Metallpits

Metallpits, eesti rahvakultuuris kardpits^[1], on pits, mille materjalina on kasutatud metall-lõnga. Võib olla kootud nii käsitsi kui ka masinal^[2].

Metallpitsi kõrgaeg Euroopas oli varauusajal, kuid seda kasutatakse siiani kaunistusena ka kõrgmoes, lavakostüümides, kirikutekstiilides ja muudes tseremoniaalsetes tekstiilides.

Eesti rahvariietes kaunistati kardpitsiga eelkõige pidulikke rõivaid ja esemeid, mis olid riietuses silmapaistval kohal. Eesti etnograafiakogudes leidub metallpitse ajavahemikust 1714‒1900. Arvuliselt kõige rohkem metallniplispitsi leiti 2015. aasta uurimistöös tanudel, lisaks käistel, põlledel, palmikutel, abudel, seelikutel, lahttaskutel ja tubakakottidel^[3].

• 
  Daami portree, loodud 1568 ja 1572 vahel. Musta pealiskleiti kaunistavad kuld- ja hõbelõngast niplispitsid
• 
  Paar naistekindaid. Inglismaa, 1603-1625
• 
  Hõbe- ja kuldpitsiga ääristatud kuldtikandiga särp (sõjaväemundri aksessuaar?). Inglismaa, 1635-1642
• 
  Art déco dekooriga metallpits. 1920
• 
  Viskoosalusel metall-lõngast masinpits. 1920–1940

• A. Nöps. Metallniplispitside levik Eesti rahvarõivastel 18.-19. sajandil Eesti Rahva Muuseumi kogude põhjal, nende kasutamise otstarve ja pitside rekonstrueerimine. Magistritöö. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2015