Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:	Riigikogu
Akti liik:	seadus
Teksti liik:	algtekst
Jõustumise kp:	01.09.2011
Avaldamismärge:	RT I, 23.02.2011, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
14.02.2011 otsus nr 823

Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 27.01.2011

§ 1. Kriminaalmenetluse seadustikus (RT I 2003, 27, 166; 21.12.2010, 1) tehakse järgmised muudatused:

1) seadustiku tekstis asendatakse sõna „spetsialist” sõnaga „asjatundja” vastavas käändes;

2) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kriminaalmenetlusõigus kehtib Eesti Vabariigi territooriumil. Kriminaalmenetlusõigus kehtib ka väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, kui see tuleneb välislepingust või kui kriminaalmenetluse esemeks on Eesti kaitseväeteenistuses oleva isiku tegu.”;

3) paragrahvi 4 punktis 2, § 492 lõikes 6 ja § 508³ lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „eelistused” sõnaga „eesõigused” vastavas käändes;

4) paragrahvi 10 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kõik dokumendid, mille lisamist kriminaal- ja kohtutoimikusse taotletakse, peavad olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Uurimisasutuse ja prokuratuuri poolt lõpetatud kriminaalasjades olevad muus keeles koostatud dokumendid tõlgitakse eesti keelde prokuratuuri korraldusel või menetlusosalise taotlusel.”;

5) paragrahvi 12 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „tunnistaja,” sõnaga „asjatundja,”;

6) paragrahvi 13 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtuistungi avamisest kuni kohtulahendi kuulutamiseni on istungisaalis viibijal lubatud teha kirjalikke märkmeid.”;

7) paragrahvi 14 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Süüdistusest loobumine käesoleva seadustiku §-s 301 sätestatud korras vabastab kohtu menetluse jätkamise kohustusest. Kui süüdistusest loobutakse põhjusel, et süüdistatava tegevus vastab väärteo tunnustele, on süüdistusest loobumine kriminaalmenetluse lõpetamise alus. Muudel juhtudel on süüdistusest loobumine õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise alus.”;

8) paragrahvi 15 lõike 1 tekstist jäetakse välja sõna „suuliselt”;

9) paragrahvi 15 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohtulahend ei või tugineda üksnes ega valdavas ulatuses isiku ütlustele, kes on muudetud käesoleva seadustiku § 67 kohaselt anonüümseks, tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda, ega § 66 lõikes 2¹ nimetatud isiku ütlustele.”;

10) paragrahvi 18 lõiget 3 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Maakohus võib kolmest kohtunikust koosnevas kohtukoosseisus arutada ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kriminaalasju. Kohtukoosseisu liikmeks võib olla ka halduskohtu kohtunik.”;

11) paragrahvi 24 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Eeluurimiskohtuniku ülesandeid täidab selle maakohtu eeluurimiskohtunik, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Kui kuriteo toimepanemise kohta ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata, täidab eeluurimiskohtuniku ülesandeid menetlustoimingu tegemise koha järgse maakohtu eeluurimiskohtunik. Jälitustoiminguks annab eeluurimiskohtunikuna loa tööjaotusplaaniga määratud kohtunik, kes ei ole kohtu esimees. Jälitustoiminguks loa andmiseks määratakse tööjaotusplaaniga igas maakohtus kaks kohtunikku.”;

12) paragrahvi 27 lõikes 1 asendatakse sõnad „süüdistatav või kannatanu” sõnaga „menetlusosaline”;

13) paragrahvi 31 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Uurimisasutused on oma pädevuse piires politseiasutus, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnainspektsioon ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla, kes täidavad uurimisasutuse ülesandeid vahetult või nende hallatavate või kohalike asutuste kaudu.”;

14) paragrahvi 31 lõiked 2–4 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 31 lõikes 5 asendatakse sõnad „lõigetes 1 ja 2” sõnadega „lõikes 1”;

16) paragrahvi 36, § 37 lõiget 2, § 39 lõiget 2 ja § 40¹ lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „õigused” sõnadega „ja kohustused”;

17) paragrahvi 38 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi hiljemalt käesoleva seadustiku § 225 lõikes 1 sätestatud tähtajaks;”;

18) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Uurimisasutus või prokuratuur selgitab kannatanule tema õigusi, tsiviilhagi esitamise korda, tsiviilhagile esitatavaid põhilisi nõudeid, tsiviilhagi esitamise tähtaega ja selle möödalaskmise tagajärgi, samuti riigi õigusabi saamise tingimusi ja korda.”;

19) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Menetlustoimingus kohaldatakse tsiviilkostjale tunnistaja kohta sätestatut, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti.”;

20) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Esindaja on kohustatud hoidma saladuses talle kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid. Esindajal on lubatud kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid avaldada esindatavale. Esindatava kohta käivaid kohtueelse menetluse andmeid võib esindaja avaldada vaid esindatava nõusolekul ning käesoleva seadustiku §-s 214 ettenähtud tingimustel.”;

21) paragrahvi 43 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kriminaalmenetluses võivad kaitsja valida kahtlustatav, süüdistatav ja süüdimõistetu kas isiklikult või teise isiku vahendusel.”;

22) paragrahvi 43 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4:

„4) kaitsja ei saa ilmuda kohtuistungile üldmenetluse asjas, milles ta on võtnud kaitsekohustuse, ja ta ei ole endale nimetanud asenduskaitsjat.”;

23) paragrahvi 43 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Menetleja teavitab kahtlustatavat või süüdistatavat viivitamata talle kaitsja määramisest ning edastab talle Eesti Advokatuuri nimetatud riigi õigusabi osutava advokaadi kontaktandmed.

(4) Kui kriminaalasjas puudub kahtlustatav või süüdistatav, kuid prokuratuur on taotlenud tunnistaja ütluste deponeerimist, määrab Eesti Advokatuur eeluurimiskohtuniku taotlusel kaitsja võimaliku kahtlustatava huvide esindamiseks tunnistaja ülekuulamisel.”;

24) paragrahvi 45 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „menetlusseisundi” tekstiosaga „või käesoleva seadustiku § 43 lõikes 4 sätestatud juhul”;

25) paragrahvi 45 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, välja arvatud juhul, kui süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning soovib loobuda kaitsja osalemisest:
1) teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses;
2) kohtuotsuse kuulutamisel lihtmenetluses;
3) lühimenetluses kohtusse saadetud kriminaalasja menetluses, kui süüdistatav vastab käesoleva seadusega lepingulisele kaitsjale kehtestatud nõuetele ning esitab kohtule kirjaliku põhistatud taotluse lubada kaitsta end ise.”;

26) paragrahvi 45 täiendatakse lõigetega 4¹–4³ järgmises sõnastuses:

„(4¹) Nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loobumise vormile kehtestab justiitsminister määrusega.

(4²) Kui kaitsja ei osale süüdistatava soovil kohtulikul arutamisel, siis on süüdistataval samad menetluslikud õigused ja kohustused, mis oleksid kaitsjal kohtuliku arutamise käigus.

(4³) Karistusjärgse kinnipidamise küsimuse otsustamisel on kaitsja osavõtt kohustuslik.”;

27) paragrahvi 45 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Kaitseülesannete täitmine lepingulise kaitsja poolt ringkonnakohtus hõlmab ka kassatsiooni või määruskaebuse koostamist ringkonnakohtu lahendi peale ning eelmenetlust Riigikohtus, kui seda soovib kaitsealune.”;

28) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Kaitsja keeldub kaitsekohustuse võtmisest üldmenetluse asjas ning peab võetud kaitsekohustusest hiljemalt eelistungil loobuma, kui tal ei ole võimalik asja kohtulikul arutamisel osaleda kolme kuu jooksul arvates eelistungi toimumisest.”;

29) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kaitsja on kohustatud hoidma saladuses talle kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid. Kaitsjal on lubatud kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid avaldada kaitsealusele. Kaitsealuse kohta käivaid kohtueelse menetluse andmeid võib kaitsja avaldada vaid kaitsealuse nõusolekul ning kui seda nõuavad õigusemõistmise huvid.”;

30) paragrahvi 49 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) on varem samas kriminaalasjas teinud madalama astme kohtu lahendi või kohtulahendi, mille kõrgema astme kohus on osaliselt või täielikult tühistanud, välja arvatud juhul, kui kõrgema astme kohus on lahendi tühistamisel saatnud kriminaalasja uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus;”;

31) paragrahvi 49 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

32) paragrahvi 49 lõikes 5 asendatakse sõna „kriminaaltoimik” sõnaga „kohtutoimik” vastavas käändes;

33) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kui kohtunik leiab, et ta ei saa olla erapooletu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata põhjusel, esitab ta taandamistaotluse käesoleva seadustiku §-s 49¹ ettenähtud korras.”;

34) seadustikku täiendatakse §-ga 49¹ järgmises sõnastuses:

„49¹. Kohtuniku esitatud taandamistaotluse lahendamine

(1) Käesoleva seadustiku § 49 lõikes 6 nimetatud taandamistaotluse esitab kohtunik või kohtukoosseis kohtu esimehele või tema määratud kohtunikule.

(2) Kuni taandamistaotluse lahendamiseni võib kohtunik või taandamistaotluse saanud kohtukoosseis teha vaid edasilükkamatuid menetlustoiminguid.

(3) Kohtu esimees või tema poolt määratud kohtunik lahendab taandamistaotluse määrusega kirjalikus menetluses kolme tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.

(4) Maakohtu esimehe taandamistaotluse lahendab ringkonnakohtu esimees või tema määratud kohtunik. Ringkonnakohtu esimehe taandamistaotluse lahendab Riigikohtu esimees või tema määratud kohtunik. Riigikohtu kohtuniku taandamistaotluse lahendab asja arutav kohtukoosseis.”;

35) paragrahvi 50 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Taandamistaotlus lahendatakse nõupidamistoas koostatud määrusega. Ühe kohtuniku taandamise taotluse lahendab ülejäänud kohtukoosseis taandatava juuresolekuta. Häälte poolitumise korral on kohtunik taandatud. Mitme kohtuniku või kogu kohtukoosseisu taandamise taotluse lahendab sama kohtukoosseis lihthäälteenamusega. Kui kohtukoosseis leiab, et taandamistaotlus tuleb rahuldada käesoleva seadustiku § 49 lõikes 1 nimetamata põhjusel, siis määrust ei koostata, vaid taandamistaotlus esitatakse lahendamiseks käesoleva seadustiku §-s 49¹ ettenähtud korras.

(6) Kui kohtunik arutab kriminaalasja ainuisikuliselt, lahendab ta taandamistaotluse ise. Kui kohtunik leiab, et taandamistaotlus tuleb rahuldada käesoleva seadustiku § 49 lõikes 1 nimetamata põhjusel, esitab ta taandamistaotluse lahendamiseks käesoleva seadustiku §-s 49¹ ettenähtud korras.”;

36) paragrahvi 52 lõikes 1, § 53 lõikes 1, § 59 lõikes 1, § 96 lõike 1 punktis 1, § 157 lõigetes 2 ja 3 ning § 162 lõigetes 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „lõike 1 punktides 3–5” tekstiosaga „lõigetes 1 ja 6”;

37) paragrahvi 53 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „tsiviilkostja” sõnadega „, kolmas isik”;

38) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kohus taandab kaitsja, kui kaitsja on rikkunud käesoleva seadustiku § 46 lõikes 1¹ sätestatut, rikkumine segab tal kaitseülesande korrektset täitmist ning ta ei ole määranud asenduskaitsjat.”;

39) paragrahvi 59 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

40) paragrahvi 59 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku ja tunnistaja esindaja on kohustatud taanduma käesoleva seadustiku §-s 54 sätestatud alustel. Kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku ja tunnistaja esindaja taandamisel järgitakse käesolevas seadustikus kaitsja taandamiseks ettenähtud sätteid.”;

41) paragrahvi 63 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabesalvestis.

(2) Kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks võib kasutada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata tõendeid, välja arvatud juhul, kui on tegemist kuriteo või põhiõiguse rikkumise teel saadud tõendiga.”;

42) paragrahvi 64 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

43) paragrahv 65 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 65. Reisil viibival laeval ja välisriigis saadud tõendid

(1) Eesti kriminaalmenetluses on lubatud kasutada välisriigis selle riigi seaduste kohaselt kogutud tõendeid, kui tõendi saamiseks tehtud menetlustoiming ei ole vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud erisust.

(2) Kui kriminaalmenetluse esemeks on kaitseväeteenistuses oleva isiku tegu, mis pandi toime väljaspool Eesti Vabariiki, siis on kriminaalmenetluses lubatud kasutada välisriigis kogutud tõendeid, kui tõendi saamiseks tehtud menetlustoiming ei ole vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega, sõltumata asjaolust, kas menetlustoiming tehti abistamistaotluse alusel või mitte.

(3) Kui reisil viibival laeval leiab aset tegu, millele kohaldatakse Eesti karistusseadustikku, on kapteni poolt kaubandusliku meresõidu koodeksi § 73 alusel koostatud dokumendid kriminaalmenetluses tõendiks.”;

44) paragrahvi 66 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kriminaalasjas ei või tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi. Uurimisasutuse ametnik, prokurör või kohtunik, kelle menetluses kriminaalasi on olnud, võib olla kohtumenetluses tunnistajaks käesoleva seadustiku § 289 lõikes 4 sätestatud juhul tõendi usaldusväärsuse kontrollimiseks.”;

45) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui:
1) vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata käesoleva seadustiku § 291 lõikes 1 nimetatud põhjusel;
2) tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde;
3) tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt või mis oli muul viisil ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega;
4) tunnistaja ütluste sisuks on ühiselt toimepandud kuriteo asjaolud.”;

46) paragrahvi 66 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Tunnistaja on kohustatud andma ütlusi, kui ütluste andmisest keeldumiseks puudub seaduslik alus käesoleva seadustiku §-de 71–73 järgi. Ütlusi andes on tunnistaja kohustatud rääkima tõtt.”;

47) seadustikku täiendatakse §-ga 67¹ järgmises sõnastuses:

„§ 67¹. Tunnistaja esindaja

(1) Tunnistaja võib taotleda, et tema õiguste kaitseks viibiks kohtueelses menetluses tema ülekuulamise juures tema lepingulise esindajana advokaat või muu käesoleva seadusega lepingulisele esindajale kehtestatud haridusnõuetele vastav isik.

(2) Ülekuulamise juurde ei või menetleja lubada tunnistaja esindajana isikut, kes on juba samas kriminaalasjas menetlusosaline, tunnistaja, asjatundja, võib osutuda tunnistajaks või asjatundjaks või on põhjendatud kahtlus, et isiku huvid on vastuolus tunnistaja huvidega. Isiku mittelubamine esindajaks vormistatakse menetleja määrusega, mille tunnistaja võib vaidlustada eeluurimiskohtuniku juures kahe tööpäeva jooksul määruse saamisest.

(3) Kui tunnistajal ei õnnestu kolme tööpäeva jooksul alates menetleja kutses nimetatud toimingu ajast ilmuda ülekuulamisele koos käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 nõuetele vastava esindajaga, viiakse ülekuulamine läbi ilma esindajata.

(4) Tunnistaja esindajal on õigus sekkuda ülekuulamisse, kui menetlusnõuete rikkumine toob kaasa tunnistaja õiguste rikkumise, ning esitada kaebusi käesoleva seadustiku 8. peatüki 5. jaos sätestatud alustel ja korras. Tunnistaja esindajal ei ole õigust anda tunnistaja nimel ütlusi.

(5) Esindaja on kohustatud hoidma saladuses talle kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid. Esindajal on lubatud kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid avaldada esindatavale. Esindatava kohta käivaid kohtueelse menetluse andmeid võib esindaja avaldada vaid esindatava nõusolekul ning käesoleva seadustiku §-s 214 ettenähtud tingimustel.”;

48) paragrahvi 68 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Suunavaid küsimusi võib esitada ainult käesoleva seadustiku § 288¹ lõike 2 punktides 2–5 nimetatud juhtudel.”;

49) paragrahvi 68 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

50) seadustikku täiendatakse §-ga 69¹ järgmises sõnastuses:

„§ 69¹. Ütluste deponeerimine

(1) Prokuratuur, kahtlustatav või kaitsja võib taotleda, et eeluurimiskohtuniku juures kuulataks üle isik, kes on kriminaalmenetluses tunnistajaks, kui kriminaalmenetluse esemeks on tahtlik kuritegu, mille eest on karistusena ette nähtud vähemalt kuni kolm aastat vangistust.

(2) Kohus rahuldab taotluse, kui esinevad asjaolud, mis võimaldavad järeldada, et tunnistaja hilisem ülekuulamine kriminaalasja kohtulikul arutamisel võib osutuda võimatuks või teda võidakse mõjutada valeütlusi andma. Taotluse rahuldamata jätmise vormistab kohus põhistatud määrusega, mis on vaidlustatav määruskaebuse korras.

(3) Kohus lahendab taotluse ütluste deponeerimiseks viie päeva jooksul taotluse saamisest ning taotluse rahuldamisel määrab esimesel võimalusel ülekuulamise aja, mille teeb viivitamata teatavaks prokuratuurile ja kaitsjale.

(4) Ülekuulamisele eeluurimiskohtuniku juures kutsutakse prokurör, kaitsja, kahtlustatav ja tunnistaja. Kahtlustatav jäetakse tunnistaja või prokuratuuri taotlusel ülekuulamisele kutsumata, kui kahtlustatava ülekuulamisel viibimine ohustab tunnistaja turvalisust. Isikute väljakutsumise ütluste deponeerimisele korraldab menetlusosaline, kes ülekuulamist taotleb. Kaitsja võib isiku väljakutsumiseks taotleda eeluurimiskohtunikult abi käesoleva seadustiku § 163¹ lõigetes 4 ja 5 sätestatud ulatuses.

(5) Kutse kätte saanud kahtlustatava ilmumata jäämine ei takista ülekuulamist. Ülekuulamist ei toimu, kui kutse kätte saanud prokurör või kaitsja ei ilmu mõjuval põhjusel ja on sellest eelnevalt kohut teavitanud. Kui ülekuulamist taotlenud menetlusosaline ei ilmu ülekuulamisele või ei toimeta kohtuniku juurde isikut, kelle ülekuulamist ta taotleb, jäetakse ülekuulamine eeluurimiskohtuniku juures läbi viimata.

(6) Ülekuulamisel ja selle protokollimisel järgitakse käesoleva seadustiku §-des 155–158 ning 287–291 sätestatut.”;

51) paragrahv 70 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 70. Alaealise tunnistaja ülekuulamise erisused

(1) Menetleja võib alaealise tunnistaja ülekuulamise juurde kutsuda lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, pedagoogi või psühholoogi.

(2) Kui menetlejal endal asjakohane väljaõpe puudub, siis on lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, pedagoogi või psühholoogi kaasamine alaealise ülekuulamisse kohustuslik, kui:
1) tunnistaja on noorem kui kümneaastane ja korduv ülekuulamine võib mõjuda kahjulikult alaealise psüühikale;
2) tunnistaja on noorem kui neljateistaastane ja ülekuulamine on seotud perevägivalla või seksuaalse väärkohtlemisega;
3) tunnistaja on kõne-, meele-, vaimupuudega või psüühikahäiretega.

(3) Vajaduse korral alaealise ülekuulamine videosalvestatakse. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul alaealise ülekuulamine videosalvestatakse, kui on kavas kasutada seda ülekuulamist tõendina kohtumenetluses, sest alaealise vahetu ülekuulamine kohtus ei ole võimalik tema vanuse või vaimse seisundi tõttu.

