatakse heakskiitmiseks konventsiooniosalistele.

5. Lõike 3 alusel vastuvõetud muudatus jõustub kolmekümnendal päeval pärast seda, kui kõik konventsiooniosalised on peasekretärile teatanud selle heakskiitmisest.

Artikkel 45. Vaidluste lahendamine

1. Euroopa Kriminaalasjade Komiteed hoitakse kursis konventsiooni tõlgendamise ja kohaldamisega.

2. Kui konventsiooniosalistel tekib vaidlus konventsiooni tõlgendamise või kohaldamise üle, taotlevad konventsiooniosalised vaidluse lahendamist läbirääkimiste teel või omal valikul muude rahumeelsete vahendite abil või annavad vaidluse lahendada Euroopa Kriminaalasjade Komiteele või vahekohtule, kelle otsused on konventsiooniosalistele kohustuslik, või omavahelisel kokkuleppel Rahvusvahelisele Kohtule.

Artikkel 46. Konventsiooniosaliste konsultatsioonid

1. Kui see on vajalik, korraldavad konventsiooniosalised regulaarselt arutelusid, et hõlbustada:
a) konventsiooni kohaldamist, konventsiooniga seotud probleemide kindlakstegemist ning konventsiooni alusel tehtud deklaratsioonide ja reservatsioonide toime selgitamist;
b) teabevahetust oluliste õiguslike, poliitiliste või tehnoloogiliste arengute kohta arvutikuritegevuse valdkonnas ning elektrooniliste tõendite kogumist;
c) konventsiooni muudatuste kaalumist.

2. Euroopa Kriminaalasjade Komiteed hoitakse pidevalt kursis lõikes 1 nimetatud konsultatsioonide tulemustega.

3. Vajaduse korral aitab lõikes 1 nimetatud konsultatsioone korraldada Euroopa Kriminaalasjade Komitee, kes võtab ka meetmeid, et aidata konventsiooniosalistel teha konventsioonis muudatusi. Konventsiooni jõustumisest alates kolme aasta pärast vaatab Euroopa Kriminaalasjade Komitee koostöös konventsiooniosalistega konventsiooni läbi ja vajaduse korral teeb asjakohased muudatusettepanekud.

4. Kui Euroopa Nõukogu ei võta lõike 1 sätete järgimisel tekkinud kulude kandmist enda peale, teevad seda konventsiooniosalised nende enda kindlaksmäärataval viisil.

5. Euroopa Nõukogu sekretariaat aitab konventsiooniosalistel neid ülesandeid täita käesoleva artikli kohaselt.

Artikkel 47. Denonsseerimine

1. Lepinguosaline võib konventsiooni Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava teatega alati denonsseerida.

2. Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele teate laekumisest peasekretärile.

Artikkel 48. Teated

Euroopa Nõukogu peasekretär teeb nõukogu liikmesriikidele, konventsiooni väljatöötamises osalenud kolmandatele riikidele ja igale riigile, kes on käesoleva konventsiooniga ühinenud või keda on kutsutud sellega ühinema, teatavaks:
a) iga allakirjutamise;
b) ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja hoiuleandmise;
c) artikli 36 või 37 kohase jõustumise kuupäeva;
d) artikli 40 või 41 alusel tehtud deklaratsiooni või kooskõlas artikliga 42 tehtud reservatsiooni;
e) konventsiooniga seotud muu akti või teate.

Selle kinnituseks on täielikult volitatud isikud konventsioonile alla kirjutanud.

Koostatud 23. novembril 2001 Budapestis inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; mõlemad tekstid on võrdselt autentsed ja antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab tõestatud koopiad kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, konventsiooni väljatöötamises osalenud kolmandatele riikidele ja kõigile konventsiooniga ühinema kutsutud riikidele.

ETS No. 185

CONVENTION ON CYBERCRIME
Budapest, 23.XI.2001

PREAMBLE

The member States of the Council of Europe and the other States signatory hereto,

Considering that the aim of the Council of Europe is to achieve a greater unity between its members;

Recognising the value of fostering co-operation with the other States parties to this Convention;

Convinced of the need to pursue, as a matter of priority, a common criminal policy aimed at the protection of society against cybercrime, inter alia, by adopting appropriate legislation and fostering international co-operation;

Conscious of the profound changes brought about by the digitalisation, convergence and continuing globalisation of computer networks;

Concerned by the risk that computer networks and electronic information may also be used for committing criminal offences and that evidence relating to such offences may be stored and transferred by these networks;

Recognising the need for co-operation between States and private industry in combating cybercrime and the need to protect legitimate interests in the use and development of information technologies;

Believing that an effective fight against cybercrime requires increased, rapid and well-functioning international co-operation in criminal matters;

Convinced that the present Convention is necessary to deter action directed against the confidentiality, integrity and availability of computer systems, networks and computer data as well as the misuse of such systems, networks and data by providing for the criminalisation of such conduct, as described in this Convention, and the adoption of powers sufficient for effectively combating such criminal offences, by facilitating their detection, investigation and prosecution at both the domestic and international levels and by providing arrangements for fast and reliable international co-operation;

Mindful of the need to ensure a proper balance between the interests of law enforcement and respect for fundamental human rights as enshrined in the 1950 Council of Europe Convention for the Protection of Human Rights and Fundamental Freedoms, the 1966 United Nations International Covenant on Civil and Political Rights and other applicable international human rights treaties, which reaffirm the right of everyone to hold opinions without interference, as well as the right to freedom of expression, including the freedom to seek, receive, and impart information and ideas of all kinds, regardless of frontiers, and the rights concerning the respect for privacy;

Mindful also of the right to the protection of personal data, as conferred, for example, by the 1981 Council of Europe Convention for the Protection of Individuals with regard to Automatic Processing of Personal Data;

Considering the 1989 United Nations Convention on the Rights of the Child and the 1999 International Labour Organization Worst Forms of Child Labour Convention;

Taking into account the existing Council of Europe conventions on co-operation in the penal field, as well as similar treaties which exist between Council of Europe member States and other States, and stressing that the present Convention is intended to supplement those conventions in order to make criminal investigations and proceedings concerning criminal offences related to computer systems and data more effective and to enable the collection of evidence in electronic form of a criminal offence;

