Mine sisu juurde

Difteeria

Allikas: Vikipeedia
Kurgutõbi
Diphtheria
Difteeria tagajärjel võib areneda kaela paistetus, mida mõnikord kutsutakse "pulli kaelaks".
Klassifikatsioon ja välisallikad
RHK-10 AA.36
RHK-9 032
DiseasesDB 3122
MedlinePlus 001608
eMedicine emerg/138 med/459 oph/674 ped/596
MeSH D004165

Difteeria (ladina keeles Diphtheria) ehk kurgutõbi on bakteriaalne nakkushaigus, mille põhjustab Corynebacterium diphtheriae. Haigus levib piisknakkusena. RHK-10 järgi klassifitseeritakse difteeria järgmiselt:

  • Neeludifteeria (A36.0)
  • Ninaneeludifteeria (A36.1)
  • Kõridifteeria e larüngeaaldifteeria (A36.2)
  • Nahadifteeria (A36.3)
  • Muu difteeria (A36.8)
  • Täpsustamata difteeria (A36.9)

Difteerial eristatakse 2 põhivormi: kurgudifteeria ja kõridifteeria. Haigusetekitaja tungib esmalt limaskesta sisse ja paljuneb seal. Mikroobi poolt produtseeritud endotoksiinid kutsuvad esile kudede nekrotiseerumise. Eelkõige on ohustatud neerud, süda ja närvisüsteem. Peamised kliinilised sümptomid on

  • tursunud lümfisõlmed
  • neuropaatia
  • häälekaotus
  • köha
  • hingamispuudulikkus
  • neelamisraskused

Siin tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ja see ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.


Difteeria raviks kasutatakse järgmisi ravimeid:

Profülaktika

[muuda | muuda lähteteksti]

Profülaktiliselt on kõige lihtsam kurgutõppe nakatumise vältimiseks end vaktsineerida. Esimene vaktsiin manustatakse 3. elukuul, teine ja kolmas vastavalt kuuenädalaste vahedega ning neljas 21 kuud pärast esimest kaitsepookimist. Seejärel vaktsineeritakse 7-aastaselt ja 17-aastaselt ning nii iga 10 aasta tagant elu lõpuni.