1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse tingimused ja menetlused isikuid ja esemeid käsitlevate hoiatusteadete SISi sisestamise ja seal töötlemise kohta ning täiendava teabe ja lisaandmete vahetamise kohta politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö eesmärgil.

2.   Käesolevas määruses sätestatakse ka SISi tehniline ülesehitus, liikmesriikide ning Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) ülesanded, andmetöötlus ning asjaomaste isikute õigused ja kohustused.

1.   SIS koosneb järgmistest osadest:

Punktis b osutatud N.SIS võib sisaldada andmefaili („siseriiklik koopia“), mis omakorda sisaldab SISi andmebaasi täielikku või osalist koopiat. Kaks või enam liikmesriiki võivad luua ühes oma N.SISis jagatud koopia, mida nimetatud liikmesriigid võivad ühiselt kasutada. Sellist jagatud koopiat peetakse iga nimetatud liikmesriigi siseriiklikuks koopiaks.

Punktis b osutatud jagatud N.SISi varukeskust võivad kasutada ühiselt kaks või enam liikmesriiki. Sellisel juhul peetakse jagatud N.SISi varukeskust iga nimetatud liikmesriigi N.SISi varukeskuseks. N.SISi ja selle varukeskust võib kasutada samal ajal, et tagada lõppkasutajatele katkematu käideldavus.

Liikmesriigid, kes kavatsevad luua jagatud koopia või jagatud N.SISi varukeskuse, mida ühiselt kasutada, lepivad oma vastutusalades kokku kirjalikult. Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma kokkuleppest.

Sideinfrastruktuur toetab SISi katkematut käideldavust ja panustab selle tagamisse. See hõlmab CS-SISi ja CS-SISi varusüsteemi vaheliste ühenduste liiasusega ja eraldatud varuteid ning iga SISi riikliku võrgu juurdepääsupunkti ning CS-SISi ja CS-SISi varusüsteemi vaheliste ühenduste liiasusega ja eraldatud varuteid.

2.   Liikmesriigid sisestavad, ajakohastavad ja kustutavad SISi andmeid ning teevad neis andmetes päringuid oma N.SISide kaudu. Liikmesriigid, kes kasutavad osalist või täielikku siseriiklikku koopiat või osalist või täielikku jagatud koopiat, teevad sellise koopia kättesaadavaks iga nimetatud liikmesriigi territooriumil automatiseeritud päringute tegemiseks. Osaline siseriiklik või jagatud koopia sisaldab vähemalt artikli 20 lõike 3 punktides a–v loetletud andmeid. Teiste liikmesriikide N.SISi andmefailides ei ole võimalik päringuid teha, välja arvatud jagatud koopiate puhul.

3.   CS-SIS teeb tehnilist järelevalvet ja täidab haldusfunktsioone ning sellel on varusüsteem, mis suudab tagada CS-SISi põhisüsteemi rikke korral kõik selle funktsioonid. CS-SIS ja CS-SISi varusüsteem asuvad kahes eu-LISA tehnilises keskuses.

4.   eu-LISA rakendab tehnilisi lahendusi, et tugevdada SISi katkematut käideldavust, kas CS-SISi ja CS-SISi varusüsteemi samaaegse toimimise kaudu, tingimusel et CS-SISi varusüsteem suudab tagada SISi toimimise CS-SISi rikke korral, või siis süsteemi või selle komponentide dubleerimise kaudu. Määruse (EL) 2018/1726 artiklis 10 sätestatud menetlusnormidest olenemata teeb eu-LISA hiljemalt 28. detsembriks 2019 uuringu tehniliste lahenduste võimaluste kohta, mis sisaldab sõltumatut mõjuhindamist ja tasuvusanalüüsi.

5.   Vajaduse korral võib eu-LISA erandjuhtudel ajutiselt välja töötada SISi andmebaasi lisakoopia.

6.   CS-SIS osutab SISi andmete sisestamiseks ja töötlemiseks, sealhulgas SISi andmebaasis päringute tegemiseks vajalikke teenuseid. Siseriiklikku või jagatud koopiat kasutavate liikmesriikide jaoks tagab CS-SIS:

7.   CS-SIS tagab katkematu käideldavuse.

1.   Keskse SISi ja sideinfrastruktuuri toimimise, hooldamise ja edasiarendamisega seotud kulud kaetakse liidu üldeelarvest. Nimetatud kulud hõlmavad seoses CS-SISiga tehtud tööd, et tagada artikli 4 lõikes 6 osutatud teenuste osutamine.

2.   N.SISi loomise, toimimise, hooldamise ja edasiarendamisega seotud kulud kannab asjaomane liikmesriik.

1.   Liikmesriik määrab asutuse (edaspidi „N.SISi büroo“), millel on keskne vastutus tema N.SISi eest.

Kõnealune asutus vastutab N.SISi tõrgeteta toimimise ja turvalisuse eest, tagab pädevatele asutustele juurdepääsu SISile ja võtab vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse järgimine. Ta vastutab selle tagamise eest, et SISi kõik funktsioonid on tehtud lõppkasutajatele nõuetekohaselt kättesaadavaks.

2.   Liikmesriik määrab riikliku asutuse, mis töötab ööpäevaringselt seitse päeva nädalas ja tagab kogu täiendava teabe vahetamise ja kättesaadavuse („SIRENE büroo“) vastavalt SIRENE käsiraamatule. SIRENE büroo on liikmesriigi ainus kontaktpunkt, mille kaudu vahetada hoiatusteadete kohta täiendavat teavet ja hõlbustada nõutud meetmete võtmist siis, kui isikute või esemete kohta on SISi sisestatud hoiatusteated ning need isikud või esemed on päringutabamuse abil leitud.

SIRENE bürool on siseriikliku õiguse kohaselt hõlbus otsene või kaudne juurdepääs kogu asjaomasele riiklikule teabele, sealhulgas riiklikele andmebaasidele ja kogu teabele tema liikmesriigi hoiatusteadete kohta, ning eksperdiarvamustele, et suuta reageerida täiendava teabe taotlustele kiirelt ja artiklis 8 sätestatud tähtaegade jooksul.

SIRENE büroo koordineerib SISi sisestatud teabe kvaliteedi kontrollimist. Selleks on tal juurdepääs SISis töödeldavatele andmetele.

3.   Liikmesriigid saadavad eu-LISA-le oma N.SISi büroo ja SIRENE büroo andmed. eu-LISA avaldab N.SISi büroode ja SIRENE büroode nimekirja koos artikli 56 lõikes 7 osutatud nimekirjaga.

1.   Täiendavat teavet vahetatakse kooskõlas SIRENE käsiraamatu sätetega ning kasutades sideinfrastruktuuri. Liikmesriigid eraldavad vajalikud tehnilised ja inimressursid, et tagada täiendava teabe pidev kättesaadavus ning õigeaegne ja tõhus vahetamine. Juhul kui sideinfrastruktuur ei ole kättesaadav, kasutavad liikmesriigid täiendava teabe vahetamiseks muid asjakohaselt turvatud tehnilisi vahendeid. Asjakohaselt turvatud tehniliste vahendite loetelu esitatakse SIRENE käsiraamatus.

2.   Täiendavat teavet kasutatakse kooskõlas artikliga 64 üksnes eesmärgil, milleks see edastati, välja arvatud juhul, kui hoiatusteate sisestanud liikmesriigilt on saadud eelnev nõusolek selle kasutamiseks muul eesmärgil.

3.   SIRENE bürood täidavad oma ülesandeid kiiresti ja tõhusalt, eelkõige vastates täiendava teabe taotlustele võimalikult kiiresti ja mitte hiljem kui 12 tundi pärast taotluse saamist. SIRENE bürood tegutsevad viivitamata terrorikuritegusid käsitlevate hoiatusteadete, üle- või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks tagaotsitavaid isikuid käsitlevate hoiatusteadete ja artikli 32 lõike 1 punktis c osutatud lapsi käsitlevate hoiatusteadete puhul.

Kõige prioriteetsematele täiendava teabe taotlustele lisatakse SIRENE vormidel märge „KIIRE“ ning täpsustatakse kiireloomulisuse põhjust.

4.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid SIRENE büroode käesoleva määruse kohaste ülesannete ja täiendava teabe vahetamise üksikasjalike normide kehtestamiseks käsiraamatu kujul, mille pealkirjaks on „SIRENE käsiraamat“. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Selleks et tagada andmete kiire ja tulemuslik edastamine, järgib liikmesriik oma N.SISi loomisel ühiseid nõudeid, protokolle ja tehnilisi menetlusi, mis on kehtestatud N.SISi ja keskse SISi ühilduvuse tagamiseks.

2.   Kui liikmesriik kasutab siseriiklikku koopiat, tagab ta CS-SISi osutatavate teenuste ja artikli 4 lõikes 6 osutatud automaatsete uuenduste abil, et siseriiklikus koopias säilitatavad andmed on identsed SISi andmebaasi omadega ja on sellega vastavuses ning et tema siseriiklikus koopias tehtud päring annab SISi andmebaasis tehtud päringuga samaväärse tulemuse.

3.   Lõppkasutajad saavad oma ülesannete täitmiseks vajalikud andmed, eelkõige ja vajaduse korral kõik kättesaadavad andmed, mis võimaldavad tuvastada andmesubjekti ja võtta nõutud meede.

4.   Liikmesriigid ja eu-LISA testivad korrapäraselt lõikes 2 osutatud siseriiklike koopiate vastavust tehnilistele nõuetele. Kõnealuste testide tulemusi võetakse arvesse osana nõukogu määrusega (EL) nr 1053/2013 (37) loodud mehhanismist.

5.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse ja töötatakse välja käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ühised nõuded, protokollid ja tehnilised menetlused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Liikmesriik võtab seoses oma N.SISiga vastu vajalikud meetmed, sealhulgas turvakava, talitluspidevuse kava ja suurõnnetusest taastumise kava, et:

2.   Liikmesriigid võtavad täiendava teabe töötlemise ja vahetamise turvalisuse tagamiseks lõikes 1 osutatud meetmetega samaväärseid meetmeid, sealhulgas SIRENE büroo ruumide turvalisuse tagamine.

3.   Liikmesriigid võtavad artiklis 44 osutatud asutuste poolt teostatava SISi andmete töötlemise turvalisuse tagamiseks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmetega samaväärseid meetmeid.

4.   Lõigetes 1, 2 ja 3 kirjeldatud meetmed võivad olla osa riigi tasandi üldisest turvalisuse lähenemisviisist ja kavast, mis hõlmavad mitmeid IT-süsteeme. Sellisel juhul peavad käesolevas artiklis sätestatud nõuded ja nende kohaldatavus SISi suhtes olema kõnealuses kavas selgelt tuvastatavad ja kõnealuse kavaga tagatud.

1.   Liikmesriik kohaldab vastavalt siseriiklikule õigusele ametisaladuse hoidmise norme või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi kõigi isikute ja asutuste suhtes, kes töötavad SISi andmete ja täiendava teabega. Nimetatud kohustust kohaldatakse ka pärast seda, kui kõnealused isikud on oma ameti- või töökohalt lahkunud või kui kõnealused asutused on oma tegevuse lõpetanud.

2.   Kui liikmesriik teeb SISiga seotud ülesannete täitmisel koostööd väliste töövõtjatega, jälgib ta hoolikalt töövõtja tegevust, tagamaks, et järgitakse kõiki käesoleva määruse sätteid, eelkõige turvalisust, konfidentsiaalsust ja andmekaitset käsitlevaid sätteid.

3.   N.SISi operatiivjuhtimist või tehnilisi koopiaid ei usaldata eraettevõtjatele ega eraorganisatsioonidele.

1.   Liikmesriigid tagavad, et nende N.SISis logitakse iga juurdepääs isikuandmetele ning igasugune isikuandmete vahetamine CS-SISis, et kontrollida päringu õiguspärasust ja jälgida andmetöötluse õiguspärasust, rakendada siseseiret ning tagada N.SISi nõuetekohane toimimine, andmete terviklus ja turvalisus. See nõue ei kehti artikli 4 lõike 6 punktides a, b ja c osutatud automatiseeritud toimingute puhul.

2.   Logides peab olema eelkõige näha hoiatusteate ajalugu, andmetöötlustoimingu kuupäev ja kellaaeg, päringu tegemiseks kasutatud andmed, viide töödeldud andmetele ja nii andmeid töötleva pädeva asutuse kui ka isiku individuaalsed ja kordumatud kasutajatunnused.

