Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja vangistusseaduse muutmise seadus
Vastu võetud 22.11.2006
|
Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 12. detsembri 2006. a otsusega nr 46 |
§ 1. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (RT I 2001, 50, 284; 2005, 64, 482) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
« (8) Perearsti töölt eemal viibimisel asendab perearsti ajutiselt arst, kellel on perearsti kvalifikatsioon. Perearsti kvalifikatsioon ei ole vajalik, kui ajutine asendamine kestab vähem kui kolm kuud. Perearst teavitab ajutisest asendamisest maavanemat kirjalikult kümne päeva jooksul ajutise asendamise alustamisest alates. Perearst teavitab tema nimistusse kantud inimesi ajutisest asendamisest, märkides ära ajutise asendamise kestuse ning ajutise asendaja nime ja kvalifikatsiooni. Ajutine asendamine kestab kuni üks aasta ning lapsehoolduspuhkuse korral kuni puhkuseseaduses sätestatud ajani.»;
2) paragrahv 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 14. Tegevusala
(1) Üldarstiabi osutaval äriühingul ei või olla teist tegevusala peale üldarstiabi, iseseisvalt osutatava õendusabi, sotsiaalteenuste osutamise ning tervishoiualase õppe- ja teadustöö.
(2) Füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse kantud perearst võib äriregistrisse kantud ärinime all osutada ainult üldarstiabi, iseseisvalt osutatavaid õendusabi teenuseid, sotsiaalteenuseid ning tegeleda tervishoiualase õppe- ja teadustööga.»;
3) paragrahvi 15 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Üldarstiabi osutava äriühingu osanik või aktsionär võib olla:
1)
selle äriühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutav perearst;
2)
kohalik omavalitsusüksus, mille haldusterritooriumil asub üldarstiabi
osutava äriühingu tegevuskoht.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud osanikult või aktsionärilt on perearstina tegutsemise õigus ära võetud, peab ta oma osa või aktsia võõrandama perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või kohalikule omavalitsusüksusele kolme kuu jooksul perearstina tegutsemise õiguse äravõtmisest alates. Kui osa või aktsiat ei ole kolme kuu jooksul võõrandatud, on äriühing kohustatud osa või aktsia tühistama ja hüvitama perearstile osa või aktsia väärtuse.»;
4) paragrahvi 15 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud osaniku või aktsionäri surma korral läheb äriühingu osa või aktsia üle tema pärijale juhul, kui pärija on perearst ja hakkab osutama selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid. Muudel juhtudel peab perearsti pärija võõrandama osa või aktsia perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või kohalikule omavalitsusüksusele kolme kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest alates. Kui osa või aktsia ei ole selle aja jooksul võõrandatud, on äriühing kohustatud osa või aktsia tühistama ja hüvitama pärijale osa või aktsia väärtuse.»;
5) paragrahvi 17 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 1) riigieelarvest rahastatavate kiirabibrigaadide arvu;»;
6) paragrahvi 17 lõike 3 punktid 2 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 17 lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 1) korraldab kiirabiteenuse tellimist ja sõlmib kiirabibrigaadi pidajaga kuni viieks aastaks halduslepingu, lähtudes halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustest. Kiirabibrigaadi pidajaga, kellega sõlmitakse leping esmakordselt, sõlmitakse leping kuni kolmeks aastaks;»;
8) paragrahvi 17 lõike 4 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 41–45 järgmises sõnastuses:
« (41) Kiirabi osutamise lepingu sõlmimise, lepingu
uuendamise ning lepingu tähtaja üle otsustamisel arvestab Tervishoiuamet
järgmiste asjaoludega:
1) kiirabi osutamiseks nõutava tegevusloa
kehtivuse tähtaeg;
2) konkreetse teeninduspiirkonna vajadus
kiirabiteenuse järele;
3) kiirabibrigaadi pidaja jätkusuutlikkus;
4)
kiirabiteenuse kvaliteet ja tingimused;
5) tervishoiuteenuste
osutamist reguleerivate õigusaktide nõuetekohane täitmine
kiirabibrigaadi pidaja poolt;
6) käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti
1 alusel kehtestatud kiirabibrigaadide arv.