(4) Kahtlustataval on õigus kohtueelse menetluse ajal tutvuda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud videosalvestistega. Viie päeva jooksul pärast tutvumist on kahtlustataval või kaitsjal õigus esitada tunnistajale küsimusi. Prokuratuur vaatab taotluse läbi viie päeva jooksul alates selle esitamisest. Taotluse rahuldamata jätmine vormistatakse määrusega, mille koopia edastatakse taotlejale. Taotluse rahuldamisest keeldumine ei takista taotluse kordamist käesoleva seadustiku §-s 225 sätestatud korras või kohtumenetluses.”;

52) paragrahvi 71 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tunnistaja võib keelduda ütluste andmisest ka siis, kui:
1) ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast või käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud isikuid;
2) ta on kaastäideviijana või osavõtjana samas kuriteos süüdi või õigeks mõistetud.”;

53) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Kahtlustataval ja tema kaitsjal on õigus saada ülekuulamise käigus koopia kahtlustatava ülekuulamise protokollist käesoleva seadustiku § 76 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud ulatuses.”;

54) paragrahvi 75 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kahtlustatava ülekuulamisel järgitakse käesoleva seadustiku § 66 lõiget 2¹ ja § 68 lõikeid 3–6.”;

55) paragrahvi 77 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Vastastamise kestel ütluste võtmisel järgitakse käesoleva seadustiku § 66 lõiget 2¹ ja § 68 lõikeid 2–6.”;

56) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Menetleja võib korraldada vastastatava osavõtu vastastamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele. Tehnilise lahenduse abil korraldatud vastastamine videosalvestatakse.”;

57) paragrahvi 78 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Menetleja nõudmisel kinnitab vastastatav iga protokollitud vastuse õigsust allkirjaga.”;

58) paragrahvi 79 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Ütluste olustikuga seostamise käigus antavate ütluste võtmisel järgitakse käesoleva seadustiku § 66 lõiget 2¹ ja § 68 lõikeid 2–6.”;

59) paragrahvi 81 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Äratundmiseks esitamise käigus ütluste võtmisel järgitakse käesoleva seadustiku § 66 lõiget 2¹ ja § 68 lõikeid 2–6.”;

60) paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui kahtlustatava, süüdistatava, tunnistaja, asjatundja või kannatanu selgitused aitavad tagada vaatluse igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse, siis kutsutakse ta vaatluse juurde.”;

61) paragrahvi 84 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

62) paragrahvi 91 lõige 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Läbiotsimist toimetatakse prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2¹ ja 3 loetletud erandeid.”;

63) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Läbiotsimist võib toimetada prokuratuuri määruse alusel, välja arvatud läbiotsimisel notari- või advokaadibüroos, kui on alust arvata, et:
1) kahtlustatav kasutab või kasutas läbiotsitavat kohta või sõidukit kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal või
2) läbiotsitavas kohas või sõidukis pandi toime kuritegu või seda kasutati kuriteo ettevalmistamisel või toimepanemisel.”;

64) paragrahvi 91 lõige 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Edasilükkamatutel juhtudel võib läbiotsimist toimetada uurimisasutuse määruse alusel ilma kohtu loata, kuid seejärel tuleb sellest 24 tunni jooksul teatada prokuratuuri kaudu eeluurimiskohtunikule või käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud juhul prokuratuurile, kes otsustab läbiotsimise lubatavaks tunnistamise.”;

65) paragrahvi 91 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

66) paragrahvi 92 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Kui läbiotsimise käigus tehakse isiku läbivaatus, siis võib kanda käesoleva seadustiku § 88 lõikes 4 loetletud andmed läbiotsimisprotokolli. Sellisel juhul ei ole isiku läbivaatuse protokolli koostamine vajalik.”;

67) seadustiku 3. peatüki 7. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7. jagu
Eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamine”;

68) paragrahvi 98 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

69) paragrahvi 98 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „kuni kahesaja miinimumpäevamäära ulatuses”;

70) paragrahvi 109 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Vajaduse korral kuulatakse ekspert kohtueelses menetluses üle ekspertiisiakti või ekspertiisist keeldumise akti sisu selgitamiseks. Eksperdi ülekuulamisel juhindutakse käesoleva seadustiku § 66 lõikest 2¹ ning §-dest 68 ja 69.”;

71) seadustikku täiendatakse §-ga 109¹ järgmises sõnastuses:

„§ 109¹. Asjatundja

(1) Asjatundja on füüsiline isik, kellel on eriteadmised, mida ta rakendab käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel ja korras, kuid keda ei ole kaasatud kriminaalmenetlusse eksperdina.

(2) Asjatundja võib kaasata menetlustoimingusse. Enne menetlustoimingu algust teeb menetleja kindlaks asjatundja isiku, tema pädevuse ning tema suhted kahtlustatava või süüdistatavaga. Asjatundja avaldused seoses tõendite avastamise ja talletamisega protokollitakse.

(3) Asjatundja võib kuulata üle järgmiste asjaolude kohta:
1) asjatundja osavõtul tehtud menetlustoimingu käik;
2) muud asjaolud, mille kohta asjatundja oskab anda selgitusi oma eriteadmiste tõttu, kui see on vajalik tõendamiseseme asjaolude paremaks mõistmiseks.

(4) Asjatundja kuulatakse üle tunnistaja ülekuulamise kohta kehtivate sätete kohaselt, arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi.

(5) Kui ilmneb, et asjatundja võib teada käesoleva seadustiku §-s 66 nimetatud asjaolusid, kuulatakse ta nende kohta üle tunnistajana. Sama isiku võib tunnistajana ja asjatundjana üle kuulata ühe menetlustoimingu käigus.”;

72) paragrahvi 110 lõiget 1¹ täiendatakse pärast arvu „323¹,” arvuga „331²,”;

73) paragrahvi 124 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Asitõend või äravõetud ese tagastatakse omanikule või senisele õiguspärasele valdajale viivitamata, kui see ei takista kriminaalmenetlust.”;

74) paragrahvi 124 täiendatakse lõigetega 4, 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui asitõendi äravõtmisest on möödunud kuus kuud, kuid kriminaalasjas ei ole süüdistatavat, antakse omaniku või õiguspärase valdaja taotlusel asitõend taotluse esitajale hoiule asitõendi hoidmise tingimuste kohaselt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud juhtudel.

(5) Prokurör võib pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kuuekuulist tähtaega uurimisasutuse taotlusel kuni ühe aastani. Tähtaeg pikeneb automaatselt, kui ei ole esitatud lõikes 4 nimetatud taotlust.

(6) Eeluurimiskohtunik võib pikendada prokuratuuri taotlusel käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud tähtaegu kauemaks kui üks aasta, kui süüdistuse esitamise viibimine on tingitud kriminaalasja keerukusest, mahukusest või rahvusvahelise koostööga kaasnevatest erandlikest asjaoludest. Tähtaeg pikeneb automaatselt, kui ei ole esitatud lõikes 4 nimetatud taotlust.”;

75) paragrahvi 128 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Elukohast lahkumise keeld seisneb kahtlustatava või süüdistatava või juriidilisest isikust kahtlustatava või süüdistatava esindaja kohustuses mitte lahkuda oma elukohast ilma menetleja loata kauemaks kui kolmeks ööpäevaks.

(2) Elukohast lahkumise keelu kohaldamiseks koostatakse määrus, millele võetakse kahtlustatava või süüdistatava või juriidilisest isikust kahtlustatava või süüdistatava esindaja allkiri. Allkirja võtmisel hoiatatakse isikut, et tõkendi rikkumise korral võidakse teda trahvida või kohaldada tema suhtes raskemat tõkendit.”;

76) paragrahvi 128 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Kohtueelses menetluses ei või elukohast lahkumise keeldu kohaldada kauem kui üks aasta. Kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse korral või kriminaalmenetluses rahvusvahelise koostööga kaasnevatel erandlikel asjaoludel võib prokuratuur pikendada elukohast lahkumise keelu tähtaega kohtueelses menetluses kuni kahe aastani.

(4) Elukohast lahkumise keeldu rikkunud isikut võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel või kohus kohtumenetluse poole taotlusel trahvida kohtumääruse alusel.”;

77) paragrahvi 130 lõike 3 teist lauset täiendatakse pärast sõnu „on taotlenud” tekstiosaga „, ega välisriigi pädeva asutuse otsusel kohtueelses menetluses vahi all viibitud aega enne kriminaalmenetluse ülevõtmist Eesti Vabariigi poolt.”;

78) paragrahvi 131 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „vahistamistaotlus” sõnadega „või vahistamise pikendamise taotlus”;

79) paragrahvi 131 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Eeluurimiskohtunik võib korraldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikute osavõtu vahistamistaotluse läbivaatamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele.”;

80) paragrahvi 135 lõike 2 teine lause tunnistataks kehtetuks;

81) paragrahvi 135 täiendatakse lõikega 5² järgmises sõnastuses:

„(5²) Eeluurimiskohtunik võib korraldada käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isikute osavõtu kautsjonitaotluse lahendamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele.”;

82) paragrahvi 135 täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses:

„(6¹) Kui vahistamise alus langeb ära enne süüdistusakti kohtusse saatmist käesoleva seadustiku § 226 lõikes 3 sätestatud korras, tühistab eeluurimiskohtunik või prokuratuur kautsjoni määrusega.”;

83) paragrahvi 137 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„§ 137. Vahistuse ja kautsjoni põhjendatuse kontroll

(1) Kahtlustatav, süüdistatav või kaitsja võib eeluurimiskohtunikule või kohtule esitada taotluse kontrollida:
1) vahistuse põhjendatust vahistamisest kahe kuu möödumisel;
2) kautsjoni põhjendatust kautsjoni kohaldamisest nelja kuu möödumisel.

(2) Eeluurimiskohtunik vaatab taotluse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul. Eeluurimiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja kaitsja ning vajaduse korral ka vahistatu või isik, kellele kautsjoni kohaldati. Uue taotluse võib esitada pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist eelmise taotluse läbivaatamisest.”;

84) paragrahvi 137 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Eeluurimiskohtunik või kohus võib korraldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute osavõtu taotluse lahendamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele.”;

85) paragrahvi 137 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Kui eeluurimiskohtunik või kohus leiab, et kautsjoni edasine kohaldamine ei ole põhjendatud, tuleb kohtumääruses märkida, kas kautsjon tagastatakse või kohaldatakse kahtlustatava või süüdistatava suhtes vahi all pidamist.”;

86) paragrahvi 137¹ lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

87) seadustikku täiendatakse §-ga 137² järgmises sõnastuses:

„§ 137². Süüdimatus seisundis õigusvastase teo toime pannud või raske psüühikahäirega isiku vahi alt vabastamine

(1) Kui ekspertiisi tulemusena selgub, et vahistatu on õigusvastase teo toime pannud süüdimatus seisundis, ta on vaimuhaige, nõdrameelne või tal on muu raske psüühikahäire, vabastatakse ta viivitamata prokuratuuri määrusega vahi alt, kui käesoleva seadustiku §-st 395¹ ei tulene teisiti.

(2) Uurimisasutus edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ekspertiisiakti viivitamata prokuratuurile.”;

88) paragrahvi 138 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Menetleja kutsel ilmumata jäänud väljakutsutut trahvib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel või kohus omal algatusel kohtumääruse alusel või kohaldab talle kuni viis päeva aresti.”;

89) seadustikku täiendatakse §-ga 138¹ järgmises sõnastuses:

„§ 138¹. Rahatrahvi määramine

(1) Kui kohtul või eeluurimiskohtunikul on käesolevas seadustikus sätestatud juhul õigus määrata rahatrahv, võib selle suurus olla kuni 3200 eurot, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Rahatrahvi suurust määrates arvestab kohus või eeluurimiskohtunik isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid.

(2) Alaealise isiku asemel või lisaks temale võib trahvida tema vanemat või eestkostjat, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Piiratud teovõimega täisealise isiku asemel võib trahvida tema eestkostjat. Alla 14-aastast alaealist ja piiratud teovõimega isikut ei trahvita.

(3) Isikule võib rahatrahvi määrata üksnes siis, kui talle on tehtud trahvihoiatus, välja arvatud juhul, kui eelnev hoiatamine ei ole võimalik või mõistlik.

(4) Kohustuse rikkumise eest isikule määratud rahatrahv ei vabasta teda kohustuse täitmisest. Kui kohustust pärast trahvi määramist ei täideta, võib määrata uue trahvi.

(5) Trahvitule või tema esindajale toimetatakse viivitamata kätte trahvimääruse ärakiri.”;

90) paragrahvi 139 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „uurimisasutusse,” sõnaga „ekspertiisiasutusse,”;

91) paragrahvi 139 lõiget 2 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses:

„1¹) on alust arvata, et isik hoiab kriminaalmenetlusest kõrvale;”;

92) paragrahvi 140 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Vajaduse korral märgib menetleja tagaotsitavaks kuulutamise määrusesse kohustuse toimetada tagaotsitav tabamisel menetleja juurde, järgides sundtoomise kohta sätestatut.”;

93) paragrahvi 140 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Tagaotsitava tabamisel kohaldatakse tema sundtoomist menetleja juurde või toimetatakse tagaotsitav eelvangistuse või vangistuse kandmise kohta, millest teavitatakse menetlejat.”;

94) paragrahvi 141 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui ametist kõrvaldamise alus langeb ära enne süüdistusakti kohtusse saatmist käesoleva seadustiku § 226 lõikes 3 sätestatud korras, tühistab eeluurimiskohtunik või prokuratuur ametist kõrvaldamise määrusega.”;

95) paragrahvi 141¹ täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Eeluurimiskohtunik või kohus võib korraldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikute osavõtu lähenemiskeelu kohaldamise taotluse lahendamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele.”;

96) paragrahvi 141² pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„§ 141². Ametist kõrvaldamise ja ajutise lähenemiskeelu põhjendatuse kontroll

(1) Kahtlustatav, süüdistatav või tema kaitsja võib ametist kõrvaldamise või ajutise lähenemiskeelu kohaldamisest nelja kuu möödumisel esitada eeluurimiskohtunikule või kohtule taotluse kontrollida ametist kõrvaldamise või ajutise lähenemiskeelu põhjendatust või muuta ajutise lähenemiskeelu tingimusi. Uue taotluse võib esitada pärast nelja kuu möödumist eelmise taotluse läbivaatamisest.”;

97) paragrahvi 141² täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Kui ajutise lähenemiskeeluga on piiratud kahtlustatava või süüdistatava õigust kasutada oma eluruumi, võib kahtlustatav, süüdistatav või tema kaitsja esitada käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud taotluse ühe kuu möödumisel ajutise lähenemiskeelu kohaldamisest.”;

98) paragrahvi 141² lõige 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Eeluurimiskohtunik või kohus vaatab taotluse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul. Eeluurimiskohtuniku juurde või kohtusse kutsutakse prokurör, kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel kaitsja. Ajutise lähenemiskeelu põhjendatuse kontrolli taotluse läbivaatamise juurde kutsutakse ka kannatanu.”;

99) paragrahvi 141² täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

100) paragrahvi 142 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vara arestimise eesmärk on tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse tagamine. Vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises.”;

101) paragrahvi 142 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Vara arestimise määrust tutvustatakse viivitamata isikule, kelle vara arestitakse, või tema täisealisele perekonnaliikmele või kui arestitakse juriidilise isiku vara, siis tema esindajale, mille kohta võetakse temalt määrusele allkiri. Kui allkirja võtmine ei ole võimalik, siis edastatakse määrus isikule, kelle vara arestitakse, või arestitava vara omanikuks oleva juriidilise isiku esindajale. Kui menetlustoimingu rakendamise käigus võetakse vara ära, siis peab ettenähtud isiku või esindaja puudumisel kaasama kohaliku omavalitsuse esindaja.”;

102) paragrahvi 142 lõiked 8 ja 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Kinnisasja arestimiseks esitab prokuratuur arestimismääruse kinnisasja asukoha järgsele kinnistusosakonnale keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse.

(9) Riiklikusse registrisse kantud vallasasja või õiguse arestimiseks esitab prokuratuur arestimismääruse asjakohasele riiklikule registrile.”;

103) paragrahvi 142 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui vara arestimise alus langeb ära enne kohtueelse menetluse lõpuleviimist, vabastab prokuratuur või eeluurimiskohtunik vara aresti alt määrusega.”;

104) paragrahvi 143¹ lõikes 1 asendatakse sõna „menetleja” sõnadega „prokuratuur või kohus”;

105) paragrahvi 144 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Uurimisasutuse ja prokuratuuri poolt lõpetatud kriminaalasjades muus keeles koostatud menetlusdokumentide eestikeelne tõlge lisatakse prokuratuuri korraldusel või menetlusosalise taotlusel.”;

106) paragrahvi 145 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) menetleja kirjalikult vormistatud ja põhistatud menetlusotsustus;”;

107) paragrahvi 145 lõiget 1 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses:

„1¹) käesoleva seadustiku § 206 lõikes 1¹ sätestatud korras tehtud kriminaalmenetluse lõpetamise otsustus;”;

108) paragrahvi 146 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kui protokollis on esitatud järeldusi, mille mõistmiseks on vaja eriteadmisi, siis märgitakse protokollis järeldusteni jõudmise viis ja selle isiku andmed, kes on eriteadmistele tuginevad järeldused teinud.”;

109) paragrahvi 154 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3¹ järgmises sõnastuses:

„3¹) karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud;”;

110) paragrahvi 154 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) tõendid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid, viidates, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse;”;

111) paragrahvi 154 lõiget 2 täiendatakse punktidega 9–11 järgmises sõnastuses:

„9) andmed järelevalvet vajavate süüdistatava laste ja vara kohta;
10) andmed asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta;
11) andmed kriminaalmenetluse kulude kohta.”;

112) paragrahvi 155 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

113) paragrahvi 155 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) kohtutoimingute nimetused ajalises järjestuses;”;

114) paragrahvi 155 täiendatakse lõigetega 2¹ ja 2² järgmises sõnastuses:

„(2¹) Kohtuistungi sekretär protokollib istungi selle sujuvat kulgemist katkestamata.

(2²) Kui kohtuistung heli- või videosalvestati, on heli- või videosalvestis kohtuistungi protokolli lahutamatuks lisaks. Kui protokollis kajastatu on vastuolus salvestisega, siis tuginetakse salvestisele.”;

115) paragrahvi 156 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Üldmenetluses toimuv kohtuistung helisalvestatakse. Kohus võib kohtuistungi või osa sellest ka videosalvestada.”;

116) paragrahvi 156 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Üldmenetluses toimuva kohtuistungi võib jätta erandjuhul salvestamata, kui vahetult enne istungit või istungi käigus ilmneb, et salvestamine on tehniliselt võimatu, ning kui kohus on veendunud, et istungi läbiviimine salvestamiseta on otstarbekas ja kohtumenetluse poolte huvidega kooskõlas.

(5) Kohtuistung heli- või videosalvestatakse digitaalsel kujul.”;

117) seadustikku täiendatakse §-ga 156¹ järgmises sõnastuses:

„§ 156¹. Kohtuistungi salvestise ja protokolliga tutvumine

(1) Kohtumenetluse pooltel on õigus saada kohtuistungi protokolli koopia ja kohtuistungi helisalvestamise korral kohtuistungi helisalvestis.

(2) Kohus teavitab kohtumenetluse pooli protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli viivitamata pärast allkirjastamist elektrooniliselt prokurörile ning teistele kohtumenetluse pooltele, kes on kohtule teatavaks teinud oma elektronposti aadressi. Kohtuistungi protokolliga võib kohtumenetluse pool tutvuda ka kohtu kantseleis.

(3) Kohtumenetluse poole taotlusel teeb kohus allkirjastatud kohtuistungi protokolli kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks hiljemalt kolme tööpäeva möödumisel istungipäevast.

(4) Kohtuistungi helisalvestise koopia väljastatakse kohtu kantseleist digitaalsel andmekandjal või elektrooniliselt kolme päeva jooksul sellekohase taotluse esitamisest. Prokurörile tehakse kohtuistungi helisalvestise koopia kättesaadavaks e-toimiku süsteemi vahendusel.

(5) Kohtuistungi videosalvestamise korral tutvustab kohus kohtumenetluse poolele videosalvestist kohtus kolme päeva jooksul sellekohase taotluse esitamisest.

(6) Osaliselt või täielikult kinniseks kuulutatud kohtuistungi protokolli või salvestise koopia väljastab kohus vaid juhul, kui sellega ei seata ohtu käesoleva seadustiku § 12 lõikes 1 nimetatud huve. Kinnise istungi salvestise või protokolliga võimaldab kohus kohtumenetluse poolel tutvuda kohtus.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koopiate valmistamise eest võetava tasu suuruse kuni 65 eurosenti lehekülje kohta ja maksmise korra kehtestab justiitsminister määrusega.”;

118) paragrahvi 157 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtuistungi sekretär on kohtuteenistuja, kelle ülesanne on kohtuistung tehniliselt ette valmistada, korraldada seaduses ettenähtud juhul või kohtu korraldusel selle heli- ja videosalvestamine ning protokollida kohtuistungi tingimused, käik ja tulemused.”;

119) paragrahvi 158 lõike 3 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „Kui” sõnadega „kohtunik või”;

120) paragrahvi 159 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega kriminaalasi otsustatakse sisuliselt.”;

121) paragrahvi 160² täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Advokaadid, notarid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid ja riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused esitavad avaldused, kaebused ja muud dokumendid menetlejale elektrooniliselt, kui ei ole mõjuvat põhjust esitada menetlusdokument muus vormis.”;

122) seadustikku täiendatakse §-ga 160⁴ järgmises sõnastuses:

„§ 160⁴. Väljakirjutuste tegemine ja koopia saamine

(1) Kui isikul on käesoleva seadustiku alusel õigus tutvuda menetlusdokumendiga, võimaldatakse talle teha sellest väljakirjutusi ja saada tasu eest selle koopia, kui käesolevas seadustikus ei ole reguleeritud teisiti.

