Mine sisu juurde

Daniel Dennett

Allikas: Vikipeedia
Daniel Dennett, 2006.

Daniel Clement Dennett (28. märts 1942 Boston19. aprill 2024) oli USA filosoof, üks juhtivaid vaimufilosoofe.

Dennett õppis Harvardi ülikoolis ja Oxfordi Ülikoolis.

Ta oli Tuftsi Ülikooli filosoofiaprofessor ja tunnetusteaduse keskuse direktor.

Intentsionaalsus

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Intentsionaalsus

Intentsionaalsus on vaimunähtuste suunatus. Näiteks mõte, et p, on suunatud p-le.

Kvaalideeliminativism

[muuda | muuda lähteteksti]

Dennett küsib: miks ei peaks teadvus olema neuro- ja tunnetusteadusega jäägitult seletatav? Üks klassikaline probleem on vaimuseisundite elamus- ehk kogemussisu (kvaalid). Kui endale nõelaga näppu torgatakse, siis ei teki mitte ainult teatud ajuprotsessid ning lõpuks teatud käitumine, vaid see on ka valus (valutunne on kvaal). Asjaolu, et see on valus ning nimetatud ajuprotsessid ei leia aset ilma samaaegse valuaistinguta, viivad Dennetti järelduseni, et iga teadvuseelamus on seotud mingi neuraalse protsessiga. Dennett viitab kvaalide probleemile, nagu selle on püstitanud näiteks Thomas Nagel, Joseph Levine ja David Chalmers.

Enamik naturalistlikult meelestatud filosoofe vastab kvaalide probleemile püüdega näidata, miks teatud läbielamine (kogemus) koosneb teatud ajuprotsessidest, funktsionaalsetest seisunditest või muust taolisest. Dennett aga leiab, et kvaalide probleem on pseudoprobleem. Ta püüab näidata, et kvaalide mõiste ei ole koherentne. Üks tema keskne argument põhineb verifikatsionismil: et kvaalide kohta käivate väidete tõeväärtust pole põhimõtteliselt võimalik kindlaks teha, siis puudub neil väidetel tähendus.

Kas masinad mõtlevad?

[muuda | muuda lähteteksti]

Artiklis "Can machine think?" (1985) väidab ta, et Turingi test on piisavalt tugev mõtlemisvõime test.

Naturalistlik vaade inimesele

[muuda | muuda lähteteksti]

"Inimene on looduslik olend, kes on evolutsiooni käigus tekkinud loomade maailmast." See on Dennetti järgi "Darwini ohtlik idee" (1995), mis sunnib meid vaatama inimesele naturalistliku pilguga. See tähendab, et inimese olemuses ei ole midagi mõistatuslikku, midagi sellist, mida loodusteadused põhimõtteliselt seletada ei saaks. Seetõttu etendab evolutsiooniteooria ka inimese käitumise ja mõtlemise seletamisel keskset osa. Et kultuuriline evolutsioon ei ole seletatav geenivalikuga, on Dennett saanud üheks tuntumaks meemimõiste pooldajaks. Meemid on Dennettil geenide analoogid kultuurilises evolutsioonis.

Vaimufilosoofias on Dennettile vastu väidetud, et loodusteadused ei saa seletada inimese vaimu, eriti teadvust. Suur osa Dennetti mõtlemisest on pühendatud katsele seda vastuväidet kummutada.

Dennett kuulutas end ateistiks. Ta ei olnud ateismis siiski täiesti kindel, vaid sama kindel kui teistes väidetes (näiteks Russelli teekannu mitteolemasolus).[1]

Peale selle kuulus Dennett bright-liikumisse, kuhu kuuluvad naturalistliku maailmapildiga inimesed. Kui see mõiste aastal 2003 kasutusele võeti, kirjutas Dennett ka ajalehte New York Times artikli "The Bright Stuff". Artikkel algab sõnadega: "Meile, bright'idele on aeg küps oma maailmavaadet tunnistada. Bright on naturalistliku maailmapildiga inimene, kes on üleloomulikust vaba. Meie, bright'id ei usu kummitustesse, haldjatesse ega lihavõttejänesesse – ega Jumalasse."

Daniel Dennett oli abielus Susan Bell Dennettiga. Neil on kaks last.

Publikatsioone

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. september 2007. Vaadatud 3. aprillil 2008.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  • Dennett and His Critics: Demystifying Mind, Bo Dahlbom (toim). Philosophers and Their Critics. Oxford: Blackwell, 1993
  • Dennett's Philosophy: A Comprehensive Assessment, Don Ross, Andrew Brook, David Thompson (toim). Cambridge, Mass.: MIT Press, 2000.
  • On Dennett, John Symons, Wadsworth Philosophers Series. Belmont, California: Wadsworth, 2000
  • Daniel Dennett, Andrew Brook (toim), Don Ross Cambridge University Press, 2002
  • Daniel Dennett, Matthew Elton, Polity Press, 2003

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]