Välja kuulutanud
Vabariigi President
07.02.2014 otsus nr 370
Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Vastu võetud 29.01.2014
§ 1. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine
Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kaitsevägi võib lähtuvalt tegutsemisalast jaguneda väeliikideks.”;
2) paragrahvi 11 lõikes 3 asendatakse sõna „Väeliigi” sõnaga „Kaitseväe”;
3) paragrahvi 12 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kaitseväe struktuuriüksused on Kaitseväe peastaap, õhuväe staap, väeüksused, sõjaväepolitsei, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingent, luurekeskus, toetuse väejuhatus ja erioperatsioonide väejuhatus.”;
4) paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Alaliselt tegutsevate struktuuriüksuste põhimäärused kehtestab Kaitseväe juhataja.”;
5) paragrahvi 13 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Väeüksus on brigaad, grupp, pataljon, divisjon, laevastik ja baas.”;
6) paragrahvi 13 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Alalist väeüksust nimetatakse väeosaks.”;
8) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Rahuaja üksused ja nende allüksused jagunevad alalisteks, ajutisteks ning reservüksusteks.”;
9) paragrahvi 14 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Alaline üksus on täielikult või osaliselt tegevväelastest ja ajateenijatest formeeritud alalise asukohaga üksus.”;
10) paragrahvi 14 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Sõjaaja üksused ja nende allüksused formeeritakse rahuaja üksuste baasil mobilisatsiooni käigus.”;
12) paragrahvi 15 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Sõjaaja üksuste koosseisu kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.”;
13) paragrahvid 16 ja 17 tunnistatakse kehtetuks;
14) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) Kaitseväe juhataja ja Kaitseväe juhataja asetäitja nõustamine ning nende tegevuse toetamine;”;
15) paragrahvid 19 ja 20 tunnistatakse kehtetuks;
16) seadust täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses:
„§ 201. Toetuse väejuhatus
Toetuse väejuhatus on Kaitseväe struktuuriüksus, mille ülesanne on Kaitseväele logistilise toetuse ja toetusteenuse osutamine, formeerimisülesande täitmine ning muude õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine.”;
17) paragrahvi 222 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 222. Erioperatsioonide väejuhatus
(1) Erioperatsioonide väejuhatus on Kaitseväe struktuuriüksus, mille ülesanne on erioperatsiooni planeerimine, ettevalmistamine, elluviimine ning muude õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine.”;
18) seadust täiendatakse §-ga 223 järgmises sõnastuses:
㤠223. Luurekeskus
(1) Luurekeskus on Kaitseväe struktuuriüksus, mille ülesanne on teostada kaitseväeluuret ja koordineerida teiste struktuuriüksuste luure- ja julgeolekutegevust, anda kaitseministrile, Kaitseväe juhatajale ja Kaitseväe juhataja asetäitjale luure- ja julgeolekuteavet ning muude õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine.
