Mine sisu juurde

Marshall Warren Nirenberg

Allikas: Vikipeedia
Marshall Warren Nirenberg
Marshall Watrren Nirenberg (umbes 1962)
Sündinud 10. aprill 1927
New York, New Yorgi osariik, Ameerika Ühendriigid
Surnud 15. jaanuar 2010 (82-aastaselt)
New York, New Yorgi osariik
Alma mater Florida Ülikool
Michigani Ülikool
Teadlaskarjäär
Tegevusalad biokeemia
Tunnustus National Medal of Science (1964)
Albert Laskeri auhind (1968)
Nobeli meditsiiniauhind (1968)

Marshall Warren Nirenberg (10. aprill 192715. jaanuar 2010) oli USA biokeemik ja geneetik.

Ta jagas 1968 Har Gobind Khorana ja Robert W. Holleyga Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinda geneetilise koodi dešifreerimise ning valgusünteesi kirjeldamise eest.

Nirenbergi katsed

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Nirenbergi ja Matthaei katse
 Pikemalt artiklis Nirenbergi ja Lederi katse

Nirenberg asus 1959 koos Heinrich J. Matthaeiga uurima, kuidas DNA juhib valkude ekspresseerumist ja millist osa etendab selles RNA. Nad valmistasid ainult uratsiilist kokku pandud RNA ning paigutasid selle rakuvabasse soolekepikese ekstrakti, mis sisaldas DNA-d, RNA-d, ribosoome ja muud valgusünteesiks vajalikku. Nad lisasid DNA-d lõhustuvat DNaasi, nii et ei saaks moodustuda muid valke kui see, mis tulenes nende kunstlikust RNA-st. Seejärel lisasid nad ekstraktile ühe radioaktiivselt märgitud aminohappe, jättes ülejäänud aminohapped märkimata; eri proovides märgiti erinev aminohape. Radioaktiivselt märgitud fenüülalaniiniga proovis tekkis radioaktiivne valk. Nii leiti geneetilise koodi esimene koodon (kolme uratsiili ahelale vastab fenüülalaniin) ning tõendati informatsiooni-RNA.

Augustis 1961 tegi Nirenberg Moskval rahvusvahelisel biokeemia kongressil tulemusest sektsiooniettekande.[1] Francis Crick veenis konverentsi korraldajaid kavandama järgmiseks päevaks kordusettekanne plenaaristungil. Tema töö äratas suurt tähelepanu. Samal konverentsil kuulis Nirenbergi saavutustest Eesti molekulaarbioloogia rajaja Artur Lind[2].

Mõne aasta jooksul korraldas Nirenberg katsed ka adenosiini ja tsütosiiniga; selgus, et kolme adenosiini ahel kodeerib lüsiini ning kolme tsütosiini ahel proliini.

Järgmine suur läbimurre oli Nirenbergi ja Lederi katse: koos Philip Lederiga töötati välja meetod geneetilise koodi määramiseks transpordi-RNA tükkidel. See kiirendas koodonite määramist; sel meetodil tehti kindlaks 50 koodonit. Khorana katsed kinnitasid neid tulemusi ja viisid geneetilise koodi dešifreerimise lõpule.

  1. C. Thomas Caskey (2010). Obituary: Marshall Nirenberg (1927–2010) Nature, 464, 44
  2. Margus Maidla: "Ruum, kus sündis Eesti molekulaarbioloogia" Sirp, 14. oktoober 2016

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]