Welcoming recent developments which further advance international understanding and co-operation in combating cybercrime, including action taken by the United Nations, the OECD, the European Union and the G8;

Recalling Committee of Ministers Recommendations No. R (85) 10 concerning the practical application of the European Convention on Mutual Assistance in Criminal Matters in respect of letters rogatory for the interception of telecommunications, No. R(88) 2 on piracy in the field of copyright and neighbouring rights, No. R(87) 15 regulating the use of personal data in the police sector, No. R(95) 4 on the protection of personal data in the area of telecommunication services, with particular reference to telephone services, as well as No. R(89) 9 on computer-related crime providing guidelines for national legislatures concerning the definition of certain computer crimes and No. R(95) 13 concerning problems of criminal procedural law connected with information technology;

Having regard to Resolution No. 1 adopted by the European Ministers of Justice at their 21st Conference (Prague, 10 and 11 June 1997), which recommended that the Committee of Ministers support the work on cybercrime carried out by the European Committee on Crime Problems (CDPC) in order to bring domestic criminal law provisions closer to each other and enable the use of effective means of investigation into such offences, as well as to Resolution No. 3 adopted at the 23rd Conference of the European Ministers of Justice (London, 8 and 9 June 2000), which encouraged the negotiating parties to pursue their efforts with a view to finding appropriate solutions to enable the largest possible number of States to become parties to the Convention and acknowledged the need for a swift and efficient system of international co-operation, which duly takes into account the specific requirements of the fight against cybercrime;

Having also regard to the Action Plan adopted by the Heads of State and Government of the Council of Europe on the occasion of their Second Summit (Strasbourg, 10 and 11 October 1997), to seek common responses to the development of the new information technologies based on the standards and values of the Council of Europe;

Have agreed as follows:

Chapter I
USE OF TERMS

Article 1. Definitions

For the purposes of this Convention:
a. “computer system” means any device or a group of interconnected or related devices, one or more of which, pursuant to a program, performs automatic processing of data;
b. “computer data” means any representation of facts, information or concepts in a form suitable for processing in a computer system, including a program suitable to cause a computer system to perform a function;
c. “service provider” means:
i. any public or private entity that provides to users of its service the ability to communicate by means of a computer system, and
ii. any other entity that processes or stores computer data on behalf of such communication service or users of such service;
d. “traffic data” means any computer data relating to a communication by means of a computer system, generated by a computer system that formed a part in the chain of communication, indicating the communication’s origin, destination, route, time, date, size, duration, or type of underlying service.

Chapter II
MEASURES TO BE TAKEN AT THE NATIONAL LEVEL

Section 1. Substantive criminal law

Title 1. Offences against the confidentiality, integrity and availability of computer data and systems

Article 2. Illegal access

Each Party shall adopt such legislative and other measures as may be necessary to establish as criminal offences under its domestic law, when committed intentionally, the access to the whole or any part of a computer system without right. A Party may require that the offence be committed by infringing security measures, with the intent of obtaining computer data or other dishonest intent, or in relation to a computer system that is connected to another computer system.

Article 3. Illegal interception

Each Party shall adopt such legislative and other measures as may be necessary to establish as criminal offences under its domestic law, when committed intentionally, the interception without right, made by technical means, of non-public transmissions of computer data to, from or within a computer system, including electromagnetic emissions from a computer system carrying such computer data. A Party may require that the offence be committed with dishonest intent, or in relation to a computer system that is connected to another computer system.

Article 4. Data interference

1. Each Party shall adopt such legislative and other measures as may be necessary to establish as criminal offences under its domestic law, when committed intentionally, the damaging, deletion, deterioration, alteration or suppression of computer data without right.

2. A Party may reserve the right to require that the conduct described in paragraph 1 result in serious harm.

Article 5. System interference

Each Party shall adopt such legislative and other measures as may be necessary to establish as criminal offences under its domestic law, when committed intentionally, the serious hindering without right of the functioning of a computer system by inputting, transmitting, damaging, deleting, deteriorating, altering or suppressing computer data.

Article 6. Misuse of devices

1. Each Party shall adopt such legislative and other measures as may be necessary to establish as criminal offences under its domestic law, when committed intentionally and without right:
a. the production, sale, procurement for use, import, distribution or otherwise making available of:
i. a device, including a computer program, designed or adapted primarily for the purpose of committing any of the offences established in accordance with the above Articles 2–5;
ii. a computer password, access code, or similar data by which the whole or any part of a computer system is capable of being accessed,
with intent that it be used for the purpose of committing any of the offences established in Articles 2–5; and
b. the possession of an item referred to in paragraphs a.i or ii above, with intent that it be used for the purpose of committing any of the offences established in Articles 2–5. A Party may require by law that a number of such items be possessed before criminal liability attaches.

2. This article shall not be interpreted as imposing criminal liability where the production, sale, procurement for use, import, distribution or otherwise making available or possession referred to in paragraph 1 of this Article is not for the purpose of committing an offence established in accordance with Articles 2 through 5 of this Convention, such as for the authorised testing or protection of a computer system.

3. Each Party may reserve the right not to apply paragraph 1 of this Article, provided that the reservation does not concern the sale, distribution or otherwise making available of the items referred to in paragraph 1 a.ii of this article.

Title 2. Computer-related offences

Article 7. Computer-related forgery

Each Party shall adopt such legislative and other measures as may be necessary to establish as criminal offences under its domestic law, when committed intentionally and without right, the input, alteration, deletion, or suppression of computer data, resulting in inauthentic data with the intent that it be considered or acted upon for legal purposes as if it were authentic, regardless whether or not the data is directly readable and intelligible. A Party may require an intent to defraud, or similar dishonest intent, before criminal liability attaches.

Article 8. Computer-related fraud

Each Party shall adopt such legislative and other measures as may be necessary to establish as criminal offences under its domestic law, when committed intentionally and without right, the causing of a loss of property to another person by:
a. any input, alteration, deletion or suppression of computer data;
b. any interference with the functioning of a computer system,

with fraudulent or dishonest intent of procuring, without right, an economic benefit for oneself or for another person.

Title 3. Content-related offences

Article 9. Offences related to child pornography

1. Each Party shall adopt such legislative and other measures as may be necessary to establish as criminal offences under its domestic law, when committed intentionally and without right, the following conduct:
a. producing child pornography for the purpose of its distribution through a computer system;
b. offering or making available child pornography through a computer system;
c. distributing or transmitting child pornography through a computer system;
d. procuring child pornography through a computer system for oneself or for another person;
e. possessing child pornography in a computer system or on a computer-data storage medium.