3.   Kui päringut tehakse kooskõlas artikliga 43 daktüloskoopiliste andmete või näokujutise alusel, siis erandina käesoleva artikli lõikest 2 ei näidata logides mitte tegelikke andmeid, vaid seda, mis liiki andmeid päringu tegemisel kasutati.

4.   Logisid võib kasutada üksnes lõikes 1 osutatud otstarbel ning need kustutatakse kolm aastat pärast nende loomist. Hoiatusteadete ajalugu sisaldavad logid kustutatakse kolme aasta möödumisel hoiatusteadete kustutamisest.

5.   Logisid võib säilitada lõikes 4 osutatud tähtaegadest kauem juhul, kui neid vajatakse käimasolevates järelevalvemenetlustes.

6.   Riiklikel pädevatel asutustel, kelle ülesanne on kontrollida päringute õiguspärasust, jälgida andmetöötluse õiguspärasust, rakendada siseseiret ning tagada N.SISi nõuetekohane toimimine, andmete terviklus ja turvalisus, on oma ülesannete täitmiseks – oma pädevuse piires ja vastava taotluse alusel – juurdepääs kõnealustele logidele.

7.   Kui liikmesriigid teevad siseriikliku õiguse kohaselt numbrimärgi automaatse tuvastamise süsteemides skanneri abil mootorsõidukite numbrimärkide automatiseeritud päringuid, peavad nad kooskõlas siseriikliku õigusega kõnealuste päringute logi. Vajaduse korral võib SISis teha täieliku päringu, et kontrollida, kas on saadud päringutabamus. Kõigi täielike päringute suhtes kohaldatakse lõikeid 1–6.

8.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõikes 7 osutatud logi sisu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   SISile juurdepääsu õigust omavate asutuste töötajad läbivad enne SISis säilitatavate andmete töötlemiseks loa saamist ja korrapäraselt pärast SISi andmetele juurdepääsu saamist nõuetekohase koolituse andmeturbe, põhiõiguste, sealhulgas andmekaitsenormide ning andmetöötlusnormide ja -korra kohta vastavalt SIRENE käsiraamatus sätestatule. Töötajatele jagatakse teavet asjaomaste kuritegusid ja karistusi käsitlevate sätete, sealhulgas artikli 73 kohta.

2.   Liikmesriikidel peab olema riiklik SISi koolitusprogramm, mis sisaldab nii lõppkasutajate kui ka SIRENE büroo töötajate koolitust.

Kõnealune koolitusprogramm võib olla osa üldisest riiklikust koolitusprogrammist, mis hõlmab koolitust ka muudes asjaomastes valdkondades.

3.   Vähemalt üks kord aastas korraldatakse liidu tasandil ühised koolituskursused, et edendada SIRENE büroode vahelist koostööd.

1.   eu-LISA vastutab keskse SISi operatiivjuhtimise eest. eu-LISA tagab koostöös liikmesriikidega, et keskse SISi puhul kasutatakse alati parimat kättesaadavat tehnoloogiat, mille kohta tehakse tasuvusanalüüs.

2.   eu-LISA vastutab samuti järgmiste sideinfrastruktuuriga seotud ülesannete eest:

3.   eu-LISA vastutab ka järgmiste SIRENE büroode ja nendevahelise teabevahetusega seotud ülesannete eest:

4.   eu-LISA töötab välja CS-SISi andmete kvaliteedi kontrollimise mehhanismi ja menetlused ning haldab neid. eu-LISA esitab liikmesriikidele selle kohta korrapäraselt aruandeid.

eu-LISA esitab komisjonile korrapäraselt aruandeid esinenud probleemide ja asjaomaste liikmesriikide kohta.

Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aru andmete kvaliteediga seoses esinenud probleemide kohta.

5.   eu-LISA täidab ka ülesandeid, mis on seotud koolituse pakkumisega SISi tehnilise kasutamise ja SISi andmete kvaliteeti parandavate meetmete kohta.

6.   Keskse SISi operatiivjuhtimine hõlmab kõiki ülesandeid, mis on vajalikud käesoleva määruse kohaseks keskse SISi ööpäevaringseks toimimiseks seitse päeva nädalas, eelkõige süsteemi tõrgeteta toimimiseks vajalikku hooldust ja tehnilist arendustööd. Nende ülesannete hulgas on ka keskse SISi ja N.SISide testimise koordineerimine, haldamine ja toetamine, millega tagatakse keskse SISi ja N.SISide toimimine vastavalt artiklis 9 sätestatud tehnilise ja funktsionaalse vastavuse nõuetele.

7.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse sideinfrastruktuuri tehnilised nõuded. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   eu-LISA võtab seoses keskse SISi ja sideinfrastruktuuriga vastu vajalikud meetmed, sealhulgas turvakava, talitluspidevuse kava ja suurõnnetusest taastumise kava, et:

2.   eu-LISA võtab sideinfrastruktuuri kaudu täiendava teabe töötlemise ja vahetamise turvalisuse tagamiseks lõikes 1 osutatud meetmetega samaväärseid meetmeid.

1.   Ilma et see piiraks personalieeskirjade artikli 17 kohaldamist, kohaldab eu-LISA asjakohaseid ametisaladuse hoidmise norme või muid käesoleva määruse artikli 11 nõuetega samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi kõigi oma töötajate suhtes, kellel tuleb töötada SISi andmetega. Nimetatud kohustust kohaldatakse ka pärast seda, kui kõnealused isikud on oma ameti- või töökohalt lahkunud või nende tööülesannete täitmine on lõppenud.

2.   eu-LISA võtab sideinfrastruktuuri kaudu täiendava teabe vahetamise konfidentsiaalsuse tagamiseks lõikes 1 osutatud meetmetega samaväärseid meetmeid.

3.   Kui eu-LISA teeb SISiga seotud ülesannete täitmisel koostööd väliste töövõtjatega, jälgib ta hoolikalt töövõtja tegevust, tagamaks, et järgitakse kõiki käesoleva määruse sätteid, eelkõige turvalisust, konfidentsiaalsust ja andmekaitset käsitlevaid sätteid.

4.   CS-SISi operatiivjuhtimist ei usaldata eraettevõtjatele ega eraorganisatsioonidele.

1.   eu-LISA tagab, et iga juurdepääs CS-SISis hoitavatele isikuandmetele ja iga nende andmete vahetamine CS-SISis logitakse artikli 12 lõikes 1 nimetatud eesmärgil.

2.   Logides on eelkõige näha hoiatusteate ajalugu, andmetöötlustoimingu kuupäev ja kellaaeg, päringu tegemiseks kasutatud andmed, viide töödeldud andmetele ja andmeid töötleva pädeva asutuse individuaalsed ja kordumatud kasutajatunnused.

3.   Kui päring tehakse kooskõlas artikliga 43 daktüloskoopiliste andmete või näokujutise alusel, siis erandina käesoleva artikli lõikest 2 ei näidata logides mitte tegelikke andmeid, vaid seda, mis liiki andmeid päringu tegemisel kasutati.

4.   Logisid võib kasutada üksnes lõikes 1 osutatud otstarbel ning need kustutatakse kolm aastat pärast nende loomist. Hoiatusteadete ajalugu sisaldavad logid kustutatakse kolme aasta möödumisel hoiatusteadete kustutamisest.

5.   Logisid võib säilitada lõikes 4 osutatud tähtaegadest kauem juhul, kui neid vajatakse käimasolevates järelevalvemenetlustes.

6.   Siseseire ja CS-SISi nõuetekohase toimimise, andmete tervikluse ja turvalisuse tagamise eesmärgil on eu-LISA oma pädevuse piires juurdepääs logidele.

Euroopa Andmekaitseinspektoril on oma ülesannete täitmiseks – vastava taotluse alusel ja oma pädevuse piires – juurdepääs kõnealustele logidele.

1.   Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 1 või lisaandmete säilitamist reguleerivate käesoleva määruse sätete kohaldamist, sisaldab SIS üksnes neid liikmesriikide esitatud andmete kategooriaid, mida vajatakse artiklites 26, 32, 34, 36, 38 ja 40 sätestatud eesmärkidel.

2.   Andmekategooriad on järgmised:

3.   SISi hoiatusteade, milles on teave isikute kohta, sisaldab üksnes järgmisi andmeid:

4.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse ja töötatakse välja käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud andmete sisestamiseks, ajakohastamiseks, kustutamiseks ja neis päringute tegemiseks vajalikud tehnilised normid ning käesoleva artikli lõikes 5 osutatud ühised standardid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

5.   Tehnilised normid on sarnased päringute jaoks CS-SISis, siseriiklikes või jagatud koopiates ning artikli 56 lõikes 2 osutatud tehnilistes koopiates. Tehnilised normid põhinevad ühistel standarditel.

1.   Enne hoiatusteate sisestamist ning hoiatusteate kehtivusaja pikendamise korral teeb liikmesriik kindlaks, kas juhtum on piisavalt sobiv, asjakohane ja oluline, et sisestada SISi hoiatusteade.

2.   Kui isikut või eset otsitakse terrorikuriteoga seotud hoiatusteate alusel, peetakse juhtumit piisavalt sobivaks, asjakohaseks ja oluliseks, et sisestada SISi hoiatusteade. Avaliku või riigi julgeolekuga seotud põhjustel võivad liikmesriigid erandkorras jätta hoiatusteate sisestamata, kui see võiks kahjustada ametlikke või õiguslikke päringuid, uurimisi või menetlusi.

1.   Hoiatusteate SISi sisestamiseks vajalikud miinimumandmed on artikli 20 lõike 3 punktides a, g, k ja n osutatud andmed, välja arvatud artiklis 40 osutatud juhtudel. SISi sisestatakse olemasolu korral ka muud nimetatud lõikes osutatud andmed.

2.   Käesoleva määruse artikli 20 lõike 3 punktis e osutatud andmed sisestatakse üksnes juhul, kui see on rangelt vajalik asjaomase isiku tuvastamiseks. Kui sellised andmed sisestatakse, tagavad liikmesriigid, et järgitakse direktiivi (EL) 2016/680 artiklit 10.

1.   Enne hoiatusteate sisestamist kontrollib liikmesriik, kas asjaomase isiku või eseme kohta on SISi hoiatusteade juba sisestatud. Selle kontrollimiseks, kas isiku kohta on juba hoiatusteade sisestatud, kontrollitakse ka daktüloskoopilisi andmeid, kui need on kättesaadavad.

2.   Liikmesriik võib ühe isiku või eseme kohta sisestada SISi üksnes ühe hoiatusteate. Vajaduse korral võivad sama isiku või eseme kohta uusi hoiatusteateid sisestada ka teised liikmesriigid vastavalt lõikele 3.

3.   Kui isiku või eseme kohta on SISi hoiatusteade juba sisestatud, kontrollib liikmesriik, kes soovib sisestada uue hoiatusteate, kas hoiatusteated ühilduvad. Kui teated ühilduvad, võib liikmesriik sisestada uue hoiatusteate. Kui hoiatusteated on ühildamatud, konsulteerivad asjaomaste liikmesriikide SIRENE bürood üksteisega kokkuleppele jõudmiseks täiendava teabe vahetamise teel. Hoiatusteadete ühilduvuse normid sätestatakse SIRENE käsiraamatus. Kui kaalukate riiklike huvide tõttu on vaja ühilduvuse normidest kõrvale kalduda, võib seda teha pärast liikmesriikidega konsulteerimist.

4.   Sama isikut käsitleva mitme hoiatusteate alusel saadud päringutabamuste puhul järgib täideviiv liikmesriik SIRENE käsiraamatus sätestatud hoiatusteadete prioriteetsuse norme.

Kui isiku kohta on mitu hoiatusteadet, mille on sisestanud erinevad liikmesriigid, täidetakse prioriteedina artikli 26 kohaselt vahistamise eesmärgil sisestatud hoiatusteated kooskõlas artikliga 25.

1.   Juhul kui liikmesriik leiab, et artikli 26, 32 või 36 kohaselt sisestatud hoiatusteate alusel meetme võtmine on vastuolus tema siseriikliku õiguse, rahvusvaheliste kohustuste või oluliste riiklike huvidega, võib ta nõuda, et hoiatusteate juurde lisataks lipp selle kohta, et tema territooriumil ei võeta hoiatusteate põhjal nõutavat meedet. Lipu lisab hoiatusteate sisestanud liikmesriigi SIRENE büroo.

