Mine sisu juurde

Asula

Allikas: Vikipeedia
Asula

Asula on haja- või tiheasustusega maa-alal lahkmejoontega territoriaalselt piiratud ja tähistatud asustusüksus, mis ei ole linna kindlapiiriliste tunnustega osa, kuid linn haldusüksusena on samades piirides ka asula, mis võib jaguneda asumiteks. Asulasse on ehitatud hooned ja see on tavaliselt aasta läbi kasutusel elukohana.

Asulaid eristatakse suuruse ja majandusliku tähtsuse järgi tänapäeval linnalisteks asulateks ja maa-asulateks. Enne teist maailmasõda liigitati Eestis alevid ja alevikud poollinnalisteks asulateks. Elanike arvu järgi jagunesid linnad kääbus- (2000–5000 elanikku), väike- (5000 – 20 000 elanikku), kesk- (20 000 – 100 000 elanikku) ja suurlinnadeks (üle 100 000 elaniku) ning käibel olid veel järgmised asulate kohta käivad nimetused:[1]

Külad rahvaarvuga Asula nimetus Linnad rahvaarvuga
alla 20 kääbusasula alla 2000
20–50 juguasula 2000–5000
50–200 taruasula 5000 – 20 000
200–500 väikeasula 20 000 – 50 000
500–2000 siirdeasula 50 000 – 200 000
2000–5000 suurasula 200 000 – 500 000
5000 – 20 000 kasaasula 500 000 – 2 000 000
20 000 – 50 000 hiidasula 2 000 000 – 5 000 000
üle 50 000 raitasula üle 5 000 000

Eesti asulad

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Eesti asulad
Asula algust märkiv liiklusmärk tähendab, et sellest edasi kehtib asula liikluskord

Eesti omavalitsuste asulad on tänapäeval asustusjaotuse ajalooliste traditsioonide, kujunemisajaloo, elanike arvu ja paiknemise, sotsiaalmajanduslike funktsioonide ja arenguperspektiivide ning Eesti Vabariigi valitsuse 2004. aasta määruse "Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise aluste ja korra" järgi liigitatud järgmiselt:[2]

  1. Küla – hajaasustusega asula või üldjuhul vähem kui 300 alalise elanikuga tiheasustusega asula.
  2. Alevik – üldjuhul vähemalt 300 alalise elanikuga tiheasustusega asula (loeti varem ka poollinnaliseks ja ka maa-asulaks, 1996. aastast linnaline asula).
  3. Alev ja linn asustusüksusena – üldjuhul vähemalt 1000 alalise elanikuga tiheasustusega asula.

Linnhaldusüksusena on samades piirides ka asula, mis võib jaguneda asumiteks.

  1. Väike Entsüklopeedia, Tallinn: Kirjastus OÜ Loodus, 1938, lk 99
  2. "Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord". Riigi Teataja I 2004, 82, 550. Tallinn: Riigikantselei. Redaktsioon 1.01.2018. Vaadatud 30.07.2018.