(2) Luurekeskus korraldab luure- ja julgeolekualast väljaõpet ning osaleb rahvusvahelises ja riigisiseses luurekoostöös Kaitseväe juhataja määratud ulatuses.”;
19) paragrahvi 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses on Kaitseväe juhataja asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülem, väeliigi ülem, väejuhatuse ülem, sõjaväepolitsei ülem, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem, luurekeskuse ülem, Kaitseväe peainspektor, Kaitseväe peaaudiitor ja NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingendi ülem ning käesoleva seaduse § 12 lõike 1 alusel kehtestatud Kaitseväe põhimääruses määratud väeüksuse ülem.”;
20) paragrahvi 23 lõiked 3–5 tunnistatakse kehtetuks;
21) paragrahv 25 tunnistatakse kehtetuks;
22) paragrahv 36 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 36. Kaitseväeluure
(1) Kaitseväeluure on teabe kogumine ja töötlemine Kaitseväe poolt:
1) riigi sõjaliseks kaitsmiseks;
2) rahvusvahelise sõjalise operatsiooni ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks;
3) riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamiseks või tõkestamiseks riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud juhtudel ja korras;
4) rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas operatsioonil osaleva Kaitseväe üksuse kaitseks käesolevas seaduses ettenähtud korras;
5) Kaitseväe julgeoleku tagamiseks käesolevas seaduses ettenähtud korras.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud eesmärgil teabe kogumisel ja töötlemisel ei koguta ega töödelda teavet Eesti kodaniku kohta, välja arvatud Kaitseväkke kandideeriva, Kaitseväes teeniva või töötava isiku või Kaitseväe julgeolekualale juurdepääsu õigust taotleva isiku kohta.”;
23) paragrahvi 37 lõike 1 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„2) pilte või kujutisi maa- või merepinna ja väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi asuva või Eesti Vabariigi territooriumile sisenenud välisriigi kasutuses oleva objekti kohta;
3) muudelt teabevaldajatelt saadud juurdepääsupiiranguta teavet või avaliku teabe seaduses või riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud alustel saadud piiratud juurdepääsuga teavet;”;
24) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Füüsilisel isikul ja eraõiguslikul juriidilisel isikul on õigus keelduda Kaitseväele teabe andmisest.”;
25) paragrahvi 37 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas on Kaitseväel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil teabe kogumisele õigus isikuid küsitleda ja neid varjatult jälgida, kaasata isikut tegema salajast koostööd ning teeselda eraõiguslikku juriidilist isikut, tema struktuuriüksust või organit või äriühingu filiaali. Teabe kogumisel arvestatakse rahvusvahelise õiguse põhimõtteid ja norme.”;
26) seadust täiendatakse §-dega 371 ja 372 järgmises sõnastuses:
„§ 371. Kaasamine salajasse koostöösse
(1) Rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas sõjalise operatsiooni ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ning sõjalisel operatsioonil osaleva Kaitseväe üksuse kaitseks teabe kogumiseks võib Kaitsevägi kaasata isikut tegema salajast koostööd.
(2) Salajast koostööd tegema kaasatud isik käesoleva seaduse tähenduses on isik, kelle koostöö Kaitseväega ei ole kolmandatele isikutele teada.
(3) Loa isiku kaasamiseks annab Kaitseväe põhimääruses määratud Kaitseväe struktuuriüksuse ülem.
(4) Salajast koostööd tegema võib kaasata vähemalt 18-aastast isikut tema nõusolekul.
(5) Kontrolli salajast koostööd tegema kaasatud isiku tegevuse üle teostab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ametnik.
(6) Isiku kaasamise dokumenteerimise korra kehtestab kaitseminister määrusega.
(7) Kui isik salajase koostööga seotud ülesannete täitmisel hukkub või talle tekitatakse kehavigastus, lähtutakse hüvitiste maksmisel rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse § 25 lõike 1 alusel kehtestatud rahvusvahelises sõjalises koostöös tekitatud lepinguvälise kahjunõude menetlemise, kompenseerimise ning kahjuhüvitisest loobumise korrast.
§ 372. Teesklemine
(1) Rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas sõjalise operatsiooni ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ning sõjalisel operatsioonil osaleva Kaitseväe üksuse kaitseks teabe kogumiseks võib Kaitsevägi teeselda eraõiguslikku juriidilist isikut, tema struktuuriüksust või organit või äriühingu filiaali.
(2) Teeseldava isiku või äriühingu filiaali asutab või soetab Kaitsevägi kaitseministri kirjalikul nõusolekul. Isiku või äriühingu filiaali teesklemise lõpetamisest teavitatakse kaitseministrit.
(3) Kaitseminister annab kirjaliku nõusoleku isiku või äriühingu filiaali teesklemiseks Kaitseväe juhataja põhjendatud taotlusel, milles märgitakse:
1) isiku teesklemise vajadus;
2) teeseldava isiku liik;
3) isiku teesklemise kulud;
4) isiku teesklemise kestus, kui seda saab kindlaks määrata.
(4) Struktuuriüksuse või organi teesklemise otsustab kaitseminister käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolude alusel.
(5) Teeseldava isiku, struktuuriüksuse, organi või äriühingu filiaali nimel tehtud tehing loetakse Kaitseväe tehtud tehinguks.”;
27) paragrahvi 38 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kaitseväe poolt käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktide 1 ja 2 ning lõike 2 alusel teabe kogumisel kasutatavate meetodite ja vahendite loetelu kehtestab kaitseminister määrusega.”;
28) seadust täiendatakse §-dega 413–4110 järgmises sõnastuses:
㤠413. Taustakontroll
(1) Kaitseväkke teenistusse või tööle kandideeriva isiku ning tegevväelase, ametniku või töötaja Kaitseväkke sobivuse hindamisel ja Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isikute Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamisel kontrollib Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksus, kas:
1) isiku tegevus on või on olnud suunatud Eesti Vabariigi või Kaitseväe üksuste julgeoleku vastu;
2) isik on või on olnud kaasatud koostöösse välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega;
3) isik on seotud organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele;
4) isik on piiratud teovõimega;
5) isikul on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
6) isik on isikuankeedis või sellele lisatud dokumentides tahtlikult varjanud andmeid, esitanud valeteavet või võltsitud andmeid;
7) isikul on narkootilise või psühhotroopse aine, alkoholi- või hasartmängusõltuvus;
8) isikul on psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida;
9) isik on pikemat aega viibinud välisriigis asjaoludel, mis ei ole tuvastatavad.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud, välja arvatud punktis 5 nimetatud asjaolu, on isiku Kaitseväe tegevteenistusse võtmisest keeldumise ja tegevteenistusest vabastamise aluseks juhul, kui need toovad endaga kaasa usalduse kaotuse isiku vastu ning võib arvata, et isik ei suuda ka edaspidi teenistuskohustusi täita. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud asjaolu kontrollitakse kaitseväeteenistuse seaduse alusel ja selle ilmnemisel lähtutakse kaitseväeteenistuse seadusest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud, välja arvatud punktides 4, 5 ja 8 nimetatud asjaolud, ning isiku terviseseisund võivad olla isiku Kaitseväkke ametnikuna teenistusse võtmisest keeldumise aluseks ja teenistusest vabastamise aluseks juhul, kui need toovad endaga kaasa usalduse kaotuse isiku vastu ning võib arvata, et isik ei suuda ka edaspidi teenistuskohustusi täita. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4, 5 ja 8 nimetatud asjaolude esinemise korral lähtutakse avaliku teenistuse seadusest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud võivad olla aluseks isiku Kaitseväkke tööle võtmisest keeldumiseks ja töölepingu ülesütlemiseks ning Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isikule Kaitseväe julgeolekualal saatjata viibimise õiguse andmisest keeldumiseks.
§ 414. Isikuankeet
(1) Kaitseväkke teenistusse või tööle kandideerimisel ja isiku teenistuse või töösuhte ajal peab isik iga viie aasta järel täitma isikuankeedi, milles tuleb märkida andmed, mis võimaldavad hinnata kontrollitava sobivust teenistusse või tööle Kaitseväkke. Kaitseväkke teenistusse või tööle kandideerimisel teavitatakse isikut taustakontrolli regulaarsusest.
(2) Isikuankeedis peab isik esitama järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi, sealhulgas endised nimed, kui isik ei ole Eesti kodanik;
2) isikutunnistuse või passi number, kui see ei ole Eestis väljastatud;
3) sünniaeg ja -koht;
4) isikukood;
5) kontaktandmed;
6) kodakondsus, sealhulgas varasem või topeltkodakondsus;
7) abikaasa või abieluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase nimi ja kodakondsus;
8) perekonnaseis;
9) elukohad ja viibimiskohad välisriikides, kus on elatud või viibitud üle kolme kuu 18. eluaastast arvates;
10) varasem tööalane tegevus ja tegelemine ettevõtlusega;
11) hariduskäik;
12) täienduskoolitused või lähetused välismaal viimase viie aasta jooksul, kui need on kestnud kauem kui kolm kuud;
13) ajateenistuskohustuse täitmise aeg ja koht;
14) vanemate, kasuvanemate, laste ja kasulaste ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ning kodakondsus;
15) kuuluvus ühingutesse ja organisatsioonidesse;
16) teenistus välisriikide relvajõududes või muudes relvastatud ühendustes;
17) kontaktid välisriikide luure- või julgeolekuteenistustega;
18) kinnitus narkootilistest või psühhotroopsetest ainetest, alkoholist või hasartmängust sõltuvuse puudumise kohta;
19) kehtivad distsiplinaarkaristused ja viimase viie aasta jooksul teostatud süüteomenetlused, milles isik on olnud kahtlustatav, on süüdistatav või teda on karistatud;
20) kinnitus selle kohta, et puudub diagnoositud psüühikahäire, mis piirab isiku võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida;
21) varasemate tausta- või julgeolekukontrollide tegemise põhjus ja aeg.