2.   Et võimaldada liikmesriikidel nõuda lipu lisamist artikli 26 kohaselt sisestatud hoiatusteatele, teavitatakse kõiki liikmesriike täiendava teabe edastamise teel automaatselt kõigist uutest hoiatusteadetest, mis vastavad nimetatud kategooriale.

3.   Kui hoiatusteate sisestanud liikmesriik taotleb eriti kiireloomulistel ja tõsistel juhtudel meetme täideviimist, analüüsib hoiatusteadet täideviiv liikmesriik, kas tal on võimalik lubada tema enda nõudmisel lisatud lipu eemaldamist. Kui täideviiv liikmesriik leiab, et see on võimalik, peab ta astuma vajalikke samme, et tagada nõutava meetme viivitamatu elluviimine.

1.   Raamotsuse 2002/584/JSK kohaldumisel nõuab liikmesriik hoiatusteate sisestanud liikmesriigilt üleandmise eesmärgil vahi alla võtmist käsitlevale hoiatusteatele järelmeetmena vahistamist takistava lipu lisamist, kui siseriikliku õiguse kohaselt Euroopa vahistamismääruse täitmiseks pädev õigusasutus on keeldunud selle täitmisest vahistamismääruse täitmata jätmist õigustaval põhjusel ja kui on nõutud lipu lisamist.

Liikmesriik võib taotleda hoiatusteatele lipu lisamist ka siis, kui tema pädev õigusasutus vabastab isiku, kelle kohta on sisestatud hoiatusteade, üleandmismenetluse käigus.

2.   Siiski võib liikmesriik siseriikliku õiguse alusel pädeva õigusasutuse nõudmise korral kas üldise juhise põhjal või erijuhul nõuda hoiatusteate sisestanud liikmesriigilt lipu lisamist ka üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks sisestatud hoiatusteatele, kui on ilmne, et Euroopa vahistamismääruse täitmisest tuleb keelduda.

1.   Hoiatusteated isikute kohta, keda otsitakse taga üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks Euroopa vahistamismääruse alusel või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks, sisestatakse hoiatusteate sisestanud liikmesriigi õigusasutuse taotlusel.

2.   Samuti sisestatakse hoiatusteated isikute kohta, keda otsitakse taga üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks vahistamismääruste alusel, mis on väljastatud vastavalt liidu ja kolmandate riikide vahel isikute üleandmiseks vahistamismääruse alusel aluslepingute kohaselt sõlmitud kokkulepetele, millega nähakse ette vahistamismääruse edastamine SISi kaudu.

3.   Käesolevas määruses sisalduvat mis tahes viidet raamotsuse 2002/584/JSK sätetele tõlgendatakse selliselt, et see sisaldab vastavalt liidu ja kolmandate riikide vahel isikute üleandmiseks vahistamismääruse alusel aluslepingute kohaselt sõlmitud selliste kokkulepete vastavaid sätteid, millega nähakse ette vahistamismääruse edastamine SISi kaudu.

4.   Käimasoleva operatsiooni korral võib hoiatusteate sisestanud liikmesriik ajutiselt muuta käesoleva artikli alusel vahistamise eesmärgil sisestatud hoiatusteate kättesaamatuks selliselt, et operatsioonis osalevate liikmesriikide lõppkasutajad ei saa selle kohta päringuid teha. Sellisel juhul on hoiatusteade kättesaadav üksnes SIRENE büroodele. Liikmesriigid teevad hoiatusteate kättesaamatuks üksnes järgmistel juhtudel:

Esimeses lõigus ette nähtud funktsiooni kasutamise maksimaalne kestus on 48 tundi. Kui see on aga operatsiooniga seotud asjaoludel vajalik, võib seda aega pikendada veel 48-tunniste ajavahemike võrra. Liikmesriigid peavad arvestust nende hoiatusteadete arvu kohta, mille puhul seda funktsiooni on kasutatud.

5.   Kui selged märgid viitavad sellele, et artikli 38 lõike 2 punktides a, b, c, e, g, h, j ja k osutatud esemed on seotud isikuga, kelle kohta on sisestatud käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohane hoiatusteade, võidakse isiku asukoha kindlakstegemiseks sisestada hoiatusteated kõnealuste esemete kohta. Sellisel juhul lingitakse isikut käsitlev hoiatusteade ja eset käsitlev hoiatusteade vastavalt artiklile 63.

6.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse ja töötatakse välja käesoleva artikli lõikes 5 osutatud andmete sisestamiseks, ajakohastamiseks, kustutamiseks ja otsimiseks vajalikud normid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Kui isikut otsitakse taga üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks Euroopa vahistamismääruse alusel, sisestab hoiatusteate sisestanud liikmesriik SISi Euroopa vahistamismääruse originaali koopia.

Liikmesriik võib lisada üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks sisestatud hoiatusteatesse mitme Euroopa vahistamismääruse koopia.

2.   Hoiatusteate sisestanud liikmesriik võib sisestada Euroopa vahistamismääruse ühte või mitmesse liidu institutsioonide ametlikku keelde tehtud tõlke koopia.

1.   Väljaandmise eesmärgil hoiatusteate sisestanud liikmesriik edastab kõigile teistele liikmesriikidele täiendava teabe vahetamise teel järgmise teabe:

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 loetletud andmeid ei edastata, kui artiklis 27 või 28 osutatud andmed on juba edastatud ning täideviiv liikmesriik peab neid hoiatusteate täitmiseks piisavaks.

1.   Hoiatusteade, mis on sisestatud SISi vastavalt artiklile 26, ja artiklis 27 osutatud lisaandmed omavad koos sama mõju kui raamotsuse 2002/584/JSK kohaselt väljastatud Euroopa vahistamismäärus, kui kohaldatakse nimetatud raamotsust.

2.   Kui raamotsust 2002/584/JSK ei kohaldata, on vastavalt artiklitele 26 ja 29 SISi sisestatud hoiatusteatel samasugune õigusjõud kui eelvangistuse taotlusel, mis on tehtud väljaandmist käsitleva 13. detsembri 1957. aasta Euroopa konventsiooni artikli 16 kohaselt või väljaandmist ja vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva 27. juuni 1962. aasta Beneluxi lepingu artikli 15 kohaselt.

1.   Liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel sisestatakse SISi hoiatusteated järgmistesse kategooriatesse kuuluvate isikute kohta:

2.   Lõike 1 punkti a kohaldatakse eelkõige laste ja isikute suhtes, kes tuleb pädeva asutuse otsuse alusel interneerida.

3.   Hoiatusteade lõike 1 punktis c osutatud lapse kohta sisestatakse selle liikmesriigi pädevate asutuste, sealhulgas õigusasutuste otsuse alusel, kelle jurisdiktsiooni kuuluvad vanemliku vastutuse küsimused, kui on konkreetne ja ilmne oht, et laps võidakse kohe ebaseaduslikult välja viia liikmesriigist, kus asjaomased pädevad asutused asuvad.

4.   Hoiatusteade lõike 1 punktides d ja e osutatud isikute kohta sisestatakse pädevate asutuste, sealhulgas õigusasutuste otsuse alusel.

5.   Hoiatusteate sisestanud liikmesriik vaatab vastavalt artikli 53 lõikele 4 korrapäraste ajavahemike tagant läbi käesoleva artikli lõike 1 punktides c, d ja e osutatud hoiatusteadete säilitamise vajaduse.

6.   Hoiatusteate sisestanud liikmesriik tagab, et:

7.   Neli kuud enne seda kui laps, kelle kohta on käesoleva artikli alusel sisestatud hoiatusteade, saab vastavalt hoiatusteate sisestanud liikmesriigi õigusele täisealiseks, teatab CS-SIS automaatselt hoiatusteate sisestanud liikmesriigile, et taotluse põhjust ja nõutavat meedet tuleb ajakohastada või hoiatusteade kustutada.

8.   Kui selged märgid viitavad sellele, et artikli 38 lõike 2 punktides a, b, c, e, g, h ja k osutatud esemed on seotud isikuga, kelle kohta on sisestatud käesoleva artikli lõike 1 kohane hoiatusteade, võidakse isiku asukoha kindlakstegemiseks sisestada hoiatusteated kõnealuste esemete kohta. Sellisel juhul lingitakse isikut käsitlev hoiatusteade ja eset käsitlev hoiatusteade vastavalt artiklile 63.

9.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse ja töötatakse välja lõikes 6 osutatud juhtumite liigitamise ja andmete sisestamise normid. Teadmata kadunud isikutest laste juhtumid hõlmavad muu hulgas ärajooksnud lapsi, rändega seoses ilma saatjata saabunud lapsi ja vanema poolt röövimise ohus lapsi.

Komisjon võtab samuti vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse ja töötatakse välja lõikes 8 osutatud andmete sisestamiseks, ajakohastamiseks ja kustutamiseks ning neis päringute tegemiseks vajalikud tehnilised normid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Kui artiklis 32 osutatud isik leitakse üles, teatavad täideviiva liikmesriigi pädevad asutused lõikes 4 sätestatud nõudeid arvestades hoiatusteate sisestanud liikmesriigile tema asukoha.

2.   Kui tegemist on artikli 32 lõike 1 punktides a, c, d ja e osutatud isikutega, kes tuleb paigutada kaitse alla, konsulteerib täideviiv liikmesriik kohe oma pädevate asutuste ja hoiatusteate sisestanud liikmesriigi pädevate asutustega täiendava teabe vahetamise teel, et leppida viivitamata kokku võetavates meetmetes. Täideviiva liikmesriigi pädevad asutused võivad kooskõlas siseriikliku õigusega toimetada sellised isikud turvalisse paika, et takistada neid oma reisi jätkamast.

3.   Laste puhul tehakse kõik otsused lõike 2 kohaselt võetavate meetmete kohta või lapse turvalisse paika toimetamise kohta kooskõlas lapse parimate huvidega. Sellised otsused tehakse viivitamata ja mitte hiljem kui 12 tundi pärast lapse asukoha kindlakstegemist, konsulteerides kohasel juhul lastekaitseasutusega.

4.   Üles leitud teadmata kadunud täisealist isikut käsitlevate andmete edastamiseks, v.a tema andmete edastamiseks pädevate asutuste vahel, on vaja tema nõusolek. Pädevad asutused võivad siiski teatada isikule, kes teatas kadunud isikust, et hoiatusteade on kustutatud põhjusel, et kadunud isiku asukoht on kindlaks tehtud.

1.   Selleks et teatada isikute elukoht või asukoht, sisestavad liikmesriigid pädeva asutuse taotlusel SISi hoiatusteated, mis sisaldavad andmeid järgmiste isikute kohta:

2.   Kui selged märgid viitavad sellele, et artikli 38 lõike 2 punktides a, b, c, e, g, h ja k osutatud esemed on seotud isikuga, kelle kohta on sisestatud käesoleva artikli lõike 1 kohane hoiatusteade, võidakse isiku asukoha kindlakstegemiseks sisestada hoiatusteated kõnealuste esemete kohta. Sellisel juhul lingitakse isikut ja eset käsitlevad hoiatusteated vastavalt artiklile 63.

3.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse ja töötatakse välja käesoleva artikli lõikes 2 osutatud andmete sisestamiseks, ajakohastamiseks ja kustutamiseks ning neis päringute tegemiseks vajalikud tehnilised normid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Hoiatusteated, mis käsitlevad isikuid, artikli 38 lõike 2 punktides a, b, c, e, g, h, j, k ja l osutatud esemeid ja mittesularahalisi maksevahendeid, sisestatakse kooskõlas hoiatusteate sisestanud liikmesriigi siseriikliku õigusega varjatud kontrolliks, küsitluskontrolliks või erikontrolliks vastavalt artikli 37 lõigetele 3, 4 ja 5.

2.   Hoiatusteate sisestamisel varjatud kontrolliks, küsitluskontrolliks või erikontrolliks ja juhul, kui hoiatusteate sisestanud liikmesriik otsib teavet lisaks artikli 37 lõike 1 punktides a–h sätestatud teabele, lisab hoiatusteate sisestanud liikmesriik hoiatusteatele otsitava teabe ulatuse. Kui see teave on seotud direktiivi (EL) 2016/680 artiklis 10 osutatud isikuandmete eriliikidega, võib seda otsida üksnes juhul, kui see on rangelt vajalik seoses hoiatusteate konkreetse eesmärgi ja hoiatusteate sisestamise tinginud kuriteoga.