2. For the purpose of paragraph 1 above, the term “child pornography” shall include pornographic material that visually depicts:
a. a minor engaged in sexually explicit conduct;
b. a person appearing to be a minor engaged in sexually explicit conduct;
c. realistic images representing a minor engaged in sexually explicit conduct.

3. For the purpose of paragraph 2 above, the term “minor” shall include all persons under 18 years of age. A Party may, however, require a lower age-limit, which shall be not less than 16 years.

4. Each Party may reserve the right not to apply, in whole or in part, paragraphs 1(d), and 1(e), and 2(b) and (c).

Title 4 – Offences related to infringements of copyright and related rights

Article 10. Offences related to infringements of copyright and related rights

1. Each Party shall adopt such legislative and other measures as may be necessary to establish as criminal offences under its domestic law the infringement of copyright, as defined under the law of that Party, pursuant to the obligations it has undertaken under the Paris Act of 24 July 1971 revising the Bern Convention for the Protection of Literary and Artistic Works, the Agreement on Trade-Related Aspects of Intellectual Property Rights and the WIPO Copyright Treaty, with the exception of any moral rights conferred by such conventions, where such acts are committed wilfully, on a commercial scale and by means of a computer system.

2. Each Party shall adopt such legislative and other measures as may be necessary to establish as criminal offences under its domestic law the infringement of related rights, as defined under the law of that Party, pursuant to the obligations it has undertaken under the International Convention for the Protection of Performers, Producers of Phonograms and Broadcasting Organisations (Rome Convention), the Agreement on Trade-Related Aspects of Intellectual Property Rights and the WIPO Performances and Phonograms Treaty, with the exception of any moral rights conferred by such conventions, where such acts are committed wilfully, on a commercial scale and by means of a computer system.

3. A Party may reserve the right not to impose criminal liability under paragraphs 1 and 2 of this article in limited circumstances, provided that other effective remedies are available and that such reservation does not derogate from the Party’s international obligations set forth in the international instruments referred to in paragraphs 1 and 2 of this article.

Title 5. Ancillary liability and sanctions

Article 11. Attempt and aiding or abetting

1. Each Party shall adopt such legislative and other measures as may be necessary to establish as criminal offences under its domestic law, when committed intentionally, aiding or abetting the commission of any of the offences established in accordance with Articles 2–10 of the present Convention with intent that such offence be committed.

2. Each Party shall adopt such legislative and other measures as may be necessary to establish as criminal offences under its domestic law, when committed intentionally, an attempt to commit any of the offences established in accordance with Articles 3 through 5, 7, 8, and 9(1)a and 9(1)c of this Convention.

3. Each Party may reserve the right not to apply, in whole or in part, paragraph 2 of this article.

Article 12. Corporate liability

1. Each Party shall adopt such legislative and other measures as may be necessary to ensure that legal persons can be held liable for a criminal offence established in accordance with this Convention, committed for their benefit by any natural person, acting either individually or as part of an organ of the legal person, who has a leading position within it, based on:
a. a power of representation of the legal person;
b. an authority to take decisions on behalf of the legal person;
c. an authority to exercise control within the legal person.

2. In addition to the cases already provided for in paragraph 1 of this article, each Party shall take the measures necessary to ensure that a legal person can be held liable where the lack of supervision or control by a natural person referred to in paragraph 1 has made possible the commission of a criminal offence established in accordance with this Convention for the benefit of that legal person by a natural person acting under its authority.

3. Subject to the legal principles of the Party, the liability of a legal person may be criminal, civil or administrative.

4. Such liability shall be without prejudice to the criminal liability of the natural persons who have committed the offence.

Article 13. Sanctions and measures

1. Each Party shall adopt such legislative and other measures as may be necessary to ensure that the criminal offences established in accordance with Articles 2–11 are punishable by effective, proportionate and dissuasive sanctions, which include deprivation of liberty.

2. Each Party shall ensure that legal persons held liable in accordance with Article 12 shall be subject to effective, proportionate and dissuasive criminal or non-criminal sanctions or measures, including monetary sanctions.

Section 2. Procedural law

Title 1. Common provisions

Article 14. Scope of procedural provisions

1. Each Party shall adopt such legislative and other measures as may be necessary to establish the powers and procedures provided for in this section for the purpose of specific criminal investigations or proceedings.

2. Except as specifically provided otherwise in Article 21, each Party shall apply the powers and procedures referred to in paragraph 1 of this article to:
a. the criminal offences established in accordance with Articles 2–11 of this Convention;
b. other criminal offences committed by means of a computer system; and
c. the collection of evidence in electronic form of a criminal offence.

3. a. Each Party may reserve the right to apply the measures referred to in Article 20 only to offences or categories of offences specified in the reservation, provided that the range of such offences or categories of offences is not more restricted than the range of offences to which it applies the measures referred to in Article 21. Each Party shall consider restricting such a reservation to enable the broadest application of the measure referred to in Article 20.
b. Where a Party, due to limitations in its legislation in force at the time of the adoption of the present Convention, is not able to apply the measures referred to in Articles 20 and 21 to communications being transmitted within a computer system of a service provider, which system:
i. is being operated for the benefit of a closed group of users, and
ii. does not employ public communications networks and is not connected with another computer system, whether public or private,
that Party may reserve the right not to apply these measures to such communications. Each Party shall consider restricting such a reservation to enable the broadest application of the measures referred to in Articles 20 and 21.

Article 15. Conditions and safeguards

1. Each Party shall ensure that the establishment, implementation and application of the powers and procedures provided for in this Section are subject to conditions and safeguards provided for under its domestic law, which shall provide for the adequate protection of human rights and liberties, including rights arising pursuant to obligations it has undertaken under the 1950 Council of Europe Convention for the Protection of Human Rights and Fundamental Freedoms, the 1966 United Nations International Covenant on Civil and Political Rights, and other applicable international human rights instruments, and which shall incorporate the principle of proportionality.

2. Such conditions and safeguards shall, as appropriate in view of the nature of the procedure or power concerned, inter alia, include judicial or other independent supervision, grounds justifying application, and limitation of the scope and the duration of such power or procedure.

