Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
29.09.2022 otsus nr 179

Psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 21.09.2022

§ 1.  Psühhiaatrilise abi seaduse muutmine

Psühhiaatrilise abi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 19 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 19. Vältimatu psühhiaatrilise abi ja psühhiaatrilise sundravi eest tasumine”;

2) paragrahvi 19 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Ravikindlustatud isiku ja ravikindlustusega hõlmamata isiku psühhiaatrilise sundravi kulud tasutakse Eesti Haigekassa eelarvest Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras.”.

§ 2.  Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kui isik osutab ravi ja on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis, on tervishoiutöötajaga võrdsustatud:
1) füsioterapeut;
2) kliiniline psühholoog;
3) logopeed.”;

2) paragrahvi 4¹ lõike 1² teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Andmete töötlemise õigus tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks laieneb eriarstiabi ning iseseisva füsioteraapia, logopeedilise ravi, psühholoogilise ravi, õendusabi ja ämmaemandusabi osutajale üksnes varem sõlmitud tervishoiuteenuse lepingu olemasolul ning ennetustegevused on ellu viidud mõistliku aja jooksul lepingu lõppemisest.”;

3) paragrahvi 14 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Üldarstiabi osutaval äriühingul ei või olla muud tegevusala peale üldarstiabi ning iseseisva füsioteraapia, logopeedilise ravi, psühholoogilise ravi, õendusabi ja ämmaemandusabi ning sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö ning kinnisasja kasutusse andmise.

(2) Füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse kantud perearst võib äriregistrisse kantud ärinime all osutada ainult üldarstiabi ning iseseisvat füsioteraapiat, logopeedilist ravi, psühholoogilist ravi, õendusabi ja ämmaemandusabi ning sotsiaalteenuseid, tegeleda tervishoiualase õppe- ja teadustööga ning kinnisasja kasutusse andmisega.”;

4) paragrahvi 22 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Haiglat pidaval aktsiaseltsil ja sihtasutusel ei või olla muud tegevusala peale eriarstiabi, kiirabi ning iseseisva füsioteraapia, logopeedilise ravi, psühholoogilise ravi, õendusabi ja ämmaemandusabi ning sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö, haiglaapteegi pidamise, täisvere ja verekomponentide tootmise, rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise ning kinnisasja kasutusse andmise.”;

5) seaduse 2. peatükki täiendatakse 4¹.–4³. jaoga järgmises sõnastuses:

„4¹. jagu
Füsioteraapia

§ 23¹. Füsioteraapia

Füsioteraapia on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida ravi eesmärgil osutab füsioterapeut koos pere- või eriarstiga või iseseisvalt.

§ 23². Füsioteraapia iseseisev osutamine ravi eesmärgil

(1) Iseseisvalt võib füsioteraapiat ravi eesmärgil osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja.

(2) Iseseisvalt võib füsioteraapiat osutada vaid ambulatoorselt.

(3) Ravi eesmärgil iseseisva füsioteraapia osutamise tingimused ja nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 23³. Iseseisva füsioteraapia rahastamine

(1) Ravi eesmärgil ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud iseseisva füsioteraapia eest tasub Eesti Haigekassa ravikindlustuse seaduses sätestatud korras.

(2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub iseseisva füsioteraapia eest ise.

4². jagu
Logopeediline ravi

§ 23⁴. Logopeediline ravi

Logopeediline ravi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutab logopeed koos pere- või eriarstiga või iseseisvalt.

§ 23⁵ Logopeedilise ravi iseseisev osutamine

(1) Iseseisvalt võib logopeedilist ravi osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja.

(2) Iseseisvalt võib logopeedilist ravi osutada vaid ambulatoorselt.

(3) Iseseisva logopeedilise ravi osutamise tingimused ja nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 23⁶ Iseseisva logopeedilise ravi rahastamine

(1) Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud iseseisva logopeedilise ravi eest tasub Eesti Haigekassa ravikindlustuse seaduses sätestatud korras.

(2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub iseseisva logopeedilise ravi eest ise.

4³. jagu
Psühholoogiline ravi

§ 23⁷. Psühholoogiline ravi

Psühholoogiline ravi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutab kliiniline psühholoog koos pere- või eriarstiga või iseseisvalt.

§ 23⁸. Psühholoogilise ravi iseseisev osutamine

(1) Iseseisvalt võib psühholoogilist ravi osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja.

(2) Iseseisvalt võib psühholoogilist ravi osutada vaid ambulatoorselt.

(3) Iseseisva psühholoogilise ravi osutamise tingimused ja nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 23⁹. Iseseisva psühholoogilise ravi rahastamine

(1) Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud iseseisva psühholoogilise ravi eest tasub Eesti Haigekassa ravikindlustuse seaduses sätestatud korras.

(2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub iseseisva psühholoogilise ravi eest ise.”;

6) paragrahvi 40 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6–8 järgmises sõnastuses:

„6) iseseisvalt füsioteraapia osutamine ravi eesmärgil;
7) iseseisvalt logopeedilise ravi osutamine;
8) iseseisvalt psühholoogilise ravi osutamine.”;

7) paragrahvi 41 lõiget 2 täiendatakse punktidega 7²–7⁴ järgmises sõnastuses:

„7²) iseseisvalt ravi eesmärgil füsioteraapia osutamise korral füsioterapeudi pädevust tõendavad dokumendid;
7³) iseseisvalt logopeedilise ravi osutamise korral logopeedi pädevust tõendavad dokumendid;
7⁴) iseseisvalt psühholoogilise ravi osutamise raames kliinilise psühholoogi pädevust tõendavad dokumendid;”;

8) paragrahvi 42 täiendatakse punktidega 5¹–5³ järgmises sõnastuses:

„5¹) iseseisvalt ravi eesmärgil füsioteraapia osutamise tingimused ja nõuded on täidetud ning füsioterapeudi pädevus vastab käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
5²) iseseisvalt logopeedilise ravi osutamise tingimused ja nõuded on täidetud ning logopeedi pädevus vastab käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
5³) iseseisvalt psühholoogilise ravi osutamise tingimused ja nõuded on täidetud ning kliinilise psühholoogi pädevus vastab käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;”;

9) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 59³ lõike 2¹ punktid 2, 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 59³ lõige 2² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2²) Käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud isikute ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 6 nimetatud isikute juurdepääsu ulatuse tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele määrab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

12) seadust täiendatakse §-ga 72⁶ järgmises sõnastuses:

„§ 72⁶. Füsioteraapia, logopeedilise ravi ja psühholoogilise ravi osutamine tegevusloata

Ilma tegevusloata võib ravi eesmärgil füsioteraapiat ning logopeedilist ja psühholoogilist ravi osutada kuni 2024. aasta 30. juunini.”.

§ 3.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesoleva seaduse § 1 ja § 2 punkt 9 jõustuvad seaduse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

  (2) Käesoleva seaduse § 2 punktid 1–8 ja 10–12 jõustuvad 2023. aasta 1. oktoobril.