3.   Hoiatusteate isikute kohta nende varjatud kontrolliks, küsitluskontrolliks või erikontrolliks võib sisestada selleks, et tõkestada, avastada, uurida kuritegusid või võtta kuritegude eest vastutusele, pöörata täitmisele kriminaalkaristus ning selleks, et ära hoida avalikku julgeolekut ähvardavaid ohte ühel või enamal järgmistest juhtudest:

4.   Peale selle võib hoiatusteate isikute kohta nende varjatud kontrolliks, küsitluskontrolliks või erikontrolliks sisestada siseriikliku õiguse kohaselt riikliku julgeoleku eest vastutavate asutuste taotlusel, kui on olemas konkreetne märk, et artikli 37 lõikes 1 osutatud teavet on vaja selleks, et hoida ära asjaomase isiku põhjustatav tõsine oht või muud tõsised ohud riigi sise- või välisjulgeolekule. Käesoleva lõike kohaselt hoiatusteate sisestanud liikmesriik teavitab sellisest hoiatusteatest teisi liikmesriike. Liikmesriik määrab kindlaks, millistele asutustele kõnealune teave edastatakse. Teave edastatakse SIRENE büroode kaudu.

5.   Kui selged märgid viitavad sellele, et artikli 38 lõike 2 punktides a, b, c, e, g, h, j, k ja l osutatud esemed või mittesularahalised maksevahendid on seotud käesoleva artikli lõikes 3 osutatud raskete kuritegudega või käesoleva artikli lõikes 4 osutatud tõsiste ohtudega, võidakse sisestada kõnealuseid esemeid käsitlevad hoiatusteated ja linkida need käesoleva artikli lõigete 3 ja 4 kohaselt sisestatud hoiatusteadetega.

6.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse ja töötatakse välja käesoleva artikli lõikes 5 osutatud andmete ning käesoleva artikli lõikes 2 osutatud lisateabe sisestamiseks, ajakohastamiseks ja kustutamiseks ning neis päringute tegemiseks vajalikud tehnilised normid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Täidesaatev liikmesriik kogub varjatud kontrolli, küsitluskontrolli või erikontrolli jaoks kõik või osa järgmistest andmetest ning edastab need hoiatusteate sisestanud liikmesriigile:

Kui käesoleva lõike esimese lõigu punktis i osutatud teave on seotud direktiivi (EL) 2016/680 artiklis 10 osutatud isikuandmete eriliikidega, töödeldakse seda nimetatud artiklis sätestatud tingimustel ja üksnes juhul, kui see täiendab muid samal eesmärgil töödeldavaid isikuandmeid.

2.   Täidesaatev liikmesriik edastab lõikes 1 osutatud teabe täiendava teabe vahetamise teel.

3.   Varjatud kontroll hõlmab võimalikult suure hulga lõikes 1 kirjeldatud teabe varjatud kogumist täidesaatva liikmesriigi riiklike pädevate asutuste igapäevatoimingute käigus. Selle teabe kogumine ei tohi ohustada kontrolli varjatud laadi ja hoiatusteates käsitletavat isikut ei tohi mingil viisil hoiatusteate olemasolust teavitada.

4.   Küsitluskontroll hõlmab isiku küsitlemist, kaasa arvatud hoiatusteate sisestanud liikmesriigi poolt artikli 36 lõike 2 kohaselt hoiatusteatele lisatud teabe või konkreetsete küsimuste alusel. Küsitlus viiakse läbi täideviiva liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt.

5.   Erikontrolli käigus võib isikuid, sõidukeid, laevu, õhusõidukeid, konteinereid ja kaasas kantavaid esemeid artiklis 36 osutatud eesmärkidel läbi otsida. Läbiotsimine toimub täideviiva liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt.

6.   Kui erikontroll ei ole täideviiva liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt lubatud, asendatakse see kõnealuses liikmesriigis küsitluskontrolliga. Kui küsitluskontroll ei ole täideviiva liikmesriigi õiguse kohaselt lubatud, asendatakse see kõnealuses liikmesriigis varjatud kontrolliga. Kui kohaldatakse direktiivi 2013/48/EL, tagavad liikmesriigid, et nimetatud direktiivis sätestatud tingimustel tagatakse kahtlustatava ja süüdistatava õigus kaitsjale.

7.   Lõike 6 kohaldamine ei piira liikmesriikide kohustust teha lõppkasutajatele kättesaadavaks artikli 36 lõike 2 alusel otsitav teave.

1.   Liikmesriik sisestab SISi hoiatusteated esemete kohta, mida otsitakse arestimise või kriminaalmenetluses tõendina kasutamise eesmärgil.

2.   Hoiatusteated sisestatakse järgmiste kergesti tuvastatavate esemete kategooriate kohta:

Punktides k, l ja m osutatud dokumentide puhul võib hoiatusteate sisestanud liikmesriik täpsustada, kas sellised dokumendid on varastatud, seadusevastaselt omandatud, kaotatud, kehtetud või võltsitud.

3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 75 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesolevat määrust, määrates kindlaks käesoleva artikli lõike 2 punktides o, p, q ja r osutatud esemete uued alamkategooriad.

4.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse ja töötatakse välja käesoleva artikli lõikes 2 osutatud andmete sisestamiseks, ajakohastamiseks ja kustutamiseks ning neis päringute tegemiseks vajalikud tehnilised normid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Juhul kui päringu tulemusel selgub, et leitud eseme kohta on sisestatud hoiatusteade, arestib pädev asutus eseme siseriikliku õiguse kohaselt ja võtab ühendust hoiatusteate sisestanud liikmesriigi asutusega, et leppida kokku võetavates meetmetes. Sel puhul võib edastada ka isikuandmeid kooskõlas käesoleva määrusega.

2.   Lõikes 1 osutatud teave edastatakse täiendava teabe vahetamise teel.

3.   Täideviiv liikmesriik võtab nõutud meetmeid kooskõlas siseriikliku õigusega.

1.   SISi sisestatakse üksnes artikli 20 lõike 3 punktides w ja x osutatud fotod, näokujutised ja daktüloskoopilised andmed, mis vastavad andmete kvaliteedi miinimumstandarditele ja tehnilistele kirjeldustele. Enne selliste andmete sisestamist tehakse kvaliteedikontroll, et veenduda, kas andmed vastavad andmete kvaliteedi miinimumstandarditele ja tehnilistele kirjeldustele.

2.   SISi sisestatud daktüloskoopilisteks andmeteks võivad olla üks kuni kümme vajutatud ja üks kuni kümme pööratud sõrmejälge. Nende hulka võivad kuuluda ka kuni kaks peopesajälge.

3.   DNA-profiili võib hoiatusteadetele lisada üksnes artikli 32 lõike 1 punktis a sätestatud juhtudel pärast kvaliteedikontrolli, mille käigus veendutakse, et DNA-profiil vastab andmete kvaliteedi miinimumstandarditele ja tehnilistele kirjeldustele, ja üksnes juhul, kui fotod, näokujutised või daktüloskoopilised andmed ei ole kättesaadavad või tuvastamiseks sobivad. Hoiatusteatele võib lisada hoiatusteates käsitletava isiku otsejoones ülenejate sugulaste, otsejoones alanejate sugulaste või õdede-vendade DNA-profiilid, tingimusel et nimetatud isikud annavad sõnaselge nõusoleku. Kui hoiatusteatele lisatakse DNA-profiil, peab see sisaldama minimaalset teavet, mis on rangelt vajalik teadmata kadunud isiku tuvastamiseks.

4.   Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 3 osutatud biomeetriliste andmete säilitamise jaoks kehtestatakse andmete kvaliteedi miinimumstandardid ja tehnilised kirjeldused kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5. Need andmete kvaliteedi miinimumstandardid ja tehnilised kirjeldused määravad kindlaks nõutava kvaliteeditaseme, et andmeid saaks kasutada isiku isikusamasuse kontrollimiseks vastavalt artikli 43 lõikele 1 ja isiku isikusamasuse tuvastamiseks vastavalt artikli 43 lõigetele 2–4.

5.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõigetes 1, 3 ja 4 osutatud andmete kvaliteedi miinimumstandardid ja tehnilised kirjeldused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Kui SISi sisestatud hoiatusteade sisaldab fotosid, näokujutisi, daktüloskoopilisi andmeid ja DNA-profiile, kasutatakse neid sellise isiku isikusamasuse kinnitamiseks, kes on leitud SISis tehtud tähtnumbrilise päringu tulemusel.

2.   Isiku tuvastamiseks võib daktüloskoopiliste andmete päringuid teha igal juhul. Kui isikusamasust ei saa kindlaks teha muul viisil, tuleb teha isiku tuvastamiseks daktüloskoopiliste andmete päring. Selleks sisaldab keskne SIS sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemi (AFIS).

3.   SISis sisalduvates daktüloskoopilistes andmetes, mis on seotud artiklite 26, 32, 36 ja 40 kohaselt sisestatud hoiatusteadetega, võib samuti teha päringuid, kasutades täielikke või osalisi sõrme- või peopesajälgi, mis on leitud uuritavate raskete kuritegude või terrorikuritegude toimumispaikadest ja mille puhul on võimalik teha kindlaks, et need sõrme- või peopesajäljed kuuluvad suure tõenäosusega kuriteo toimepanijale, tingimusel et päring tehakse samaaegselt liikmesriikide asjakohastes siseriiklikes sõrmejälgede andmebaasides.

4.   Niipea, kui see on tehniliselt võimalik, ja tagades seejuures tuvastamise kõrge usaldusväärsuse, võib isiku tuvastamiseks kasutada fotosid ja näokujutisi tavapärastes piiripunktides.

Enne nimetatud funktsiooni rakendamist SISis esitab komisjon aruande nõutava tehnoloogia kättesaadavuse, töövalmiduse ja töökindluse kohta. Aruande osas konsulteeritakse Euroopa Parlamendiga.

Pärast nimetatud funktsiooni kasutuselevõtmist tavapärastes piiripunktides on komisjonil õigus käesoleva määruse täiendamiseks võtta kooskõlas artikliga 75 vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks muud asjaolud, mil fotosid ja näokujutisi võib isiku tuvastamise eesmärgil kasutada.

1.   Riiklikel pädevatel asutustel on juurdepääs SISi sisestatud andmetele ja õigus teha neis otsepäringuid või teha päringuid SISi andmebaasi koopias järgmistel eesmärkidel:

2.   Naturalisatsiooni eest vastutavatel riiklikel pädevatel asutustel on siseriikliku õiguse kohaselt naturalisatsioonitaotluse läbivaatamiseks õigus pääseda juurde SISi sisestatud andmetele ning õigus teha sellistes andmetes otsepäringuid.

3.   Õigust pääseda juurde SISi andmetele ning teha neis otsepäringuid võivad oma siseriikliku õiguse kohaste ülesannete täitmiseks kasutada ka riiklikud õigusasutused, sealhulgas need, kes vastutavad kriminaalmenetluses riikliku süüdistuse esitamise eest ja kohtuliku uurimise eest enne isikule süüdistuse esitamist, ning nende koordineerivad asutused.

4.   Käesolevas artiklis osutatud pädevad asutused lisatakse artikli 56 lõikes 7 osutatud nimekirja.

1.   Liikmesriikides kooskõlas nõukogu direktiiviga 1999/37/EÜ (40) sõidukite registreerimistunnistusi välja andvatel teenistustel on juurdepääs käesoleva määruse artikli 38 lõike 2 punktide a, b, c, m ja p kohaselt SISi sisestatud andmetele üksnes selleks, et kontrollida, kas neile registreerimiseks esitatud sõidukid ning nendega kaasas olevad sõidukite registreerimistunnistused ja numbrimärgid on varastatud, seadusevastaselt omandatud, kadunud, näivad selliste dokumentide või numbrimärkidena, ent on võltsitud, või kas neid otsitakse kriminaalmenetluses tõendina kasutamiseks.