(42) Kiirabibrigaadi pidajaga, kes on osutanud teenust vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 41 ja halduslepingus sätestatud tingimustele, sõlmib Tervishoiuamet uue lepingu. Kiirabibrigaadi pidaja ja Tervishoiuamet võivad lepingut muuta üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud asjaolusid arvestades.
(43) Tervishoiuamet ei ole kohustatud sõlmima kiirabi osutamise lepingut kõigi kiirabibrigaadi pidajatega.
(44) Tervishoiuamet korraldab avaliku konkursi kiirabi
osutaja valikuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1)
teenust seni osutanud kiirabibrigaadi pidaja loobub teenuse osutamisest
ja konkreetses teeninduspiirkonnas säilib vajadus kiirabiteenuse järele
endises mahus;
2) Tervishoiuamet otsustab teenust seni osutanud
kiirabibrigaadi pidajaga lepingut mitte sõlmida või lõpetab lepingu
seoses kiirabibrigaadi pidaja või tema poolt osutatava teenuse
mittevastavusele käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele;
3)
Tervishoiuamet on kiirabibrigaadi pidaja kiirabi osutamise tegevusloa
kehtetuks tunnistanud;
4) muudetakse teeninduspiirkondade jaotust;
5)
ajutine asendamine kestab rohkem kui 30 päeva.
(45) Konkurss kuulutatakse välja 15 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 44 nimetatud asjaolu ilmnemisest alates. Avaliku konkursi läbiviimise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega. Kuni konkursi võitjaga lepingu sõlmimiseni korraldab Tervishoiuamet vajadusel teenuse osutamise ajutise asendamise kaudu.»;
10) paragrahvi 18 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi 22 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Haigla pidaja esitab Sotsiaalministeeriumile käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 3 alusel koostatud haigla funktsionaalse arengukava ja eelarve. Sotsiaalminister kehtestab haigla funktsionaalse arengukava ja eelarve esitamise ning avalikustamise tingimused ja korra.»;
12) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
« (11) Ülikooli IV kursusele ja rakenduskõrgkooli III kursusele õppima asuvatel üliõpilastel, kes õpivad tervishoiutöötajaks, on õigus õppimise ajal osutada õendusabi õena registreeritud tervishoiutöötaja juhendamisel ja vastutusel.»;
13) paragrahv 27 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 27. Registreerimise õiguslik tähendus
(1) Registreerimine annab tervishoiutöötajale õiguse osutada tervishoiuteenuseid.
(2) Tervishoiutöötaja võib osutada üksnes neid tervishoiuteenuseid, mille osutajana ta on Tervishoiuametis registreeritud.»;
14) seadust täiendatakse §-ga 271 järgmises sõnastuses:
« § 271. Tervishoiutöötajate riiklik register
(1) Tervishoiutöötajate registreerimiseks asutab Vabariigi Valitsus määrusega tervishoiutöötajate riikliku registri.
(2) Tervishoiutöötajate riikliku registri eesmärk on registreerida tervishoiutöötajaid, et tagada tervishoiuteenuse tarbija riiklik kaitse tervishoiuteenuse osutamise kaudu selleks nõutud kvalifikatsiooni omavate isikute poolt ja nende üle järelevalve ning vajalikud andmed valitsusasutustele seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate tervishoiuvaldkonna juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning tervisestatistika korraldamiseks. Registreering annab tervishoiutöötajatele õiguse osutada tervishoiuteenuseid kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis ja registreerimisel väljastatavas registreerimistõendis märgitud erialal.
(3) Andmete esitamise kohustus volitatud töötlejale on tervishoiutöötajatel.
(4) Volitatud töötlejal on õigus teha registrisse kantavate andmete saamiseks ristkasutuse korras päringuid ja saada andmeid teistest registritest.
(5) Tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kogutakse
tervishoiutöötajate kohta järgmisi andmeid:
1)
eluloolised andmed;
2) kvalifikatsiooni tõendavad andmed;
3)
töökohta puudutavad andmed;
4) registreerimisandmed.