3. To the extent that it is consistent with the public interest, in particular the sound administration of justice, each Party shall consider the impact of the powers and procedures in this section upon the rights, responsibilities and legitimate interests of third parties.

Title 2. Expedited preservation of stored computer data

Article 16. Expedited preservation of stored computer data

1. Each Party shall adopt such legislative and other measures as may be necessary to enable its competent authorities to order or similarly obtain the expeditious preservation of specified computer data, including traffic data, that has been stored by means of a computer system, in particular where there are grounds to believe that the computer data is particularly vulnerable to loss or modification.

2. Where a Party gives effect to paragraph 1 above by means of an order to a person to preserve specified stored computer data in the person’s possession or control, the Party shall adopt such legislative and other measures as may be necessary to oblige that person to preserve and maintain the integrity of that computer data for a period of time as long as necessary, up to a maximum of ninety days, to enable the competent authorities to seek its disclosure. A Party may provide for such an order to be subsequently renewed.

3. Each Party shall adopt such legislative and other measures as may be necessary to oblige the custodian or other person who is to preserve the computer data to keep confidential the undertaking of such procedures for the period of time provided for by its domestic law.

4. The powers and procedures referred to in this article shall be subject to Articles 14 and 15.

Article 17. Expedited preservation and partial disclosure of traffic data

1. Each Party shall adopt, in respect of traffic data that is to be preserved under Article 16, such legislative and other measures as may be necessary to:
a. ensure that such expeditious preservation of traffic data is available regardless of whether one or more service providers were involved in the transmission of that communication; and
b. ensure the expeditious disclosure to the Party’s competent authority, or a person designated by that authority, of a sufficient amount of traffic data to enable the Party to identify the service providers and the path through which the communication was transmitted.

2. The powers and procedures referred to in this article shall be subject to Articles 14 and 15.

Title 3. Production order

Article 18. Production order

1. Each Party shall adopt such legislative and other measures as may be necessary to empower its competent authorities to order:
a. a person in its territory to submit specified computer data in that person’s possession or control, which is stored in a computer system or a computer-data storage medium; and
b. a service provider offering its services in the territory of the Party to submit subscriber information relating to such services in that service provider’s possession or control.

2. The powers and procedures referred to in this article shall be subject to Articles 14 and 15.

3. For the purpose of this article, the term “subscriber information” means any information contained in the form of computer data or any other form that is held by a service provider, relating to subscribers of its services other than traffic or content data and by which can be established:
a. the type of communication service used, the technical provisions taken thereto and the period of service;
b. the subscriber’s identity, postal or geographic address, telephone and other access number, billing and payment information, available on the basis of the service agreement or arrangement;
c. any other information on the site of the installation of communication equipment, available on the basis of the service agreement or arrangement.

Title 4. Search and seizure of stored computer data

Article 19. Search and seizure of stored computer data

1. Each Party shall adopt such legislative and other measures as may be necessary to empower its competent authorities to search or similarly access:
a. a computer system or part of it and computer data stored therein; and
b. a computer-data storage medium in which computer data may be stored

in its territory.

2. Each Party shall adopt such legislative and other measures as may be necessary to ensure that where its authorities search or similarly access a specific computer system or part of it, pursuant to paragraph 1(a), and have grounds to believe that the data sought is stored in another computer system or part of it in its territory, and such data is lawfully accessible from or available to the initial system, the authorities shall be able to expeditiously extend the search or similar accessing to the other system.

3. Each Party shall adopt such legislative and other measures as may be necessary to empower its competent authorities to seize or similarly secure computer data accessed according to paragraphs 1 or 2. These measures shall include the power to:
a. seize or similarly secure a computer system or part of it or a computer-data storage medium;
b. make and retain a copy of those computer data;
c. maintain the integrity of the relevant stored computer data;
d. render inaccessible or remove those computer data in the accessed computer system.

4. Each Party shall adopt such legislative and other measures as may be necessary to empower its competent authorities to order any person who has knowledge about the functioning of the computer system or measures applied to protect the computer data therein to provide, as is reasonable, the necessary information, to enable the undertaking of the measures referred to in paragraphs 1 and 2.

5. The powers and procedures referred to in this article shall be subject to Articles 14 and 15.

Title 5. Real-time collection of computer data

Article 20. Real-time collection of traffic data

1. Each Party shall adopt such legislative and other measures as may be necessary to empower its competent authorities to:
a. collect or record through the application of technical means on the territory of that Party, and
b. compel a service provider, within its existing technical capability:
i. to collect or record through the application of technical means on the territory of that Party; or
ii. to co-operate and assist the competent authorities in the collection or recording of,
traffic data, in real-time, associated with specified communications in its territory transmitted by means of a computer system.

2. Where a Party, due to the established principles of its domestic legal system, cannot adopt the measures referred to in paragraph 1(a), it may instead adopt legislative and other measures as may be necessary to ensure the real-time collection or recording of traffic data associated with specified communications transmitted in its territory, through the application of technical means on that territory.

3. Each Party shall adopt such legislative and other measures as may be necessary to oblige a service provider to keep confidential the fact of the execution of any power provided for in this article and any information relating to it.

4. The powers and procedures referred to in this article shall be subject to Articles 14 and 15.

Article 21. Interception of content data

1. Each Party shall adopt such legislative and other measures as may be necessary, in relation to a range of serious offences to be determined by domestic law, to empower its competent authorities to:
a. collect or record through the application of technical means on the territory of that Party, and
b. compel a service provider, within its existing technical capability:
i. to collect or record through the application of technical means on the territory of that Party, or
ii. to co-operate and assist the competent authorities in the collection or recording of,
content data, in real-time, of specified communications in its territory transmitted by means of a computer system.

2. Where a Party, due to the established principles of its domestic legal system, cannot adopt the measures referred to in paragraph 1(a), it may instead adopt legislative and other measures as may be necessary to ensure the real-time collection or recording of content data on specified communications in its territory through the application of technical means on that territory.

4. The powers and procedures referred to in this article shall be subject to Articles 14 and 15.

Section 3. Jurisdiction

Article 22. Jurisdiction

1. Each Party shall adopt such legislative and other measures as may be necessary to establish jurisdiction over any offence established in accordance with Articles 2–11 of this Convention, when the offence is committed:
a. in its territory; or
b. on board a ship flying the flag of that Party; or
c. on board an aircraft registered under the laws of that Party; or
d. by one of its nationals, if the offence is punishable under criminal law where it was committed or if the offence is committed outside the territorial jurisdiction of any State.