Esimeses lõigus osutatud teenistuste juurdepääsu andmetele reguleeritakse siseriikliku õigusega ning andmetele juurdepääs piirdub asjaomaste teenistuste eripädevusega.

2.   Lõikes 1 osutatud teenistustel, mis on valitsemisasutuse teenistused, on õigus pääseda otse juurde SISi andmetele.

3.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teenistustel, mis ei ole valitsusasutuse teenistused, on juurdepääs SISi sisestatud andmetele üksnes artiklis 44 osutatud asutuse vahendusel. Sellel asutusel on õigus pääseda andmetele juurde otse ja edastada neid asjaomasele teenistusele. Asjaomane liikmesriik tagab, et kõnealuselt teenistuselt ja selle töötajatelt nõutakse kõigi piirangute järgimist, mis kehtivad neile asutuse poolt edastatud andmete lubatud kasutamise kohta.

4.   Artiklit 39 ei kohaldata käesoleva artikli kohaselt SISile saadud juurdepääsu suhtes. SISi kasutamise käigus saadud teabe edastamine käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teenistuste poolt politsei- või õigusasutustele reguleeritakse siseriikliku õigusega.

1.   Liikmesriikides laevade, sealhulgas laevamootorid, ja õhusõidukite, sealhulgas õhusõidukite mootorid, registreerimistunnistusi välja andvatel või nende liikluse korraldamise eest vastutavatel teenistustel on juurdepääs järgmistele artikli 38 lõike 2 kohaselt SISi sisestatud andmetele üksnes selleks, et kontrollida, kas neile registreerimiseks esitatud või liikluskorraldusega hõlmatud laevad, sealhulgas laevamootorid, ja õhusõidukid, sealhulgas õhusõidukite mootorid, on varastatud, seadusevastaselt omandatud või kadunud või kas neid otsitakse kriminaalmenetluses tõendina kasutamiseks:

Esimeses lõigus osutatud teenistuste juurdepääsu andmetele reguleeritakse siseriikliku õigusega ja andmetele juurdepääs piirdub asjaomaste teenistuste eripädevusega.

2.   Lõikes 1 osutatud teenistustel, mis on valitsusasutuse teenistused, on õigus pääseda otse juurde SISi andmetele.

3.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teenistustel, mis ei ole valitsusasutuse teenistused, on juurdepääs SISi sisestatud andmetele üksnes artiklis 44 osutatud asutuse vahendusel. Sellel asutusel on õigus pääseda otse juurde kõnealustele andmetele ja edastada neid asjaomasele teenistusele. Asjaomane liikmesriik tagab, et kõnealuselt teenistuselt ja selle töötajatelt nõutakse kõigi piirangute järgimist, mis kehtivad neile asutuse poolt edastatud andmete lubatud kasutamise kohta.

4.   Artiklit 39 ei kohaldata käesoleva artikli kohaselt SISile saadud juurdepääsu suhtes. SISi kasutamise käigus saadud teabe edastamine käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teenistuste poolt politsei- või õigusasutustele reguleeritakse siseriikliku õigusega.

1.   Liikmesriikide teenistustel, mis annavad välja tulirelvade registreerimistunnistusi, on juurdepääs isikuid käsitlevatele andmetele, mis on sisestatud SISi vastavalt artiklitele 26 ja 36, ning tulirelvi käsitlevatele andmetele, mis on sisestatud SISi vastavalt artikli 38 lõikele 2. Juurdepääsu kasutatakse selle kontrollimiseks, kas tulirelva registreerimist taotlevat isikut otsitakse taga üleandmise või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks või varjatud kontrolliks, küsitluskontrolliks või erikontrolliks või kas neile registreerimiseks esitatud tulirelvi otsitakse arestimise või kriminaalmenetluses tõendina kasutamise eesmärgil.

2.   Esimeses lõigus osutatud teenistuste juurdepääsu andmetele reguleeritakse siseriikliku õigusega ja andmetele juurdepääs piirdub asjaomaste teenistuste eripädevusega.

3.   Lõikes 1 osutatud teenistustel, mis on valitsusasutuse teenistused, on õigus pääseda otse juurde SISi andmetele.

4.   Lõikes 1 osutatud teenistustel, mis ei ole valitsusasutuse teenistused, on juurdepääs SISi andmetele üksnes artiklis 44 osutatud asutuse vahendusel. Sellel asutusel on õigus pääseda otse juurde andmetele ja ta teatab asjaomasele teenistusele, kas tulirelva saab registreerida. Asjaomane liikmesriik tagab, et kõnealuselt teenistuselt ja selle töötajatelt nõutakse kõigi piirangute järgimist, mis kehtivad neile vahendava asutuse poolt edastatud andmete lubatud kasutamise kohta.

5.   Artiklit 39 ei kohaldata käesoleva artikli kohaselt SISile saadud juurdepääsu suhtes. SISi kasutamise käigus saadud teabe edastamine käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teenistuste poolt politsei- või õigusasutustele reguleeritakse siseriikliku õigusega.

1.   Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametil (Europol), mis on asutatud määrusega (EL) 2016/794, on oma volituste täitmiseks õigus pääseda juurde SISi andmetele ja õigus teha neis päringuid. Europol võib ka vahetada täiendavat teavet ja seda taotleda vastavalt SIRENE käsiraamatu sätetele.

2.   Kui Europol leiab päringu tulemusel SISist hoiatusteate, teavitab ta sellest hoiatusteate sisestanud liikmesriiki täiendava teabe vahetamise teel sideinfrastruktuuri kaudu ja vastavalt SIRENE käsiraamatu sätetele. Enne kui Europolil on võimalik kasutada täiendava teabe vahetamiseks ette nähtud funktsioone, teavitab ta hoiatusteate sisestanud liikmesriiki määruses (EL) 2016/794 kindlaks määratud kanalite kaudu.

3.   Europol võib töödelda täiendavat teavet, mille liikmesriigid on talle esitanud võrdlemiseks tema andmebaasides sisalduvate andmetega või operatiivanalüüsi projektide jaoks, et selgitada välja seosed või muud olulised kokkupuuted, ning strateegilise, temaatilise või operatiivanalüüsi tegemiseks, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/794 artikli 18 lõike 2 punktides a, b ja c. Europol töötleb täiendavat teavet käesoleva artikli kohaldamisel kooskõlas kõnealuse määrusega.

4.   Europol võib SISis tehtud päringu tulemusel või täiendava teabe töötlemisel saadud teavet kasutada üksnes hoiatusteate sisestanud liikmesriigi nõusolekul. Kui liikmesriik lubab kõnealust teavet kasutada, reguleeritakse selle käsitlemist Europolis määrusega (EL) 2016/794. Europol edastab kõnealuse teabe kolmandatele riikidele ja kolmandatele asutustele üksnes hoiatusteate sisestanud liikmesriigi nõusolekul ja täielikult järgides andmekaitset käsitlevat liidu õigust.

5.   Europol:

6.   Europol kopeerib SISist andmeid üksnes tehnilisel eesmärgil, kui kopeerimine on vajalik selleks, et Europoli nõuetekohaselt loa saanud töötajad saaksid teha otsepäringu. Kõnealuste koopiate suhtes kohaldatakse käesolevat määrust. Tehnilist koopiat kasutatakse üksnes SISi andmete säilitamiseks nendes andmetes päringu tegemise ajal. Need andmed kustutatakse niipea, kui päring on tehtud. Sellist kasutamist ei käsitata SISi andmete ebaseadusliku allalaadimise ega kopeerimisena. Europol ei kopeeri liikmesriikide sisestatud hoiatusteadete andmeid ega lisaandmeid ega CS-SISi andmeid Europoli muudesse süsteemidesse.

7.   Selleks et kontrollida andmetöötluse õiguspärasust, rakendada siseseiret ning tagada nõuetekohane andmete turvalisus ja terviklus, peab Europol logi iga SISile juurdepääsu ja selles tehtud päringu kohta kooskõlas artikliga 12. Selliseid logisid ja dokumente ei käsitata SISi osa ebaseadusliku allalaadimise ega kopeerimisena.

8.   Liikmesriigid teavitavad Europoli terrorikuriteoga seotud hoiatusteadete kohta saadud päringutabamustest täiendava teabe vahetamise teel. Liikmesriigid võivad erandkorras jätta Europoli teavitamata, kui see ohustaks käimasolevat uurimist või üksikisikute turvalisust või oleks vastuolus hoiatusteate sisestanud liikmesriigi oluliste julgeolekuhuvidega.

9.   Lõiget 8 kohaldatakse alates kuupäevast, mil Europolil on võimalik saada täiendavat teavet vastavalt lõikele 1.

1.   Ainult Eurojusti liikmesriikidest liikmetel ja nende assistentidel on juhul, kui see on vajalik nende volituste täitmiseks, õigus pääseda juurde SISi andmetele ja teha neis päringuid vastavalt artiklitele 26, 32, 34, 38 ja 40.

2.   Kui Eurojusti liikmesriigist liige leiab päringu tulemusel SISist hoiatusteate, teavitab ta sellest hoiatusteate sisestanud liikmesriiki. Eurojust edastab sellise päringu tulemusel saadud teavet kolmandatele riikidele ja kolmandatele isikutele üksnes hoiatusteate sisestanud liikmesriigi nõusolekul.

3.   Käesolev artikkel ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1727 (41) ja määruse (EL) 2018/1725 sätteid, mis käsitlevad andmekaitset ning vastutust Eurojusti liikmesriigist liikmete või nende assistentide loata või ebaõige andmetöötluse eest, ega Euroopa Andmekaitseinspektorile kõnealuste määruste kohaselt antud volitusi.

4.   Selleks et kontrollida andmetöötluse õiguspärasust, rakendada siseseiret ning tagada nõuetekohane andmete turvalisus ja terviklus, peab Eurojust logi Eurojusti liikmesriigist liikmete või assistentide iga SISile juurdepääsu ja selles tehtud päringu kohta kooskõlas artikliga 12.

5.   Ühtegi SISi osa ei ühendata ühegi Eurojusti poolt või Eurojustis kasutatava andmete kogumiseks ja töötlemiseks ette nähtud süsteemiga ning SISi andmeid, millele liikmesriikide liikmetel või nende assistentidel on juurdepääs, ei edastata sellistele süsteemidele. Ühtegi SISi osa ei laadita alla ega kopeerita. Juurdepääsu ja päringute logimist ei käsitata SISi andmete ebaseadusliku allalaadimise ega kopeerimisena.

6.   Eurojust võtab vastu ja kohaldab meetmeid, et tagada turvalisus, konfidentsiaalsus ja siseseire vastavalt artiklitele 10, 11 ja 13.

1.   Kooskõlas määruse (EL) 2016/1624 artikli 40 lõikega 8 on nimetatud määruse artikli 2 punktides 8 ja 9 osutatud rühmade liikmetel oma volituste piires ning tingimusel, et neil on luba teha käesoleva määruse artikli 44 lõike 1 kohaseid kontrolle ning et nad on läbinud nõutava koolituse vastavalt käesoleva määruse artikli 14 lõikele 1, õigus pääseda juurde SISi andmetele ja õigus teha neis päringuid, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks ja kui seda nõutakse konkreetse operatsiooni operatsiooniplaanis. Juurdepääsu SISi andmetele ei laiendata muude rühmade liikmetele.

2.   Lõikes 1 osutatud rühmade liikmed kasutavad juurdepääsuõigust SISi andmetele ja neis päringute tegemise õigust kooskõlas lõikega 1 tehnilise liite kaudu. Tehnilise liite loob ja seda hooldab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning see võimaldab otseühendust keskse SISiga.

3.   Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rühma liige leiab päringu tulemusel SISist hoiatusteate, teavitatakse sellest hoiatusteate sisestanud liikmesriiki. Kooskõlas määruse (EL) 2016/1624 artikliga 40 võivad rühmade liikmed tegutseda SISis olevale hoiatusteatele reageerimisel üksnes nende tegevuskohaks oleva vastuvõtva liikmesriigi piirivalveametnikelt või tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel osalevatelt töötajatelt saadud korralduste alusel ja üldreeglina nende juuresolekul. Vastuvõttev liikmesriik võib volitada rühmade liikmeid enda nimel tegutsema.

4.   Selleks et kontrollida andmetöötluse õiguspärasust, rakendada siseseiret ning tagada nõuetekohane andmete turvalisus ja terviklus, peab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet logi iga SISile juurdepääsu ja selles tehtud päringu kohta kooskõlas artikliga 12.

5.   Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet võtab vastu ja kohaldab meetmeid, et tagada turvalisus, konfidentsiaalsus ja siseseire vastavalt artiklitele 10, 11 ja 13 ning tagab, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rühmad kohaldavad neid meetmeid.

6.   Käesoleva artikli sätteid ei tõlgendata nii, nagu need mõjutaksid määruse (EL) 2016/1624 sätteid andmekaitse kohta või Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti vastutust loata või ebaõige andmetöötluse eest.

7.   Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, ei ühendata ühtegi SISi osa ühegi lõikes 1 osutatud rühma või Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti poolt kasutatava andmete kogumiseks ja töötlemiseks ette nähtud süsteemiga ning SISi andmeid, millele kõnealustel rühmadel on juurdepääs, ei edastata sellisesse süsteemi. Ühtegi SISi osa ei laadita alla ega kopeerita. Juurdepääsu ja päringute logimist ei käsitata SISi andmete ebaseadusliku allalaadimise ega kopeerimisena.

8.   Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet lubab Euroopa Andmekaitseinspektoril kontrollida ja vaadata läbi käesolevas artiklis osutatud rühmade tegevust seoses SISi andmetele juurdepääsuõiguse ja neis päringute tegemise õiguse kasutamisega. See ei piira määruse (EL) 2018/1725 täiendavate sätete kohaldamist.

1.   Komisjon hindab vähemalt iga viie aasta järel SISi toimimist ja kasutamist Europoli, Eurojusti liikmesriikidest liikmete ja nende assistentide ning artikli 50 lõikes 1 osutatud rühmade poolt.

2.   Europol, Eurojust ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet tagavad hindamise põhjal tehtud järelduste ja soovituste suhtes asjakohaste järelmeetmete võtmise.

3.   Euroopa Parlamendile ja nõukogule saadetakse aruanne hindamise tulemuste ja järelmeetmete kohta.

1.   Hoiatusteateid isikute kohta säilitatakse ainult seni, kui on vaja nende eesmärkide täitmiseks, milleks hoiatusteated sisestati.

2.   Liikmesriik võib sisestada artikli 26 ja artikli 32 lõike 1 punktide a ja b kohase isikut käsitleva hoiatusteate viieks aastaks. Hoiatusteate sisestanud liikmesriik vaatab hoiatusteate säilitamise vajaduse läbi viie aasta jooksul.

3.   Liikmesriik võib sisestada artiklite 34 ja 40 kohase isikut käsitleva hoiatusteate kolmeks aastaks. Hoiatusteate sisestanud liikmesriik vaatab hoiatusteate säilitamise vajaduse läbi kolme aasta jooksul.

4.   Liikmesriik võib sisestada artikli 32 lõike 1 punktide c, d ja e ning artikli 36 kohase isikut käsitleva hoiatusteate üheks aastaks. Hoiatusteate sisestanud liikmesriik vaatab hoiatusteate säilitamise vajaduse läbi ühe aasta jooksul.

5.   Liikmesriik määrab vajaduse korral oma siseriikliku õiguse kohaselt lühema läbivaatamistähtaja.

6.   Hoiatusteate sisestanud liikmesriik võib lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud läbivaatamistähtaja jooksul pärast registreeritavat põhjalikku igal üksikjuhul eraldi toimuvat hindamist otsustada isikut käsitlevat hoiatusteadet läbivaatamistähtajast kauem säilitada, kui see osutub vajalikuks ja proportsionaalseks eesmärkidel, milleks hoiatusteade sisestati. Sellisel juhul kohaldatakse lõiget 2, 3 või 4 ka hoiatusteate säilitamisaja pikendamise suhtes. Igast hoiatusteate säilitamisaja pikendamisest tuleb teatada CS-SISile.

7.   Pärast lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud läbivaatamistähtaja möödumist kustutatakse isikuid käsitlevad hoiatusteated automaatselt, välja arvatud juhul, kui hoiatusteate sisestanud liikmesriik on CS-SISile teatanud hoiatusteate säilitamisaja pikendamisest vastavalt lõikele 6. CS-SIS teavitab hoiatusteate sisestanud liikmesriiki andmete plaanipärasest kustutamisest automaatselt neli kuud ette.

8.   Liikmesriigid teevad statistikat selliste isikuid käsitlevate hoiatusteadete arvu kohta, mille säilitamisaega on käesoleva artikli lõike 6 kohaselt pikendatud, ja edastavad selle taotluse korral artiklis 69 osutatud järelevalveasutustele.

9.   Kui SIRENE büroole saab teatavaks, et isikut käsitlev hoiatusteade on täitnud oma eesmärgi ja tuleks seetõttu kustutada, teavitab ta sellest viivitamata hoiatusteate koostanud asutust. Sellel asutusel on alates kõnealuse teate saamisest vastamiseks aega 15 kalendripäeva, et teatada, et hoiatusteade on kustutatud või kustutatakse, või esitada hoiatusteate säilitamise pikendamise põhjused. Kui 15-päevase tähtaja möödudes ei ole vastust saadud, kustutab SIRENE büroo hoiatusteate. Kui see on siseriikliku õiguse alusel lubatud, kustutab SIRENE büroo hoiatusteate. SIRENE bürood teavitavad käesoleva lõike alusel toimimisel esinenud võimalikest korduvatest probleemidest oma järelevalveasutust.

1.   Esemeid käsitlevaid hoiatusteateid säilitatakse ainult seni, kui on vaja nende eesmärkide täitmiseks, milleks hoiatusteated sisestati.

2.   Liikmesriik võib sisestada artiklite 36 ja 38 kohase esemeid käsitleva hoiatusteate kümneks aastaks. Hoiatusteate sisestanud liikmesriik vaatab hoiatusteate säilitamise vajaduse läbi kümne aasta jooksul.

3.   Artiklite 26, 32, 34 ja 36 kohaselt sisestatud esemeid käsitlevad hoiatusteated, mis on seotud isikut käsitleva hoiatusteatega, vaadatakse vastavalt artiklile 53 läbi ja neid säilitatakse ainult seni, kui säilitatakse isikut käsitlevat hoiatusteadet.

4.   Hoiatusteate sisestanud liikmesriik võib lõigetes 2 ja 3 osutatud läbivaatamistähtaja jooksul otsustada eset käsitlevat hoiatusteadet läbivaatamistähtajast kauem säilitada, kui see osutub vajalikuks eesmärkidel, milleks hoiatusteade sisestati. Sellisel juhul kohaldatakse vastavalt lõiget 2 või 3.

5.   Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, et kehtestada esemeid käsitlevate hoiatusteadete teatavate kategooriate suhtes lühemad läbivaatamistähtajad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6.   Liikmesriigid teevad statistikat selliste esemeid käsitlevate hoiatusteadete arvu kohta, mille säilitamisaega on lõike 4 kohaselt pikendatud.

1.   Artikli 26 kohased üleandmise või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks sisestatud hoiatusteated kustutatakse, kui isik on hoiatusteate sisestanud liikmesriigi pädevatele asutustele üle või välja antud. Need kustutatakse ka siis, kui siseriikliku õiguse kohaselt pädev õigusasutus on hoiatusteate aluseks oleva kohtuotsuse tühistanud. Hoiatusteated kustutatakse ka hoiatusteate aegumisel vastavalt artiklile 53.

2.   Artikli 32 kohased hoiatusteated teadmata kadunud või haavatavate isikute kohta, keda on vaja takistada reisimast, kustutatakse vastavalt järgmistele normidele:

Ilma et see piiraks siseriikliku õiguse kohaldamist, võib juhul, kui isik on pädeva asutuse otsusel interneeritud, hoiatusteadet säilitada kuni kõnealuse isiku repatrieerimiseni.

3.   Artikli 34 kohased hoiatusteated kohtumenetluse eesmärgil otsitavate isikute kohta kustutatakse, kui:

Kui punktis a osutatud edastatud teabe põhjal ei ole võimalik meedet võtta, teavitab hoiatusteate sisestanud liikmesriigi SIRENE büroo probleemi lahendamiseks täideviiva liikmesriigi SIRENE bürood.

Kui aadress on edastatud hoiatusteate sisestanud liikmesriigile ning samas täideviivas liikmesriigis tehtud päringutabamuse tulemusel on seejärel leitud sama aadress, registreeritakse päringutabamus täideviivas liikmesriigis, kuid hoiatusteate sisestanud liikmesriigile ei saadeta uuesti aadressi ega täiendavat teavet. Sellisel juhul teavitab täideviiv liikmesriik hoiatusteate sisestanud liikmesriiki korduvatest päringutabamustest ja hoiatusteate sisestanud liikmesriik korraldab hoiatusteate säilitamise vajalikkuse põhjaliku üksikjuhtumipõhise hindamise.

4.   Artikli 36 kohased varjatud kontrolliks, küsitluskontrolliks ja erikontrolliks sisestatud hoiatusteated kustutatakse, kui:

5.   Artikli 38 kohased hoiatusteated arestitavate või kriminaalmenetluses tõendina kasutatavate esemete kohta kustutatakse, kui:

6.   Artikli 40 kohased hoiatusteated tagaotsitavate tundmatute isikute kohta kustutatakse, kui:

7.   Artiklite 26, 32, 34 ja 36 kohaselt sisestatud hoiatusteated esemete kohta, mis on seotud isikut käsitleva hoiatusteatega, kustutatakse kooskõlas käesoleva artikliga isikut käsitleva hoiatusteate kustutamisel.

1.   Liikmesriigid võivad töödelda artiklis 20 osutatud andmeid üksnes neil eesmärkidel, mis on sätestatud iga artiklites 26, 32, 34, 36, 38 ja 40 osutatud hoiatusteadete kategooria jaoks.

2.   Andmeid võib kopeerida üksnes tehnilisel otstarbel, kui kopeerimine on vajalik artiklis 44 osutatud pädevatele tasutustele otsepäringu tegemiseks. Kõnealuste koopiate suhtes kohaldatakse käesolevat määrust. Liikmesriik ei kopeeri muu liikmesriigi sisestatud hoiatusteate andmeid ega lisaandmeid oma N.SISist ega CS-SISist muudesse siseriiklikesse andmefailidesse.

3.   Lõikes 2 osutatud tehnilisi koopiaid, mille tulemusena moodustuvad offline-andmebaasid, võib säilitada kuni 48 tundi.

Liikmesriigid peavad kõnealuste koopiate ajakohastatud registrit, teevad selle registri kättesaadavaks oma järelevalveasutustele ning tagavad kõnealuste koopiate suhtes käeoleva määruse, eriti artikli 10 kohaldamise.

4.   Artiklis 44 osutatud riiklikele pädevatele asutustele antakse SISi andmetele juurdepääsuluba üksnes nende pädevuse piires ja nõuetekohaselt volitatud töötajatele.

5.   Käesoleva määruse artiklite 26, 32, 34, 36, 38 ja 40 kohastes hoiatusteadetes sisalduva teabe töötlemine muudel eesmärkidel kui need, milleks see SISi sisestati, peab olema seotud konkreetse juhtumiga ning vajalik avalikku korda ja julgeolekut ähvardava vahetu ja tõsise ohu ärahoidmiseks, olulistel riikliku julgeolekuga seotud kaalutlustel või raske kuriteo tõkestamiseks. Selleks tuleb eelnevalt saada hoiatusteate sisestanud liikmesriigilt luba.

6.   SISi andmete kasutust, mis ei vasta käesoleva artikli lõigetele 1–5, käsitatakse liikmesriigi õiguse kohaselt väärkasutusena ning selle suhtes kehtivad karistused vastavalt artiklile 73.

7.   Liikmesriigid edastavad eu-LISA-le nende pädevate asutuste nimekirja, kellel on vastavalt käesolevale määrusele lubatud teha SISi andmetes otsepäringuid, ning nimekirja hilisemad muudatused. Nimekirjas märgitakse iga asutuse puhul, millistes andmetes ja millisel eesmärgil ta võib päringuid teha. eu-LISA tagab nimekirja iga-aastase avaldamise Euroopa Liidu Teatajas. eu-LISA teeb pidevalt ajakohastatava nimekirja kättesaadavaks oma veebisaidil, mis sisaldab liikmesriikide poolt iga-aastaste väljaannete vahepeal saadetud muudatusi.

8.   Kui liidu õigusega ei nähta ette erisätteid, kohaldatakse liikmesriigi N.SISi andmete suhtes asjaomase liikmesriigi õigust.

1.   Artikli 56 lõikega 2 ei piirata liikmesriigi õigust hoida oma siseriiklikes failides SISi andmeid, millega seoses on tema territooriumil meetmeid võetud. Neid andmeid hoitakse siseriiklikes failides maksimaalselt kolm aastat, välja arvatud juhul, kui siseriikliku õiguse erisätetega on ette nähtud pikem säilitamisaeg.

2.   Artikli 56 lõikega 2 ei piirata liikmesriigi õigust hoida oma siseriiklikes failides andmeid, mis sisalduvad selle liikmesriigi poolt SISi sisestatud konkreetses hoiatusteates.

1.   Hoiatusteate sisestanud liikmesriik vastutab selle tagamise eest, et andmed on täpsed, ajakohased ja õiguspäraselt SISi sisestatud ning et neid säilitatakse seal õiguspäraselt.

2.   Kui hoiatusteate sisestanud liikmesriik saab artikli 20 lõikes 3 loetletud asjakohaseid lisa- või muudetud andmeid, täiendab ta asjaomast hoiatusteadet või muudab seda viivitamata.

3.   Üksnes hoiatusteate sisestanud liikmesriigil on lubatud muuta, täiendada, parandada, ajakohastada ja kustutada tema poolt SISi sisestatud andmeid.

4.   Kui muul liikmesriigil kui hoiatusteate sisestanud liikmesriigil on artikli 20 lõikes 3 loetletud asjakohaseid lisa- või muudetud andmeid, edastab ta need viivitamata täiendava teabe vahetamise teel hoiatusteate sisestanud liikmesriigile, et viimane saaks hoiatusteadet täiendada või muuta. Kui lisa- või muudetud andmed on seotud isikutega, edastatakse need üksnes siis, kui isiku isikusamasus on kindlaks tehtud.

5.   Kui muul liikmesriigil kui hoiatusteate sisestanud liikmesriigil on tõendeid selle kohta, et teatav andmekirje on faktiliselt ebatäpne või et seda on ebaseaduslikult säilitatud, teavitab ta sellest hoiatusteate sisestanud liikmesriiki täiendava teabe vahetamise teel võimalikult kiiresti, ent mitte hiljem kui kahe tööpäeva möödumisel nimetatud tõendite saamisest. Hoiatusteate sisestanud liikmesriik kontrollib saadud teavet ja vajaduse korral parandab või kustutab kõnealuse andmekirje viivitamata.

6.   Kui liikmesriigid ei suuda kahe kuu jooksul alates käesoleva artikli lõikes 5 osutatud tõendite saamisest jõuda kokkuleppele, esitab liikmesriik, kes hoiatusteadet ei sisestanud, küsimuse artikli 71 kohase koostöö raames otsustamiseks asjaomastele järelevalveasutustele ja Euroopa Andmekaitseinspektorile.

7.   Kui isik kaebab, et ta ei ole hoiatusteate alusel otsitav isik, vahetavad liikmesriigid täiendavat teavet. Kui kontrollimise tulemusel selgub, et hoiatusteate alusel otsitav isik ei ole kaebuse esitaja, teavitatakse kaebuse esitajat artiklis 62 sätestatud meetmetest ja tema õigusest õiguskaitsevahendile artikli 68 lõike 1 alusel.

1.   Iga sündmust, mis mõjutab või võib mõjutada SISi turvalisust või mis võib põhjustada SISi andmete või täiendava teabe kahjustumise või kaotuse, käsitatakse turvaintsidendina, eelkõige juhul, kui andmetele võis olla võimalik juurde pääseda ebaseaduslikult või kui andmete kättesaadavus, terviklus ja konfidentsiaalsus sattus või võis sattuda ohtu.

2.   Turvaintsidentidele reageeritakse kiirelt, tulemuslikult ja nõuetekohaselt.

3.   Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 artikli 33 või direktiivi (EL) 2016/680 artikli 30 kohaselt isikuandmetega seotud rikkumisest teatamist ja selle kohta teabe edastamist, teavitavad liikmesriigid, Europol, Eurojust ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet turvaintsidentidest viivitamata komisjoni, eu-LISAt, pädevat järelevalveasutust ja Euroopa Andmekaitseinspektorit. eu-LISA teavitab kõigist keskse SISiga seotud turvaintsidentidest viivitamata komisjoni ja Euroopa Andmekaitseinspektorit.

4.   Teave sellise turvaintsidendi kohta, millel on või võib olla mõju SISi toimimisele liikmesriigis või eu-LISAs või muude liikmesriikide sisestatud või edastatud andmete või vahetatud täiendava teabe kättesaadavusele, terviklusele ja konfidentsiaalsusele, antakse kõikidele liikmesriikidele viivitamata ja sellest antakse aru eu-LISA intsidentide haldamise kava kohaselt.

5.   Turvaintsidendi korral teevad liikmesriigid ja eu-LISA omavahel koostööd.

6.   Komisjon annab tõsistest intsidentidest viivitamata aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kõnealustele aruannetele määratakse kooskõlas kohaldatavate julgeolekunormidega salastatuse tase EU RESTRICTED / RESTREINT UE.

7.   Kui turvaintsidendi on põhjustanud andmete väärkasutus, tagavad liikmesriigid, Europol, Eurojust ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, et määratakse karistus kooskõlas artikliga 73.

1.   Kui uue hoiatusteate sisestamisel ilmneb, et SISis on juba hoiatusteade isiku kohta, kellel on sama isikutunnus, siis SIRENE büroo võtab 12 tunni jooksul täiendava teabe vahetamise teel ühendust hoiatusteate sisestanud liikmesriigiga, et ristkontrollida, kas hoiatusteated käsitlevad sama isikut.

2.   Kui ristkontrollimise tulemusel selgub, et uus hoiatusteade käsitleb tõepoolest sama isikut, kelle kohta on SISi juba hoiatusteade sisestatud, kohaldab SIRENE büroo artiklis 23 osutatud mitme hoiatusteate sisestamise menetlust.

3.   Kui ristkontrollimise tulemusel selgub, et tegemist on kahe erineva isikuga, kiidab SIRENE büroo teise hoiatusteate sisestamise taotluse heaks, lisades vajalikud andmed väärtuvastamise vältimiseks.

1.   Kui hoiatusteate alusel otsitavat isikut on võimalik segamini ajada isikuga, kelle identiteeti on kuritarvitatud, lisab hoiatusteate sisestanud liikmesriik selle isiku, kelle identiteeti on kuritarvitatud, sõnaselgel nõusolekul hoiatusteatesse viimasega seotud andmed, et hoida ära väärtuvastamise negatiivseid tagajärgi. Isikul, kelle identiteeti on kuritarvitatud, on õigus lisatud isikuandmete töötlemiseks antud nõusolek tagasi võtta.

2.   Andmeid sellise isiku kohta, kelle identiteeti on kuritarvitatud, kasutatakse üksnes selleks, et:

3.   Käesoleva artikli kohaldamisel võib selle isiku, kelle identiteeti on kuritarvitatud, iga andmekategooria puhul antud sõnaselgel nõusolekul SISi sisestada ja seal edasi töödelda üksnes järgmisi selle isiku isikuandmeid, kelle identiteeti on kuritarvitatud:

4.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse ja töötatakse välja käesoleva artikli lõikes 3 osutatud andmete sisestamiseks ja edasiseks töötlemiseks vajalikud tehnilised normid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

5.   Lõikes 3 osutatud andmed kustutatakse samaaegselt vastava hoiatusteate kustutamisega või varem, kui isik seda taotleb.

6.   Lõikes 3 osutatud andmetele võivad juurde pääseda üksnes need asutused, kellel on vastavale hoiatusteatele juurdepääsu õigus. Nad võivad seda teha üksnes väärtuvastamise vältimiseks.

1.   Liikmesriik võib luua lingi tema poolt SISi sisestatavate hoiatusteadete vahel. Sellise lingi eesmärk on luua seos kahe või enama hoiatusteate vahel.

2.   Lingi loomine ei mõjuta lingitud hoiatusteadete alusel võetavaid erimeetmeid ega ühegi lingitud hoiatusteate läbivaatamistähtaega.

3.   Lingi loomine ei mõjuta käesolevas määruses sätestatud juurdepääsuõigusi. Asutused, kellel ei ole teatavatele hoiatusteadete kategooriatele juurdepääsu õigust, ei näe linki hoiatusteatele, millele neil ei ole juurdepääsu.

4.   Liikmesriik loob hoiatusteadete vahel lingi juhul, kui selleks on operatiivvajadus.

5.   Kui liikmesriik leiab, et teise liikmesriigi poolt lingi loomine hoiatusteadete vahel on vastuolus tema siseriikliku õiguse või tema rahvusvaheliste kohustustega, võib ta võtta vajalikke meetmeid tagamaks, et lingile puudub juurdepääs tema territooriumil ja sellele ei oma juurdepääsu tema asutused, mis asuvad väljaspool tema territooriumi.

6.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse ja töötatakse välja hoiatusteadete linkimise tehnilised normid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Liikmesriigid säilitavad SIRENE büroos viiteid hoiatusteadete aluseks olevatele otsustele, et aidata kaasa täiendava teabe vahetamisele.

2.   Teabevahetuse tulemusena SIRENE büroo poolt failides säilitatavaid isikuandmeid hoitakse ainult seni, kui võib olla vaja nende eesmärkide täitmiseks, milleks need andmed esitati. Need andmed kustutatakse igal juhul hiljemalt ühe aasta möödumisel asjaomase hoiatusteate SISist kustutamisest.

3.   Lõige 2 ei piira liikmesriigi õigust hoida siseriiklikes failides andmeid konkreetsete hoiatusteadete kohta, mille asjaomane liikmesriik on sisestanud või millega seoses on asjaomase liikmesriigi territooriumil võetud meetmeid. Tähtaeg, mille jooksul võib selliseid andmeid kõnealustes failides säilitada, sätestatakse siseriiklikus õiguses.

1.   eu-LISA, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Eurojusti poolt käesoleva määruse alusel isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2018/1725 Europoli poolt käesoleva määruse alusel isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2016/794.

2.   Riiklike pädevate asutuste ja teenistuste poolt käesoleva määruse alusel isikuandmete töötlemise suhtes, mida tehakse kuritegude tõkestamise, avastamise või uurimise või nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil, kaasa arvatud avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja selliste ohtude ärahoidmise eesmärgil, kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/680.

3.   Riiklike pädevate asutuste ja teenistuste poolt käesoleva määruse alusel isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2016/679, välja arvatud töötlemise suhtes, mida tehakse kuritegude tõkestamise, avastamise või uurimise või nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise, kaasa arvatud avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja selliste ohtude ärahoidmise eesmärgil.

1.   Andmesubjektid võivad kasutada määruse (EL) 2016/679 artiklites 15, 16 ja 17 ning direktiivi (EL) 2016/680 artiklis 14 ja artikli 16 lõigetes 1 ja 2 sätestatud õigusi.

2.   Muu kui hoiatusteate sisestanud liikmesriik võib anda andmesubjektile teavet kõnealuse andmesubjekti isikuandmete töötlemise kohta üksnes siis, kui ta on eelnevalt andnud hoiatusteate sisestanud liikmesriigile võimaluse oma seisukoha esitamiseks. Nimetatud liikmesriikide vaheline suhtlus toimub täiendava teabe vahetamise teel.

3.   Liikmesriik teeb kooskõlas siseriikliku õigusega otsuse mitte anda andmesubjektile kogu või osalist teavet niivõrd ja seni, kuni selline osaline või täielik piirang on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede, võttes nõuetekohaselt arvesse asjaomase andmesubjekti põhiõigusi ja õigustatud huve, et:

Esimeses lõigus osutatud juhtudel teavitab liikmesriik andmesubjekti põhjendamatu viivituseta kirjalikult juurdepääsu keelamisest või piiramisest, samuti juurdepääsu keelamise või piiramise põhjustest. Sellist teavet ei pea andma, kui selle andmine kahjustaks mis tahes esimese lõigu punktides a–e sätestatud eesmärki. Liikmesriik teavitab andmesubjekti võimalusest esitada kaebus järelevalveasutusele või kasutada õiguskaitsevahendit.