(6) Tervishoiutöötajate riikliku registri vastutav ja volitatud töötleja on Tervishoiuamet.»;
15) paragrahvi 28 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Isikut ei registreerita tervishoiutöötajana, kui:
1)
isik esitas teadvalt valeandmeid või
2) isikult on ära võetud
õigus töötada registreerimistaotluses nimetatud erialal.»;
16) paragrahvi 28 täiendatakse lõigetega 8–10 järgmises sõnastuses:
« (8) Isik on kohustatud esitama Tervishoiuametile käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid hiljemalt viie aasta jooksul kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljaandmisest alates.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud registreerimistähtaja ületanud isik võib taotleda enda registreerimist Tervishoiuametis, kui ta sooritab tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami sotsiaalministri kehtestatud korras ning esitab eksami sooritamist tõendava dokumendi Tervishoiuametile.
(10) Isik, kelle kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud loetelus, peab enda tervishoiutöötajana registreerimise taotlemiseks sooritama tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami sotsiaalministri kehtestatud korras.»;
17) paragrahv 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 32. Registrist kustutamine
Tervishoiuamet kustutab tervishoiutöötaja registrist:
1)
kui tervishoiutöötaja suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus,
millega temalt on ära võetud kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis või
registris märgitud erialal tegutsemise õigus või
2)
pärast isiku surma.»;
18) seadust täiendatakse §-ga 321 järgmises sõnastuses:
« § 321. Registreeringu peatamine
Käesoleva seaduse § 62 kohaselt tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Tervishoiuamet peatada tervishoiutöötaja registreeringu kuni üheks aastaks käesoleva seaduse § 271 lõike 1 alusel asutatud registris.»;
19) paragrahvi 34 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 2) perearstiga koos töötavate tervishoiutöötajate nimed ja isikukoodid.»;
20) paragrahvi 36 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Perearst on kohustatud Tervishoiuametile teatama kirjalikult või elektrooniliselt muutustest temaga koos töötavate tervishoiutöötajate koosseisus või tegevuskohas ja aadressis 30 päeva jooksul muutuste toimumisest alates. Teatise elektroonilisel esitamisel kasutatakse digitaalallkirja digitaalallkirja seaduses sätestatud korras.»;
21) paragrahvi 37 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:
« 10) perearsti ajutine asendamine on kestnud kauem kui käesoleva seaduse § 8 lõikes 8 kehtestatud aeg.»;
22) paragrahvi 40 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 40. Tegevusloa nõue»;
23) seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:
« § 401. Tegevusloa ulatus
(1) Tegevusluba antakse kas ühe või mitme tervishoiuteenuse osutamiseks.
(2) Tervishoiuteenuse osutaja võib osutada üksnes neid tervishoiuteenuseid, mille osutamiseks talle on tegevusluba antud.»;
24) paragrahvi 41 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 1) avalduse, milles märgitakse taotleja nimi, äriregistri või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kood või äriregistrisse mittekantud füüsilisest isikust ettevõtja isikukood ning tegevuskoht, aadress ja sidevahendite numbrid;»;
25) paragrahvi 41 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 6) tervishoiutöötajate nimed ja isikukoodid ning esmasel tegevusloa taotlemisel tervishoiutöötajate kirjalikud nõusolekud tegevusluba taotleva tervishoiuteenuse osutaja juurde tööle asumiseks.»;
26) paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Tegevusloa väljaandja kontrollib taotleja esitatud dokumente ja andmeid ning taotleja poolt esitatud tervishoiutöötajate registreeritust Tervishoiuametis. Otsuse tegevusloa väljaandmise või sellest keeldumise kohta teeb tegevusloa väljaandja kahe kuu jooksul käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud dokumentide ja andmete esitamisest alates.»;
27) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
« (11) Tegevusloa väljaandmise otsuses märgitakse:
1)
otsuse tegija;
2) tegevusloa saaja nimi ning tegevuskoht ja aadress,
füüsilisest isikust ettevõtja puhul tema nimi, isikukood, elukoht ja
ärinimi;
3) tegevusloa number ja otsuse tegemise kuupäev;
4)
otsuse tegemise alused;
5) eriarstiabi osutamise loa korral nende
tervishoiuteenuste loetelu, mida isikul on lubatud osutada;
6)
kiirabi osutamise loa korral kiirabibrigaadide arv;
7) haiglas
eriarstiabi osutamise loa korral haigla liik ja osutatavate
tervishoiuteenuste loetelu;
8) tegevusloa kehtivuse aeg;
9) otsuse
vaidlustamise kord.»;
28) paragrahvi 43 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
29) paragrahvi 43 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
« (4) Haiglavõrgu arengukavas nimetatud haigla pidajale väljastatakse tegevusluba tervishoiuteenuse osutamiseks ainult temale haiglavõrgu arengukavaga kinnitatud haigla liigi osas.
(5) Tervishoiuamet võib anda tegevusloa haigla pidajale käesoleva seaduse § 22 lõike 4 alusel kehtestatud haigla liigi osas piiratud või nimetamata tervishoiuteenuste osutamiseks, kui haigla pidajal on sotsiaalministri kooskõlastus tervishoiuteenuse riikliku vajaduse suhtes. Sotsiaalminister kehtestab määrusega kriteeriumid loa andmiseks haiglatele haigla liigi osas piiratud või nimetamata teenuste osutamiseks.»;
30) paragrahv 44 tunnistatakse kehtetuks;
31) paragrahv 46 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 46. Tegevusloa kehtivus
(1) Tegevusluba antakse üheks kuni viieks aastaks.
(2) Tegevusloa tähtaja üle otsustamisel hindab Tervishoiuamet, kas tegevusloa taotleja täidab tervishoidu reguleerivate õigusaktide nõudeid.
(3) Kui tegevusloa taotleja taotleb tegevusluba esmakordselt, antakse talle tegevusluba üheks kuni kolmeks aastaks.»;
32) paragrahvi 47 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Tegevusloa omaja on kohustatud teatama Tervishoiuametile kirjalikult või elektrooniliselt muutustest tervishoiutöötajate koosseisus 30 päeva jooksul muutuste toimumisest alates. Tervishoiuametit tuleb teavitada ka suurtest tehnilistest riketest ja muudest olulistest muudatustest tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikus aparatuuris kümne päeva jooksul rikete tekkimise või muudatuste toimumise hetkest alates, kui nimetatud rikete ja muudatuste tulemusena on tegevusloa omajal võimatu osutada tegevusloas märgitud tervishoiuteenuseid. Teatise elektroonilisel esitamisel kasutatakse digitaalallkirja digitaalallkirja seaduses sätestatud korras.»;
33) paragrahvi 48 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Tegevusloa väljaandja tunnistab tegevusloa kehtetuks, kui:
1)
seda taotleb tegevusloa omaja;
2) eriarstiabi või iseseisvalt
õendusabi osutamise ruumid, sisseseade või aparatuur ei vasta käesoleva
seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
3) kiirabibrigaadi koosseis
ja varustus ei vasta käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
4)
muudatused tervishoiutöötajate koosseisus ei võimalda osutada
tervishoiuteenust, mille osutamiseks tegevusluba on antud;
5)
tervishoiuteenuste kvaliteet ei vasta käesoleva seaduse § 56 lõike 1
punkti 7 alusel kehtestatud nõuetele;
6) tegevusloa omaja ei ole
alustanud tervishoiuteenuste, mille osutamiseks talle luba on antud,
osutamist ühe aasta jooksul tegevusloa väljaandmisest alates;
7)
tervishoiuteenuse osutaja osutab tervishoiuteenuseid, mille osutamiseks
tal tegevusluba puudub;
8) eriarstiabi osutav isik, kellel on
nakkusohtliku materjali käitlemise õigus, ei täida nakkushaiguste
ennetamise ja tõrje seadusega kehtestatud nakkusohtliku materjali
käitlemise nõudeid;
9) tervishoiuteenuse osutaja on jätnud
täitmata käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud kohustuse või ilmneb
käesoleva seaduse § 45 lõike 1 punktides 2–4 sätestatud alus.»;
34) paragrahvi 48 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (11) Enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 ja 7–9 sätestatud alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamist võib Tervishoiuamet teha tegevusloa omajale ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks.»;
35) paragrahvi 49 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Kui tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused esinevad vaid mõne osutatava tervishoiuteenuste osas, võib tegevusloa tunnistada kehtetuks osaliselt.»;
36) paragrahvi 50 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Tegevusloa omaja peab taotlema uue tegevusloa väljaandmist:
1)
vähemalt kaks kuud enne tegevusloa kehtivusaja lõppemist;
2)
kui ta soovib osutada tervishoiuteenust, mille osutamiseks tal luba
puudub;
3) kui ta soovib teha muudatusi tervishoiuteenuse osutamise
asukohas.»;
37) paragrahvi 50 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Uue tegevusloa taotlemisel kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 1 esitab loa taotleja need käesoleva seaduse §-s 41 loetletud andmed, mis ei sisalda Tervishoiuametile juba teadaolevat informatsiooni.»;
38) seadust täiendatakse §-ga 501 järgmises sõnastuses:
« § 501. Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklik register
(1) Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade registreerimiseks asutab Vabariigi Valitsus määrusega Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri.
(2) Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri asutamise ja kasutusele võtmise eesmärk on pidada arvestust kiirabi, eriarstiabi ja iseseisvalt õendusabi osutamise õiguse saanud füüsilisest ja juriidilisest isikust ettevõtjate üle ning tagada ministeeriumidele, Eesti Haigekassale ja maavalitsustele seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate tervishoiuvaldkonna juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning tervisestatistika korraldamiseks vajalikud andmed.
(3) Andmete esitamise kohustus volitatud töötlejale on tegevusloa väljaandjal ja registrisse kantud andmete muutmise korral tegevusloa omajal.
(4) Volitatud töötlejal on õigus teha registrisse kantavate andmete saamiseks ristkasutuse korras päringuid ja saada andmeid teistest registritest.
(5) Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklikusse registrisse
kogutakse järgmised andmed:
1) tegevusloa omaja kontaktandmed;
2)
tegevusloa andmed;
3) organisatsioonilised andmed.
(6) Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri vastutav ja volitatud töötleja on Tervishoiuamet.»;
39) seadust täiendatakse §-ga 502 järgmises sõnastuses:
« § 502. Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon
(1) Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon (edaspidi käesolevas paragrahvis komisjon) on nõuandev komisjon, mille eesmärk on patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmine ning hinnangust tulenevalt Tervishoiuametile, Eesti Haigekassale ja tervishoiuteenuse osutajatele ettepanekute tegemine.
(2) Komisjoni pädevuses on:
1) anda hinnang patsiendile osutatud
tervishoiuteenuse kvaliteedile;
2) teha ettepanekuid
Tervishoiuametile järelevalvemenetluse algatamiseks tervishoiuteenuse
osutaja tegevuse üle;
3) teha ettepanekuid tervishoiuteenuse
osutajale tervishoiutöötaja pädevuse hindamiseks ja täienduskoolitusele
suunamiseks;
4) teha ettepanekuid tervishoiuteenuse osutajale
töökorralduse muutmiseks;
5) teha ettepanekuid
Tervishoiuametile tervishoiuteenuse osutaja tegevusloa kehtetuks
tunnistamiseks;
6) teha ettepanekuid Tervishoiuametile
tervishoiuteenuse osutajale tegevusloa väljaandmisest keeldumiseks;
7)
teha ettepanekuid Eesti Haigekassale tervishoiuteenuse osutajaga
sõlmitud ravi rahastamise lepingute ülevaatamiseks.
(3) Komisjon ei anna hinnangut patsiendile osutatud tervishoiuteenuse
kohta, kui:
1) tervishoiuteenuse osutamisest on möödunud rohkem kui
viis aastat,
2) samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus või
3)
samas asjas toimub kohtumenetlus.
(4) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud komisjoni taotluse korral esitama komisjonile patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmiseks vajalikke andmeid. Komisjoni liige ei tohi avaldada talle oma ülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid.
(5) Komisjon esitab iga kalendriaasta 1. veebruariks Tervishoiuametile aruande kõikidest möödunud kalendriaasta jooksul komisjonile esitatud avaldustest ning komisjoni hinnangutest.
(6) Komisjoni moodustab ja selle koosseisu kinnitab sotsiaalminister.
(7) Komisjoni töökorra ja tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmise korra kehtestab sotsiaalminister.»;
40) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 3) tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni tegevust»;
41) paragrahvi 55 lõiked 4–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglate loetelu võib täiendada ning muuta sotsiaalministri ettepaneku alusel, mis on kooskõlastatud Eesti Haigekassaga.
(5) Sotsiaalministril on õigus teha Vabariigi Valitsusele ettepanek, mis on kooskõlastatud Eesti Haigekassaga, haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglate loetelu täiendamiseks juhul, kui haigla pidaja on tegutsenud kooskõlas seadusega ja talle väljastatud tegevusloaga ning ta ei ole rikkunud Eesti Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingut.
(6) Sotsiaalministril on õigus teha Vabariigi Valitsusele ettepanek, mis on kooskõlastatud Eesti Haigekassaga, haigla pidaja haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglate loetelust väljaarvamiseks, kui haigla pidaja ei tegutse kooskõlas seadusega, talle väljastatud tegevusloaga või ta rikub Eesti Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingut. Kui haiglat pidava isiku tegevusluba on tunnistatud kehtetuks või haigla tegevus on lõpetatud, teeb sotsiaalminister Vabariigi Valitsusele ettepaneku haigla pidaja kohe haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglate loetelust välja arvata. See ettepanek ei vaja kooskõlastamist Eesti Haigekassaga.»;
42) paragrahvi 55 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
43) paragrahvi 56 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 1) tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseisu ning esitamise korra;»;
44) paragrahvi 56 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 3) nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ning haigla funktsionaalse arengukava ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osa kinnitamise korra;»;
45) paragrahvi 56 lõike 1 punktid 8 ja 9 tunnistatakse kehtetuks;
46) paragrahvi 58 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Maavanemal on õigus anda käesoleva seadusega talle pandud ülesannete täitmine kohaliku omavalitsuse territooriumil tegutsevate perearstide osas halduslepinguga üle kohalikule omavalitsusüksusele, välja arvatud käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatud ülesannete täitmine.»;
47) paragrahvi 61 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 1) siseneda kontrollitava isiku tegevuskohta;»;
48) paragrahvi 62 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Ettekirjutuses sisalduva kohustuse täitmata jätmise korral võib
järelevalve teostaja:
1) rakendada sunniraha asendustäitmise ja
sunniraha seaduses sätestatud korras,
2) teha maavanemale
ettepaneku perearstilt perearstina tegutsemise õiguse äravõtmiseks,
3)
peatada tervishoiutöötaja registreeringu käesoleva seaduse § 271
lõike 1 alusel asutatud registris või
4) tunnistada
tegevusluba kehtetuks vastavalt käesolevas seaduses sätestatule.»;
49) paragrahv 63 tunnistatakse kehtetuks;
50) paragrahvi 65 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
« (2) Käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 10 nimetatud perearsti töölt eemalviibimise alguskuupäeva arvestatakse 2007. aasta 1. juulist.»;
51) seadust täiendatakse §-ga 661 järgmises sõnastuses:
« § 661. Kiirabibrigaadi pidajatega sõlmitud lepingute kehtivus
Enne 2007. aasta 1. jaanuari kiirabibrigaadi pidajatega sõlmitud lepinguid uuendatakse, lähtudes käesoleva seaduse § 17 lõikes 42 ning halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustest.»;
52) seadust täiendatakse §-ga 662 järgmises sõnastuses:
« § 662. Seaduse rakendamine
Enne 2008. aasta 1. jaanuari asutatud tervishoiutöötajate riiklik register ja tervishoiuteenuste osutamise tegevuslubade riiklik register viiakse kooskõlla käesoleva seaduse §-des 271 ja 501 sätestatuga 2008. aasta 1. aprilliks.»
§ 2. Vangistusseaduse muutmine
Vangistusseaduses (RT I 2000, 58, 376; 2006, 46, 333) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 49 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Kinnipeetavale tervishoiuteenuste osutamist rahastatakse riigieelarvest Justiitsministeeriumi kaudu.»;
2) paragrahvi 52 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Tervishoiuteenuseid osutab vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Eriarstiabi osutamisel ei kohaldata vangla suhtes tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 21 lõikes 1 ja § 22 lõikes 2 toodud juriidilise vormi nõudeid.
(2) Arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid.»
§ 3. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2008. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 5–9, 46 ja 51 ning § 2 jõustuvad 2007. aasta 1. jaanuaril.
| Riigikogu esimees Toomas VAREK |
Facebook
Twitter