2. Each Party may reserve the right not to apply or to apply only in specific cases or conditions the jurisdiction rules laid down in paragraphs (1)b–(1)d of this article or any part thereof.

3. Each Party shall adopt such measures as may be necessary to establish jurisdiction over the offences referred to in Article 24, paragraph (1), of this Convention, in cases where an alleged offender is present in its territory and it does not extradite him or her to another Party, solely on the basis of his or her nationality, after a request for extradition.

4. This Convention does not exclude any criminal jurisdiction exercised by a Party in accordance with its domestic law.

5. When more than one Party claims jurisdiction over an alleged offence established in accordance with this Convention, the Parties involved shall, where appropriate, consult with a view to determining the most appropriate jurisdiction for prosecution.

Chapter III
INTERNATIONAL CO-OPERATION

Section 1. General principles

Title 1. General principles relating to international co-operation

Article 23. General principles relating to international co-operation

The Parties shall co-operate with each other, in accordance with the provisions of this chapter, and through the application of relevant international instruments on international co-operation in criminal matters, arrangements agreed on the basis of uniform or reciprocal legislation, and domestic laws, to the widest extent possible for the purposes of investigations or proceedings concerning criminal offences related to computer systems and data, or for the collection of evidence in electronic form of a criminal offence.

Title 2. Principles relating to extradition

Article 24. Extradition

1. a. This article applies to extradition between Parties for the criminal offences established in accordance with Articles 2–11 of this Convention, provided that they are punishable under the laws of both Parties concerned by deprivation of liberty for a maximum period of at least one year, or by a more severe penalty.
b. Where a different minimum penalty is to be applied under an arrangement agreed on the basis of uniform or reciprocal legislation or an extradition treaty, including the European Convention on Extradition (ETS No. 24), applicable between two or more parties, the minimum penalty provided for under such arrangement or treaty shall apply.

2. The criminal offences described in paragraph 1 of this Article shall be deemed to be included as extraditable offences in any extradition treaty existing between or among the Parties. The Parties undertake to include such offences as extraditable offences in any extradition treaty to be concluded between or among them.

3. If a Party that makes extradition conditional on the existence of a treaty receives a request for extradition from another Party with which it does not have an extradition treaty, it may consider this Convention as the legal basis for extradition with respect to any criminal offence referred to in paragraph 1 of this article.

4. Parties that do not make extradition conditional on the existence of a treaty shall recognise the criminal offences referred to in paragraph 1 of this article as extraditable offences between themselves.

5. Extradition shall be subject to the conditions provided for by the law of the requested Party or by applicable extradition treaties, including the grounds on which the requested Party may refuse extradition.

6. If extradition for a criminal offence referred to in paragraph 1 of this article is refused solely on the basis of the nationality of the person sought, or because the requested Party deems that it has jurisdiction over the offence, the requested Party shall submit the case at the request of the requesting Party to its competent authorities for the purpose of prosecution and shall report the final outcome to the requesting Party in due course. Those authorities shall take their decision and conduct their investigations and proceedings in the same manner as for any other offence of a comparable nature under the law of that Party.

7. a. Each Party shall, at the time of signature or when depositing its instrument of ratification, acceptance, approval or accession, communicate to the Secretary General of the Council of Europe the name and address of each authority responsible for making or receiving requests for extradition or provisional arrest in the absence of a treaty.
b. The Secretary General of the Council of Europe shall set up and keep updated a register of authorities so designated by the Parties. Each Party shall ensure that the details held on the register are correct at all times.

Title 3. General principles relating to mutual assistance

Article 25. General principles relating to mutual assistance

1. The Parties shall afford one another mutual assistance to the widest extent possible for the purpose of investigations or proceedings concerning criminal offences related to computer systems and data, or for the collection of evidence in electronic form of a criminal offence.

2. Each Party shall also adopt such legislative and other measures as may be necessary to carry out the obligations set forth in Articles 27–35.

3. Each Party may, in urgent circumstances, make requests for mutual assistance or communications related thereto by expedited means of communication, including fax or e-mail, to the extent that such means provide appropriate levels of security and authentication (including the use of encryption, where necessary), with formal confirmation to follow, where required by the requested Party. The requested Party shall accept and respond to the request by any such expedited means of communication.

4. Except as otherwise specifically provided in articles in this chapter, mutual assistance shall be subject to the conditions provided for by the law of the requested Party or by applicable mutual assistance treaties, including the grounds on which the requested Party may refuse co-operation. The requested Party shall not exercise the right to refuse mutual assistance in relation to the offences referred to in Articles 2 through 11 solely on the ground that the request concerns an offence which it considers a fiscal offence.

5. Where, in accordance with the provisions of this chapter, the requested Party is permitted to make mutual assistance conditional upon the existence of dual criminality, that condition shall be deemed fulfilled, irrespective of whether its laws place the offence within the same category of offence or denominate the offence by the same terminology as the requesting Party, if the conduct underlying the offence for which assistance is sought is a criminal offence under its laws.

Article 26. Spontaneous information

1. A Party may, within the limits of its domestic law and without prior request, forward to another Party information obtained within the framework of its own investigations when it considers that the disclosure of such information might assist the receiving Party in initiating or carrying out investigations or proceedings concerning criminal offences established in accordance with this Convention or might lead to a request for co-operation by that Party under this chapter.

2. Prior to providing such information, the providing Party may request that it be kept confidential or only used subject to conditions. If the receiving Party cannot comply with such request, it shall notify the providing Party, which shall then determine whether the information should nevertheless be provided. If the receiving Party accepts the information subject to the conditions, it shall be bound by them.

Title 4. Procedures pertaining to mutual assistance requests in the absence of applicable international agreements

Article 27. Procedures pertaining to mutual assistance requests in the absence of applicable international agreements

1. Where there is no mutual assistance treaty or arrangement on the basis of uniform or reciprocal legislation in force between the requesting and requested Parties, the provisions of paragraphs 2 through 9 of this article shall apply. The provisions of this article shall not apply where such treaty, arrangement or legislation exists, unless the Parties concerned agree to apply any or all of the remainder of this article in lieu thereof.