§ 415. Kaitseväe õigused taustakontrolli teostamisel
(1) Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksusel on õigus isikuankeedis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks, tegevväelase, ametniku või töötaja Kaitseväkke sobivuse üle otsustamiseks ja Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isiku Kaitseväe julgeolekualale lubamise üle otsustamiseks:
1) pöörduda riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ja ametiisikute, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega kontrollitava isikuandmete kohta;
2) vestelda kontrollitava, samuti tema tööandja või õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kontrollitava kõlbelisi ja teisi isiksuseomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus;
3) kontrollida, kas kontrollitavat on karistatud kuriteo eest, kas kontrollitav on kandnud vabadusekaotuslikku karistust või kas ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav;
4) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust;
5) saada andmeid karistusregistri arhiivist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelepärimise saanud asutus või isik vastab järelepärimisele viivitamata, kuid mitte hiljem kui kümne tööpäeva möödumisel järelepärimise saamisest arvates, välja arvatud juhul, kui andmeid edastatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 214 alusel.
(3) Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksusel on õigus teha järelepärimine raviasutusele või arstile, kes peab viivitamata, kuid mitte hiljem kui kümne tööpäeva möödumisel järelepärimise saamisest arvates, väljastama kinnituse käesoleva seaduse § 414 lõike 2 punktides 18 ja 20 nimetatud asjaolude olemasolu või puudumise kohta.
§ 416. Isiku õigused
(1) Käesoleva seaduse §-s 415 sätestatud viisil andmete kogumiseks või päringu tegemiseks on vajalik isiku eelnev kirjalik nõusolek, millega isik lubab Kaitseväel koguda enda kohta andmeid ja teha päringuid nõusoleku andmisest viie aasta jooksul. Kaitseväel ei ole õigust koguda andmeid ega teha päringuid pärast isiku teenistusest vabastamist või tema töölepingu või Kaitseväe julgeolekualal viibimise loa lõppemist.
(2) Käesoleva seaduse §-s 415 sätestatud viisil andmete kogumiseks või päringu tegemiseks isiku nõusoleku küsimisel teavitab Kaitsevägi isikut kirjalikult tema õigusest:
1) keelduda nõusoleku andmisest;
2) keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada tema teenistusest või ametikohalt vabastamise või töölepingu ülesütlemise või tema suhtes või tema lähedase või elukaaslase suhtes süüteo- või distsiplinaarmenetluse;
3) taotleda tema kohta andmete kogumise või päringu tegemise lõpetamist;
4) esitada tema kohta kogutud andmete kohta selgitusi;
5) pöörduda oma õiguste kaitseks ja käesoleva paragrahvi alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri, Andmekaitse Inspektsiooni või töövaidluskomisjoni poole, et kontrollida, kas tema põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud.
§ 417. Nõusoleku andmisest keeldumine
Käesoleva seaduse § 416 lõikes 1 nimetatud nõusoleku andmisest keeldumine on isiku teenistusse või töölevõtmisest keeldumise, teenistusest vabastamise ja töölepingu ülesütlemise aluseks.
§ 418. Taustakontrolli regulaarsus
Kaitsevägi võib käesoleva seaduse §-s 415 sätestatud viisil koguda isiku kohta andmeid ainult tema Kaitseväkke teenistusse või tööle kandideerimisel ja iga viie aasta järel pärast isiku Kaitseväkke teenistusse või tööle võtmist tema Kaitseväkke sobivuse hindamisel. Kaitsevägi võib põhjendatud vajaduse korral koguda andmeid ka muul ajal, kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et isiku kohta on teenistuse või tööloleku ajal ilmnenud asjaolud, mis välistaksid teenistusse või töölevõtmise.
§ 419. Taustakontrolli teostamisest loobumine
Käesoleva seaduse §-s 415 nimetatud toimingutest võib taustakontrolli teostava struktuuriüksuse juhi otsusel loobuda, kui isiku suhtes on teostatud taustakontroll Kaitseväe või teise ametiasutuse poolt või julgeolekukontroll.
§ 4110. Andmete töötlemine, säilitamine ja edastamine
(1) Taustakontrolli käigus kogutud isikuandmete töötlemisele kohaldatakse isikuandmete kaitse seadust.
(2) Isiku kohta taustakontrolli käigus kogutud andmeid säilitatakse tema teenistuse ja töölepingu kehtivuse ajal ning kolm aastat pärast tema teenistusest vabastamist või töölepingu lõppemist toimikus, mis on kaitstud mitteõiguspärase juurdepääsu eest.
(3) Taustakontrolli käigus kogutud isikuandmeid võib edastada avaliku teabe seaduses sätestatud korras riigiasutustele ainult tausta- või julgeolekukontrolli eesmärgil.”;
29) paragrahvi 42 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kaitseväeluure teostamist ja julgeolekuasutuste tegevust koordineerib julgeolekuasutuste seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud komisjon.
(2) Julgeolekuasutuste seaduse § 9 lõikes 2 nimetatud riigi julgeolekuteabe kogumise ja analüüsimise kavas sätestatakse Kaitseväele kaitseväeluure teostamisel esitatavad ülesanded ja kogutava teabe kava selle olulisuse järgi.”;
30) paragrahvi 43 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „punktides 1–4 ja lõikes 2 ning vajaduse korral § 37 lõike 1 punktis 5” tekstiosaga „punktis 4, lõikes 2 ning §-s 415”;
31) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktides 1–3 ning vajaduse korral § 37 lõike 1 punktis 5 sätestatud viisil kogutud teabe dokumenteerib Kaitsevägi dokumendiregistris.”;
32) paragrahvi 43 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kaitsevägi esitab Kaitseministeeriumile iga nelja kuu järel kirjaliku ülevaate tema poolt kaitseväeluure teostamisel kogutud andmete ja nende saamiseks kasutatud vahendite ja meetodite kohta ning iga kuue kuu järel käesoleva seaduse § 37 lõigetes 1 ja 2 nimetatud volitusi rakendava Kaitseväe struktuuriüksuse ülesannete täitmise aruande.”;
33) seadust täiendatakse §-ga 431 järgmises sõnastuses:
„§ 431. Juurdepääs kaitseväeluure dokumentidele
Avaliku veebi kaudu ei võimaldata juurdepääsu Kaitseväe dokumendiregistri osale, milles registreeritakse Kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõigetes 1 ja 2 nimetatud volitusi rakendavale Kaitseväe struktuuriüksusele saabunud või koostatud dokumente.”;
34) paragrahvi 57 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:
„(10) Tegevväelane, Kaitseväes teenistuses olev ametnik ja Kaitseväes töölepingu alusel töötav isik annab hiljemalt 2014. aasta 31. oktoobriks kirjaliku nõusoleku enda kohta käesoleva seaduse §-s 415 sätestatud viisil andmete kogumiseks või päringu tegemiseks ning esitab isikuankeedi.
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud nõusoleku andmata või ankeedi esitamata jätmisel vabastatakse isik teenistusest või öeldakse tööleping üles hüvitiseta käesoleva lõike alusel kirjaliku nõusoleku esitamise tähtajale järgnenud päevast arvates.”.
§ 2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine
Avaliku teenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 15 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistava asjaolu esinemisel.”;
2) paragrahvi 93 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Ametniku võib teenistusest vabastada töövõime vähenemise tõttu, kui ametnik ei saa oma teenistusülesandeid täita üle nelja kuu järjest või üle viie kuu aasta jooksul.”.
§ 3. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine
Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) piirvanuse ületanud tegevväelane, kes on Kaitseväe juhataja, Kaitseväe juhataja asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülema, väeliigi ülema, väejuhatuse ülema või luurekeskuse ülema ametikohal, kuni ametikohalt vabastamiseni.”;
2) paragrahvi 53 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Väeliigisisese üleviimise otsustab Kaitseväe juhataja volitatud tegevväelane, üleviimise ühest väeliigist või Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses oleva struktuuriüksuse koosseisus olevast väeüksusest teise ning väeliigi ja Kaitseväe juhatajale vahetult alluva struktuuriüksuse koosseisus oleva väeüksuse vahel otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.”;
3) seaduse 7. peatükis asendatakse läbivalt sõnad „kaitseringkonna ülem” sõnadega „Kaitseväe juhataja volitatud struktuuriüksuse ülem” vastavas käändes;
4) paragrahvi 86 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) kelle puhul esineb muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistav asjaolu.”;
5) paragrahv 93 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 93. Kaitseväe juhataja, Kaitseväe juhataja asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülema, väeliigi ülema, väejuhatuse ülema ja luurekeskuse ülema ametikohale nimetamine
(1) Kaitseväe juhataja, Kaitseväe juhataja asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülema, väeliigi ülema, väejuhatuse ülema ja luurekeskuse ülema ametikohale nimetatav tegevväelane peab vastama käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätestatud tingimustele.
(2) Kaitseväe juhataja ametikohale nimetab tegevväelase viieks aastaks Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha.
(3) Vabariigi Valitsusel on õigus kaitseministri ettepanekul ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukohta arvesse võttes nimetada Kaitseväe juhataja ametikohal olev tegevväelane pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aega Kaitseväe juhataja ametikohale täiendavalt kaheks aastaks.
(4) Kaitseväe juhataja asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülema, väeliigi ülema, väejuhatuse ülema ja luurekeskuse ülema ametikohale nimetab tegevväelase kaitseminister Kaitseväe juhataja ettepanekul.
(5) Kaitseväe juhataja, Kaitseväe juhataja asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülema, väeliigi ülema, väejuhatuse ülema ja luurekeskuse ülema ametikohale nimetamisel on nõutav tegevväelase eelnev kirjalik nõusolek.
(6) Kaitseväe juhataja, Kaitseväe juhataja asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülema, väeliigi ülema, väejuhatuse ülema ja luurekeskuse ülema ametikohale nimetataval tegevväelasel peab olema kehtiv täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsu luba ja sellele vastava taseme salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat.”;
6) paragrahvi 121 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kaitseväe juhataja ülesandeid täidab tema puudumisel Kaitseväe juhataja asetäitja, viimase puudumisel Kaitseväe peastaabi ülem, viimase puudumisel toetuse väejuhatuse ülem, viimase puudumisel õhuväe ülem ja viimase puudumisel mereväe ülem. Kaitseväe juhataja põhjendatud ettepanekul võib kaitseminister otsustada ajutiselt teistsuguse järjekorra kasuks.”;
7) paragrahvi 121 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Kaitseväe juhataja asetäitjat asendab tema puudumisel Kaitseväe peastaabi ülem, viimase puudumisel toetuse väejuhatuse ülem, viimase puudumisel õhuväe ülem ja viimase puudumisel mereväe ülem.”;
8) paragrahvi 121 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „peastaabi ülema asetäitja, viimase puudumisel”;
9) paragrahvi 121 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Väeliigi ülemat asendab Kaitseväe juhataja määratud tegevväelane.”;
10) paragrahvi 121 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Toetuse väejuhatuse ülemat asendab tema puudumisel Kaitseväe juhataja määratud toetuse väejuhatuses ametikohal olev tegevväelane.”;
11) paragrahvi 121 lõikes 10 asendatakse sõnad „peastaabi ülem” sõnadega „juhataja asetäitja”;
12) paragrahv 129 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 129. Kaitseväe juhataja, Kaitseväe juhataja asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülema, väeliigi ülema, väejuhatuse ülema ja luurekeskuse ülema põhipalk
(1) Kaitseväe juhataja põhipalga suuruse kehtestab igaks järgnevaks kalendriaastaks Vabariigi Valitsus korraldusega.
(2) Kaitseväe juhatajale ei maksta muutuvpalka.
(3) Kaitseväe juhataja asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülema, väeliigi ülema, väejuhatuse ülema ja luurekeskuse ülema põhipalga määrab kaitseminister käskkirjaga.”;
13) paragrahvi 134 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kaitseväe juhataja, Kaitseväe juhataja asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülema, väeliigi ülema, väejuhatuse ülema ja luurekeskuse ülema ametikohale nimetatav tegevväelane vabastatakse eelmiselt ametikohalt päeval, mis vahetult eelneb uuele ametikohale nimetamise päevale.”;
14) paragrahv 135 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 135. Kaitseväe juhataja, Kaitseväe juhataja asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülema, väeliigi ülema, väejuhatuse ülema ja luurekeskuse ülema ametikohalt vabastamine
(1) Kaitseväe juhataja ametikohalt vabastab tegevväelase Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha.
(2) Kaitseväe juhataja asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülema, väeliigi ülema, väejuhatuse ülema ja luurekeskuse ülema ametikohalt vabastab tegevväelase kaitseminister Kaitseväe juhataja ettepanekul.
(3) Kaitseväe juhataja, Kaitseväe juhataja asetäitja ja Kaitseväe peastaabi ülem peavad oma ametikohalt vabastamise soovist ette teatama kaitseministrile vähemalt 120 päeva ning väeliigi ülem, väejuhatuse ülem ja luurekeskuse ülem vähemalt 90 päeva enne soovitud vabastamise kuupäeva.
(4) Kaitseväe juhataja ametikohalt vabastatud tegevväelane nimetatakse tema nõusolekul uuele rahuaja ametikohale. Nõusoleku puudumisel vabastatakse tegevväelane tegevteenistusest käesoleva seaduse § 140 lõike 1 punkti 1 alusel ja loetakse vabastatuks päevast, mis vahetult järgneb ametikohalt vabastamise päevale. Piirvanuse ületanud tegevväelane vabastatakse piirvanuse ületamise tõttu uut rahuaja ametikohta pakkumata.
(5) Kaitseväe juhataja asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülema, väeliigi ülema, väejuhatuse ülema ja luurekeskuse ülema ametikohalt vabastamise järel nimetatakse tegevväelane päevast, mis vahetult järgneb ametikohalt vabastamise päevale, teisele ametikohale või vabastatakse tegevteenistusest käesolevas seaduses sätestatud korras.”;
15) paragrahvi 142 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kaitseväe juhataja, Kaitseväe juhataja asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülema, väeliigi ülema, väejuhatuse ülema ja luurekeskuse ülema omal soovil tegevteenistusest vabastamiseks peab nimetatud tegevväelane esitama kirjaliku taotluse vabastamise ettepaneku tegemise õigusega isikule, arvestades käesoleva seaduse § 135 lõikes 3 sätestatud tähtaega.”;
16) paragrahvi 144 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kaitseväe juhataja asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülem, väeliigi ülem, väejuhatuse ülem ja luurekeskuse ülem vabastatakse tegevteenistusest piirvanuse täitumise tõttu kaitseministri käskkirjas märgitud päevast arvates.”;
17) paragrahvi 162 lõikes 1 asendatakse sõnad „kaitseringkonna ülema määratud kaitseväelasel” sõnadega „õppekogunemist korraldava struktuuriüksuse ülema määratud kaitseväelasel”;
18) paragrahvi 162 lõikes 2 asendatakse sõnad „kaitseringkonna ülema määratud kaitseväelasel” sõnadega „struktuuriüksuse ülema määratud kaitseväelasel”;
19) paragrahvi 207 pealkirjas ja tekstis asendatakse läbivalt sõnad „peastaabi ülem” sõnadega „juhataja asetäitja” vastavas käändes;
20) paragrahvi 212 lõikest 4 jäetakse välja lauseosa „, päästeteenistuses”.
§ 4. Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmine
Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 39 täiendatakse lõigetega 8–10 järgmises sõnastuses:
„(8) Enne 2014. aasta 1. augustit Kaitseväe peastaabi ülema ametikohal olnud isikul on õigus tegevteenistuspensionile, sõltumata tegevteenistusstaažist ja vanusest ning tema Kaitseväe peastaabi ülema ametikohal oleku ajast.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku tegevteenistuspensioni suuruseks on 75 protsenti tema ametikohalt vabastamisel kehtinud ametikoha palgaastmestiku keskmisest.
(10) 2014. aasta 31. juulil Kaitseväe peastaabi ülema ametikohal olnud isiku tegevteenistuspensioni suuruseks on 75 protsenti tema ametikohal 2014. aasta 31. juulil kehtinud ametikoha palgaastmestiku keskmisest.”.
§ 5. Karistusregistri seaduse muutmine
Karistusregistri seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 52 järgmises sõnastuses:
„52) käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 10 nimetatud juhul isiku võtmisel Kaitseväkke teenistusse või tööle või tegevväelase, ametniku või töötaja Kaitseväkke sobivuse hindamisel või Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isiku Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamisel Kaitseväe korralduse seaduse § 413 lõike 1 punktides 6, 8 ja 9 nimetatud nõuetele vastavuse kontrollimisel;”;
2) paragrahvi 20 lõike 1 punktis 10 asendatakse number „51” numbriga „52”.
§ 6. Liiklusseaduse muutmine
Liiklusseaduse § 85 lõikes 3 asendatakse sõnad „Kaitseväe Logistikakeskus” sõnaga „Kaitsevägi”.
§ 7. Rahuaja riigikaitse seaduse muutmine
Rahuaja riigikaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„19) määrab Eesti Vabariigi territooriumi jagunemise kaitseringkondadeks;”;
2) paragrahvi 14 lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) esitab kaitseministrile ettepaneku Kaitseväe juhataja asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülema, väeliigi ülema, väejuhatuse ülema ja luurekeskuse ülema ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks ning teeb koos kaitseministriga Vabariigi Valitsusele ühise ettepaneku Kaitseliidu ülema ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;”;
3) paragrahvi 14 lõike 3 punkt 224 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„224) kehtestab sõjaaja üksuste ja reservüksuste mobiliseerimise, formeerimise ning tegevuskavad või annab volitusi nende kehtestamiseks;”.
§ 8. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduses asendatakse läbivalt sõna „kaitsevägi” sõnaga „Kaitsevägi” vastavas käändes;
2) paragrahvi 7 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„8) Kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 ning lõikes 2 nimetatud volitusi rakendava Kaitseväe struktuuriüksuse koosseisu, ülesandeid ja eelarve jaotust käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 25 aastaks;”;
3) paragrahvi 10 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) Kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud volituste rakendamisega kaitseväeluure ülesannet täitva Kaitseväe struktuuriüksuse kasutuses olevaid hooneid ja rajatisi käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse konfidentsiaalsel või madalamal tasemel kuni hoone või rajatise valduse lõppemiseni;”;
4) paragrahvi 35 lõikes 4 ja § 52 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „Kaitseväe Peastaap” sõnaga „Kaitsevägi” vastavas käändes;
5) paragrahvi 35 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Riigisaladuse edastamine välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile registreeritakse eelnevalt riigi julgeoleku volitatud esindaja juures, välja arvatud juhul, kui teavet edastab käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel julgeolekuasutus, kui Kaitsevägi edastab välisriigile käesoleva seaduse § 7 punktides 51, 7, 10 ja 11 nimetatud teavet või kui teavet edastatakse käesoleva paragrahvi lõike 5 või 51 alusel.”.
§ 9. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2014. aasta 1. augustil.
Ene Ergma
Riigikogu esimees
Facebook
Twitter