Välja kuulutanud
Vabariigi President
15.12.2017 otsus nr 190
Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Vastu võetud 06.12.2017
§ 1. Eesti Haigekassa seaduse muutmine
Eesti Haigekassa seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Haigekassa eesmärk on ravikindlustushüvitiste võimaldamine, tervishoiuteenuste eest tasumine ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmine vastavalt ravikindlustuse seadusele, tervishoiuteenuste korraldamise seadusele ja muudele õigusaktidele ning haigekassa eelarves ettenähtud kuludele.
(2) Oma eesmärgi saavutamiseks täidab haigekassa järgmisi ülesandeid:
1) korraldab ravikindlustust, tervishoiuteenuste eest tasumist ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmist, tagades haigekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise;
2) täidab ravikindlustuse seadusest, tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid;
3) peab ravikindlustushüvitiste võimaldamiseks ja käesolevast seadusest ning ravikindlustuse seadusest tulenevate muude ülesannete täitmiseks ravikindlustuse andmekogu kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe seadusega;
4) kontrollib haigekassa poolt osaliselt või täielikult tasutavate teenuste kvaliteeti ja põhjendatust;
5) korraldab ravikindlustust ja tervishoiuteenuse osutamist ning haigekassat puudutavate välislepingute täitmist;
6) osaleb tervishoiu planeerimisel ning avaldab arvamust haigekassaga, ravikindlustusega ja tervishoiuteenuste korraldusega seonduvate õigusaktide ja välislepingute eelnõude kohta;
7) annab nõu ravikindlustusega seonduvates küsimustes;
8) annab nõu tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ning muude õigusaktidega seonduvates küsimustes.”;
2) paragrahvi 3 pealkiri ja sissejuhatav lauseosa muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 3. Haigekassa kohustused oma ülesannete täitmisel
Haigekassal on kohustus tulenevalt käesolevast seadusest, ravikindlustuse seadusest, tervishoiuteenuste korraldamise seadusest, haigekassa põhikirjast ja muudest õigusaktidest täita järgmisi ülesandeid:”;
3) paragrahvi 3 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„2) tasuda tervishoiuteenuse osutajale lepingus ettenähtud teenuste eest vastavalt lepingu tingimustele, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti;
3) tasuda soodustingimustel väljastatud ravimite ja meditsiiniseadmete eest apteekidele, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti;”;
4) paragrahvi 4 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 4. Haigekassa pädevus eelarve kasutamisel
(1) Haigekassa kontrollib seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas tervise edendamise, haiguste ennetamise, tervishoiuteenuse osutaja poolt osutatud teenuste ja väljaantud töövõimetuslehtede ning retseptide õigsust ja põhjendatust, samuti apteegi poolt ravimite soodustingimustel väljastamise ning apteekide ja meditsiiniseadmete müüjate poolt meditsiiniseadmete soodustingimustel väljastamise õigsust ja põhjendatust. Ebaõigsuse või põhjendamatuse korral on haigekassal õigus summa väljamaksmine vaidlustada või summa väljamaksmisest keelduda. Haigekassal on õigus ebaõigesti või põhjendamatult väljamakstud summa tagasi nõuda või pidada kinni järgmiste perioodide väljamaksetest.”;
5) paragrahvi 5 lõike 4 punktis 1 asendatakse sõna „ravikindlustuseks” sõnadega „haigekassa eelarveks”;
6) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 24 järgmises sõnastuses:
„24) kinnitab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 172 lõikes 3 sätestatud asjaolude hindamise alused;”;
7) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 25 järgmises sõnastuses:
„25) kuulanud ära juhatuse arvamuse, teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku kiirabi eest tasumise korra, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hinna ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hinna kehtestamiseks või selle muutmiseks;”;
8) paragrahvi 35 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) riigieelarves sotsiaalmaksuseaduse § 7 lõikes 3 ja § 10 lõikes 2 sätestatud määras ravikindlustuseks ettenähtud sotsiaalmaksu osast, samuti ravikindlustuseks ettenähtud sotsiaalmaksu ülelaekumistest;”;
9) paragrahvi 35 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 51 lõike 2 punkti 2 alusel haigekassa eelarvesse ülekantavast riigieelarve eraldisest;”;
10) paragrahvi 36 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „ravikindlustuse seadusest,” tekstiosaga „tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ja muudest õigusaktidest,”;
11) paragrahvi 36 lõike 7 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Haigekassa eelarve kulud jagunevad tervishoiukuludeks ja haigekassa tegevuskuludeks.”;
12) paragrahvi 38 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Haigekassa reservkapital on haigekassa eelarve vahenditest moodustatav reserv makromajanduslikest muutustest tulenevate haigekassa eelarve riskide vähendamiseks.