2. a. Each Party shall designate a central authority or authorities responsible for sending and answering requests for mutual assistance, the execution of such requests or their transmission to the authorities competent for their execution.
b. The central authorities shall communicate directly with each other;
c. Each Party shall, at the time of signature or when depositing its instrument of ratification, acceptance, approval or accession, communicate to the Secretary General of the Council of Europe the names and addresses of the authorities designated in pursuance of this paragraph;
d. The Secretary General of the Council of Europe shall set up and keep updated a register of central authorities designated by the Parties. Each Party shall ensure that the details held on the register are correct at all times.

3. Mutual assistance requests under this article shall be executed in accordance with the procedures specified by the requesting Party, except where incompatible with the law of the requested Party.

4. The requested Party may, in addition to the grounds for refusal established in Article 25, paragraph 4, refuse assistance if:
a. the request concerns an offence which the requested Party considers a political offence or an offence connected with a political offence, or
b. it considers that execution of the request is likely to prejudice its sovereignty, security, ordre public or other essential interests.

5. The requested Party may postpone action on a request if such action would prejudice criminal investigations or proceedings conducted by its authorities.

6. Before refusing or postponing assistance, the requested Party shall, where appropriate after having consulted with the requesting Party, consider whether the request may be granted partially or subject to such conditions as it deems necessary.

7. The requested Party shall promptly inform the requesting Party of the outcome of the execution of a request for assistance. Reasons shall be given for any refusal or postponement of the request. The requested Party shall also inform the requesting Party of any reasons that render impossible the execution of the request or are likely to delay it significantly.

8. The requesting Party may request that the requested Party keep confidential the fact of any request made under this chapter as well as its subject, except to the extent necessary for its execution. If the requested Party cannot comply with the request for confidentiality, it shall promptly inform the requesting Party, which shall then determine whether the request should nevertheless be executed.

9. a. In the event of urgency, requests for mutual assistance or communications related thereto may be sent directly by judicial authorities of the requesting Party to such authorities of the requested Party. In any such cases, a copy shall be sent at the same time to the central authority of the requested Party through the central authority of the requesting Party.
b. Any request or communication under this paragraph may be made through the International Criminal Police Organisation (Interpol).
c. Where a request is made pursuant to sub-paragraph (a) of this article and the authority is not competent to deal with the request, it shall refer the request to the competent national authority and inform directly the requesting Party that it has done so.
d. Requests or communications made under this paragraph that do not involve coercive action may be directly transmitted by the competent authorities of the requesting Party to the competent authorities of the requested Party.
e. Each Party may, at the time of signature or when depositing its instrument of ratification, acceptance, approval or accession, inform the Secretary General of the Council of Europe that, for reasons of efficiency, requests made under this paragraph are to be addressed to its central authority.

Article 28. Confidentiality and limitation on use

1. When there is no mutual assistance treaty or arrangement on the basis of uniform or reciprocal legislation in force between the requesting and the requested Parties, the provisions of this article shall apply. The provisions of this article shall not apply where such treaty, arrangement or legislation exists, unless the Parties concerned agree to apply any or all of the remainder of this article in lieu thereof.

2. The requested Party may make the supply of information or material in response to a request dependent on the condition that it is:
a. kept confidential where the request for mutual legal assistance could not be complied with in the absence of such condition, or
b. not used for investigations or proceedings other than those stated in the request.

3. If the requesting Party cannot comply with a condition referred to in paragraph 2, it shall promptly inform the other Party, which shall then determine whether the information should nevertheless be provided. When the requesting Party accepts the condition, it shall be bound by it.

4. Any Party that supplies information or material subject to a condition referred to in paragraph 2 may require the other Party to explain, in relation to that condition, the use made of such information or material.

Section 2. Specific provisions

Title 1. Mutual assistance regarding provisional measures

Article 29. Expedited preservation of stored computer data

1. A Party may request another Party to order or otherwise obtain the expeditious preservation of data stored by means of a computer system, located within the territory of that other Party and in respect of which the requesting Party intends to submit a request for mutual assistance for the search or similar access, seizure or similar securing, or disclosure of the data.

2. A request for preservation made under paragraph 1 shall specify:
a. the authority seeking the preservation;
b. the offence that is the subject of a criminal investigation or proceedings and a brief summary of the related facts;
c. the stored computer data to be preserved and its relationship to the offence;
d. any available information identifying the custodian of the stored computer data or the location of the computer system;
e. the necessity of the preservation; and
f. that the Party intends to submit a request for mutual assistance for the search or similar access, seizure or similar securing, or disclosure of the stored computer data.

3. Upon receiving the request from another Party, the requested Party shall take all appropriate measures to preserve expeditiously the specified data in accordance with its domestic law. For the purposes of responding to a request, dual criminality shall not be required as a condition to providing such preservation.

4. A Party that requires dual criminality as a condition for responding to a request for mutual assistance for the search or similar access, seizure or similar securing, or disclosure of stored data may, in respect of offences other than those established in accordance with Articles 2–11 of this Convention, reserve the right to refuse the request for preservation under this article in cases where it has reasons to believe that at the time of disclosure the condition of dual criminality cannot be fulfilled.

5. In addition, a request for preservation may only be refused if:
a. the request concerns an offence which the requested Party considers a political offence or an offence connected with a political offence, or
b. the requested Party considers that execution of the request is likely to prejudice its sovereignty, security, ordre public or other essential interests.

6. Where the requested Party believes that preservation will not ensure the future availability of the data or will threaten the confidentiality of or otherwise prejudice the requesting Party’s investigation, it shall promptly so inform the requesting Party, which shall then determine whether the request should nevertheless be executed.

7. Any preservation effected in response to the request referred to in paragraph 1 shall be for a period not less than sixty days, in order to enable the requesting Party to submit a request for the search or similar access, seizure or similar securing, or disclosure of the data. Following the receipt of such a request, the data shall continue to be preserved pending a decision on that request.

Article 30. Expedited disclosure of preserved traffic data

1. Where, in the course of the execution of a request made pursuant to Article 29 to preserve traffic data concerning a specific communication, the requested Party discovers that a service provider in another State was involved in the transmission of the communication, the requested Party shall expeditiously disclose to the requesting Party a sufficient amount of traffic data to identify that service provider and the path through which the communication was transmitted.

2. Disclosure of traffic data under paragraph 1 may only be withheld if:
a. the request concerns an offence which the requested Party considers a political offence or an offence connected with a political offence; or
b. the requested Party considers that execution of the request is likely to prejudice its sovereignty, security, ordre public or other essential interests.

Title 2. Mutual assistance regarding investigative powers

Article 31. Mutual assistance regarding accessing of stored computer data

1. A Party may request another Party to search or similarly access, seize or similarly secure, and disclose data stored by means of a computer system located within the territory of the requested Party, including data that has been preserved pursuant to Article 29.

2. The requested Party shall respond to the request through the application of international instruments, arrangements and laws referred to in Article 23, and in accordance with other relevant provisions of this Chapter.

3. The request shall be responded to on an expedited basis where:
a. there are grounds to believe that relevant data is particularly vulnerable to loss or modification; or
b. the instruments, arrangements and laws referred to in paragraph 2 otherwise provide for expedited co-operation.

Article 32. Trans-border access to stored computer data with consent or where publicly available

A Party may, without the authorisation of another Party:
a. access publicly available (open source) stored computer data, regardless of where the data is located geographically; or
b. access or receive, through a computer system in its territory, stored computer data located in another Party, if the Party obtains the lawful and voluntary consent of the person who has the lawful authority to disclose the data to the Party through that computer system.

Article 33. Mutual assistance in the real-time collection of traffic data

1. The Parties shall provide mutual assistance to each other in the real-time collection of traffic data associated with specified communications in their territory transmitted by means of a computer system. Subject to the provisions of paragraph 2, this assistance shall be governed by the conditions and procedures provided for under domestic law.

2. Each Party shall provide such assistance at least with respect to criminal offences for which real-time collection of traffic data would be available in a similar domestic case.

Article 34. Mutual assistance regarding the interception of content data

The Parties shall provide mutual assistance to each other in the real-time collection or recording of content data of specified communications transmitted by means of a computer system to the extent permitted under their applicable treaties and domestic laws.

Title 3. 24/7 Network

Article 35. 24/7 Network

1. Each Party shall designate a point of contact available on a twenty-four hour, seven-day-a-week basis, in order to ensure the provision of immediate assistance for the purpose of investigations or proceedings concerning criminal offences related to computer systems and data, or for the collection of evidence in electronic form of a criminal offence. Such assistance shall include facilitating, or, if permitted by its domestic law and practice, directly carrying out the following measures:
a. the provision of technical advice;
b. the preservation of data pursuant to Articles 29 and 30;
c. the collection of evidence, the provision of legal information, and locating of suspects.

2. a. A Party’s point of contact shall have the capacity to carry out communications with the point of contact of another Party on an expedited basis.
b. If the point of contact designated by a Party is not part of that Party’s authority or authorities responsible for international mutual assistance or extradition, the point of contact shall ensure that it is able to co-ordinate with such authority or authorities on an expedited basis.

3. Each Party shall ensure that trained and equipped personnel are available, in order to facilitate the operation of the network.

Chapter IV
FINAL PROVISIONS

Article 36. Signature and entry into force

1. This Convention shall be open for signature by the member States of the Council of Europe and by non-member States which have participated in its elaboration.

2. This Convention is subject to ratification, acceptance or approval. Instruments of ratification, acceptance or approval shall be deposited with the Secretary General of the Council of Europe.

3. This Convention shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the date on which five States, including at least three member States of the Council of Europe, have expressed their consent to be bound by the Convention in accordance with the provisions of paragraphs 1 and 2.

4. In respect of any signatory State which subsequently expresses its consent to be bound by it, the Convention shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the date of the expression of its consent to be bound by the Convention in accordance with the provisions of paragraphs 1 and 2.

Article 37. Accession to the Convention

1. After the entry into force of this Convention, the Committee of Ministers of the Council of Europe, after consulting with and obtaining the unanimous consent of the Contracting States to the Convention, may invite any State which is not a member of the Council and which has not participated in its elaboration to accede to this Convention. The decision shall be taken by the majority provided for in Article 20(d) of the Statute of the Council of Europe and by the unanimous vote of the representatives of the Contracting States entitled to sit on the Committee of Ministers.

2. In respect of any State acceding to the Convention under paragraph 1 above, the Convention shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the date of deposit of the instrument of accession with the Secretary General of the Council of Europe.

Article 38. Territorial application

1. Any State may, at the time of signature or when depositing its instrument of ratification, acceptance, approval or accession, specify the territory or territories to which this Convention shall apply.

2. Any State may, at any later date, by a declaration addressed to the Secretary General of the Council of Europe, extend the application of this Convention to any other territory specified in the declaration. In respect of such territory the Convention shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the date of receipt of the declaration by the Secretary General.

3. Any declaration made under the two preceding paragraphs may, in respect of any territory specified in such declaration, be withdrawn by a notification addressed to the Secretary General of the Council of Europe. The withdrawal shall become effective on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the date of receipt of such notification by the Secretary General.

Article 39. Effects of the Convention

1. The purpose of the present Convention is to supplement applicable multilateral or bilateral treaties or arrangements as between the Parties, including the provisions of:
–the European Convention on Extradition, opened for signature in Paris, on 13 December 1957 (ETS No. 24);
–the European Convention on Mutual Assistance in Criminal Matters, opened for signature in Strasbourg, on 20 April 1959 (ETS No. 30);
–the Additional Protocol to the European Convention on Mutual Assistance in Criminal Matters, opened for signature in Strasbourg, on 17 March 1978 (ETS No. 99).

2. If two or more Parties have already concluded an agreement or treaty on the matters dealt with in this Convention or have otherwise established their relations on such matters, or should they in future do so, they shall also be entitled to apply that agreement or treaty or to regulate those relations accordingly. However, where Parties establish their relations in respect of the matters dealt with in the present Convention other than as regulated therein, they shall do so in a manner that is not inconsistent with the Convention’s objectives and principles.

3. Nothing in this Convention shall affect other rights, restrictions, obligations and responsibilities of a Party.

Article 40. Declarations

By a written notification addressed to the Secretary General of the Council of Europe, any State may, at the time of signature or when depositing its instrument of ratification, acceptance, approval or accession, declare that it avails itself of the possibility of requiring additional elements as provided for under Article 2, Article 3, Article 6, paragraph 1 (b), Article 7, Article 9, paragraph 3 and Artile 27, paragraph 9(e).

Article 41. Federal clause

1. A federal State may reserve the right to assume obligations under Chapter II of this Convention consistent with its fundamental principles governing the relationship between its central government and constituent States or other similar territorial entities provided that it is still able to co-operate under Chapter III.

2. When making a reservation under paragraph 1, a federal State may not apply the terms of such reservation to exclude or substantially diminish its obligations to provide for measures set forth in Chapter II. Overall, it shall provide for a broad and effective law enforcement capability with respect to those measures.

3. With regard to the provisions of this Convention, the application of which comes under the jurisdiction of constituent States or other similar territorial entities, that are not obliged by the constitutional system of the federation to take legislative measures, the federal government shall inform the competent authorities of such States of the said provisions with its favourable opinion, encouraging them to take appropriate action to give them effect.

Article 42. Reservations

By a written notification addressed to the Secretary General of the Council of Europe, any State may, at the time of signature or when depositing its instrument of ratification, acceptance, approval or accession, declare that it avails itself of the reservation(s) provided for in Article 4, paragraph 2, Article 6, paragraph 3, Article 9, paragraph 4, Article 10, paragraph 3, Article 11, paragraph 3, Article 14, paragraph 3, Article 22, paragraph 2, Article 29, paragraph 4, and Article 41, paragraph 1. No other reservation may be made.

Article 43. Status and withdrawal of reservations

1. A Party that has made a reservation in accordance with Article 42 may wholly or partially withdraw it by means of a notification addressed to the Secretary General of the Council of Europe. Such withdrawal shall take effect on the date of receipt of such notification by the Secretary General. If the notification states that the withdrawal of a reservation is to take effect on a date specified therein, and such date is later than the date on which the notification is received by the Secretary General, the withdrawal shall take effect on such a later date.

2. A Party that has made a reservation as referred to in Article 42 shall withdraw such reservation, in whole or in part, as soon as circumstances so permit.

3. The Secretary General of the Council of Europe may periodically enquire with Parties that have made one or more reservations as referred to in Article 42 as to the prospects for withdrawing such reservation(s).

Article 44. Amendments

1. Amendments to this Convention may be proposed by any Party, and shall be communicated by the Secretary General of the Council of Europe to the member States of the Council of Europe, to the non-member States which have participated in the elaboration of this Convention as well as to any State which has acceded to, or has been invited to accede to, this Convention in accordance with the provisions of Article 37.

2. Any amendment proposed by a Party shall be communicated to the European Committee on Crime Problems (CDPC), which shall submit to the Committee of Ministers its opinion on that proposed amendment.

3. The Committee of Ministers shall consider the proposed amendment and the opinion submitted by the CDPC and, following consultation with the non-member States Parties to this Convention, may adopt the amendment.

4. The text of any amendment adopted by the Committee of Ministers in accordance with paragraph 3 of this article shall be forwarded to the Parties for acceptance.

5. Any amendment adopted in accordance with paragraph 3 of this article shall come into force on the thirtieth day after all Parties have informed the Secretary General of their acceptance thereof.

Article 45. Settlement of disputes

1. The European Committee on Crime Problems (CDPC) shall be kept informed regarding the interpretation and application of this Convention.

2. In case of a dispute between Parties as to the interpretation or application of this Convention, they shall seek a settlement of the dispute through negotiation or any other peaceful means of their choice, including submission of the dispute to the CDPC, to an arbitral tribunal whose decisions shall be binding upon the Parties, or to the International Court of Justice, as agreed upon by the Parties concerned.

Article 46. Consultations of the Parties

1. The Parties shall, as appropriate, consult periodically with a view to facilitating:
a. the effective use and implementation of this Convention, including the identification of any problems thereof, as well as the effects of any declaration or reservation made under this Convention;
b. the exchange of information on significant legal, policy or technological developments pertaining to cybercrime and the collection of evidence in electronic form;
c. consideration of possible supplementation or amendment of the Convention.

2. The European Committee on Crime Problems (CDPC) shall be kept periodically informed regarding the result of consultations referred to in paragraph 1.

3. The CDPC shall, as appropriate, facilitate the consultations referred to in paragraph 1 and take the measures necessary to assist the Parties in their efforts to supplement or amend the Convention. At the latest three years after the present Convention enters into force, the European Committee on Crime Problems (CDPC) shall, in co-operation with the Parties, conduct a review of all of the Convention’s provisions and, if necessary, recommend any appropriate amendments.

4. Except where assumed by the Council of Europe, expenses incurred in carrying out the provisions of paragraph 1 shall be borne by the Parties in the manner to be determined by them.

5. The Parties shall be assisted by the Secretariat of the Council of Europe in carrying out their functions pursuant to this article.

Article 47. Denunciation

1. Any Party may, at any time, denounce this Convention by means of a notification addressed to the Secretary General of the Council of Europe.

2. Such denunciation shall become effective on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the date of receipt of the notification by the Secretary General.

Article 48. Notification

The Secretary General of the Council of Europe shall notify the member States of the Council of Europe, the non-member States which have participated in the elaboration of this Convention as well as any State which has acceded to, or has been invited to accede to, this Convention of:
a. any signature;
b. the deposit of any instrument of ratification, acceptance, approval or accession;
c. any date of entry into force of this Convention in accordance with Articles 36 and 37;
d. any declaration made under Article 40 or reservation made in accordance with Article 42;
e. any other act, notification or communication relating to this Convention.

In witness whereof the undersigned, being duly authorised thereto, have signed this Convention.

Done at Budapest, this 23rd day of November 2001, in English and in French, both texts being equally authentic, in a single copy which shall be deposited in the archives of the Council of Europe. The Secretary General of the Council of Europe shall transmit certified copies to each member State of the Council of Europe, to the non-member States which have participated in the elaboration of this Convention, and to any State invited to accede to it.

Õiend
Metaandmetes parandatud akti andja: Riigikogu.

← Tagasi | Üles ↑

Miks minu RT? Minu RT võimaldab:

Arvutikuritegevusvastane konventsioon

Arvutikuritegevusvastane konventsioon

Miks minu RT?
Minu RT võimaldab: