Mine sisu juurde

Tardkivim

Allikas: Vikipeedia
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm

Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.

Tardkivimid on üks kolmest suurest kivimite rühmast. Teised kaks on moondekivimid ja settekivimid.

Tardkivimid on kivimid, mis tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Eristatakse jämedateralisi süvakivimeid, mis tarduvad sügaval maapõues, näiteks graniit, ja peeneteralisi, peitkristalseid või ka amorfseid purskekivimeid, mis tarduvad maapinnal. See on tardkivimite eristamine nende struktuuri järgi.

Teine tardkivimite klassifitseerimisviis on jaotamine koostise ehk ränidioksiidi sisalduse alusel. Happelisteks nimetatakse tardkivimeid, mille ränioksiidisisaldus on suurem ja vastupidi. Eristatakse ka leelismetallidest rikastunud leeliselisi tardkivimeid, mis ei sisalda kunagi kvartsi.

Kivimi struktuuri moodustavad mineraalide, kivimitükkide, vulkaanilise klaasi ja muude koostisosade suurus, kuju ja omavahelised suhted. Struktuur võib olla näiteks eriteraline ehk porfüüriline, peitkristalne ehk afaniitne, amorfne ehk klaasjas jne.

 Pikemalt artiklis Tardkivimi struktuur
Gaaside eraldumisest tekkinud poorid laavas

Tekstuuri all mõistetakse kivimit moodustavate koostisosade ruumilist paigutust ja orienteeritust. Tekstuur võib olla massiivne, poorne, kihiline, kildaline jne.

Süvakivimeis on kõige laiemalt levinud massiivne tekstuur, mis väljendub selles, et kivimi koostisosad on jaotunud ühtlaselt üle kogu kivimi. Poorne tekstuur on omane purskekivimeile. Väga poorne ja seega väikse tihedusega on näiteks pimss. Poorid tekivad gaaside eraldumisel magmast. Gaaside teke on seletatav rõhu vähenemisega, kui magma purskub välja vulkaanilõõrist või tõuseb piki lõõri ülespoole (teatavasti on gaaside lahustuvus vedelikes seda halvem, mida väiksema rõhu all vedelik on). Poorsed on peamiselt happelised kivimid, sest neid moodustav magma on suurema ränioksiidisisalduse tõttu viskoossem, mis takistab gaaside eraldumist.

Mineraalide ebaühtlane jaotus kivimis loob taksiidilise ehk orienteeritud tekstuuri. Taksiidilise tekstuuriga kivimeis moodustavad erinevate omadustega koostisosad kogumikke. Orienteeritud tekstuuri korral on kristallid paigutunud paralleelselt, mis ilmneb näiteks leheliste ja plaatjate kristallide puhul. Orienteerituse põhjustab kas ühesuunaline rõhk kristallide kasvamise ajal või magma liikumine.

Voolutekstuur ehk fluidaalne tekstuur on omane näiteks laavavooludes aeglaselt liikudes tardunud kivimeile. Selline on näiteks pahoehoe- ehk köislaava tekstuur, mis kõige ilmekamalt esineb Hawaii saarel.

Tardkivimite koostis

[muuda | muuda lähteteksti]

Magma, millest tardkivimid moodustuvad, on mitmesuguse mineraalse ja keemilise koostise ning suurtes piirides muutuva viskoossusega kõrgetemperatuuriline vedelik. Maapinnale tunginud magmat nimetatakse laavaks.

Kõik levinumad tardkivimid sisaldavad alati nii räni kui ka hapnikku, seega on tardkivimeid moodustavaiks mineraalideks silikaadid. Ülejäänud peamised tardkivimeis esinevad elemendid on alumiinium, raud, kaltsium, magneesium, naatrium ja kaalium. Levinuimad ühendid on vesi, süsinikdioksiid ja divesiniksulfiid. Mida suurem on räni ja hapniku ehk ränioksiidi sisaldus, seda happelisem on kivim.

Ingliskeelses kirjanduses kohtab ka termineid felsic (feldspar+silica 'päevakivi+ränioksiid') happeliste ja mafic (magnesium+ferric 'magneesiumi- ja rauarikas') aluseliste tardkivimite kohta. Kivimite värvuse iseloomustamiseks kasutatakse mõisteid melanokraatne tumedate ja leukokraatne heledate kivimite kohta. Et happelised kivimid on enamasti heledamad (peamiselt kaaliumpäevakivi ja kvartsi sisalduse tõttu), kasutatakse sõnu 'leukokraatne' ja 'happeline' ning 'melanokraatne' ja 'aluseline' mõnikord sünonüümidena. Sellega tuleb siiski olla ettevaatlik, sest värvus on küll hea diagnostiline tunnus kivimite ja mineraalide määramisel, kuid reeglist esineb erandeid. Näiteks happeline obsidiaan on enamasti tumedat värvi.

Happelised tardkivimid koosnevad peamiselt kvartsist, kaaliumpäevakivist, plagioklassist ja muskoviidist. Aluseliste tardkivimite koostises domineerivad biotiit, amfiboolid, pürokseenid ja oliviin.

Aluselised mineraalid kristalliseeruvad kõrgemal temperatuuril ehk magma jahtudes hakkab esimesena kristalliseeruma oliviin ja tema järel kõik teised eespool nimetatud mineraalid tagurpidises järjekorras.

Leeliskivimeiks kutsutakse selliseid tardkivimeid, mis ränioksiidi sisalduse poolest kuuluks keskmiste või aluseliste hulka, kuid sisaldavad üle 20% leelisoksiide (süeniit, nefeliniit jne.)

Alljärgnevas tabelis on esitatud levinumate tardkivimite keemiline koostis oksiidsel kujul. Analüüsitud kivimite arvu tähistab "n".

Kivim n SiO2 TiO2 Al2O3 Fe2O3 FeO MnO MgO CaO Na2O K2O P2O5
Andesiit 2600 58,70 0,88 17,24 3,31 4,09 0,14 3,37 6,88 3,53 1,64 0,21
Anortosiit 104 51,12 0,65 26,29 0,98 2,10 0,05 2,16 12,69 3,20 0,66 0,09
Basalt 3594 49,97 1,87 15,99 3,85 7,24 0,20 6,84 9,62 2,96 1,12 0,35
Basaniit 165 45,16 2,56 14,99 4,02 7,65 0,16 8,71 10,39 3,62 2,00 0,75
Datsiit 651 65,98 0,59 16,15 2,47 2,33 0,09 1,81 4,38 3,85 2,20 0,15
Dioriit 872 58,34 0,96 16,92 2,54 4,99 0,12 3,77 6,68 3,59 1,79 0,29
Duniit 93 41,04 0,10 1,95 3,85 10,05 0,76 40,66 1,08 0,21 0,09 0,21
Fonoliit 340 57,43 0,63 19,46 2,85 2,07 0,17 1,09 2,78 7,96 5,36 0,18
Graniit 2485 71,84 0,31 14,43 1,22 1,65 0,05 0,72 1,85 3,71 4,10 0,12
Granodioriit 885 66,91 0,55 15,92 1,40 2,76 0,08 1,76 3,88 3,80 2,76 0,18
Hartsburgiit 206 43,73 0,28 2,57 6,00 7,09 0,16 36,34 3,18 0,34 0,15 0,14
Lertsoliit 179 45,43 0,45 4,39 5,15 7,44 0,17 30,31 5,68 0,59 0,27 0,12
Nefeliniit 176 41,81 2,74 14,76 5,64 6,35 0,27 6,58 12,25 4,93 3,56 1,10
Rüoliit 670 73,95 0,28 13,48 1,50 1,13 0,06 0,40 1,16 3,61 4,37 0,07
Süeniit 517 59,63 0,86 16,94 3,09 3,18 0,13 1,90 3,59 5,33 5,04 0,30
Trahhüandesiit 232 59,30 1,10 17,03 3,32 3,27 0,16 2,62 5,06 4,44 3,27 0,42
Trahhübasalt 161 49,99 2,44 16,89 3,75 6,28 0,16 5,25 8,03 4,02 2,59 0,60
Trahhüüt 534 62,31 0,71 17,27 3,04 2,33 0,15 0,94 2,38 5,57 5,07 0,21

Tardkivimite levik

[muuda | muuda lähteteksti]

Tardkivimid on laialt levinud kõikjal maakoores, ehkki nad on enamasti kaetud setenditega. Ookeaniline maakoor on peamiselt aluselise ehk basaltse koostisega. Mandriline maakoor aga koosneb keskmisena keskmise koostisega kivimeist. Mandriline maakoor ei koosne siiski peamiselt mitte tardkivimeist, vaid nende moondekivimeist analoogidest. Et keskmise koostisega kivimite tihedus on pisut väiksem kui basaldil, on mandriline maakoor n-ö ujuvam ja ajas märksa püsivam, ookeanipõhi on aga pidevalt konveierilaadselt uuenemas. Uus ookeaniline maakoor tekib vulkaanipursete käigus ookeanide keskahelikel ning sukeldub subduktsioonivööndites. Tardkivimid võivad paljanduda maapinnal näiteks kilpidel, kus setendite kiht on intensiivse kulutuse tõttu hävinud. Meile lähim kilp on Balti ehk Fennoskandia kilp, millel asub näiteks Soome. Tardkivimid paljanduvad ka vulkaanide ümbruses. Lähimad tegutsevad vulkaanid asuvad Islandil ja Itaalias. Sõltuvalt vulkanismitüübist erineb ka tardkivimite koostis.

Tardkivimid Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti maapinnal on tardkivimid levinud vaid rändkividena, mis on siia toodud peamiselt Soomest mandrijää poolt. Eestis, eriti Põhja-Eestis, esineb suhteliselt rohkelt ka suuri rändrahne. Enamik Eesti maapinnal leiduvaist tardkivimeist on graniidid, mille seast võib eraldi välja tuua omapärase struktuuriga rabakivid. Esineb ka gabrot, dioriiti ja aluselisi purskekivimeid.

Pudedate kvaternaarisetete ehk pinnakatte ning settekivimeist koosneva pealiskorra all on 100–700 meetri sügavuses mitmesugustest moonde- ja tardkivimeist koosnev aluskord.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]