(2) Reservkapitali suurus on 5,4 protsenti eelarve mahust. Reservkapitali kantakse igal aastal vähemalt 1/50 haigekassa eelarve kogumahust kuni käesolevas seaduses sätestatud reservkapitali suuruse saavutamiseni või taastamiseni.”;
13) paragrahvi 391 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Haigekassa riskireserv on haigekassa eelarve vahenditest moodustatav reserv haigekassale võetud kohustustest tulenevate riskide vähendamiseks.
(2) Riskireservi suurus on 2 protsenti haigekassa tervishoiukulude eelarve mahust.”.
§ 2. Halduskoostöö seaduse muutmine
Halduskoostöö seaduse § 13 lõiget 11 täiendatakse punktiga 26 järgmises sõnastuses:
„26) rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud haldusleping.”.
§ 3. Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse muutmine
Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise tervishoiuteenused ning nendega seonduvad ravimikulud hüvitatakse ravikindlustuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.”.
§ 4. Maksukorralduse seaduse muutmine
Maksukorralduse seaduse § 29 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„12) Sotsiaalkindlustusametile sotsiaalhoolekande seaduses, riikliku pensionikindlustuse seaduses, perehüvitiste seaduses ja ohvriabi seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks, sealhulgas pensionide, toetuste, teenuste ja hüvitiste määramiseks ning järelevalve teostamiseks, samuti tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud riigieelarve eraldise arvestamiseks ja Euroopa Liidu sotsiaalkindlustust koordineerivate õigusaktide rakendamiseks;”.
§ 5. Meretöö seaduse muutmine
Meretöö seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hinna kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Eesti Haigekassa nõukogu ettepanekul.”;
2) seaduse 8. peatükki täiendatakse §-ga 801 järgmises sõnastuses:
„§ 801. Lepingulise kohustuse üleminek
Enne 2018. aasta 1. jaanuari kehtinud valdkonna eest vastutava ministri ja meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse tasuta osutaja vahelises halduslepingus sätestatud valdkonna eest vastutava ministri õigused ja kohustused võtab Eesti Haigekassa üle alates 2018. aasta 1. jaanuarist.”.
§ 6. Meretöö seaduse ja töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse muutmise seaduse muutmine
Meretöö seaduse ja töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse muutmise seaduse (RT I, 01.03.2017, 2) § 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) paragrahvi 32 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse tasuta osutamiseks sõlmib Eesti Haigekassa tervishoiuteenuse osutajaga halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Teenuse osutamist rahastatakse Eesti Haigekassa eelarve kaudu.”;”.
§ 7. Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse muutmine
Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse sõna „Sotsiaalministeerium” sõnadega „Eesti Haigekassa”;
2) paragrahvi 7 lõike 2 punktid 2–4, 8 ja 9 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) korraldab tegevusi, mille eesmärk on teadvustada rakkude, kudede ja elundite annetamise olulisust;”;
4) paragrahvi 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Siirdamiskeskus on Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, kui talle on antud tegevusluba elundite hankimise, käitlemise ja siirdamisega tegelemiseks.”;
6) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Siirdamiskeskus täidab järgmisi ülesandeid:
1) korraldab elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise jälgitavust ja biovalvsust;
2) peab elundite siirdamise ootelehti;
3) korraldab siiratavate elundite jaotamist ja rahvusvahelist vahetust ning sõlmib selleks lepinguid Euroopa Liidu ja kolmandate riikide asjaomaste organisatsioonidega;
4) korraldab rakkude, kudede ja elundite hankimis-, käitlemis- ja siirdamisalast teabevahetust hankijate, käitlejate, siirdajate ning Ravimiametiga.
(12) Siirdamiskeskus tagab käesoleva paragrahvi lõike 11 punktides 1–3 nimetatud ülesannete ööpäevaringse täitmise.”;
7) paragrahvi 8 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 9 lõikes 1, § 20 lõikes 3, § 21 lõikes 2, § 31 lõikes 2, § 33 lõikes 4, §-s 34, § 35 lõikes 6, §-s 36 ja § 45 lõikes 3 asendatakse läbivalt sõnad „riiklik siirdamisasutus” sõnaga „siirdamiskeskus” vastavas käändes;
9) paragrahvi 40 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud riikliku siirdamisasutuse ülesannete täitmist rahastatakse Eesti Haigekassa eelarve kaudu.
(4) Käesoleva seaduse § 8 lõikes 11 nimetatud siirdamiskeskuse ülesannete täitmist rahastatakse Eesti Haigekassa eelarve kaudu ravikindlustuse seaduses sätestatud korras.”;
10) paragrahvi 41 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.
§ 8. Ravikindlustuse seaduse muutmine
Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠4. Tervishoiuteenuste arendamine ja tervise edendamine
(1) Haigekassa võib ravikindlustuse vahendeid ja haigekassale riigieelarvest eraldatud vahendeid kasutada tervishoiuteenuste osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust arendavate tegevuste või projektide ning tervisesüsteemi arendustegevuste eest tasumiseks kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga.
(2) Haigekassa osaleb tervise edendamise sihtotstarbeliste projektide rahastamises haigekassa eelarves selleks ette nähtud summade ulatuses kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga.”;
2) paragrahvi 5 lõiget 4 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) usuliste ühenduste registrisse kantud kloostri liikmeskonda kuuluv munk ja nunn.”;
3) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 6 nimetatud isiku ravikindlustuse andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid esitab klooster, kelle liikmeskonda isik kuulub. Siseministeerium kinnitab haigekassale kloostri õigust nimetatud andmete esitamiseks seitsme kalendripäeva jooksul haigekassalt asjakohase päringu saamisest arvates.”;
4) paragrahvi 11 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „1–5” tekstiosaga „1–6”;
5) paragrahvi 11 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktides 3, 31, 5 ja 6 nimetatud isikute kindlustuskaitse lõppemisest on käesoleva paragrahvi lõigetes 2–31 nimetatud dokumentide esitajad kohustatud haigekassale teatama kümne kalendripäeva jooksul selle lõppemisest arvates.”;
6) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 6 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb ühe kuu möödumisel kloostri liikmeskonnast lahkumise, sealhulgas välisriigis paiknevasse kloostrisse asumise kuupäevast arvates.”;
7) paragrahvi 25 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõna „ravikindlustuse” sõnaga „tervishoiukulude”;
8) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 24 järgmises sõnastuses:
„(24) Haigekassa võtab kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise tervishoiuteenuste eest tasu maksmise kohustuse üle kuni 40-aastaselt naissoost kindlustatud isikult, kellel on meditsiiniline näidustus kehaväliseks viljastamiseks ja embrüo siirdamiseks, käesoleva seaduse §-s 333 sätestatud korras.”;
9) paragrahvi 31 lõiget 5 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Sotsiaalministeeriumil on õigus teha haigekassale ettepanek astuda läbirääkimistesse asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendustega või erialaühendustega, et algatada tervishoiuteenuste loetelu muutmine, kui see on vajalik riigi tervishoiupoliitika elluviimiseks.”;
10) seadust täiendatakse §-ga 333 järgmises sõnastuses:
„§ 333. Kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise tervishoiuteenuste tasu maksmise kohustuse ülevõtmine
(1) Haigekassa võtab tasu maksmise kohustuse üle käesoleva seaduse § 29 lõikes 24 nimetatud isikult järgmiste tervishoiuteenuste korral:
1) tervishoiuteenuste loetellu kantud kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise tervishoiuteenused;
2) 90 päeva jooksul enne kehavälist viljastamist ja embrüo siirdamist osutatud tervishoiuteenused, mis on osutatud seoses kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamisega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuste kulutused hüvitatakse tervishoiuteenuse osutajale, kui haigekassale esitatakse ravi rahastamise lepingu alusel raviarve.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool Eestit kohaldatakse käesoleva seaduse § 27 lõigetes 2 ja 3 sätestatut.”;
11) paragrahvi 89 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:
„(22) Enne 2018. aasta 1. jaanuari osutatud kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise tervishoiuteenused ning retseptiravimitele tehtud kulutused hüvitatakse vastavalt 2017. aasta 31. detsembrini kehtinud kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse §-s 351 sätestatule.”.
§ 9. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 17 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „politseiasutuste” sõnadega „ning Terviseameti”;
2) paragrahvi 17 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) käesoleva seaduse alusel rahastatavate kiirabibrigaadide arvu;”;
3) paragrahvi 17 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kiirabi osutatakse käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetest lähtudes ning käesoleva seaduse § 172 lõike 1 alusel sõlmitud halduslepingus kokkulepitud tingimustel.”;
4) paragrahvi 17 lõiked 41–45 tunnistatakse kehtetuks;
5) seadust täiendatakse §-dega 171–173 järgmises sõnastuses:
㤠171. Kiirabi osutamise korraldamine
(1) Terviseamet:
1) korraldab kiirabi osutamist, lähtudes käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetest;
2) kinnitab kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade arvu ja paiknemise ning kiirabibrigaadide jaotuse teeninduspiirkondade kaupa;
3) korraldab koostöös Eesti Haigekassaga kiirabibrigaadi ajutist asendamist.
(2) Kiirabibrigaadi teeninduspiirkond on Terviseameti poolt kinnitatud kohaliku omavalitsuse üksuse ala või nende üksuste ala, mille piires sõidab kiirabibrigaad väljakutsete korral välja.
§ 172. Kiirabi rahastamise leping
(1) Kiirabi rahastamiseks sõlmivad Eesti Haigekassa ja kiirabibrigaadi pidaja halduslepingu (edaspidi kiirabi rahastamise leping) kuni viieks aastaks, lähtudes halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustest. Esimest korda sõlmitakse selline leping kiirabibrigaadi pidajaga kuni kolmeks aastaks.
(2) Kiirabi rahastamise lepingut ei pea sõlmima kõikide kiirabibrigaadi pidajatega.
(3) Kiirabi rahastamise lepingu sõlmimise ja lepingu tähtaja üle otsustamisel hindab Eesti Haigekassa järgmisi asjaolusid:
1) konkreetse teeninduspiirkonna vajadus kiirabi järele ja kiirabi kättesaadavus;
2) kiirabi osutamise kvaliteet ja tingimused;
3) kiirabibrigaadi pidaja jätkusuutlikkus;
4) kiirabibrigaadide piirarv;
5) riigi tervishoiupoliitika arengusuunad;
6) varasemate kiirabi rahastamise lepingute või nendega sarnaste lepingute nõuetekohane täitmine kiirabibrigaadi pidaja poolt;
7) maksuvõlgnevuse olemasolu või puudumine ning kiirabibrigaadi pidaja üldine majanduslik seisund;
8) tervishoiuteenuste osutamist reguleerivate õigusaktide nõuetekohane täitmine kiirabibrigaadi pidaja poolt;
9) käesoleva seaduse § 17 lõike 3 punkti 1 alusel kehtestatud kiirabibrigaadide arv.
(4) Kiirabi rahastamise lepingus lepitakse kokku järgmised tingimused:
1) lepingu tähtaeg;
2) Eesti Haigekassa rahastatava kiirabi valmisoleku ja kiirabi osutamise eest kiirabibrigaadi pidajale makstav summa ajaühikus ning makstav kogusumma;
3) kiirabi valmisoleku tagamise ja kiirabi osutamise eest tasumisele kuuluv hind;
4) nende kiirabibrigaadide nimekiri, kelle valmisolekut rahastatakse ja kelle osutatud kiirabi eest tasu makstakse, ning selle nimekirja muutumisest teatamise ja Eesti Haigekassaga kooskõlastamise kord;
5) tundide arv ajaühikus, mille jooksul peab kiirabibrigaadi pidaja olema valmis kiirabi osutama;
6) tähtaeg, mille jooksul peab kiirabibrigaadi pidaja esitama Eesti Haigekassale teabe kiirabi osutamise valmisoleku tagamise ja osutatud teenuse kohta, mille alusel makstakse kiirabibrigaadi pidajale tasu;
7) juhtumid või töökorralduslikud muudatused, mille puhul on vajalik eelnev kirjalik kooskõlastus Eesti Haigekassaga;
8) juhtumid, kui Eesti Haigekassa kiirabibrigaadi pidajale tasu ei maksa või võib tasutavat summat vähendada;
9) juhtumid, kui pooltel on õigus ühepoolselt leping lõpetada, seda muuta või selle täitmine osaliselt või täielikult peatada, ja juhtumid, kui rikkumine on vabandatav;
10) osutatud kiirabiteenuse kohta Eesti Haigekassale andmete esitamise sagedus ja esitatavate andmete koosseis;
11) kiirabibrigaadi pidaja aruandluskohustuse ning kiirabi osutamise valmisoleku ja osutatud teenuse kohta andmete esitamise kohustuse ulatus ning andmete koosseis;
12) kiirabi kvaliteedi ja efektiivsuse näitajad;
13) lepingupoolte vastutus lepingu rikkumise korral;
14) muud tingimused, mis on vajalikud kiirabi osutamiseks eraldatud rahaliste vahendite efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamiseks.
(5) Kiirabibrigaadi pidajaga, kes on osutanud teenust vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja kiirabi rahastamise lepingus sätestatud tingimustele, sõlmitakse uus leping. Kiirabi rahastamise lepingu pooled võivad lepingut muuta üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud asjaolusid arvestades.
§ 173. Kiirabi avalik konkurss
(1) Eesti Haigekassa korraldab kiirabibrigaadi pidaja valikuks avaliku konkursi, kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) teenust seni osutanud kiirabibrigaadi pidaja loobub teenuse osutamisest ja konkreetses teeninduspiirkonnas säilib vajadus kiirabi järele endises mahus;
2) otsustatakse teenust seni osutanud kiirabibrigaadi pidajaga uut halduslepingut mitte sõlmida või lõpetatakse kehtiv leping seetõttu, et kiirabibrigaadi pidaja või tema osutatav teenus ei vasta käesolevas seaduses ja kiirabi rahastamise lepingus sätestatud nõuetele;
3) kiirabibrigaadi pidaja kiirabi osutamise tegevusluba on kehtetuks tunnistatud;
4) muudetakse teeninduspiirkondade jaotust;
5) ajutine asendamine kestab rohkem kui kolm kuud.
(2) Konkurss kuulutatakse välja 15 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu ilmnemisest arvates.
(3) Kuni konkursi võitjaga lepingu sõlmimiseni korraldab Terviseamet koostöös Eesti Haigekassaga vajaduse korral teenuse osutamise ajutise asendamise kaudu.”;
6) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kiirabi eest tasutakse Eesti Haigekassa eelarve kaudu ja Sotsiaalministeeriumi kaudu riigieelarvest käesoleva seaduse § 52 lõike 1 punktis 1 nimetatud määras.”;
7) paragrahvi 19 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kiirabi eest tasutakse Eesti Haigekassa eelarvest Eesti Haigekassa ja kiirabibrigaadi pidaja vahel sõlmitud kiirabi rahastamise lepingu alusel.
(2) Kiirabi eest tasumise korra, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hinna kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Eesti Haigekassa nõukogu ettepanekul.”;
8) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kiirabibrigaadi pidaja ei või nõuda visiiditasu kiirabi osutamise eest.”;
9) paragrahvi 51 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tervishoidu rahastatakse:
1) riigieelarvest;
2) valla- ja linnaeelarvest;
3) patsiendi poolt;
4) muudest allikatest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tervishoiu rahastamise allika riigieelarve osa moodustub:
1) sotsiaalmaksuseaduse § 7 lõikes 3 ja § 10 lõikes 2 sätestatud määrale vastavast sotsiaalmaksu osast;
2) riigieelarve eraldisest, mille arvestamise aluseks on mittetöötavate pensionäride riikliku pensioni summa, millele kohaldatakse eraldise määra, mis on võrdne sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõikes 2 sätestatud riikliku ravikindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määraga. Mittetöötavate vanaduspensionäride riikliku pensioni summa moodustub töötamise registri andmetel puuduva töösuhtega riikliku pensioni saajatest;
3) muudest käesoleva seaduse §-s 52 sätestatud allikatest.
(3) Sotsiaalkindlustusamet arvestab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud riigieelarve eraldise summa ja kannab selle Eesti Haigekassale hiljemalt iga kalendrikuu viimaseks kuupäevaks.
(4) Riigieelarve eraldise arvestamise alused, eraldise arvestamise hulka kuuluvad mittetöötavad riikliku pensioni saajad ja andmete esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;
10) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) kiirabi osutamist 10 protsendi ulatuses kiirabi aastaeelarvest;”;
11) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
12) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 71 tunnistatakse kehtetuks;
13) paragrahvi 52 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest rahastatakse tervishoidu ravikindlustuse seaduses ja käesolevas seaduses sätestatud korras.”;
14) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud perearstide ajutise asendamise eest tasutakse Eesti Haigekassa eelarvest Eesti Haigekassa ja Terviseameti vahel sõlmitud halduslepingu alusel halduskoostöö seaduses sätestatud korras.”;
15) paragrahvi 57 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
16) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel tasutakse perearstide ajutise asendamise eest Eesti Haigekassa eelarvest ravikindlustuse seaduse alusel.”;
17) paragrahvi 572 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Eesti Haigekassa ja Terviseamet määravad antidootide nomenklatuuri, kogused ning jaotuse Eesti Haigekassa ja Terviseameti vahel sõlmitud halduslepingu alusel. Antidootide varu moodustab Terviseamet kooskõlastatult Eesti Haigekassaga.
(3) Terviseamet tagab antidootide varu ja selle kasutamiseks andmise, kasutamise ning mahakandmise ja selle dokumenteerimise.”;
18) paragrahvi 572 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Antidootide varu moodustamist ja uuendamist vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud jaotusele rahastab Eesti Haigekassa.”;
19) seadust täiendatakse §-dega 666–668 järgmises sõnastuses:
„§ 666. Kiirabi lepinguliste kohustuste üleminek ja nende rahastamine
(1) Enne 2018. aasta 1. jaanuari kehtinud Terviseameti ja kiirabibrigaadi pidaja vahel sõlmitud kiirabi osutamise halduslepingus sätestatud poolte õigused ja kohustused kehtivad kuni 2018. aasta 31. detsembrini.
(2) Terviseameti ja kiirabibrigaadi pidaja vahel sõlmitud sihtotstarbelises rahastamislepingus sätestatud Terviseameti õigused ja kohustused kehtivad kuni 2018. aasta 31. detsembrini.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud lepingutele kohaldatakse käesoleva seaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 2017. aasta 31. detsembrini.
(4) Eesti Haigekassa võtab alates 2018. aasta 1. jaanuarist Terviseameti eest üle käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud lepingutes sätestatud rahastamiskohustuse ning rahastab lepingutes nimetatud teenuseid, mida on osutatud alates 2018. aasta 1. jaanuarist.
(5) Terviseamet on kohustatud esitama Eesti Haigekassale 2018. aastal igas kalendrikuus esimesel võimalusel iga kiirabibrigaadi pidaja kohta eelmisel kalendrikuul osutatud teenuse eest aruande ja rahalise kohustuse summa. Eesti Haigekassa on kohustatud tasuma rahalise kohustuse teenuseosutajale Terviseameti poolt näidatud rahalise kohustuse ulatuses viie tööpäeva jooksul aruande ja rahalise kohustuse summa saamisest arvates.
§ 667. Perearsti ajutise asendamise korraldamisega seotud lepinguliste kohustuste üleminek ja nende rahastamine
(1) Eesti Haigekassa võtab alates 2018. aasta 1. jaanuarist Terviseameti eest üle rahastamiskohustuse, mis sisaldub sõlmitavates ajutise asendamise korraldamisega seotud lepingutes.
(2) Terviseamet on kohustatud esitama Eesti Haigekassale 2018. aastal igas kalendrikuus esimesel võimalusel iga asendusteenuse osutamise kohta eelmisel kalendrikuul osutatud teenuse eest aruande ja rahalise kohustuse summa. Terviseamet on kohustatud tasuma ajutise asenduse pakkujale teenuse osutamise eest asendustasu teenuse osutamisele järgneva kalendrikuu 4. kuupäevaks.
§ 668. Käesoleva seaduse § 51 lõike 2 punkti 2 rakendamine
Käesoleva seaduse § 51 lõike 2 punktis 2 nimetatud riigieelarve eraldise määr on:
1) 2018. aastal 7 protsenti;
2) 2019. aastal 10 protsenti;
3) 2020. aastal 11 protsenti;
4) 2021. aastal 12 protsenti.”.
§ 10. Seaduse jõustumine
(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–6, 8–13, §-d 3 ja 4, § 5 punkt 2, §-d 6 ja 8 ning § 9 punktid 2–6, 8–10, 13, 14 ja 19 jõustuvad 2018. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 7, § 5 punkt 1 ning § 9 punktid 1, 7, 11, 12 ja 15–18 jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuaril.
(3) Käesoleva seaduse §-d 2 ja 7 jõustuvad 2020. aasta 1. jaanuaril.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Facebook
Twitter