Mine sisu juurde

Metaanhape

Allikas: Vikipeedia

Metaanhape ehk sipelghape (keemiline valem HCOOH või CH2O2) on värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik. Metaanhape on kõige lihtsam karboksüülhape. Metaanhape esineb looduslikult sipelga- ja mesilasmürgi sees, sellest ka rahvapärane nimetus sipelghape. Samuti on sipelghapet kõrvenõgeses. See on põhjus, miks kõrvenõges "kõrvetab".

Aastal 2009 toodeti maailmas 720 000 tonni metaanhapet. Kaubanduses esineb enamjaolt 85–99% lahuseid. 2010. aasta seisuga on metaanhappe hind olnud keskmiselt 650 €/tonn Lääne-Euroopas ja 1000 €/tonn USA-s.

Metanool ühineb süsinikmonooksiidiga tugeva aluse juuresolekul.

CH3OH + CO → HCO2CH3

Tehases toimub järgmine reaktsioon kõrgendatud rõhu all ja vedelas faasis. Tavaliselt viiakse järgmine reaktsioon läbi temperatuuril 80 °C ja rõhul 40 atmosfääri.

HCO2CH3 + H2O → HCO2H + CH3OH

Seejärel ühineb HCO2CH3 ammoniaagiga ning tulemus hüdrolüüsitakse väävelhappe keskkonnas.

HCO2CH3 + NH3 → HC(O)NH2 + CH3OH

2 HC(O)NH2 + 2H2O + H2SO4 → 2HCO2H + (NH4)2SO4