(2) Kriminaalmenetluse huvides võib prokuratuur motiveeritud määrusega teatud ajaks väljakirjutuste tegemise ja koopia saamise õigust piirata.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasu suuruse kehtestab justiitsminister käesoleva seadustiku § 156¹ lõikes 7 sätestatud korras.”;

123) seadustiku 5. peatüki 3. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3. jagu
Isiku väljakutsumine ja kohtuistungi aja avaldamine”;

124) paragrahvi 163¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maakohtus üldkorras menetletavas kriminaalasjas korraldab tunnistaja, asjatundja ja eksperdi väljakutsumise kohtumenetluse pool, kes taotleb vastava isiku ülekuulamist.”;

125) paragrahvi 163¹ lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „tunnistajale” sõnadega „, asjatundjale ja eksperdile”;

126) paragrahvis 165 asendatakse sõna „postiasutus” sõnadega „postiteenuse osutaja” ja sõnad „väljastusteatega tähtkiri” sõnadega „allkirja vastu väljastatav postisaadetis” vastavas käändes;

127) paragrahvi 165 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kutse võib saata menetlusosalistele elektronpostiga menetlusosalise poolt menetlejale avaldatud või menetlusosalise tööandja või isiklikul veebilehel avaldatud elektronposti aadressil. Elektronpostiga edastatud kutse peab sisaldama märget kutse kättesaamise elektroonilise kinnitamise kohustuse kohta. Juhul kui menetleja poolt välja selgitatud elektronposti aadressil saadetud kutse saatmisest alates kolme tööpäeva jooksul ei saada kutse kättesaamise kinnitust, saadetakse kutse allkirja vastu väljastatava postisaadetisena või antakse kutsutavale allkirja vastu.”;

128) seadustikku täiendatakse §-ga 169¹ järgmises sõnastuses:

„§ 169¹. Kohtuistungi toimumise aja avaldamine kohtu veebilehel

Kohtuistungi toimumise aeg avaldatakse kohtu veebilehel, märkides kriminaalasja numbri, täisealise süüdistatava nime ja alaealise süüdistatava nimetähed ning kuriteo kvalifikatsiooni karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi, milles isikut süüdistatakse. Kinnise kohtuistungi kohta avaldatakse üksnes toimumise aeg, kriminaalasja number ja märge, et kohtuistung on kinnine. Kohtuistungi toimumise aeg eemaldatakse veebilehelt seitsme päeva möödumisel kohtuistungi toimumisest.”;

129) paragrahvi 174 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 174. Menetlusvälise isiku kulude hüvitamine”;

130) paragrahvi 177 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) tunnistaja esindajale käesoleva seadustiku § 67¹ järgi makstavad summad.”;

131) paragrahvi 180 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.”;

132) paragrahvi 186 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui kassatsioonimenetluses tehakse üks käesoleva seadustiku § 361 punktides 2–7 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik.

(2) Kui kassatsioonimenetluses tehakse käesoleva seadustiku § 361 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kui kassatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik.”;

133) paragrahvi 189 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Määratud kaitsjale toimingupõhise tasu väljamaksmise taotluse võib menetleja lahendada pealdisena kaitsja esitatud kaitsjatasu väljamõistmise taotlusel.”;

134) paragrahvi 198 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega võib pikendada kümne päeva võrra, kui kriminaalmenetluse alustamise või alustamata jätmise otsustamiseks on vaja nõuda kuriteoteate esitajalt täiendavaid andmeid. Kuriteoteate esitajat teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest.”;

135) paragrahvi 199 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) kahtlustatav või süüdistatav on parandamatult haigestunud ning ei ole seetõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma.”;

136) paragrahvi 199 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) kahtlustatav, süüdistatav või tema esindaja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 sätestatud juhul.”;

137) paragrahvi 204 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

138) paragrahvi 205 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

139) seadustikku täiendataks §-ga 205² järgmises sõnastuses:

„§ 205². Kriminaalmenetluse lõpetamine seoses menetluse mõistliku aja möödumisega

Kui kohtueelses menetluses ilmneb, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada, võib Riigiprokuratuur kahtlustatava nõusolekul kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse määrusega lõpetada.”;

140) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Kriminaalmenetluse lõpetamisel võib jätta määruses käesoleva seadustiku § 145 lõike 3 punktis 1 nimetatud põhjenduse esitamata. Lihtsustatud määruses märgitakse kannatanu õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale taotlus põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest koostab menetleja põhistatud määruse.”;

141) paragrahvi 207 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kannatanu võib esitada kaebuse Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse lõpetamise või prokuratuuri poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kaebuse rahuldamata jätmise peale.”;

142) paragrahvi 207 lõiget 3 täiendatakse sõna „või” järel sõnaga „põhistatud”;

143) paragrahvi 208 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui käesoleva seadustiku § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks käesoleva seadustiku §-s 205² nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul.”;

144) paragrahvi 208 lõike 2 punktid 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) kriminaalmenetluse lõpetamise või käesoleva seadustiku § 205² alusel lõpetamata jätmise korral senise menetluse lühikirjeldus;
5) kaebaja arvates alusetult tegemata jäetud menetlustoimingud või motiivid, miks kaebaja leiab, et tema õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud.”;

145) paragrahvi 208 täiendatakse lõigetega 7–9 järgmises sõnastuses:

„(7) Kui kohtunik leiab, et kahtlustatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, tühistab ta Riigiprokuratuuri määruse ja lõpetab kriminaalmenetluse. Kriminaalmenetlust lõpetades järgib kohtunik käesoleva seadustiku § 206 nõudeid.

(8) Ringkonnakohtu lahendis, millega tühistatakse Riigiprokuratuuri määrus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamiseks ja kohaldamiseks on prokuratuurile kõnealuses kriminaalmenetluses kohustuslikud.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul võib kohus oma määrusega muuta kriminaalmenetluse lõpetamise määrust.”;

146) paragrahvi 209 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 209. Kriminaaltoimiku arhiivimine”;

147) paragrahvi 209 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Üldmenetluses kohtusse saadetud kriminaalasjas antakse kriminaaltoimik arhiivi kohtulahendi jõustumisel.”;

148) paragrahvi 210 lõike 2 punkti 4 täiendatakse sõna „eksperdi” järel sõnaga „, asjatundja”;

149) paragrahvi 212 lõiget 2 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„6) Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla vanglas toimepandud ja kinnipeetava poolt toimepandud kuriteos;
7) Keskkonnainspektsioon keskkonna ja loodusvarade kaitse ning kasutamise nõuete rikkumise kuriteos.”;

150) paragrahvi 212 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

151) paragrahvi 213 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kõrgemalseisev prokurör võib prokurörilt nõuda menetluse asjaolude kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning võib oma määrusega tühistada prokuröri ebaseadusliku või põhjendamatu määruse, korralduse või nõude. Kõrgemalseisva prokuröri määruses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamiseks ja kohaldamiseks on prokurörile kõnealuses kriminaalmenetluses kohustuslikud.”;

152) paragrahvi 214 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui kohtueelse menetluse andmete avaldamise keeldu rikutakse, võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel trahvida menetlusosalist, kriminaalmenetluses osalevat muud isikut või menetlusvälist isikut kohtumääruse alusel.”;

153) paragrahvi 215 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Uurimisasutuse ja prokuratuuri määrused ja nõuded on kohustuslikud välismissioonil viibivatele kaitseväelastele, kui kriminaalmenetluse esemeks on kaitseväeteenistuses oleva isiku tegu.”;

154) paragrahvi 215 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „kuni kuuekümne miinimumpäevamäära ulatuses”;

155) paragrahvi 216 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ühiseks menetluseks ühendatakse mitu kriminaalasja, kui isikuid kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo ühises toimepanemises.

(2) Kriminaalasjadest, milles isikuid kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo ühises toimepanemises, võidakse eraldada kriminaalasi ühe kahtlustatava või süüdistatava suhtes või jätta selline kriminaalasi ühendamata, kui:
1) isiku asukoht on teadmata või ta hoiab kriminaalmenetlusest kõrvale või ta kannab vabadusekaotuslikku karistust välisriigis või esineb muu asjaolu, miks teda ei ole võimalik mõistliku aja jooksul menetlustoimingutele allutada;
2) isik on välisriigi kodanik ja viibib välisriigis;
3) isik pärast kohtueelse menetluse lõpuleviimist taotleb kriminaalasja lahendamist lühimenetluses või kokkuleppemenetluses ning lühimenetluse või kokkuleppemenetluse kohaldamine ei ole võimalik vastavalt § 233 lõike 2 punktis 2 või § 239 lõike 2 punktis 3 nimetatud asjaolu tõttu.

(3) Ühiseks menetluseks võib ühendada mitu kriminaalasja, kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse:
1) mitme kuriteo toimepanemises;
2) kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamises või kuriteost mitteteatamises.

(4) Kriminaalasjast võib eraldada kriminaalasja ühe või mitme kuriteo osas, kui see on vajalik kuriteo aegumise vältimiseks või mõistliku menetlusaja tagamiseks.

(5) Kui alaealist kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo toimepanemises koos täisealisega, võib alaealise huvide tagamiseks eraldada tema kriminaalasja eraldi kriminaalmenetluseks, sõltumata käesolevas paragrahvis nimetatud eraldamise tingimuste olemasolust.

(6) Kriminaalasjad ühendatakse ja eraldatakse uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega. Kriminaalasja eraldamise määruse koopia lisatakse uude toimikusse.”;

156) paragrahvi 218 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) kinnipeetu vabastamise korral vabastamise alus, kuupäev ja kellaaeg.”;

157) paragrahvi 218 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Isiku kahtlustatavana kinnipidamisest teatatakse viivitamata prokuratuurile.”;

158) paragrahvi 222 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„§ 222. Uurimisasutuse toimingud kohtueelse menetluse lõpuleviimisel

(1) Kui uurimisasutuse ametnik on veendunud, et kriminaalasjas vajalikud tõendid on kogutud, edastab ta kriminaaltoimiku, mille materjal on süstematiseeritud ja lehed nummerdatud, viivitamata koos kriminaaltoimikus hoitavate asitõendite, salvestiste ja anonüümse tunnistaja isikuandmeid sisaldava pitseeritud ümbrikuga prokuratuurile. Prokuratuuri korraldusel esitab ta prokuratuurile kohtueelse menetluse kokkuvõtte, mis vastab käesoleva seadustiku § 153 nõuetele. Kohtueelse menetluse kokkuvõte edastatakse prokuratuurile koos kriminaaltoimikuga paberil ja elektrooniliselt.”;

159) paragrahvi 222 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Prokuratuuri saadetavale kriminaaltoimikule lisatakse õiend kriminaalmenetluse kulude kohta.”;

160) paragrahvi 223 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui prokuratuur tunnistab kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, esitab ta kriminaaltoimiku tutvumiseks käesoleva seadustiku § 224 järgi.”;

161) paragrahvi 224 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„§ 224. Kriminaaltoimiku esitamine kaitsjale, kannatanule ja tsiviilkostjale tutvumiseks

(1) Prokuratuur esitab kaitsjale kriminaaltoimiku koopia elektroonilisel andmekandjal või kaitsja kirjaliku põhistatud taotluse alusel paberil. Kaitsja võib toimiku koopiast loobuda. Koopia vastuvõtmise või sellest loobumise kohta annab kaitsja allkirja.”;

162) paragrahvi 224 täiendatakse lõigetega 8–10 järgmises sõnastuses:

„(8) Kaitsja taotlusel esitatakse talle tutvumiseks käesoleva seadustiku § 223 lõike 2 kohaselt kõrvaldatud materjal ning võimaldatakse teha sellest tasu eest koopiaid.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud tasu suuruse kehtestab justiitsminister käesoleva seadustiku § 156¹ lõikes 7 sätestatud korras.

(10) Prokuratuur otsustab kaitsjale toimiku ja sellest kõrvaldatud materjali tutvustamisel, kas ja millises ulatuses on kaitsjal lubatud teha toimikust või esitatud materjalidest täiendavaid koopiaid, arvestades isikuandmete kaitse vajadust. Prokuratuur märgib koopia tegemise keelu kaitsjale esitatavale dokumendi või toimiku koopiale.”;

163) seadustikku täiendatakse §-ga 224¹ järgmises sõnastuses:

„§ 224¹. Toimiku tutvustamine kahtlustatavale või süüdistatavale

(1) Kaitsja tutvustab kahtlustatavale või süüdistatavale viimase soovil käesoleva seadustiku §-s 224 nimetatud materjale. Materjale, millest prokuratuur on keelanud koopiat teha, tutvustab kaitsja ainult oma ametiruumides.

(2) Kaitsjal on keelatud anda koopiaid käesoleva seadustiku §-s 224 nimetatud materjalidest teistele isikutele, välja arvatud kahtlustatavale või süüdistatavale käesoleva seadustiku § 224 lõikes 10 lubatud juhul ja ulatuses.”;

164) paragrahvi 225 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„§ 225. Taotluste esitamine ning lahendamine

(1) Menetlusosalised võivad neile kriminaaltoimiku tutvustamisest alates kümne päeva jooksul esitada prokuratuurile taotlusi. Kriminaalasja mahukuse või keerukuse korral võib prokuratuur menetlusosalise kirjaliku taotluse alusel seda tähtaega pikendada. Tähtaja pikendamata jätmise vormistab prokuratuur määrusega.”;

165) paragrahvi 225 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist esitatud tsiviilhagi tagastab prokuratuur määrusega, selgitades kannatanule õigust esitada hagi tsiviilkohtumenetluse korras.”;

166) paragrahvi 225 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamisest keeldumine kohtueelses menetluses ei takista taotluse kordamist kohtumenetluses.”;

167) paragrahvi 226 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Kui kohtueelses menetluses on esitatud tsiviilhagi, saadab prokuratuur selle koos süüdistusaktiga kohtusse. Tsiviilhagi koopia edastab prokuratuur süüdistatavale, tema kaitsjale ja tsiviilkostjale. Üldmenetluses kohtusse saadetavas kriminaalasjas ei või tsiviilhagile lisada tõendeid.”;

168) paragrahvi 227 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 227. Kaitsja toimingud kohtueelse menetluse lõpuleviimisel

(1) Pärast süüdistusakti koopia saamist esitab kaitsja hiljemalt kolm tööpäeva enne eelistungit kohtule kaitseakti ning prokuratuurile selle koopia. Kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse korral võib kohus kaitsja põhistatud taotlusel nimetatud tähtaega pikendada.”;

169) paragrahvi 227 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:

„(3) Kaitseaktis märgitakse:
1) millised on kaitse seisukohad süüdistuse ning süüdistusaktis nimetatud kahju kohta, sealhulgas millised süüdistusaktis esitatud väited ja seisukohad vaidlustatakse ja millised võetakse omaks;
2) tõendid, mida kaitsja soovib kohtule esitada, viidates, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse;
3) nende isikute nimekiri, kelle kutsumist kohtuistungile kaitsja taotleb;
4) kaitsja muud taotlused.

(4) Kaitseakti näidisvormi kehtestab justiitsminister määrusega.

(5) Kui kaitsja ei esita kaitseakti käesolevas paragrahvis ettenähtud tähtajaks, teatab kohus sellest viivitamata advokatuuri juhatusele ning teeb süüdistatavale ettepaneku valida endale uus kaitsja kohtu määratud ajaks või pöördub Eesti Advokatuuri poole uue kaitsja määramiseks vastavalt käesoleva seadustiku § 43 lõike 2 punktile 3.”;

170) paragrahvi 229 lõikes 4 asendatakse sõnad „kohtuvälisele menetlejale” sõnadega „uurimisasutusele või prokuratuurile”;

171) paragrahvi 233 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel võib kohus kriminaalasja lahendada tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal.”;

172) paragrahvi 233 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Süüdistatav ja prokurör võivad kohtult taotleda lühimenetluse kohaldamist kuni kohtuliku uurimise alguseni maakohtus.”;

173) paragrahvi 233 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Lühimenetlust kohaldades juhindutakse käesoleva seadustiku 10. peatüki 2., 3., 5 ja 6. jaos sätestatust, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.”;

174) paragrahv 234 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 234. Lühimenetluse kohaldamise taotlus

(1) Kahtlustatav või süüdistatav võib esitada prokuratuurile taotluse lühimenetluse kohaldamiseks.

(2) Kui prokuratuur keeldub lühimenetluse kohaldamisest, jätkatakse kriminaalmenetlust üldkorras.

(3) Kui kahtlustatav või süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur nõustuvad lühimenetluse kohaldamisega enne käesoleva seadustiku §-s 226 loetletud toimingute tegemist, koostab prokuratuur käesoleva seadustiku § 154 kohaselt süüdistusakti, milles märgitakse, et kriminaalasjas taotletakse lühimenetluse kohaldamist. Kahtlustatava või süüdistatava taotlus ja süüdistusakt lisatakse kriminaaltoimikusse ning toimik edastatakse kohtule.

(4) Kui kahtlustatav või süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur nõustuvad lühimenetluse kohaldamisega kohtumenetluse käigus, esitab prokuratuur süüdistatava taotluse ja kriminaaltoimiku kohtule kohtuistungil.

(5) Süüdistatav võib lühimenetluse kohaldamise taotlusest loobuda hiljemalt enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Kui süüdistatav loobub lühimenetluse kohaldamise taotlusest kohtulikul arutamisel, teeb kohus käesoleva seadustiku § 238 lõike 1 punktis 1 sätestatud lahendi.”;

175) paragrahv 235 tunnistatakse kehtetuks;

176) paragrahvi 235¹ lõiget 2 ja § 245¹ lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „seadustiku” tekstiosaga „§ 257¹ lõikes 2 ja”;

177) paragrahvi 236 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Kohus võib korraldada kohtumenetluse poolte osavõtu kohtulikust arutamisest lühimenetluses tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele.

(4) Prokurör ei ole kohustatud osalema kohtuotsuse kuulutamisel.”;

178) paragrahvi 237 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtunik teatab kohtuliku uurimise algusest ja teeb prokurörile ettepaneku pidada avakõne. Prokurör annab ülevaate süüdistusest ja süüdistust kinnitavatest tõenditest, mille uurimist ta kohtulikul uurimisel taotleb.

(2) Pärast prokuröri avakõnet küsib kohtunik, kas süüdistatav on süüdistusest aru saanud, kas ta tunnistab end süüdi ja kas ta on nõus, et kriminaalasja lahendatakse lühimenetluses.”;

179) paragrahvi 237 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Süüdistatav võib taotleda enda ülekuulamist. Süüdistatava ülekuulamisel järgitakse käesoleva seadustiku §-s 293 sätestatut. Kui süüdistatav on vastavalt käesoleva seadustiku § 45 lõike 4 punktile 3 kaitsjast loobunud, siis küsitleb süüdistatavat esimesena prokurör ning seejärel küsitlevad teda teised menetlusosalised kohtuniku määratud järjekorras.”;

180) seadustikku täiendatakse §-ga 237¹ järgmises sõnastuses:

„§ 237¹. Lühimenetluse alustamine kohtumenetluses

(1) Käesoleva seadustiku § 234 lõikes 4 nimetatud taotluse saamisel jätkab kohtunik kohtulikku arutamist käesoleva seadustiku §-s 237 sätestatud korras.