Liikmesriik dokumenteerib andmesubjektile teabe andmata jätmise otsuse faktilised ja õiguslikud alused. Nimetatud teave tehakse järelevalveasutustele kättesaadavaks.

Sellistel juhtudel võib andmesubjekt oma õigusi kasutada ka pädevate järelevalveasutuste vahendusel.

4.   Pärast juurdepääsu, parandamise või kustutamise taotlust teavitab liikmesriik andmesubjekti nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul määruse (EL) 2016/679 artikli 12 lõikes 3 osutatud tähtaegade jooksul võetud järelmeetmetest seoses käesoleva artikli kohaste õiguste kasutamisega.

1.   Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 ja direktiivi (EL) 2016/680 õiguskaitsevahendeid käsitlevate sätete kohaldamist, võib isik siseriiklike õigusaktide alusel esitada nõude pädevale asutusele, sealhulgas kohtule teda käsitlevale hoiatusteatele juurdepääsu saamiseks, selle parandamiseks, kustutamiseks või selle kohta teabe või sellega seoses hüvitise saamiseks.

2.   Ilma et see piiraks artikli 72 kohaldamist, kohustuvad liikmesriigid vastastikku täitmisele pöörama käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kohtute või asutuste tehtud lõplikke otsuseid.

3.   Liikmesriigid esitavad igal aastal Euroopa Andmekaitsenõukogule aruande järgmise kohta:

Komisjon töötab välja käesolevas lõikes osutatud aruandluse vormi.

4.   Liikmesriikide aruanded lisatakse artikli 71 lõikes 4 osutatud ühisesse tegevusaruandesse.

1.   Liikmesriigid tagavad, et nende määratud sõltumatud järelevalveasutused, millel on määruse (EL) 2016/679 VI peatükis või direktiivi (EL) 2016/680 VI peatükis osutatud volitused, valvavad SISis sisalduvate isikuandmete nende territooriumil töötlemise, nende territooriumilt edastamise ning nende territooriumil täiendava teabe vahetamise ja edasi töötlemise õiguspärasuse järele.

2.   Järelevalveasutused tagavad, et vähemalt kord nelja aasta jooksul tehakse kooskõlas rahvusvaheliste auditistandarditega N.SISis toimuvate andmetöötlustoimingute audit. Auditi teevad järelevalveasutused ise või nad tellivad selle otse sõltumatult andmekaitseaudiitorilt. Järelevalveasutused säilitavad alati kontrolli sõltumatu audiitori tegevuse üle ja vastutavad selle eest.

3.   Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutustel on piisavalt vahendeid neile käesoleva määrusega pandud ülesannete täitmiseks ning et neil on võimalik saada nõuandeid isikutelt, kellel on biomeetriliste andmete kohta piisavalt teadmisi.

1.   Euroopa Andmekaitseinspektor vastutab eu-LISAs isikuandmete töötlemise seire eest ja selle tagamise eest, et seda tehakse vastavalt käesolevale määrusele. Kohaldatakse määruse (EL) 2018/1725 artiklites 57 ja 58 osutatud ülesandeid ja pädevust.

2.   Euroopa Andmekaitseinspektor teeb vähemalt kord nelja aasta jooksul kooskõlas rahvusvaheliste auditistandarditega eu-LISAs isikuandmete töötlemise auditi. Auditiaruanne saadetakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, eu-LISA-le, komisjonile ja järelevalveasutustele. eu-LISA-le antakse võimalus teha enne aruande vastuvõtmist selle kohta märkusi.

1.   Järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor, tegutsedes igaüks oma pädevuse piires, teevad üksteisega oma kohustuste raames aktiivselt koostööd ja tagavad SISi üle koordineeritud järelevalve.

2.   Tegutsedes oma pädevuse piires, vahetavad järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor vastavalt vajadusele asjakohast teavet, abistavad üksteist auditite ja kontrollide tegemisel, analüüsivad käesoleva määruse ja muude kohaldatavate liidu õigusaktide tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivaid raskusi, uurivad sõltumatu järelevalve või andmesubjektide õiguste rakendamise tulemusel ilmnenud probleeme, koostavad ühtlustatud ettepanekuid probleemide ühiseks lahendamiseks ning edendavad teadlikkust andmekaitseõigustest.

3.   Järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor kohtuvad lõikes 2 sätestatud eesmärkidel vähemalt kaks korda aastas Euroopa Andmekaitsenõukogu raames. Nende kohtumiste kulud kannab ja nende korraldamise eest vastutab Euroopa Andmekaitsenõukogu. Esimesel koosolekul võetakse vastu töökord. Vajaduse korral töötatakse ühiselt välja täiendavad töömeetodid.

4.   Igal aastal edastab Euroopa Andmekaitsenõukogu Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ühise tegevusaruande koordineeritud järelevalve kohta.

1.   Ilma et see piiraks õigust hüvitisele ja vastutust vastavalt määrusele (EL) 2016/679, direktiivile (EL) 2016/680 ja määrusele (EL) 2018/1725.

Liikmesriik või eu-LISA vabastatakse täielikult või osaliselt esimese lõigu kohasest vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei ole vastutav kahju tinginud sündmuse eest.

2.   Kui SISile tekitatakse kahju seetõttu, et liikmesriik ei ole täitnud käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, loetakse see liikmesriik kõnealuse kahju eest vastutavaks, välja arvatud juhul ja sellises ulatuses, kui eu-LISA või SISis osalev muu liikmesriik ei ole võtnud mõistlikke meetmeid kahju vältimiseks või selle mõju minimeerimiseks.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud kahju eest liikmesriigi vastu esitatavaid kahjunõudeid käsitletakse kõnealuse liikmesriigi õiguse kohaselt. Lõigetes 1 ja 2 osutatud kahju eest eu-LISA vastu esitatavate kahjunõuete suhtes kohaldatakse aluslepingutes ette nähtud tingimusi.

1.   eu-LISA tagab, et oleks kehtestatud menetlused, mille abil seirata SISi toimimist, võrreldes tulemusi, kulutasuvust, turvalisust ja teenuste kvaliteeti seatud eesmärkidega.

2.   Tehnilise hoolduse, aruandluse, andmekvaliteedialase aruandluse ja statistika eesmärgil on eu-LISA-l juurdepääs vajalikule teabele, mis on seotud keskses SISis tehtavate töötlustoimingutega.

3.   eu-LISA teeb päeva-, kuu- ja aastastatistikat, millest nähtub kirjete arv iga hoiatusteate kategooria kohta nii liikmesriigiti kui ka koondandmetena. eu-LISA esitab samuti aastaaruanded selle kohta, milline oli päringutabamuste arv iga hoiatusteate kategooria kohta, mitu korda SISis päringuid tehti ja mitu korda seda kasutati hoiatusteadete sisestamiseks, ajakohastamiseks või kustutamiseks, seda nii liikmesriigiti kui ka koondandmetena. Tehtav statistika ei sisalda isikuandmeid. Iga-aastane statistikaaruanne avaldatakse.

4.   Liikmesriigid, Europol, Eurojust ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet esitavad eu-LISA-le ja komisjonile teabe, mida on vaja lõigetes 3, 6, 8 ja 9 osutatud aruannete koostamiseks.

5.   Nimetatud teave sisaldab eraldi statistikat liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvate teenistuste poolt või nende nimel ning laevade, sealhulgas laevamootorid, ja õhusõidukite, sealhulgas õhusõidukite mootorid, ning tulirelvade registreerimistunnistusi väljaandvate või liikluse korraldamist tagavate teenistuste poolt või nende nimel tehtud päringute kohta. Statistikast nähtub ka päringutabamuste arv iga hoiatusteate kategooria kohta.

6.   eu-LISA esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, liikmesriikidele, komisjonile, Europolile, Eurojustile ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile ning Euroopa Andmekaitseinspektorile enda koostatud statistikaaruandeid.

Liidu õigusaktide rakendamise jälgimiseks, sealhulgas määruse (EL) nr 1053/2013 kohaldamise eesmärgil, võib komisjon taotleda, et eu-LISA esitaks korrapäraselt või erakorraliselt täiendavaid spetsiifilisi statistikaaruandeid SISi toimimise, SISi kasutamise ja täiendava teabe vahetamise kohta.

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet võib taotleda, et eu-LISA esitaks korrapäraselt või erakorraliselt täiendavaid spetsiifilisi statistikaaruandeid, et teha riskianalüüse ja haavatavuse hinnanguid, millele on osutatud määruse (EL) 2016/1624 artiklites 11 ja 13.

7.   Artikli 15 lõike 4 ning käesoleva artikli lõigete 3, 4 ja 6 kohaldamiseks loob eu-LISA oma tehnilistes keskustes keskse andmehoidla, mis sisaldab artikli 15 lõikes 4 ning käesoleva artikli lõikes 3 osutatud andmeid, mis ei võimalda isikute tuvastamist, ning võtab selle kasutusele ja majutab seda ning võimaldab komisjonil ja käesoleva artikli lõikes 6 osutatud asutustel saada asjakohaseid aruandeid ja statistikat. Taotluse korral annab eu-LISA liikmesriikidele ja komisjonile, samuti Europolile, Eurojustile ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile nende ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses sideinfrastruktuuri kaudu turvalise juurdepääsu kesksele andmehoidlale. Selle tagamiseks, et kesksele andmehoidlale pääsetakse juurde üksnes aruandluse ja statistika tegemise eesmärgil, kontrollib eu-LISA sellele juurdepääsu ja kasutab spetsiifilisi kasutajaprofiile.

8.   Kaks aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva vastavalt artikli 79 lõike 5 esimesele lõigule ja pärast seda iga kahe aasta järel esitab eu-LISA Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb keskse SISi ja sideinfrastruktuuri tehnilist toimimist, sealhulgas nende turvalisust, sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemi ning täiendava teabe kahe- ja mitmepoolset vahetamist liikmesriikide vahel. Pärast vastava tehnoloogia kasutuselevõtmist sisaldab aruanne ka hinnangut näokujutiste kasutamise kohta isikute tuvastamiseks.

9.   Kolm aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva vastavalt artikli 79 lõike 5 esimesele lõigule ja pärast seda iga nelja aasta järel annab komisjon üldhinnangu kesksele SISile ja liikmesriikidevahelisele täiendava teabe kahe- ja mitmepoolsele vahetamisele. Kõnealuses üldhinnangus käsitletakse eesmärkidega võrreldes saavutatud tulemusi ning hinnatakse tegevuse aluspõhimõtete jätkuvat kehtivust, käesoleva määruse kohaldamist keskse SISi suhtes, keskse SISi turvalisust ja mõjusid tulevastele toimingutele. Hinnangu aruanne hõlmab ka hinnangut sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemile ja SISi teavituskampaaniatele, mida komisjon korraldab kooskõlas artikliga 19.

Komisjon edastab hinnangu aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

10.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõikes 7 osutatud keskse andmehoidla toimimise üksikasjalikud normid ning keskse andmehoidla suhtes kohaldatavad andmekaitse- ja andmeturbenormid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 38 lõikes 3 ja artikli 43 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 27 detsembrist 2018.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 38 lõikes 3 ja artikli 43 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 38 lõike 3 või artikli 43 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1.   Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Hiljemalt 28. detsembril 2021 võtab komisjon vastu otsuse, milles määratakse kindlaks SISi käesoleva määruse kohaselt toimima hakkamise kuupäev, olles eelnevalt kontrollinud, et täidetud on järgmised tingimused:

3.   Komisjon jälgib hoolikalt lõikes 2 sätestatud tingimuste järkjärgulist täitmist ning teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu kõnealuses lõikes osutatud kontrolli tulemustest.

4.   Komisjon esitab hiljemalt 28. detsembriks 2019 ja seejärel igal aastal, kuni komisjon on teinud lõikes 2 osutatud otsuse, Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse täielikuks rakendamiseks tehtavate ettevalmistuste seisu kohta. Aruanne sisaldab lisaks üksikasjalikku teavet tekkinud kulude kohta ja teavet riskide kohta, mis võivad mõjutada üldkulusid.

5.   Käesolevat määrust kohaldatakse alates lõike 2 kohaselt kindlaks määratud kuupäevast.

Erandina esimesest lõigust:

6.   Lõikes 2 osutatud komisjoni otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.