(2) Käesoleva seadustiku § 235¹ lõike 1 punkti 2 või 3 alusel lühimenetlusest keeldumise korral jätkab kohus menetlust üldises korras.”;

181) paragrahvi 238 lõike 1 punktis 3, § 258 lõike 1 punktis 3, § 262 punktis 3 ja § 337 lõike 2 punktis 1 asendatakse arvud „2–5” arvudega „2–6” ning § 248 lõike 1 punktis 4 ja § 253 punktis 2 asendatakse arvud „1–5” arvudega „2–6”;

182) paragrahvi 239 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) karistusseadustiku §-des 89–91, 95–97, 99–103, § 110 lõikes 2, § 111 lõikes 2, § 112 lõikes 2, §-des 113–114, 118, 125, 135, § 141 lõikes 2, § 151 lõike 2 punktis 1 ja lõikes 4, § 200 lõike 2 punktis 5, § 214 lõike 2 punktis 3, §-des 237, 244, 246, § 251 lõike 3 punktis 3, § 252 lõikes 3, § 258 lõike 2 punktis 2, § 259 lõikes 3, § 266 lõikes 3, §-s 302, § 327 lõikes 3, § 405 lõikes 3, § 422 lõikes 2, §-s 435, § 441 punktis 1, § 442 punktis 1, § 443 punktis 1 ning § 445 lõike 2 punktis 1 ja lõikes 3 ettenähtud kuritegudes;”;

183) paragrahvi 240 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui prokuratuur peab võimalikuks kohaldada kokkuleppemenetlust, teeb ta järgmised toimingud:
1) selgitab kahtlustatavale või süüdistatavale ja tsiviilkostjale kokkuleppemenetluse kohaldamise võimalust, nende õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgi;
2) koostab käesoleva seadustiku § 243 kohaselt protokolli selle kohta, et tsiviilkostja on kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus;
3) selgitab välja kannatanu arvamuse kokkuleppemenetluse võimalikkuse ja tsiviilhagi kohta, kui kannatanu ei ole varem kriminaalmenetluse käigus neis küsimustes oma arvamust avaldanud, ning selgitab, et kannatanul ei ole õigust kokkuleppemenetluseks antud nõusolekust loobuda.”;

184) paragrahv 241 tunnistatakse kehtetuks;

185) paragrahvi 242 lõikes 2 asendatakse arvud „240–241 ja 243” arvudega „240 ja 243”;

186) paragrahv 243 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 243. Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks tsiviilkostjalt saadud nõusoleku kohta koostatud protokoll

(1) Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks tsiviilkostjalt saadud nõusoleku kohta koostatud protokolli kantakse:
1) protokolli koostamise aeg ja koht;
2) protokolli koostaja ametinimetus ja nimi;
3) kahtlustatava või süüdistatava nimi;
4) tsiviilkostja nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus ning töökoht või õppeasutus;
5) märge selle kohta, kas tsiviilkostjale on selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi;
6) tsiviilkostja nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamisega.

(2) Protokollile kirjutavad alla prokurör ja tsiviilkostja.

(3) Tsiviilkostjal ei ole õigust loobuda antud nõusolekust.”;

187) paragrahvi 244 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pärast käesoleva seadustiku §-s 243 nimetatud protokolli koostamist alustab prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja tema kaitsjaga läbirääkimisi kokkuleppe koostamiseks. Läbirääkimiste alguses tutvustab prokuratuur kahtlustatavale või süüdistatavale tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi.”;

188) paragrahvi 244 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kokku ei või leppida raskemat karistust kui 18 aastat vangistust.”;

189) paragrahvi 245 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6¹ järgmises sõnastuses:

„6¹) märkus selle kohta, et kahtlustatavale või süüdistatavale on selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi;”;

190) paragrahvi 246 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtuistungile kutsutakse prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja.

(2) Kohus võib korraldada kohtumenetluse poolte osavõtu kohtulikust arutamisest kokkuleppemenetluses tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele.

(3) Prokurör ei ole kohustatud osalema kohtuotsuse kuulutamisel.”;

191) paragrahvi 247 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtunik teatab kokkuleppe arutamise algusest ja teeb prokurörile ettepaneku anda ülevaade kokkuleppest.

(2) Pärast kokkuleppe ülevaate ärakuulamist küsib kohtunik, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kas ta nõustub sellega. Kohtunik teeb süüdistatavale ettepaneku selgitada kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja teeb kindlaks, kas kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.”;

192) paragrahvi 247 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „ning lahkub nõupidamistuppa”;

193) paragrahvi 248 lõikest 1 jäetakse välja sõna „nõupidamistoas”;

194) paragrahvi 250 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seadustiku §-s 243 nimetatud protokolli, § 240 punktis 3 nimetatud arvamuse ja §-s 245 nimetatud kokkuleppe saamisel jätkab kohtunik kohtulikku arutamist §-s 247 sätestatud korras.”;

195) paragrahvi 252 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Süüdistatav ja kaitsja võivad süüdistusakti saamisest kümne päeva jooksul esitada kohtule kirjaliku seisukoha kriminaalasja lahendamise kohta.”;

196) paragrahvi 253 preambulit täiendatakse pärast sõnu „Kriminaalasja kohtusse saabumisel” sõnadega „, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest,”;

197) paragrahvi 254 lõiked 5–7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia toimetatakse käesoleva seadustiku § 164 lõigete 3 ja 5 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile.

(6) Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

(7) Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.”;

198) paragrahvi 256¹ teisest lausest jäetakse välja sõna „vahetult”;

199) paragrahvi 256⁴ täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Prokurör ei ole kohustatud osalema kohtuotsuse kuulutamisel.”;

200) paragrahvi 256⁵ lõikest 1 jäetakse välja sõna „nõupidamistoas”;

201) paragrahvi 257 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

202) seadustikku täiendatakse §-ga 257¹ järgmises sõnastuses:

„§ 257¹. Eelistung

(1) Kohus lahendab enne kohtuliku arutamise algust korralduslikud küsimused eelistungil, kui esineb mõni käesoleva seadustiku §-s 258 nimetatud alus.

(2) Kui ilmneb käesoleva seadustiku § 258 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud alus, korraldab kohtunik süüdistatava kohtu alla andmise otsustamiseks eelistungi.”;

203) paragrahvi 258 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) tõkendi muutmise või tühistamise otsustamiseks või tõkendi kohaldamise taotluse läbivaatamiseks;”;

204) paragrahvi 258 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Vajaduse korral tutvub kohus kriminaaltoimiku materjaliga.”;

205) paragrahvi 259 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui eelistung korraldatakse tsiviilhagi menetlusse võtmise otsustamiseks või tsiviilhagi läbivaatamise ettevalmistamiseks, kutsutakse eelistungile ka kannatanu ja tsiviilkostja või nende esindajad.”;

206) paragrahvi 259 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kohtunik võib korraldada käesolevas paragrahvis nimetatud isikute osavõtu eelistungist tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele.”;

207) paragrahvi 260 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Teiste kohtumenetluse poolte ilmumata jäämine ei takista eelistungi pidamist, kui kohus ei otsusta teisiti. Kui eelistungile kutsutud kannatanu ega tema esindaja ei ilmu eelistungile, võib kohus jätta tsiviilhagi määrusega läbi vaatamata. Seejuures arvestab kohus eeskätt seda, mil määral viivitaks eelistungi edasilükkumine kriminaalasja arutamist, samuti kannatanu või tema esindaja eelistungile ilmumata jäämise põhjust.”;

208) paragrahvi 261 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 261. Eelistungi läbiviimise kord”;

209) paragrahvi 262 täiendatakse punktiga 4¹ järgmises sõnastuses:

„4¹) tsiviilhagi menetlusse võtmiseks või tähtaja määramiseks tsiviilhagis puuduste kõrvaldamiseks või tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks;”;

210) paragrahvi 263 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kohtuistungi aeg ja koht, kui need on teada. Kui kohtuistung on planeeritud mitmele päevale, siis märgitakse kohtuistungi toimumise ajana kõik kohtuliku arutamise päevad;”;

211) paragrahvi 263 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) kohtuistungile kutsutavate isikute ees- ja perekonnanimed ning isikute kohtulikule arutamisele ilmumise aeg, kui need on teada;”;

212) seadustikku täiendatakse §-ga 263¹ järgmises sõnastuses:

„§ 263¹. Tsiviilhagi menetlusse võtmise otsustamine

(1) Kui koos süüdistusaktiga on kohtusse saadetud tsiviilhagi, teeb kohus määruse tsiviilhagi menetlusse võtmiseks või tähtaja määramiseks tsiviilhagis puuduste kõrvaldamiseks või tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks. Vajaduse korral annab kohus süüdistatavale, kaitsjale ja tsiviilkostjale tähtaja tsiviilhagile kirjaliku vastuse esitamiseks.

(2) Sõltumata sellest, kas esineb mõni muu seaduses sätestatud tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise alus, jätab kohus tsiviilhagi läbi vaatamata, kui isik, kelle huvides tsiviilhagi on esitatud, ei ole kriminaalasjas kannatanu või kui tsiviilhagi ei ole esitatud prokuratuuri kaudu.

(3) Jättes tsiviilhagi läbi vaatamata, selgitab kohus kannatanule, millises korras on tal võimalik oma nõue esitada.”;

213) paragrahvi 265 pealkirja ja lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „tunnistaja” sõnaga „, asjatundja”;

214) paragrahvi 266 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Tunnistaja, asjatundja ja ekspert, keda ei ole veel kohtulikul uurimisel üle kuulatud, võivad viibida istungisaalis vaid kohtu loal. Ülekuulatud ja ülekuulamata isikute omavahelise suhtlemise vältimiseks võib kohus anda korraldusi.”;

215) paragrahvi 267 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõnad „kuni kuuekümne miinimumpäevamäära ulatuses”;

216) paragrahvi 267 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui prokurör, esindaja või kaitsja rikub kohtuistungi korda, ei täida kohtuniku korraldust või väljendab oma käitumisega lugupidamatust kohtu vastu, võib teda kohtumääruse alusel trahvida.”;

217) paragrahvi 267 täiendatakse lõigetega 4¹ ja 4² järgmises sõnastuses:

„(4¹) Kohus võib kõrvaldada kaitsja, esindaja või prokuröri menetlusest, kui isik ei ole võimeline kohtus nõuetekohaselt esinema või on kohtumenetluses näidanud end ebaausana, asjatundmatuna või vastutustundetuna, samuti kui ta on pahatahtlikult takistanud asja õiget ja kiiret menetlemist või jätnud korduvalt täitmata kohtu korralduse.

(4²) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 4¹ sätestatu kohaldamisel teeb kohus viivitamata kohtumenetluse poolele ettepaneku valida endale uus esindaja või kaitsja või prokuratuurile ettepaneku nimetada uus prokurör kohtu määratud ajaks. Advokaadi ja prokuröri suhtes käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 4¹ sätestatu kohaldamise teeb kohus teatavaks vastavalt advokatuuri juhatusele ja prokuratuurile.”;

218) paragrahvi 267 lõigetest 5 ja 7 jäetakse välja sõnad „kuni saja miinimumpäevamäära ulatuses”;

219) paragrahvi 267 lõikes 7 asendatakse sõna „kümme” sõnaga „viis”;

220) paragrahv 268 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

(2) Prokurör võib kohtulikul arutamisel enne kohtuliku uurimise lõpetamist süüdistust muuta ja täiendada, esitades muudatused ja täiendused kirjalikult kohtule ning teistele kohtumenetluse pooltele. Kui süüdistuse muutmise või täiendamise tõttu osutub süüdistuse tekst või süüdistusakt ebaülevaatlikuks, võib kohus omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel kohustada prokuröri esitama uut süüdistuse tervikteksti või süüdistusakti.

(3) Süüdistuse muutmine käesoleva paragrahvi lõike 2 mõttes ei ole esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamine või parandamine, ilma et muudetaks süüdistuse aluseks olevaid põhilisi asjaolusid või kuriteo kvalifikatsiooni, ega süüdistusest osaline loobumine.

(4) Süüdistuse muutmise või täiendamise korral kuulutab kohus süüdistatava või kaitsja taotlusel kaitseõiguse tagamiseks välja vaheaja või lükkab kohtuliku arutamise edasi. Kui see on vajalik kaitseõiguse tagamiseks, võib kohus süüdistatava või kaitsja taotlusel kuulutada välja vaheaja või lükata kohtuliku arutamise edasi ka käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud täienduste ja paranduste tegemise korral.

(5) Süüdistatavat süüdi tunnistades ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Otsust tehes ei või kohus tugineda faktilisele asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud.

(6) Kohus võib kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. Vajaduse korral teeb kohus kohtumenetluse pooltele ettepaneku avaldada oma seisukoht kvalifikatsiooni kohta, mida süüdistusaktis ei käsitleta. Kohus peab andma pooltele võimaluse oma seisukoha avaldamiseks ka juhul, kui ilmnevad süüdistusaktis nimetamata karistust raskendavad asjaolud või asjaolud, mis tingivad mittekaristuslike mõjutusvahendite kohaldamise. Süüdistatava või kaitsja taotlusel kuulutab kohus kaitseõiguse tagamiseks välja vaheaja.”;

221) paragrahvi 268¹ lõike 2 punktist 3 jäetakse välja sõnad „esimese astme kuriteo toimepanemises”;

222) paragrahvi 268¹ lõiget 2 täiendatakse punktidega 6–8 järgmises sõnastuses:

„6) kriminaalasi on saadetud kohtusse psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses;
7) käesoleva seadustiku §-s 276¹ või 276² sätestatud juhul;
8) kohtu esimehe kirjalikul loal kõrgendatud avaliku huvi korral, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust kõrvalekaldumine on õigusemõistmise huvides.”;

223) paragrahvi 268¹ lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) kriminaalasjas on koostatud lepitusmenetluse rakendamise määrus.”;

224) paragrahvi 268¹ täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kohtulik arutamine käesoleva paragrahvi tähenduses on kohtu tegevus, mis on sätestatud käesoleva seadustiku 10. peatüki jagudes 2–6.”;

225) paragrahvi 269 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kriminaalasja arutatakse süüdistatava osavõtul, arvestades käesolevas paragrahvis ning käesoleva seadustiku §-s 276¹ nimetatud erandeid. Tema ilmumata jäämise korral lükatakse kohtulik arutamine edasi. Süüdistatava osavõtt kohtuotsuse kuulutamisest ei ole kohustuslik.

(2) Kriminaalasja võib erandlikult arutada süüdistatava osavõtuta, kui ta:
1) on eemaldatud istungisaalist käesoleva seadustiku § 267 lõikes 1 sätestatud alusel ja korras;
2) asukohta Eesti Vabariigis ei suudeta tuvastada, on küllaldane alus arvata, et ta viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik;
3) pärast kohtuistungil ülekuulamist on viinud end seisundisse, mis välistab tema osavõtu kohtulikust arutamisest, ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik;
4) kohtusse toimetamine on raskendatud ja süüdistatav on nõustunud kohtulikust arutamisest osavõtuga audiovisuaalses vormis vastavalt käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktile 1;
5) on esitanud kohtule põhjendatud taotluse arutada asja tema osavõtuta ja kohus on veendunud, et süüdistatava õigusi on võimalik kaitsta tema osavõtuta kohtulikust arutamisest, ning süüdistatava puudumine kohtuistungilt ei ole vastuolus avalike huvidega.”;

226) paragrahvi 269 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Rahuldades süüdistatava taotluse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud alusel määrab kohus kindlaks, millisest kohtuliku arutamise osast ei ole süüdistatava osavõtt kohustuslik. Süüdistatava osavõtt käesoleva seadustiku §-des 285 ja 298–304 nimetatud toimingutest on kohustuslik.”;

227) paragrahv 271 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 271. Kohtulik arutamine tunnistajata, kannatanuta, asjatundjata ja eksperdita

(1) Kui tunnistaja, kannatanu, asjatundja või ekspert jääb kohtuistungile ilmumata, teeb kohus pärast kohtumenetluse poolte arvamuse ärakuulamist määruse kohtuliku arutamise jätkamise või edasilükkamise kohta.

(2) Kui kohus leiab, et tsiviilhagi ei ole võimalik ilma kannatanuta läbi vaadata, jäetakse tsiviilhagi kriminaalmenetluses läbi vaatamata, selgitades kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.”;

228) paragrahvi 273 lõiget 1 täiendatakse punktiga 2¹ järgmises sõnastuses:

„2¹) kohtuistungil ilmnenud teise kuriteo kahtluse tõttu on kriminaalasja igakülgne, täielik ja objektiivne arutamine raskendatud;”;

229) paragrahvi 273 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „kannatanu” sõnaga „, asjatundja”;

230) paragrahvi 274 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui kriminaalasja kohtulikult arutades tuvastatakse käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2–6 sätestatud kriminaalmenetlust välistav asjaolu, kriminaalmenetlus tuleb lõpetada seoses mõistliku aja möödumisega käesoleva seadustiku §-s 274² sätestatud alusel või kui käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. Muudel juhtudel käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel tehakse õigeksmõistev kohtuotsus.”;

231) paragrahvi 274 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „2 ja 3” tekstiosaga „2, 3 ja 6”;

232) seadustikku täiendatakse §-dega 274¹ ja 274² järgmises sõnastuses:

„§ 274¹. Kohtumenetluse kiirendamise taotlus

(1) Kui kriminaalasi on olnud kohtu menetluses vähemalt üheksa kuud ja kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, sealhulgas ei määra õigel ajal kohtuistungit, et tagada kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul, või kui on ilmne, et asja arutamiseks planeeritud aeg ei võimalda arutamist viia läbi katkematult, võib kohtumenetluse pool kohtult taotleda kohtumenetluse kiiremaks lõpuleviimiseks sobiva abinõu tarvituselevõtmist.

(2) Kui kohus peab taotlust põhjendatuks, määrab ta kolmekümne päeva jooksul alates taotluse saamisest sellise abinõu rakendamise, mis eelduslikult võimaldab kohtumenetluse mõistliku aja jooksul lõpule viia. Kohus ei ole abinõu valikul taotlusega seotud.

(3) Taotluse rahuldamata jätmine või kohtumenetluse kiirendamiseks taotluses märgitust erineva abinõu rakendamine vormistatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul põhistatud määrusega. Määrust, millega otsustatakse rakendada taotluses märgitud kohtumenetluse kiirendamise abinõud, ei pea põhistama.

(4) Uue taotluse võib esitada pärast kuue kuu möödumist eelmise taotluse kohta tehtud kohtumääruse jõustumisest, välja arvatud juhul, kui taotlus esitatakse sel põhjusel, et asja menetlev kohus ei ole määruses ette nähtud abinõu tähtaegselt rakendanud.

§ 274². Kriminaalmenetluse lõpetamine kohtuistungil seoses menetluse mõistliku aja möödumisega

(1) Kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul käesoleva seadustiku §-s 205² sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrusest, millega lõpetatakse kriminaalmenetlus seoses menetluse mõistliku aja möödumisega, teatatakse kohtu esimehele.”;

233) paragrahvi 275 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–5 järgmises sõnastuses:

„(2) Kui süüdistatav on maakohtu menetluses vahi all, kontrollib kohus vahistuse põhjendatust omal algatusel vähemalt ühe korra kuue kuu jooksul, koostades selle kohta kirjaliku määruse.

(3) Kontrollides omal algatusel vahistatuse põhjendatust, selgitab kohus enne määruse tegemist kohtuistungil või kirjalikus menetluses välja prokuröri, kaitsja ja vajaduse korral ka süüdistatava seisukoha.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrusest, millega tunnistatakse süüdistatava vahi all viibimine jätkuvalt põhjendatuks, teatatakse kohtu esimehele.

(5) Kui kohus on kohtulikul arutamisel valinud tagaotsitavaks kuulutatud isiku või väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi viibiva süüdistatava suhtes tõkendina vahi all pidamise teda küsitlemata, viiakse vahistatu viivitamata ja hiljemalt 72 tunni jooksul tagaotsitava tabamisest või süüdistatava Eestisse toimetamisest küsitlemiseks asja arutava kohtu või selle võimatuse korral eeluurimiskohtuniku juurde.”;

234) paragrahvi 276 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 276. Kohtumääruse vormistamine”;

235) paragrahvi 276 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

236) seadustikku täiendatakse §-dega 276¹–276³ järgmises sõnastuses:

„§ 276¹. Korraldav istung

Kohus võib tõkendi muutmise või tühistamise otsustamiseks, tõkendi kohaldamise taotluse läbivaatamiseks, kohtumenetluse kiirendamise taotluse läbivaatamiseks, muude kohtumenetluse korralduslike küsimuste otsustamiseks või kohtumenetluse poole taotluse lahendamiseks pidada korraldava istungi, järgides käesolevas seadustikus eelistungi kohta sätestatut, kui neid küsimusi ei ole võimalik mõistliku aja jooksul lahendada kohtuistungil kohtuliku arutamise käigus.

§ 276². Ütluste deponeerimine pärast süüdistusakti saatmist kohtusse

(1) Kui pärast süüdistusakti kohtusse saatmist ilmnevad asjaolud, mis võimaldavad järeldada, et tunnistaja hilisem ülekuulamine kriminaalasja kohtulikul arutamisel võib osutuda võimatuks või tunnistajat võidakse mõjutada valeütlusi andma, võib prokurör, kaitsja või süüdistatav enne kohtulikku uurimist või kohtuistungite vaheajal taotleda kohtult tunnistaja ütluste deponeerimist.

(2) Ütlused deponeeritakse asja arutava kohtu juures käesoleva seadustiku § 69¹ lõigetes 2–6 ettenähtud korras.

(3) Kui kohtumenetluse pool soovib deponeerida sellise tunnistaja ütlusi, keda ei ole süüdistus- ega kaitseaktis kohtusse kutsutava isikuna märgitud ega kohtueelses menetluses üle kuulatud, võib kohus taotluse rahuldada käesoleva seadustiku §-s 286¹ nimetatud tingimustel.

§ 276³. Ristküsitluseks ettevalmistamine

Kohtumenetluse pool võib ristküsitluseks valmistudes suhelda isikuga, keda soovib kohtuistungil üle kuulata, viimase nõusolekul.”;

237) paragrahvi 277 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „ekspert” sõnaga „, asjatundja”;

238) paragrahv 280 tunnistatakse kehtetuks;

239) seadustikku täiendatakse §-ga 280¹ järgmises sõnastuses:

„§ 280¹. Tsiviilkostja ja kolmanda isiku isikusamasuse tuvastamine

Kohtunik tuvastab tsiviilkostja ja kolmanda isiku isikusamasuse ning selgitab, millised on nende suhted süüdistatava ja kannatanuga.”;

240) paragrahv 281 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 281. Kannatanule, tsiviilkostjale ja kolmandale isikule nende õiguste ja kohustuste selgitamine

Kohtunik selgitab kannatanule, tsiviilkostjale ja kolmandale isikule käesoleva seadustiku §-des 38, 40 ja 40² sätestatud õigusi ja kohustusi.”;

241) paragrahvi 284 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „eksperdi” sõnaga „, asjatundja”;

242) paragrahvi 285 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

243) paragrahvi 285 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagi, teeb kohus teatavaks selles esitatud nõude.”;

244) seadustikku täiendatakse §-dega 286¹ ja 286² järgmises sõnastuses:

„286¹. Tõendi vastuvõtmise üldtingimused

(1) Kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise, millel on kriminaalasjas tähtsust.

(2) Kohus võib keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendi kogumisest lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule, kui:
1) tõend ei ole kättesaadav, eelkõige kui teada ei ole tunnistaja andmed või dokumendi asukoht, samuti kui tõendi tähtsus ei ole vastavuses tõendi kättesaamiseks mineva ajakuluga või sellega seotud muude raskustega;
2) tõendit ei olnud loetletud süüdistus- ega kaitseaktis ning kohtumenetluse pool ei ole nimetanud olulisi põhjuseid, miks ta ei saanud taotlust varem esitada;
3) tõendi esitamise ja kogumise vajadust ei ole põhjendatud;
4) esineb mõni käesolevas jaos nimetatud alus tõendi vastuvõtmisest keeldumiseks.

(3) Tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest keeldumise kohta teeb kohus määruse, mis kantakse kohtuistungi protokolli.

§ 286². Varasem ristküsitlus samas või teises kriminaalasjas

(1) Isiku poolt sama kriminaalasja varasemal kohtulikul arutamisel antud ütlused on lubatavad tõendina samadel asjaoludel kui ütlused, mis isik annaks menetletavas kriminaalasjas kohtuistungil.

(2) Isiku poolt teise kriminaalasja kohtulikul arutamisel antud ütlused on lubatavad tõendina samadel asjaoludel kui deponeeritud ütlused või käesoleva seadustiku §-s 294 nimetatud juhul.

(3) Varasema ristküsitluse käigus antud ütlused on tõendina lubatavad, välja arvatud juhul, kui kõrgema astme kohus on selle ristküsitluse või muude menetlusnormide rikkumise tõttu välistanud.”;

245) seadustikku täiendatakse §-ga 287¹ järgmises sõnastuses:

„§ 287¹. Ülekuulamise rakendamine

(1) Kohtunik tuvastab tunnistaja isikusamasuse ning selgitab, millised on tunnistaja suhted süüdistatava ja kannatanuga ning kannatanu suhted süüdistatavaga.

(2) Tunnistaja isikuandmeid ei avaldata, kui tunnistaja on käesoleva seadustiku § 67 kohaselt tema turvalisuse tagamiseks muudetud anonüümseks.

(3) Ülekuulamise algul tutvustab kohus tunnistajale ütluste andmisest keeldumise seaduslikke aluseid, selgitab, et kohtus peab rääkima tõtt, ning võtab tunnistajalt selle kohta allkirja.

(4) Kohtunik hoiatab neljateistaastast või vanemat tunnistajat, et seadusliku aluseta ütluse andmisest keeldumise või teadvalt vale ütluse andmise eest karistatakse teda kriminaalkorras.

(5) Tunnistajat, kes on kaastäideviijana või osavõtjana samas kuriteos süüdi või õigeks mõistetud, ei hoiatata kriminaalkaristuse eest ja talle selgitatakse õigust ütluste andmisest keelduda.”;

246) paragrahvi 288 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ristküsitlusel küsitleb tunnistajat esimesena see kohtumenetluse pool, kelle taotlusel on tunnistaja kohtusse kutsutud. Kui tunnistaja kutsumist on taotlenud mitu menetlusosalist ja esmasküsitlemise õiguses kokkulepet ei saavutata, määrab esmasküsitleja kohus.

(2) Esmasküsitlusel ei või kohtu loata esitada suunavaid küsimusi. Esmasküsitlusele järgneb teisesküsitlus vastaspoolelt.

(3) Teisesküsitlusel võib esmasküsitlusel antud ütluste kontrollimiseks esitada suunavaid küsimusi. Teisesküsitlusel ei ole lubatud kohtu loata suunavaid küsimusi esitada uute asjaolude kohta.

(4) Esmasküsitleja võib tunnistajat uuesti küsitleda teisesküsitlusel antud vastuste selgitamiseks. Suunavaid küsimusi võib kohtu loata esitada ainult teisesküsitlusel käsitletud uute asjaolude kohta.

(5) Kohus võib kohtumenetluse poole taotlusel jätta ristküsitluse käigus kõrvale tunnistajale esitatud küsimuse, mis on lubamatu või asjakohatu. Kohus võib omal algatusel jätta kõrvale küsimuse, mis alandab tunnistaja väärikust.

(6) Kohtul on õigus küsitleda tunnistajat pärast ristküsitlust.

(7) Tunnistaja vaimset või füüsilist seisundit arvestades võib kohus keelata ristküsitluse ja küsitleda tunnistajat ise omal algatusel või kohtumenetluse poolte koostatud kirjalike küsimuste alusel.

(8) Ristküsitlemisel järgitakse käesoleva seadustiku § 66 ning § 68 lõikeid 3 ja 6.

(9) Ristküsitluse käigus võib kohtumenetluse pool:
1) kasutada näitlikke abivahendeid, mis ei ole tõendiks, kuid aitavad tunnistaja ütlusi esitada, olemata samas eksitavad;
2) esitada kohtule asitõendeid ja dokumente ning küsitleda tunnistajat nende autentsuse, päritolu ja omavaheliste seoste kohta;
3) võimaldada tunnistajal, kes ei mäleta tõendamiseseme asjaolusid, tutvuda dokumendi või muu esemega, mis võib aidata tunnistajal neid meenutada, olenemata selle dokumendi või eseme lubatavusest tõendina.

(10) Kui tunnistaja keeldub ristküsitluse käigus kohtumenetluse poole küsimusele vastamast, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 ettenähtud juhul, katkestab kohus ristküsitluse ning otsustab poole taotlusel tunnistaja varasemate ütluste kasutamise tõendina käesoleva seadustiku § 291 lõike 1 punkti 2 alusel, sõltumata ristküsitlusel seni antud ütluste sisust. Käesolevas lõikes nimetatud juhul on katkestatud ristküsitlusel saadud ütlused tõendiks ainult poolte nõusolekul.”;

247) seadustikku täiendatakse §-dega 288¹ ja 288² järgmises sõnastuses:

„§ 288¹. Suunavad küsimused

(1) Kohus võib lubada esitada suunavaid küsimusi esmasküsitlusel, kui tunnistaja on esmasküsitleja suhtes selgesti vaenulikult meelestatud, üritab ilmselt varjata tõtt või hoiab küsimustele vastamisest kõrvale.

(2) Ülekuulamise ladusama kulgemise eesmärgil võib kohus muul juhul lubada esitada suunavaid küsimusi, kui:
1) pooled on sellega nõus;
2) küsimus puudutab asjaolu või sisaldab väidet, milles ei ole vaidlust;
3) küsimus on vajalik küsitluse eseme sissejuhatuseks;
4) tunnistajal on vanuse või terviseseisundi tõttu raske mõista mittesuunavaid küsimusi;
5) tunnistaja kinnitab, et mäletab küsitluse esemeks olevaid asjaolusid halvasti.

(3) Kui pool ei ole taotlenud kohtult küsimuse kõrvalejätmist enne sellele vastamise alustamist, siis loetakse ta küsimusega nõustunuks ning kohus ei pea suunavaks küsimuseks eraldi luba andma.

§ 288². Kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku ja süüdistatava õigused ristküsitluses

(1) Kannatanu, tsiviilkostja, kolmas isik ja süüdistatav on esmasküsitlejaks nende poolt taotletud tunnistaja ülekuulamisel, kui sama isiku kutsumist ei ole taotlenud prokurör ega kaitsja.

(2) Käesolevas paragrahvis nimetamata juhul võivad kannatanu, tsiviilkostja, kolmas isik ja süüdistatav esitada tunnistajale küsimusi pärast ristküsitlust kohtu loal, kui taotluse rahuldamata jätmine kahjustaks oluliselt menetlusosalise huve.”;

248) paragrahv 289 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 289. Tunnistaja usaldusväärsuse kontroll

(1) Tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel ristküsitluse käigus määrata tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise, kui need on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega.

(2) Avaldada võib kohtueelses menetluses antud tunnistaja ütlusi, mille kohta tunnistaja on ristküsitlusel juba ütlusi andnud.

(3) Ristküsitluse käigus võib avaldada usaldusvääruse kontrollimiseks ka muu dokumendi või teabetalletuse, mis sisaldab tunnistaja varasemat väidet, mis on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega.

(4) Tunnistaja usaldusväärsuse kontrollimiseks võib üle kuulata isiku, kellele tunnistaja on varem esitanud väite, mis on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega.”;

249) seadustikku täiendatakse §-ga 289¹ järgmises sõnastuses:

„§ 289¹. Tunnistaja varasemad ütlused kohtus tõendina ristküsitlemise võimalusel

(1) Kohus võib käesoleva seadustiku § 288 lõikes 9 nimetatud alusel kasutatud tunnistaja varasemad ütlused tõendamiseseme asjaolude tõendamiseks vastu võtta, kui:
1) ütlused on deponeeritud või
2) ütlused puudutavad menetletava kuriteoga tunnistajale tekitatud kahju, need anti vahetult pärast kuriteo toimepanemist ning on alust arvata, et isik mäletas kõnealuseid asjaolusid ütluste andmise ajal oluliselt paremini kui kohtumenetluse käigus.

(2) Kohus võtab käesoleva seadustiku §-s 289 nimetatud alusel avaldatud varasemad ütlused vastu tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks, kui need on deponeeritud.”;

250) paragrahvi 290 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Alla neljateistaastase tunnistaja ülekuulamisel ei kasutata ristküsitlust.

(2) Kohus võib kaasata alla neljateistaastase tunnistaja ülekuulamisse lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, pedagoogi või psühholoogi, kes võib ülekuulatavale esitada küsimusi kohtuniku loal.

(3) Kohtunik teeb alla neljateistaastasele alaealisele tunnistajale ettepaneku öelda kohtule kõik, mis ta kriminaalasja kohta teab.

(4) Pärast seda, kui alla neljateistaastane alaealine tunnistaja on ütlused andnud, küsitlevad teda prokurör ja kaitsja kohtu määratud järjekorras. Süüdistatav võib esitada küsimusi kaitsja kaudu.

(5) Kohus jätab lubamatud ja asjasse mittepuutuvad küsimused kõrvale. Kohtu loal võib tunnistajale esitada suunavaid küsimusi.

(6) Tunnistaja vaimset või füüsilist seisundit ning vanust arvestades võib kohus katkestada ülekuulamise poolte poolt ja küsitleda tunnistajat ise omal algatusel või kohtumenetluse poolte koostatud kirjalike küsimuste alusel.

(7) Kui alaealise kohalolek pärast ülekuulamist ei ole vajalik, eemaldab kohus ta istungisaalist.”;

251) seadustikku täiendatakse §-ga 290¹ järgmises sõnastuses:

„§ 290¹. Alaealise tunnistaja poolt kohtueelses menetluses antud ütluste erisused

(1) Kohus võib kohtumenetluse poole taotlusel jätta alaealise kohtusse kutsumata ja lubada tõendina esitada alaealise poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi, kui need on videosalvestatud ning kaitsjal on olnud võimalus esitada tunnistajale kohtueelses menetluses küsimusi tõendamiseseme asjaolude kohta, kui:
1) tunnistaja on noorem kui kümneaastane ja korduv ülekuulamine võib mõjuda kahjulikult alaealise psüühikale;
2) tunnistaja on noorem kui neljateistaastane ja ülekuulamine on seotud perevägivalla või seksuaalse väärkohtlemisega;
3) tunnistaja on kõne-, meele-, vaimupuudega või psüühikahäiretega.

(2) Kui kohus leiab pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendi uurimist, et alaealist on vaja täiendavate asjaolude kohta küsitleda, siis võib ta küsitleda tunnistajat omal algatusel või kohtumenetluse poolte koostatud kirjalike küsimuste alusel.”;

252) paragrahv 291 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 291. Tunnistaja varasemad ütlused kohtus ristküsitlemise võimaluseta

(1) Kohtumenetluse poole taotlusel võib kohus tunnistaja poolt varem antud ütluse tõendina vastu võtta, kui tunnistaja:
1) on surnud;
2) keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast;
3) ei ole võimeline ütlusi andma oma terviseseisundi tõttu;
4) asukohta ei ole suudetud mõistlikest pingutustest hoolimata kindlaks teha;
5) ei saa kohtusse ilmuda muu takistuse tõttu, mis on kõrvaldamatu või mille kõrvaldamise kulud oleksid ebaproportsionaalselt suured, ning taotluse esitanud pool on teinud kõik mõistlikud pingutused tema kohtusse toimetamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul lubab kohus tõendina esitada varasemaid ütlusi, kui ütlused on deponeeritud käesoleva seadustiku §-s 69¹ sätestatud korras või kui varasema ülekuulamise viis abistamistaotluse alusel läbi välisriigi pädev asutus ja isikut ei ole võimalik kuulata üle kaugülekuulamise teel.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhtudel võib kohus erandina vastu võtta isiku varasemad deponeerimata ütlused, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses;
2) kohtumenetluse pool on taotlenud ütluste tõendina vastuvõtmist kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks;
3) tõendi taotleja vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid.”;

253) paragrahvi 292 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtumenetluse pool võib taotleda, et kohus võtaks tõendina vastu ekspertiisiakti. Ekspertiisiakti esitamisel tõendina juhindutakse käesoleva seadustiku § 296 lõigetest 2–4.”;

254) paragrahvi 292 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Eksperdi ülekuulamisel kohtus juhindutakse käesoleva seadustiku §-dest 286²–289¹ ja 291.”;

255) seadustikku täiendatakse §-ga § 292¹ järgmises sõnastuses:

„§ 292¹. Asjatundja ülekuulamine

(1) Asjatundja ülekuulamisel kohtus juhindutakse käesoleva seadustiku §-dest 286²–289¹ ja 291.

(2) Kui sama isik annab kriminaalasjas ütlusi nii asjatundja kui ka tunnistajana, siis kuulatakse ta võimaluse korral üle ühe menetlustoimingu käigus.”;

256) paragrahvid 293 ja 294 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 293. Süüdistatava ülekuulamine

(1) Süüdistatava ülekuulamisel kohtus juhindutakse käesoleva seadustiku §-st 286² ja §-dest 288–289¹.

(2) Süüdistatava ülekuulamise rakendamisel tuvastab kohus süüdistatava isikusamasuse, tutvustab süüdistatavale ütluste andmisest keeldumise seaduslikke aluseid, selgitab, et kohtus peab rääkima tõtt, ning võtab süüdistatavalt selle kohta allkirja.

(3) Süüdistatavat küsitleb esimesena kaitsja, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Pärast seda, kui süüdistatavat on küsitlenud kaitsja ja prokurör, võivad süüdistatavale küsimusi esitada teised süüdistatavad ja nende kaitsjad.

(4) Kohus võib süüdistatavat küsitleda pärast ristküsitlust.

§ 294. Süüdistatava varasemad ütlused ristküsitlemise võimaluseta

Kui süüdistatavat ei ole võimalik kohtuistungil ristküsitleda, võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel lubada esitada tõendina süüdistatava poolt kohtueelses menetluses või sama või teise kriminaalasja varasemal kohtulikul arutamisel antud ütlusi, kui:
1) süüdistatav keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast;
2) kohtulik arutamine toimub süüdistatava osavõtuta.”;

257) paragrahv 296 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„§ 296. Teabesalvestise, asitõendi või dokumendi esitamine tõendina

(1) Kohtumenetluse pool võib taotleda, et kohus võtaks tõendina vastu teabesalvestise, asitõendi või dokumendi, arvestades käesoleva seadustiku §-des 289¹, 290¹, 291, 292 ja 294 sätestatud piiranguid.

(2) Uurimistoimingu protokolli või kriminaaltoimiku muu dokumendi avaldamiseks esitab prokurör selle omal algatusel või teise kohtumenetluse poole taotlusel kohtule.

(3) Kui kohus võtab lõikes 1 nimetatud tõendi vastu, siis loeb tõendi esitanud kohtumenetluse pool selle tervikuna või osaliselt ette või avaldab muul viisil, arvestades konkreetse tõendi olemust ning selle kasutamise eesmärki. Tõendi võib poolte kokkuleppel jätta avaldamata, kui kohus leiab, et see ei ole vastuolus kohtuistungi avalikkuse põhimõttega.

(4) Kohtumenetluse pool võib tõendi avaldamise käigus kasutada näitlikke abivahendeid, mis ei ole tõendiks, kuid aitavad tõendit esitada, olemata samas eksitavad. Samuti võib pool tõendi avaldamise käigus esitada kohtule asitõendeid ja dokumente.”;

258) paragrahvi 297 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§ 276 lõikes 1” tekstiosaga „§-s 286¹”;

259) seadustikku täiendatakse §-ga 305¹ järgmises sõnastuses:

„§ 305¹. Kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus

(1) Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud.

(2) Kohus rajab otsuse üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

(3) Tõendi vastuvõtmine ei välista selle lubamatuks tunnistamist kohtuotsuse tegemisel.”;

260) paragrahvi 306 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6¹ järgmises sõnastuses:

„6¹) kas karistust tuleb mõistliku menetlusaja ületamise tõttu kergendada;”;

261) paragrahv 307 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 307. Kohtuliku arutamise uuendamine

(1) Kohus võib kohtuotsust tehes kohtuliku uurimise või kohtuvaidluse määrusega uuendada, kui:
1) tekib vajadus täiendavalt selgitada kriminaalasja lahendamiseks olulist asjaolu;
2) ilmnevad käesoleva seadustiku § 268 lõikes 6 sätestatud alused;
3) kohus tuvastab menetluses vea, mis on kohtuotsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul võib kohus uuendatud menetluse toimetada kirjalikus vormis, andes kohtumenetluse pooltele mõistliku tähtaja kohtu küsimustele vastamiseks. Süüdistatava või kaitsja taotlusel korraldatakse kohtuistung.”;

262) paragrahvi 315 lõike 5 punktist 3 ja § 319 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „või selle”;

263) seadustikku täiendatakse §-ga 315¹ järgmises sõnastuses:

„§ 315¹. Kohtuotsuse kuulutamise ja kättesaadavaks tegemise aja avaldamine ning edasilükkamine

(1) Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise ja kohtuotsuse pooltele kättesaadavaks tegemise aeg ning selle muutmine avaldatakse viivitamata pärast selle aja kindlaksmääramist kohtu veebilehel, märkides kriminaalasja numbri, täisealise süüdistatava nime ja alaealise süüdistatava nimetähed ning kuriteo kvalifikatsiooni karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi, milles isikut süüdistatakse. Kinnises menetluses tehtud otsuse kohta avaldatakse üksnes otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja selle muutmine, kriminaalasja number ning märge, et menetlus on kinnine. Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg eemaldatakse veebilehelt 30 päeva möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

(2) Kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamise ja kohtuotsuse pooltele kättesaadavaks tegemise aja muutmine tuleb vormistada määrusega, milles on märgitud kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamise või kohtuotsuse pooltele kättesaadavaks tegemise uus aeg. Määrus peab olema kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav hiljemalt sel kuupäeval, millele kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamine või kohtuotsuse pooltele kättesaadavaks tegemine oli algselt määratud.”;

264) paragrahvi 317 lõike 1 kolmas lause jäetakse välja;

265) paragrahvi 318 lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel;”;

266) paragrahvi 318 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.”;

267) paragrahvi 319 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses:

„(4¹) Apellatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest.”;

268) paragrahvi 319 lõikes 7 asendatakse sõna „kriminaaltoimik” sõnaga „kohtutoimik”;

269) paragrahvi 320 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna „kriminaaltoimik” sõnaga „kohtutoimik” vastavas käändes;

270) paragrahvi 321 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5¹ järgmises sõnastuses:

„5¹) kas apellant taotleb suulist menetlust;”;

271) paragrahvi 321 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Apellant võib apellatsioonis tugineda maakohtus tõendi uurimata jätmisele üksnes siis, kui ta esitas tõendi maakohtule ja seda ei võetud vastu või kui ta ei saanud tõendit maakohtus esitada temast mitteoleneval mõjuval põhjusel.”;

272) seadustikku täiendatakse §-ga 321¹ järgmises sõnastuses:

„§ 321¹. Apellatsiooni muutmine

(1) Apellant võib kuni apellatsioonitähtaja lõpuni esitatud apellatsiooni muuta ja täiendada, sealhulgas laiendada seda kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgu ei kaevatud. Apellatsiooni muutmisel järgitakse apellatsiooni kohta sätestatut.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira apellandi õigust esitada väiteid õiguse tõlgendamise kohta ja vastuväiteid teise apellatsioonimenetluse poole poolt apellatsioonimenetluses esitatule ega õigust esitada uusi asjaolusid, mis tekkisid või said apellandile teatavaks pärast apellatsioonitähtaja möödumist.”;

273) paragrahvi 322 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kohtumenetluse poole vastuväidetes peab olema märgitud, kas taotletakse suulist menetlust.”;

274) paragrahvi 323 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui apellatsioon ei ole käesoleva seadustiku § 321 nõuete kohane või ilmneb muu apellatsioonimenetlust takistav oluline asjaolu, mida on võimalik kõrvaldada, jätab kohus määrusega apellatsiooni käiguta ja annab apellandile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.”;

275) paragrahvi 324 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna „kriminaaltoimik” sõnaga „kohtutoimik” vastavas käändes;

276) paragrahvi 327 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kui tuvastatakse käesoleva seadustiku §-s 339 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada;”;

277) paragrahvi 328 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „käesoleva seadustiku § 339 lõikes 1” tekstiosaga „käesoleva seadustiku §-s 339”;

278) paragrahvi 331 täiendatakse lõigetega 1¹–1³ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Ringkonnakohus vaatab kriminaalasja läbi kirjalikus menetluses. Sel juhul määrab ringkonnakohus tähtaja, mille jooksul apellatsioonimenetluse pooled võivad kohtule oma seisukohti esitada, ja otsuse avalikult teatavakstegemise aja ning teatab sellest apellatsioonimenetluse pooltele.

(1²) Suulises menetluses vaadatakse kriminaalasi läbi, kui seda on taotlenud apellatsioonmenetluse pool või kui seda peab vajalikuks ringkonnakohus.

(1³) Kui apellatsioonis esitatud apellandi kontaktandmetel ei ole võimalik apellandile kohtukutset kätte toimetada, võib kohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata või vaadata apellatsiooni läbi kirjalikus menetluses.”;

279) paragrahvi 334 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Prokuröri nõusolekul ja ringkonnakohtu loal võib prokurör võtta ringkonnakohtu istungist osa tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele.

(4) Kui apellant kohtuistungile ei ilmu ega ole teatanud ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest või ei ole seda põhistanud, võib kohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata või arutada kriminaalasja apellandi osavõtuta.”;

280) seadustiku § 337 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) tühistada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse täies ulatuses ja saata kriminaaltoimiku prokuratuurile.”;

281) paragrahvi 339 lõike 1 punktid 2, 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kriminaalasja on arutatud süüdistatava puudumisel, kuigi süüdistatava osavõtt asja arutamisest oli kohustuslik;
3) kaitsja ei ole kohtumenetluses osalenud, kuigi kaitsja osavõtt oli kohustuslik;
4) prokurör ei ole kohtumenetluses osalenud, kuigi prokuröri osavõtt oli kohustuslik;”;

282) paragrahvi 339 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

„12) kohtulikul arutamisel on rikutud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet.”;

283) paragrahvi 341 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tuvastades kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise käesoleva seadustiku § 339 lõike 1 punktide 1–5 või 9–10 järgi, tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

(2) Tuvastades kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise käesoleva seadustiku § 339 lõike 1 punktide 6–8 või 11 järgi, tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus.

(3) Tuvastades käesoleva seadustiku § 339 lõike 1 punktis 12 või lõikes 2 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus.

(4) Saates kriminaalasja uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus, määrab ringkonnakohus, millises osas kohtumenetlust maakohtus täiendatakse või korratakse. Kui kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine puudutab üksnes kohtuotsuse tegemist, saadab ringkonnakohus kriminaalasja maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks. Sõltumata ringkonnakohtu määruses märgitust, teeb maakohus kriminaalasja uuesti arutades täiendavalt menetlustoiminguid, mis kohtu hinnangul on vajalikud kriminaalasja õigeks lahendamiseks.

(5) Kui ringkonnakohus on kohtuotsuse tühistanud üksnes süüdistatava või kaitsja apellatsiooni põhjal, võib esimese astme kohus kriminaalasja uuesti arutades mõista süüdistatava süüdi raskemas kuriteos, kuid ei või mõista süüdistatavale raskemat karistust kui see, mis oli mõistetud tühistatud esimese astme kohtu otsusega. Samuti ei või kohus eelmises lauses nimetatud juhul kohaldada süüdistatava suhtes muid õigusjärelmeid, mis võrreldes tühistatud esimese astme kohtu otsusega raskendaksid süüdistatava olukorda.

(6) Kui kohtuotsuse ringkonnakohtu poolt tühistamise üheks aluseks oli prokuratuuri või kannatanu apellatsioon, milles taotleti süüdistatava olukorra raskendamist, võib esimese astme kohus kriminaalasja uuesti arutades raskendada süüdistatava olukorda. Esimese astme kohus võib kriminaalasja uuesti arutades raskendada süüdistatava olukorda ka juhul, kui seda taotleti prokuratuuri või kannatanu apellatsioonis, mille põhjendatust ei saanud ringkonnakohus kriminaalasja uueks arutamiseks saatmisel hinnata.”;

284) seadustikku täiendatakse §-ga 341¹ järgmises sõnastuses:

„§ 341¹. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamine ja kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamine

Ringkonnakohus tühistab kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse ja tagastab kriminaaltoimiku prokuratuurile, kui ta tuvastab, et:
1) kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud;
2) süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe;
3) rikutud on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätteid või § 339 lõiget 1 ja seda rikkumist ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada.”;

285) seadustikku täiendatakse §-ga 342¹ järgmises sõnastuses:

„§ 342¹. Ringkonnakohtu lahendi kohustuslikkus

Ringkonnakohtu lahendis, millega tühistatakse maakohtu otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamiseks ja kohaldamiseks on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel arutamisel kohustuslikud.”;

286) seadustikku täiendatakse §-ga 343¹ järgmises sõnastuses:

„§ 343¹. Kohtutoimiku tagastamine kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmisel üldmenetluses

(1) Saates üldmenetluses arutatava kriminaalasja uueks arutamiseks esimese astme kohtule teises kohtukoosseisus, saadab ringkonnakohus koos oma määrusega maakohtule üksnes käesoleva seadustiku §-s 226 ja § 268 lõikes 2 nimetatud kriminaalasja materjalid. Ülejäänud osas tagastatakse kohtutoimik prokuratuurile, kes lisab selle kriminaaltoimikule.

(2) Kohtumenetluse pooltel on õigus kriminaaltoimikule lisatud kohtutoimiku materjalidega tutvuda käesoleva seadustiku §-s 224 sätestatud korras.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel saadetakse kohtutoimik ringkonnakohtu määruse jõustumisel tervikuna maakohtule.

(4) Kui maakohtus selgub, et kriminaalasja ei ole võimalik samas kohtukoosseisus uuesti arutada, tagastab maakohus käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses nimetamata kriminaalasja materjalid prokuratuurile.”;

287) seadustiku § 344 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kassatsioonimenetluse pool on kassaator, prokuratuur ja selle kohtumenetluse poole, keda kassatsioon puudutab, advokaadist kaitsja või esindaja.”;

288) seadustiku § 344 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Eesti Vabariik kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna võib esitada kassatsiooni ja osaleda kassatsioonimenetluses ka ilma advokaadist esindaja vahenduseta.”;

289) paragrahvi 345 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest.”;

290) paragrahvi 347 lõike 2 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;

291) paragrahvi 347 lõike 2 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9) põhjendus suulise menetluse vajalikkuse kohta, kui kassaator taotleb suulist menetlust;”;

292) paragrahvi 347 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kassatsioonile lisatakse kassaatori volitusi tõendav dokument, kui kassaator on advokaat ja tema volikirja ei ole kohtutoimikus.”;

293) seadustikku täiendatakse §-ga 347¹ järgmises sõnastuses:

„§ 347¹. Kassatsiooni muutmine

(1) Kassaator võib kuni kassatsioonitähtaja lõpuni esitatud kassatsiooni muuta ja täiendada, sealhulgas laiendada seda kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgu ei kaevatud. Kassatsiooni muutmisel järgitakse kassatsiooni kohta sätestatut.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira kassaatori õigust esitada väiteid õiguse tõlgendamise kohta ja vastuväiteid teise kassatsioonimenetluse poole poolt kassatsioonimenetluses esitatule.”;

294) paragrahvi 348 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna „kriminaaltoimik” sõnaga „kohtutoimik”;

295) seadustiku 12. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 348¹ järgmises sõnastuses:

„§ 348¹. Kassatsioonist teatamine ja kassatsioonivastus

(1) Pärast nõuetekohase kassatsiooni saamist saadab Riigikohus selle koopia käesoleva seadustiku § 344 lõikes 3 nimetatud isikule, kelle huve kassatsioon puudutab, ja teeb talle teatavaks järgmised asjaolud:
1) kassatsiooni kohtusse saabumise aeg;
2) isiku kohustus vastata kassatsioonile kohtu määratud tähtaja jooksul;
3) mida vastus peab sisaldama.

(2) Kassatsioonivastuses tuleb muu hulgas märkida:
1) kas esineb mõni kassatsiooni menetlemist takistav asjaolu;
2) kas kassatsioon tuleb võtta menetlusse;
3) kas kassatsioonimenetluse pool peab kassatsiooni õigeks või vaidleb sellele vastu;
4) vastuväited kassatsioonile;
5) põhjendus suulise menetluse vajalikkuse kohta, kui kassatsioonivastuse esitaja taotleb suulist menetlust.”;

296) paragrahvi 349 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riigikohus otsustab ühe kuu jooksul pärast kassatsioonile vastamiseks antud tähtaja möödumist määrusega kassatsiooni menetlusse võtmise või sellest keeldumise.

(2) Kui kassatsioon on ilmselgelt põhjendatud või ilmselgelt põhjendamatu, võib menetlusse võtmise lahendada ka kassatsiooni teistele isikutele saatmata või enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist.

(3) Kassatsioon võetakse menetlusse, kui vähemalt üks riigikohtunik leiab, et:
1) kassatsioonis esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust;
2) kassatsioonis vaidlustatakse materiaalõiguse kohaldamise õigsus või taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja Riigikohtu otsus on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt.

(4) Kassatsiooni menetlusse võtmine või sellest keeldumine vormistatakse Riigikohtu määrusega, esitamata põhjendusi.

(5) Riigikohtu veebilehel avaldatakse viivitamata kassatsiooni menetlusse võtmise taotluse lahendamise tulemus, märkides kohtuasja numbri, menetlusosaliste nimed ja süüdistuse sisuks oleva kuriteo kvalifikatsiooni. Kinnises menetluses esitatud kassatsiooni menetlusse võtmise taotluse lahendamise kohta tehakse veebilehel teatavaks üksnes taotluse lahendamise tulemus ja kohtuasja number koos viitega kinnisele menetlusele. Veebilehel ei avaldata menetlusse võtmisest keeldumist põhjusel, et kassatsioon ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele ja seetõttu tagastati. Kassatsiooni menetlusse võtmise taotluse lahendamise andmed eemaldatakse veebilehelt seitsme päeva möödumisel taotluse lahendamise avaldamisest.”;

297) paragrahvi 350 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui kassatsioon ei ole käesoleva seadustiku § 347 nõuete kohane või ilmneb muu kassatsioonimenetlust takistav oluline asjaolu, mida on võimalik kõrvaldada, jätab Riigikohus määrusega kassatsiooni käiguta ja annab kassaatorile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.”;

298) paragrahv 351 tunnistatakse kehtetuks;

299) paragrahv 352 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 352. Kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise kord

(1) Riigikohus juhindub kassatsioonimenetluses käesoleva seadustiku 10. peatüki sätetest, kui kassatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti ja 10. peatükis sätestatu ei ole vastuolus kassatsioonimenetluse olemusega.

(2) Üldjuhul vaatab Riigikohus kriminaalasja läbi kirjalikus menetluses. Sellisel juhul määrab Riigikohus tähtaja, mille jooksul kassatsioonimenetluse pooled võivad kohtule oma seisukohti esitada, ja otsuse avalikult teatavakstegemise aja ning teatab sellest kassatsioonimenetluse pooltele. Kui kassatsioonimenetluse pooltele ei ole käesoleva seadustiku § 348¹ lõikes 1 sätestatud korras kassatsiooni koopiat saadetud, lisatakse see teatele.

(3) Suulises menetluses vaadatakse kriminaalasi läbi juhul, kui Riigikohus peab seda vajalikuks. Kui Riigikohus vaatab kassatsiooni läbi suulises menetluses, saadab ta kassatsioonimenetluse pooltele kohtukutse. Riigikohus võib kutsuda kohtuistungile ka kohtumenetluse poole, kes ei ole kassatsioonimenetluse pool, kui seda vajalikuks peab. Kutse kätte saanud kassatsioonimenetluse poole või muu kohtumenetluse poole kohtuistungile ilmumata jäämine ei takista asja läbivaatamist, kui Riigikohus ei leia teisiti.

(4) Kassatsioonimenetluse poolel on õigus Riigikohtus tutvuda kohtutoimikuga ja teha sellest omal kulul koopiaid.”;

300) paragrahvides 353 ja 354 asendatakse sõnad „kriminaalkolleegiumi täiskogu” sõnadega „kriminaalkolleegiumi kogu koosseis” vastavas käändes;

301) paragrahvi 356 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kriminaalasi antakse lahendada Riigikohtu üldkogule, kui:
1) kriminaalkolleegiumi kogu koosseis asub oma enamuses seisukohale, mis erineb Riigikohtu üldkogus seni omaks võetud õiguslikust põhimõttest või seisukohast seaduse kohaldamisel;
2) kriminaalasja lahendamine üldkogus on kriminaalkolleegiumi kogu koosseisu enamuse arvates oluline seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohalt;
3) kriminaalasja lahendamine eeldab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist.”;

302) seadustikku täiendatakse §-ga 356¹ järgmises sõnastuses:

„§ 356¹. Kriminaalasja üleandmine Riigikohtus

(1) Kohtumäärus, millega otsustatakse kriminaalasja lahendada andmine kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule, Riigikohtu erikogule või üldkogule, edastatakse kassatsioonimenetluse pooltele.

(2) Kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil, tehakse kassatsioonimenetluse pooltele teatavaks kriminaalkolleegiumi kogu koosseisu, Riigikohtu erikogu või üldkogu istungi aeg ja koht.”;

303) seadustiku § 358 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kassaator võib kassatsioonist osaliselt või täielikult loobuda enne seda, kui Riigikohus lahkub istungisaalist otsust tegema, kirjaliku menetluse puhul aga kuni kassatsioonimenetluse pooltele seisukohtade esitamiseks antud tähtaja möödumiseni.”;

304) seadustiku § 358 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui kassaator on kassatsioonist loobunud, jäetakse kassatsioon kohtumäärusega läbi vaatamata ja kassatsioonimenetlus selle kassatsiooni osas lõpetatakse.”;

305) seadustiku § 360 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

306) seadustikku täiendatakse §-ga 360¹ järgmises sõnastuses:

„§ 360¹. Riigikohtu kirjalikud küsimused

(1) Õigusliku ärakuulamise tagamiseks on Riigikohtul kogu kassatsioonimenetluse vältel õigus esitada kassatsioonimenetluse poolele ja kohtumenetluse poolele, kes ei ole kassatsioonimenetluse pool, kirjalikke küsimusi. Kirjalikud küsimused allkirjastab asja läbivaatava kohtukoosseisu liige. Kirjalike küsimuste juurde märgitakse nendele vastamise tähtaeg, mis ei tohi olla lühem kui üks nädal.

(2) Vastus kohtu kirjalikele küsimustele vormistatakse masina- või arvutikirjas. Vastuse allkirjastab kohtumenetluse pool, kellele küsimused on adresseeritud.”;

307) seadustikku täiendatakse §-ga 360² järgmises sõnastuses:

„§ 360². Kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise piirid

(1) Kriminaalasi vaadatakse läbi kassatsiooni piires. Kassaatoril ei ole kriminaalasja läbivaatamisel õigust väljuda kassatsiooni piirest. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatu ei välista ega piira kassaatori õigust esitada väiteid õiguse tõlgendamise kohta ja vastuväiteid teise kassatsioonimenetluse poole seisukohtadele.

(2) Riigikohus ei ole seotud kassatsiooni õigusliku põhjendusega.

(3) Riigikohus laiendab kriminaalasja läbivaatamise piire kõigile süüdistatavatele ja kõigile süüks pandavatele kuritegudele, sõltumata nende kohta kassatsiooni esitamisest, kui ilmneb materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud, või kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine.”;

308) paragrahvi 361 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riigikohus võib otsusega:
1) jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata;
2) jätta ringkonnakohtu otsuse sisuliselt muutmata, tehes sellesse täpsustusi, mis ei raskenda süüdimõistetu olukorda;
3) muuta kohtuotsuse põhiosa, asendades selles toodud õiguslikud põhistused Riigikohtu põhistustega või jättes välja kohtuotsuse põhiosas esitatud asjaolusid;
4) tühistada kohtuotsuse ja lõpetada kriminaalmenetluse käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2–6 sätestatud alustel;
5) tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jõustada maakohtu otsuse;
6) tühistada kohtuotsuse täies ulatuses või osaliselt ja saata kriminaalasja uueks arutamiseks kohtule, kes on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust;
7) tühistada kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha täiendavaid tõendeid kogumata uue kohtuotsuse, raskendamata süüdimõistetu olukorda;
8) tühistada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse täies ulatuses ja saata kriminaaltoimiku prokuratuurile.

(2) Kriminaalasja ringkonnakohtule või maakohtule uueks arutamiseks saatmisel või kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamisel järgib Riigikohus käesoleva seadustiku §-des 341, 341¹ ja 343¹ sätestatut, arvestades kassatsioonimenetluse erisusi.”;

309) paragrahvi 363 lõiget 1 täiendatakse punktiga 2¹ järgmises sõnastuses:

„2¹) kohtukoosseis;”;

310) paragrahvi 363 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) kassatsioonimenetluse poolte seisukohad, mis on esitatud kohtuistungil ja vastuses kirjalikele küsimustele;”;

311) paragrahvi 363 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Riigikohtu otsus peab olema Riigikohtu kantseleis kättesaadav hiljemalt ühe kuu möödumisel Riigikohtu istungist või kassatsioonimenetluse pooltele seisukohtade esitamiseks antud tähtpäevast kirjalikus menetluses. Erandjuhtudel võib seda tähtaega määrusega pikendada ühe kuu võrra.”;

312) paragrahvi 364 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.”;

313) paragrahvi 366 punktist 3 jäetakse välja sõna „kohtueelses”;

314) paragrahvi 366 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) kohtuotsuse jõustumine, millega süüdistatav mõistetakse õigeks kuriteos, milles teistetavas kriminaalasjas on kaastäideviija või osavõtja lihtmenetluses süüdi tunnistatud.”;

315) paragrahvi 370 lõikes 3 asendatakse sõna „kriminaaltoimik” sõnaga „kohtutoimik” vastavas käändes;

316) paragrahvis 372 asendatakse tekstiosa „§-de 352–360 ja 363” tekstiosaga „§-de 352–360² ja 363”;

317) paragrahvi 377 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku võib kahtlustatavana kinni pidada ning tema suhtes võib kohaldada tõkendit, vara arestimist ning läbivaatust, kui selle kohta on saadud riigi peaprokuröri taotluse alusel õiguskantsleri nõusolek.

(2) Kohtuniku või õiguskantsleri võib kahtlustatavana kinni pidada ning tema suhtes võib kohaldada tõkendit, vara arestimist ning läbivaatust, kui selle kohta on saadud riigi peaprokuröri taotluse alusel Vabariigi Presidendi nõusolek.

(3) Vastavalt õiguskantsleri või Vabariigi Presidendi nõusolekuta võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isiku kahtlustatavana kinni pidada ning tema suhtes võib kohaldada tõkendit, vara arestimist ning läbivaatust, kui ta tabatakse esimese astme kuriteo toimepanemiselt.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud menetlustoimingute tegemisest teatatakse viivitamata riigi peaprokurörile, samuti Riigikogu esimehele, kui menetlustoiminguid tehakse Riigikogu liikme suhtes.

(5) Vabariigi President või õiguskantsler tutvub menetlustoiminguks nõusoleku andmisel vajaduse korral kriminaaltoimiku materjaliga.

(6) Vabariigi President või õiguskantsler annab oma nõusoleku menetlustoimingu tegemiseks või tagastab taotluse 10 päeva jooksul alates taotluse saamisest. Taotluse tagastamist tuleb põhjendada.”;

318) paragrahvides 378, 379 ja 381 asendatakse sõna „Riigiprokuratuur” sõnadega „riigi peaprokurör” vastavas käändes;

319) paragrahvi 378 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

320) paragrahvi 378 lõiked 5–7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Õiguskantsler, Vabariigi President või Riigikohus tutvub vajaduse korral kriminaaltoimiku materjaliga, kuid ei kontrolli ega hinda kogutud tõendeid.

(6) Õiguskantsler või Vabariigi President esitab Riigikogule või Riigikohus Vabariigi Presidendile kirjaliku ettepaneku anda nõusolek süüdistusakti koostamiseks riigi peaprokuröri taotluses nimetatud isiku kohta, välja arvatud juhul, kui süüdistuse esitamine oleks poliitiliselt erapoolik või muul põhjusel ilmselgelt põhjendamatu.

(7) Õiguskantsler, Vabariigi President või Riigikohus esitab ettepaneku või tagastab taotluse ühe kuu jooksul alates taotluse saamisest. Taotluse tagastamist tuleb põhjendada.”;

321) paragrahvi 379 lõike 3 punktist 4 jäetakse välja sõnad „kohtueelse menetluse kokkuvõttes ja”;

322) paragrahvi 379 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „ja kohtueelse menetluse kokkuvõte”;

323) paragrahvi 385 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Määruskaebust ei saa esitada järgmiste kohtumääruste peale:
1) kohtuistungi avalikkuse piiramise määrus;
2) varukohtuniku või varurahvakohtuniku kaasamise määrus;
3) kriminaalasja alluvusjärgsele kohtule saatmise määrus;
4) taandamismäärus, taandamisetaotluse rahuldamata jätmise määrus ning isiku menetlusest kõrvaldamise määrus;
5) menetlustoiminguks loa andmise määrus, välja arvatud vahistamise ja vahistamisest keeldumise, vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise, väljaandmisvahistamise, isiku raviasutusse sundpaigutamise, vara arestimise, posti- või telegraafisaadetise arestimise, ametist kõrvaldamise, ajutise lähenemiskeelu kohaldamise ja alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamise või tema seal viibimise tähtaja pikendamise määrused;
6) vahistuse põhjendatuse kontrollimise määrus, välja arvatud käesoleva seadustiku § 275 lõikes 2 nimetatud määrus;
7) kautsjoni põhjendatuse kontrollimise määrus;
8) ametist kõrvaldamise põhjendatuse kontrollimise määrus;
9) ajutise lähenemiskeelu põhjendatuse kontrollimise määrus, välja arvatud kui muudetakse ajutise lähenemiskeelu tingimusi;
10) käesoleva seadustiku §-des 201–203¹ sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise ja uuendamise määrus, välja arvatud kannatanu käesoleva seadustiku §-s 203¹ sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale;
11) käesoleva seadustiku § 208 alusel kriminaalmenetluse alustamata jätmise või menetluse jätkamisest keeldumise määrus, välja arvatud määrus, millega on jäetud rahuldamata käesoleva seadustiku § 205² alusel esitatud kaebus;
12) sundtoomise määrus;
13) tagaotsitavaks kuulutamise määrus;
14) käesoleva seadustiku § 231 alusel uurimisasutuse või prokuratuuri tegevuse vaidlustamise kohta tehtud määrus;
15) prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määrus;
16) kohtu alla andmise määrus;
17) tsiviilhagi menetlusse võtmise ja selles puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise määrus;
18) kohtuliku arutamise edasilükkamise määrus;
19) kriminaalasjade eraldamise ja ühendamise määrus;
20) kohtumenetluses kohtumenetluse poole taotluse lahendamise määrus, välja arvatud kohtumenetluse kiirendamise taotluse lahendamise määrus ja määrus, millega lahendatakse taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses menetluse mõistliku aja möödumisega;
21) kohtumenetluses täiendavate tõendite kogumise määrus või käesoleva seadustiku § 307 alusel tehtav kohtuliku arutamise uuendamise määrus;
22) ekspertiisimäärus;
23) kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamise ja kohtuotsuse pooltele kättesaadavaks tegemise aja muutmise määrus;
24) apellatsiooni käiguta jätmise määrus;
25) kriminaalasja ringkonnakohtus arutamisele määramise määrus;
26) käesoleva seadustiku § 427 lõike 2 ja § 428 alusel süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramise küsimuses tehtud määrus;
27) käesoleva seadustiku § 451 alusel väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollimise kohtumäärus;
28) vahistamismäärus loovutamismenetluses.”;

324) paragrahvi 386 lõikes 3 asendatakse sõna „kriminaaltoimik” sõnaga „kohtutoimik” vastavas käändes;

325) paragrahvi 390 täiendatakse lõikega 4² järgmises sõnastuses:

„(4²) Kohtumenetluse kiirendamise taotluse rahuldamata jätmise määruse või kohtumenetluse kiirendamise taotluses märgitust erineva abinõu rakendamise määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamise korral otsustab kõrgema astme kohus sellise abinõu rakendamise, mis eelduslikult võimaldab kohtumenetluse mõistliku aja jooksul lõpule viia. Abinõu valikul ei ole kohus seotud kaebuse piiridega.”;

326) paragrahvi 390 lõiget 5 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse võtab Riigikohus menetlusse üksnes juhul, kui Riigikohtu lahend selles asjas on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt.”;

327) paragrahv 391 tunnistatakse kehtetuks;

328) paragrahv 393 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 393. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise alus

Kui isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis või kui ta on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist või karistusjärgse kinnipidamise ajal jäänud vaimuhaigeks või nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire või kui tal on nimetatud seisund tuvastatud kohtueelse menetluse või kohtumenetluse ajal, ta on ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab psühhiaatrilist sundravi, toimetatakse tema suhtes kriminaalmenetlust vastavalt käesoleva peatüki sätetele.”;

329) seadustikku täiendatakse §-dega 395¹–395⁴ järgmises sõnastuses:

„§ 395¹. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isiku vahistamine

(1) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isiku vahistamine on tõkend, mis seisneb isikult kohtumääruse alusel vabaduse võtmises ja selle alusel vangla meditsiiniosakonnas või psühhiaatria tervishoiuteenust osutavas haiglas kinnipidamises kuni isiku suhtes psühhiaatrilise sundravi kohaldamise määruse jõustumiseni või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vahistamise aluste äralangemiseni.

(2) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isiku võib vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel või kohtumääruse alusel, kui isik on või võib menetluse kestel muutuda endale või teistele ohtlikuks või kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või panna jätkuvalt toime õigusvastaseid tegusid.

(3) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isiku vahistamisel arvestatakse ka muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid.

(4) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isik vahistatakse käesoleva seadustiku §-s 131 sätestatud korras ja arvestades isiku vaimset seisundit.

(5) Kohtusse saadetud psühhiaatrilise sundravi menetluse asjas või juba psühhiaatrilisele sundravile allutatud, kuid vabaduses viibiva isiku võib kohus vahistada maakohtu või ringkonnakohtu määruse alusel, kui ta ei ole kohtu kutsel ilmunud ja võib kohtumenetlusest või sundravi kohaldamise määruse täitmisest jätkuvalt kõrvale hoiduda.

(6) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isik ei või olla vahistatud üle kuue kuu. Kui psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isik on olnud samas kriminaalasjas vahistatud käesoleva seadustiku § 130 kohaselt, siis arvatakse nimetatud vahistamise aeg käesolevas paragrahvis sätestatud vahistamise aja hulka.

(7) Kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse korral või kriminaalmenetluses rahvusvahelise koostööga kaasnevatel erandlikel asjaoludel võib eeluurimiskohtunik või kohus riigi peaprokuröri taotlusel pikendada vahi all pidamise kuuekuulist tähtaega kuni ühe aastani.

(8) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isiku vahistamist, sellest teatamist, vaidlustamist ja põhjendatuse kontrolli toimetatakse vastavalt käesoleva seadustiku 4. peatüki 1. jao sätetele ning arvestades isiku vaimset seisundit.

§ 395². Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses vahistatud isiku kinnipidamise tingimused

(1) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses vahistatud isik paigutatakse vangla meditsiiniosakonda, kus teda hoitakse vahi all, või haigla tugevdatud järelevalvega psühhiaatrilise sundravi osakonda, arvestades isiku vaimset seisundit ja käesolevas jaos sätestatud erisusi.

(2) Isiku psühhiaatrilise sundravi osakonda paigutamisel arvestatakse isiku vanust, sugu, terviseseisundit ja iseloomuomadusi.

(3) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses vahistatud isik paigutatakse vangla meditsiiniosakonda vangistusseaduses eelvangistuse kandmisele sätestatud korras.

(4) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses vahistatud isik paigutatakse haiglasse psühhiaatrilise sundravi kohaldamise korras.

(5) Haiglasse saabumisel on isik kohustatud läbima tervisekontrolli, mida teeb arst.

(6) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses vahistatud isikule ei osutata tervishoiuteenuseid, välja arvatud kui selleks on isiku enda nõusolek või isikule on vaja osutada vältimatut abi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses. Isikuga ei ole lubatud teha kliinilisi katseid, katsetada uusi ravimeid ega ravimeetodeid.

§ 395³. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses vahistatud isiku inimväärikuse austamine

(1) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses vahistatud isikut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad isiku kinnipidamisega.

(2) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses vahistatud isiku vabadus allutatakse seaduses sätestatud piirangutele. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.

§ 395⁴. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses vahistatud isiku õigused ja nende piiramine

(1) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses vahistatud isikul on käesoleva seadustiku §-s 130 sätestatud korras vahistatud isikuga samaväärsed, sealhulgas ka vangistusseaduses sätestatud õigused, arvestades isiku vaimset seisundit ning haigla ja vangla erisusi.

(2) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses vahistatud isiku suhtes võib kohaldada samu täiendavaid piiranguid, mis on lubatud kohaldada käesoleva seadustiku §-s 130 sätestatud korras vahistatud isikule prokuratuuri või kohtu määruse alusel käesolevas seadustikus sätestatud alustel ja korras.

(3) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses vahistatud isikusse puutuvaid distsiplinaarküsimusi lahendatakse korras, milles lahendatakse samu küsimusi psüühikahäirega vahialuse või sundravialuse suhtes, eelkõige arvestades isiku vaimset seisundit.

(4) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses vahistatud isiku suhtes võib kohaldada vangla julgeoleku tagamiseks vangistusseaduses sätestatud meetmeid.”;

330) paragrahvi 397 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Kaitsja võib esitada käesoleva seadustiku §-s 225 nimetatud tähtaja jooksul prokuratuurile taotluse saata kriminaalasi kohtusse arutamiseks üldkorras.”;

331) paragrahvi 398 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Määruse lõpposas esitatakse prokuröri ettepanek psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks ning märgitakse, kas kaitsja või prokurör taotleb kriminaalasja kohtulikku arutamist üldkorras. Määrus lisatakse kriminaaltoimikusse.

(4) Kriminaaltoimik edastatakse kohtule.”;

332) paragrahvi 400 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtulikule arutamisele kohaldatakse käesoleva seadustiku lühimenetlust reguleerivaid sätteid, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi. Kui kaitsja või prokuratuur on seda taotlenud, järgitakse kohtulikul arutamisel üldmenetluse sätteid, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.”;

333) paragrahvi 400 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kohus kutsub kohtuistungile isiku, kelle suhtes taotletakse psühhiaatrilise sundravi kohaldamist. Kohus võib jätta isiku kohtuistungile kutsumata, kui isiku vaimne seisund ei võimalda tal kohtuistungil osaleda. Isiku kohtuistungile kutsumata jätmist peab kohus põhjendama ning põhjendus kantakse kohtuistungi protokolli.”;

334) seadustikku täiendatakse §-ga 402¹ järgmises sõnastuses:

„§ 402¹. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise muutmine

(1) Sundravil viibiva isiku läbi vaadanud psühhiaatri või arstliku komisjoni arvamust arvestades võib asendada statsionaarse sundravi ambulatoorsega või ambulatoorse sundravi statsionaarsega, kui seda on taotlenud ravil viibiva isiku lähedane käesoleva seadustiku § 71 lõike 1 tähenduses, seadusjärgne esindaja, tervishoiuteenuse osutaja või kaitsja, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud erisusi.

(2) Ambulatoorset sundravi kohaldav tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud viivitamatult esitama kohtule taotluse ambulatoorse sundravi asendamiseks statsionaarsega, kui ravile määratud isiku ohtlikkus endale või ühiskonnale on kasvanud, ta ei pea kinni raviga seotud nõuetest või kui isiku allutamine statsionaarsele ravile on vajalik ravi eesmärkide saavutamiseks.

(3) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise muutmise otsustab tervishoiuteenuse osutaja asukoha järgne kohus määrusega prokuröri ja kaitsja osavõtul. Statsionaarse sundravi asendamisel ambulatoorse sundraviga kutsutakse istungile ka ravil viibiv isik ja tema eestkostja, kuid nende mitteilmumine ei takista asja arutamist. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise muutmist otsustades võib kohus kaasata vajaduse korral muid isikuid või määrata ekspertiisi.

(4) Kui ambulatoorsel sundravil viibiv isik on võetud vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ja kohus on teinud psühhiaatrilise abi seaduse § 11 lõikes 2 nimetatud otsuse, siis jätkub isiku sundravi statsionaarse ravina.”;

335) paragrahvi 403 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 403. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamine

(1) Kui isik tema suhtes kohaldatud psühhiaatrilise sundravi mõjul terveneb või sundravil viibiva isiku läbi vaadanud psühhiaatri või arstliku komisjoni arvates ei ole vaja mõjutusvahendi kohaldamist jätkata, lõpetab kohus selle kohaldamise tervishoiuteenuse osutaja esildise alusel.”;

336) paragrahvi 403 lõiked 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Ravil viibiva isiku läbi vaadanud psühhiaatri arvamust arvestades võib kohus lõpetada mõjutusvahendi kohaldamise, kui seda on taotlenud ravil viibiva isiku lähedane käesoleva seadustiku § 71 lõike 1 tähenduses, seadusjärgne esindaja või kaitsja.

(5) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamise otsustab tervishoiuteenuse osutaja asukoha järgne kohus määrusega prokuröri ja kaitsja osavõtul. Kohtuistungile kutsutakse ka ravil viibiv isik ja tema eestkostja, kuid nende mitteilmumine ei takista asja arutamist. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamist otsustades võib kohus kaasata vajaduse korral muid isikuid või määrata ekspertiisi.”;

337) paragrahvi 408 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas.”;

338) paragrahvi 408¹ lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Jõustunud kohtuotsus ja jõustunud kohtumäärus, millega menetlus lõpetatakse, avalikustatakse selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus, välja arvatud juhul, kui kriminaalasjas, milles kohtumäärus tehti, jätkub kohtueelne menetlus.

(2) Avaldatud kohtulahendis avalikustatakse süüdistatava nimi ja isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg. Alaealise süüdistatava nimi ja isikukood või sünniaeg asendatakse initsiaalide või tähemärgiga, välja arvatud juhul, kui avaldatav jõustunud kohtulahend on vähemalt kolmas, milles alaealine on kuriteos süüdi tunnistatud. Teiste isikute nimed ja muud isikuandmed asendab kohus initsiaalide või tähemärgiga. Kohtulahendis ei avalikustata isiku elukohta.”;

339) paragrahvi 414 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Taotluse esitamine vangistuse täitmise edasilükkamiseks ei peata vangistuse täitmisele pööramist.”;

340) paragrahvi 432 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva seadustiku §-des 425–426² sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör, välja arvatud käesoleva seadustiku § 417 lõikes 3, § 427 lõikes 2 või §-s 428 sätestatud juhul, ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Karistusjärgse kinnipidamise küsimuse otsustamisel on kaitsja osavõtt kohustuslik. Süüdimõistetu haiguse tõttu enne tähtaega karistusest vabastamise küsimuse lahendamisel on arvamuse andnud tervishoiutöötaja osavõtt kohustuslik. Karistusjärgse käitumiskontrolli või karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise küsimust otsustades võib kohus kaasata vajaduse korral muid isikuid või määrata ekspertiisi.”;

341) paragrahvi 432 täiendatakse lõigetega 3² ja 3³ järgmises sõnastuses:

„(3²) Täitmiskohtunik võib korraldada käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikute osavõtu kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse läbivaatamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele.

(3³) Käesoleva seadustiku §-des 425 ja 426 nimetatud küsimusi võib täitmiskohtuniku juures läbi vaadata prokuröri osavõtuta, kui prokuratuur on edastanud täitmiskohtunikule oma seisukoha kirjalikult või elektrooniliselt ning teatanud, et ei soovi küsimuse läbivaatamisest osa võtta.”;

342) paragrahvi 447 lõiget 7 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Eeluurimiskohtunik võib riigi peaprokuröri taotlusel pikendada vahi all pidamise üheaastast tähtaega ainult erandlikel asjaoludel.”;

343) paragrahvides 462, 464, 468 ja 489 asendatakse sõna „õigusabitaotlus” sõnaga „abistamistaotlus” vastavas käändes.

§ 2. Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduses (RT I 2004, 46, 329; 2008, 32, 198) tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 2³ järgmises sõnastuses:

„§ 2³. Kohtuliku arutamise erisused pärast 2011. aasta 1. septembrit

(1) Üldmenetluses toimuva kohtuistungi helisalvestamine ning salvestiste kättesaadavaks tegemine vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 156 lõikele 1 ja §-le 156¹ toimub kuni kohtutes tehniliste tingimuste loomiseni kriminaalmenetluse seadustiku enne 2011. aasta 1. septembrit kehtinud redaktsiooni kohaselt. Justiitsminister kehtestab määrusega kohtuistungite helisalvestamisele ülemineku aja, tingimused ja korra.

(2) Kriminaalasja kohtulikul arutamisel, milles prokurör on kriminaaltoimiku kohtule esitanud enne 2011. aasta 1. septembrit, ei kohaldata 2011. aasta 1. septembril jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku § 296 lõikes 2 sätestatut.

(3) Kui enne 2011. aasta 1. septembrit kohtusse saadetud kriminaalasjas tehtud maakohtu otsus apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses tühistatakse ja kriminaalasi saadetakse maakohtule uueks arutamiseks teises kohtu koosseisus, järgitakse asja edasisel menetlemisel kehtiva kriminaalmenetluse seadustiku § 296 lõikes 2 sätestatut.”;

2) seadust täiendataks §-ga 2⁴ järgmises sõnastuses:

„§ 2⁴. Tsiviilhagi esitamise erandlik tähtaeg

Kriminaalasjades, milles prokuratuur on tunnistanud kohtueelse menetluse lõpuleviiduks enne 2011. aasta 1. septembrit, võib kannatanu esitada tsiviilhagi kuni kohtuliku uurimise lõpetamiseni maakohtus.”

§ 3. Karistusseadustikus (RT I 2001, 61, 364; 06.01.2011, 1) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 86 täiendatakse lõigetega 1¹–1² järgmises sõnastuses:

„(1¹) Kohtu määratavat psühhiaatrilist sundravi kohaldatakse algselt statsionaarse ravina.

(1²) Psühhiaatrilist sundravi võidakse kohaldada ambulatoorse ravina, kui psühhiaatrilisele sundravile allutamisel ei kujuta isik ohtu endale ja ühiskonnale ning on tõenäoline, et isik peab kinni ravirežiimist.”;

2) paragrahvi 86 lõikes 2 asendatakse sõnad „sellekohase loaga psühhiaatriaasutus” sõnadega „psühhiaatrilise sundravi tegevusluba omav tervishoiuteenuse osutaja”;

3) paragrahvi 86 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui pärast psühhiaatrilist sundravi kohaldatakse isiku suhtes karistust või karistusjärgset kinnipidamist, arvatakse statsionaarse psühhiaatrilise sundravi aeg karistusaja või karistusjärgse kinnipidamise aja hulka. Ühele statsionaarse sundravi päevale vastab üks päev vangistust või üks päev karistusjärgset kinnipidamist.”;

4) paragrahvi 157 täiendatakse senise teksti järel sõnadega „või kuni kolmeaastase vangistusega”;

5) paragrahvi 320 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kannatanu või tunnistaja poolt kriminaal- või väärteomenetluses või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses teadvalt vale ütluse andmise eest või menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale seletuse või vande all teadvalt vale vara nimekirja või sissetulekute või kulude arvestuse andmise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.”;

6) paragrahvi 323¹ täiendatakse senise teksti järel sõnadega „või kuni kolmeaastase vangistusega”.

§ 4. Kaubandusliku meresõidu koodeksis (RT 1991, 46–48, 577; RT I, 22.12.2010, 1) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 62 lõike 3 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „, mis ei sisalda kriminaalkorras karistatava teo tunnuseid,”;

2) paragrahv 73 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui reisil viibival laeval leiab aset tegu, millele kohaldatakse Eesti karistusseadustikku, tagab kapten võimaluste piires sündmuskoha ja sündmusega seotud esemete puutumatuse. Kapten võib nõuda sündmuse asjaolude täpsustamiseks laeval olevatelt inimestelt seletusi ning anda olustiku puutumatuse tagamiseks korraldusi.

Kapten dokumenteerib seletused, korraldused ja muud sündmusega seotud toimingud vabas vormis ning annab nimetatud dokumendid esimesel võimalusel üle prokuratuurile. Vajaduse korral võib kapten saata kuriteo toimepanemises kahtlustatava isiku ja kogutud materjalid Eestisse teise Eestis registreeritud laevaga.

Kui laeval Eesti sadamas oleku ajal leiab aset tegu, millele kohaldatakse Eesti karistusseadustikku, on kapten kohustatud selle teo toimepannud isiku üle andma kohalikele võimudele.”

§ 5. Kohtute seaduses (RT I 2002, 64, 390; 20.12.2010, 1) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 10¹ tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Kohtu esimees võib käskkirjaga vähendada enda töökoormust õigusemõistmisel esimehe ülesannete täitmiseks vajalikus määras.”;

3) paragrahvi 37 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4¹ järgmises sõnastuses:

„4¹) kohtu esimehele asjade jaotamisel arvestatakse käesoleva paragrahvi lõike 1¹ alusel vähendatud töökoormust õigusemõistmisel;”;

4) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Kui kohtunik ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, sealhulgas ei määra õigel ajal istungit, et tagada kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul, või kui on ilmne, et kohtuniku poolt menetlustoimingu tegemiseks planeeritud aeg või muu menetluse korraldus ei taga menetluse läbiviimist mõistliku aja jooksul, otsustab kohtu esimees sellise õigusemõistmist korraldava abinõu rakendamise, mis eelduslikult võimaldab menetluse mõistliku aja jooksul lõpule viia. Kohtu esimees võib muu hulgas:
1) määrata kohtunikule menetlustoimingu tegemiseks või sõltuvalt asjaoludest menetluse lõpuleviimiseks mõistliku tähtaja;
2) anda kohtunikule menetluse läbiviimiseks ning töö ja tööaja korraldamiseks muid korralduslikke juhiseid;
3) jaotada tööjaotusplaani arvestades kohtunike vahel ümber kohtuasju;
4) erandjuhul kalduda töö jaotamisel kõrvale ka tööjaotusplaanist, eelkõige arvestades kohtuasja eripära, kohtuniku spetsialiseerumist ja kohtunike erinevat tööga koormatust.”

§ 6. Lennundusseaduse (RT I 1999, 26, 376; 2010, 24, 115) § 32 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ja rakendama meetmeid kuriteo või väärteo asjaolude väljaselgitamiseks”.

§ 7. Psühhiaatrilise abi seaduses (RT I 1997, 16, 260; 2009, 49, 331) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „alguseks” tekstiosaga „, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ nimetatud juhul”;

2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses:

„(4¹) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsus on tehtud ambulatoorsele sundravile määratud isiku suhtes ning isiku sundravi jätkub vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 402¹ lõikes 4 sätestatule statsionaarse sundravina, siis loetakse otsuse vormistamise aeg statsionaarse sundravi jätkumise alguseks.”;

3) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 1² järgmises sõnastuses:

„(1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse saamisel kontrollib kohus viivitamata psühhiaatrilist sundravi osutavast raviasutusest, kas isikule on määratud ambulatoorne sundravi.”;

4) seaduse 4. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4. peatükk
PSÜHHIAATRIAEKSPERTIIS JA PSÜHHIAATRILINE SUNDRAVI”;

5) paragrahv 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 17. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamine ja järelevalve

(1) Psühhiaatrilise sundravi eesmärgiks on psüühikahäire ravi, psüühikahäirest tuleneva ohtlikkuse vähendamine ning isiku toimetuleku taastamine iseseisvaks toimetulekuks ühiskonnas.

(2) Psühhiaatrilise sundravi osutajale esitatavad nõuded, psühhiaatrilise ravi nõuded ja tervishoiuteenuse osutaja töökorralduse kohtu poolt karistusseadustiku § 86 lõike 1 alusel määratud psühhiaatrilise sundravi kohaldamisel kehtestab sotsiaalminister.

(3) Ambulatoorset psühhiaatrilist sundravi võib kohaldada isiku suhtes tema kirjalikul nõusolekul. Nõusolekus märgitakse ravialuse kohustused, mida ravialune peab täitma, et oleks võimalik saavutada ravi eesmärke, ning nende mittetäitmise tagajärjed. Ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi kohaldamise nõusolekus nõutavate andmete loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega.

(4) Isikut, kelle suhtes kohaldatakse ambulatoorset sundravi, teavitatakse sellest, et kui ta osutub endale või ühiskonnale ohtlikuks või kui tema allutamine statsionaarsele ravile on vajalik ravi eesmärkide saavutamiseks, asendatakse ambulatoorne sundravi statsionaarse sundraviga.

(5) Järelevalvet psühhiaatrilise sundravi osutamise üle teostab Terviseamet.”;

6) paragrahvi 19 täiendatakse pärast sõna „tegemise” sõnadega „, psühhiaatrilise sundravi”.

§ 8. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (RT I 2001, 50, 284; 05.01.2011, 12) § 52 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „kohtuotsuse alusel” sõnadega „kohtu poolt”.

§ 9. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (RT I 2005, 26, 197; 30.12.2010, 2) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 111 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Asja võib lahendada ka esialgset õiguskaitset kohaldanud kohus.”;

2) seadustikku täiendatakse §-ga 333¹ järgmises sõnastuses:

„§ 333¹. Kohtumenetluse kiirendamise taotlus

(1) Kui tsiviilasi on olnud kohtu menetluses vähemalt üheksa kuud ja kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, sealhulgas ei määra õigel ajal kohtuistungit, et tagada kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul, võib kohtumenetluse pool kohtult taotleda kohtumenetluse kiiremaks lõpuleviimiseks sobiva abinõu tarvituselevõtmist.

(2) Kui kohus peab taotlust põhjendatuks, määrab ta 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest sellise abinõu rakendamise, mis eelduslikult võimaldab kohtumenetluse mõistliku aja jooksul lõpule viia. Kohus ei ole abinõu valikul taotlusega seotud.

(4) Kohtumenetluse kiirendamise taotluse läbivaatamisel tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

(5) Kohus võib määruskaebuse lahendamisel määrata sellise abinõu rakendamise, mis eelduslikult võimaldab kohtumenetluse mõistliku aja jooksul lõpule viia. Kohus ei ole abinõu valikul kaebuse piiridega seotud.

(6) Uue taotluse võib esitada pärast kuue kuu möödumist eelmise taotluse kohta tehtud kohtumääruse jõustumisest, välja arvatud juhul, kui taotlus esitatakse põhjusel, et asja menetlev kohus ei ole määruses ette nähtud abinõu tähtaegselt rakendanud.”;

3) paragrahvi 528 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 534 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Esialgset õiguskaitset võib rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni kahe nädalani, kui see on ilmselt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Esialgset õiguskaitset võib kohaldada ka käesoleva seadustiku § 537 lõikes 4 nimetatud eesmärgil ja tähtaja jooksul.”

§ 10. Väärteomenetluse seadustikus (RT I 2002, 50, 313; 2010, 44, 258) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse sõna „eelistused” sõnaga „eesõigused”;

2) seadustikku täiendatakse §-ga 33¹ järgmises sõnastuses:

„§ 33¹. Tunnistaja esindaja keeld

Ülekuulamisel väärteomenetluses ei ole tunnistajal õigust omada esindajat.”;

3) paragrahvis 41 asendatakse sõna „postiasutus” sõnadega „postiteenuse osutaja” vastavas käändes;

4) paragrahvi 156 täiendatakse lõigetega 4¹ ja 4² järgmises sõnastuses:

„(4¹) Kui maakohus või ringkonnakohus tunnistab väärteoasja lahendamisel tehtud kohtuotsuse lõpposas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätab selle kohaldamata, esitatakse kassatsioon 30 päeva jooksul, alates kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

(4²) Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse koostamisest.”;

5) paragrahvi 156 täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses:

„(6¹) Tähtaja ennistamine või sellest keeldumine vormistatakse Riigikohtu määrusega.”;

6) seadustiku § 158 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kassatsioonile lisatakse selle elektrooniline koopia.”;

7) paragrahvi 158 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) põhjendus suulise menetluse vajalikkuse kohta, kui kassaator taotleb suulist menetlust.”;

8) paragrahvi 158 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kassaator võib kuni kassatsioonitähtaja lõpuni esitatud kassatsiooni muuta ja täiendada, sealhulgas laiendada seda kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgu ei kaevatud. Kassatsiooni muutmisel järgitakse kassatsiooni kohta sätestatut.”;

9) paragrahvi 160 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pärast nõuetekohase kassatsiooni saamist saadab Riigikohus selle koopia kohtumenetluse poolele, kelle huve kassatsioon puudutab, ja teeb talle teatavaks järgmised asjaolud:
1) kassatsiooni kohtusse saabumise aeg;
2) isiku kohustus vastata kassatsioonile kohtu määratud tähtaja jooksul;
3) mida vastus peab sisaldama.

(2) Riigikohus võib nõuda kohtumenetluse poole seisukohta konkreetses küsimuses.

(3) Riigikohus otsustab ühe kuu jooksul pärast kassatsioonile vastamiseks antud tähtaja möödumist väärteotoimiku põhjal ja menetlusosalisi välja kutsumata kassatsiooni menetlusse võtmise või sellest keeldumise.

(4) Kui kassatsioon on ilmselt põhjendatud või ilmselt põhjendamatu, võib menetlusse võtmise lahendada kassatsiooni teistele isikutele saatmata või enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja möödumist.

(5) Kassatsioon võetakse menetlusse, kui:
1) kassatsioonis esitatud väited võimaldavad arvata, et kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust;
2) kassatsioonis vaidlustatakse materiaalõiguse kohaldamise õigsus või taotletakse kohtuotsuse tühistamist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja Riigikohtu otsus on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt.

(6) Kassatsiooni menetlusse võtmine või sellest keeldumine vormistatakse Riigikohtu määrusega, esitamata põhjendusi.

(7) Riigikohtu veebilehel avaldatakse viivitamata kassatsiooni menetlusse võtmise taotluse lahendamise tulemus, märkides kohtuasja numbri, menetlusosaliste nimed ja väärteoprotokolli sisuks oleva väärteo kvalifikatsiooni. Kinnises menetluses esitatud kassatsiooni menetlusse võtmise taotluse lahendamise kohta tehakse veebilehel teatavaks üksnes taotluse lahendamise tulemus ja kohtuasja number koos viitega kinnisele menetlusele. Veebilehel ei avaldata menetlusse võtmisest keeldumist põhjusel, et kassatsioon ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele ja seetõttu tagastati. Kassatsiooni menetlusse võtmise taotluse lahendamise andmed eemaldatakse veebilehelt seitsme päeva möödumisel taotluse lahendamise avaldamisest.

(8) Kui kassatsiooni menetlusse ei võeta, lisatakse kassatsioon ja selle menetlusse võtmata jätmise määrus väärteotoimikusse, mis tagastatakse maakohtule. Kassatsiooni menetlusse võtmata jätmisel märgitakse määruses ära kassatsiooni menetlusse võtmata jätmise alus. Määruse koopia saadetakse kassaatorile ja vajaduse korral kohtumenetluse teisele poolele.

(9) Kassatsiooni menetlusse võtmise korral võib Riigikohus kaebuse läbivaatamisel tehtud maakohtu kohtuotsuse ja ringkonnakohtu kohtuotsuse täitmise osaliselt või täielikult peatada.”;

10) seadustikku täiendatakse §-ga 160¹ järgmises sõnastuses:

„§ 160¹. Kassatsiooni käiguta jätmine

Kui kassatsioonkaebus ei ole käesoleva seadustiku § 158 nõuete kohane või ilmneb muu kassatsioonimenetlust takistav oluline asjaolu, mida on võimalik kõrvaldada, jätab Riigikohus kassatsiooni määrusega käiguta ja annab kassaatorile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.”;

11) paragrahv 162 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 164 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) põhjendus suulise menetluse vajalikkuse kohta, kui kassatsioonivastuse esitaja taotleb suulist menetlust.”;

13) seadustiku § 165 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahv 166 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 166. Väärteoasja kassatsiooni korras läbivaatamise kord

(1) Üldjuhul vaatab Riigikohus väärteoasja läbi kirjalikus menetluses. Sellisel juhul määrab Riigikohus tähtaja, mille jooksul kohtumenetluse pooled võivad kohtule oma seisukohti esitada, ja otsuse avalikult teatavakstegemise aja ning teatab sellest kohtumenetluse pooltele. Kui kohtumenetluse pooltele ei ole käesoleva seadustiku § 160 lõikes 1 sätestatud korras kassatsiooni koopiat saadetud, lisatakse see teatele.

(2) Suulises menetluses vaadatakse väärteoasi läbi juhul, kui Riigikohus peab seda vajalikuks. Kui Riigikohus vaatab kassatsiooni läbi suulises menetluses, saadab ta kohtumenetluse pooltele kohtukutse. Kutse kätte saanud kohtumenetluse poole kohtuistungile ilmumata jäämine ei takista asja läbivaatamist, kui Riigikohus ei leia teisiti.

(3) Kohtumenetluse poolel on õigus Riigikohtus tutvuda kohtutoimikuga ja teha sellest omal kulul koopiaid.”;

15) paragrahvides 167, 168 ja 169 asendatakse sõnad „kriminaalkolleegiumi täiskogu” sõnadega „kriminaalkolleegiumi kogu koosseis” vastavas käändes;

16) paragrahvi 171 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kassaator võib kassatsioonist osaliselt või täielikult loobuda enne seda, kui Riigikohus lahkub istungisaalist otsust tegema, kirjaliku menetluse puhul aga kuni kohtumenetluse pooltele seisukohtade esitamiseks antud tähtaja möödumiseni.

(2) Kohtuvälisel menetlejal või menetlusalusel isikul on õigus kirjaliku taotluse alusel loobuda teda esindava või kaitsva advokaadi kassatsioonist, välja arvatud juhul, kui kaitsja osavõtt väärteomenetlusest on käesoleva seadustiku § 19 lõike 3 järgi kohustuslik.

(3) Kui kassaator on kassatsioonist loobunud, jäetakse kassatsioon kohtumäärusega läbi vaatamata ja kassatsioonimenetlus selle kassatsiooni osas lõpetatakse.

(4) Kui Riigikohus tuvastab, et maakohus või ringkonnakohus on väärteoasja lahendades ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, millega on raskendatud süüdlase olukorda, või et on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust, võib jätkata väärteoasja läbivaatamist, kuigi kassatsioonist on loobutud.”;

17) paragrahvi 173 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

18) seadustikku täiendatakse §-ga 173¹ järgmises sõnastuses:

„§ 173¹. Riigikohtu kirjalikud küsimused

(1) Õigusliku ärakuulamise tagamiseks on Riigikohtul kogu kassatsioonimenetluse vältel õigus esitada kohtumenetluse poolele kirjalikke küsimusi. Kirjalikud küsimused allkirjastab asja läbivaatava kohtukoosseisu liige. Kirjalike küsimuste juurde märgitakse nendele vastamise tähtaeg, mis ei tohi olla lühem kui üks nädal.

(2) Vastus kohtu kirjalikele küsimustele vormistatakse masina- või arvutikirjas. Vastuse allkirjastab kohtumenetluse pool, kellele küsimused on adresseeritud.”;

19) seadustikku täiendatakse §-ga 173² järgmises sõnastuses:

„§ 173². Väärteoasja kassatsiooni korras läbivaatamise piirid

(1) Väärteoasi vaadatakse läbi kassatsiooni piires. Kassaatoril ei ole väärteoasja läbivaatamisel õigust väljuda kassatsiooni piirest. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatu ei välista ega piira kassaatori õigust esitada väiteid õiguse tõlgendamise kohta ja vastuväiteid teise kohtumenetluse poole seisukohtadele.

(2) Riigikohus ei ole seotud kassatsiooni õigusliku põhjendusega.

(3) Riigikohus laiendab väärteoasja läbivaatamise piire kõigile menetlusalustele isikutele ja kõigile süüks pandavatele väärtegudele, sõltumata nende kohta kassatsiooni esitamisest, kui ilmneb materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on menetlusaluse isiku olukorda raskendatud, või väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine.”;

20) seadustiku § 174 punktidest 5 ja 6 jäetakse välja sõnad „, raskendamata süüdlase olukorda”;

21) paragrahvi 176 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riigikohtu otsuse sissejuhatuses märgitakse:
1) kohtuasja number;
2) Riigikohtu otsuse kuupäev;
3) kohtukoosseis;
4) läbivaadatava kohtuasja nimetus;
5) vaidlustatud kohtulahend;
6) kohtuasja läbivaatamise kuupäev;
7) kohtuasja läbivaatamine kirjalikus või suulises menetluses;
8) kassatsioonimenetlusest osa võtnud kassaatori ja teiste kohtumenetluse poolte esindajate ees- ja perekonnanimed ning tõlgi ees- ja perekonnanimi.”;

22) paragrahvi 176 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Riigikohtu otsus peab olema Riigikohtu kantseleis kättesaadav hiljemalt ühe kuu möödumisel Riigikohtu istungist või kohtumenetluse pooltele seisukohtade esitamiseks antud tähtpäevast kirjalikus menetluses. Erandjuhtudel võib seda tähtaega määrusega pikendada ühe kuu võrra.”;

23) paragrahvi 196 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Riigikohus otsustab ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise käesoleva seadustiku §-s 160 sätestatut järgides. Määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse võtab Riigikohus menetlusse üksnes juhul, kui Riigikohtu lahend selles asjas on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt.”

§ 11. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2011. aasta 1. septembril.

Ene Ergma
Riigikogu esimees

← Tagasi | Üles ↑

Miks minu RT? Minu RT võimaldab:

Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Miks minu RT?
Minu RT võimaldab: